STUDU 52
Juda utrus nguenta situasons difisil
“Ka bu nega fasi ben pa algin ku mersi, si bu ten manera di judal.” — DIT 3:27.
KANTIKU 103 Os Anciãos São Um Presente de Jeová
KE KU NO NA BIN FALA DELa
1. Kuma ku manga di bias Jeova ta ruspundi orasons di si servus?
SERA ki bu sibiba kuma Jeova pudi usau pa ruspundi orason ku un algin fasi di tudu korson? Bu pudi juda si bu sedu ansion, servu ministerial, pioneru o publikadur na kongregason. Bu pudi tambi juda, si bu sedu joven o algin di idadi, o si bu sedu ermon o irma. Ora ku un algin ku ama Jeova pidil ajuda, manga di bias no Deus ta usa ansions ku utrus servus fiel pa sedu “garandi ajuda” pa ki algin. (Kol 4:11) No sta kontenti dimas di sirbi Jeova ku no ermons des manera! No pudi juda i anima no ermons ora ki ten un duensa ku laga, disastri o pirsigison.
JUDA UTRUS DURANTI DUENSA KU LAGA
2. Pabia ki pudi sedu difisil juda utrus duranti un duensa ku laga?
2 Un duensa ku laga pudi pui pa i difisil pa no juda n̈utru. Pur isemplu, talves no misti visita no amigus, ma i ka suguru fasil. Talves no misti kumbida utrus ku sedu koitadi pa e bin no kasa pa kume, ma no ka pudi tambi fasil. Talves no misti juda utrus, ma i pudi sedu difisil si no familia sta na sufri. Mesmu asin, no misti juda no ermons, i Jeova ta kontenti ora ku no fasi ke ku no pudi fasi pa relis. (Dit 3:27; 19:17) Ke ku no pudi fasi?
3. Ke ku no pudi aprindi di isemplu di ansions di kongregason di Desi? (Jeremias 23:4)
3 Ke ku ansions pudi fasi. Si bu sedu ansion, kunsi bu karnelis diritu. (Lei Jeremias 23:4.) Desi, un irma ku faladuba del na studu ku pasa, fala sin: “Ansions di ña antigu grupu di pregason ta prega sempri ku mi i ku utrus, tambi e ta pasa tempu ku nos.”b Es pui pa i sedu mas fasil pa ki ansions juda Desi dipus di duensa di COVID-19. Pabia di virus, alguns di si familia muri.
4. Ke ku manda ansions konsigi juda Desi, i ke ke pudi aprindi?
4 Desi fala sin: “Suma ansions seduba ja ña amigus, i fasilba pa N konta elis kuma ku N staba na sinti i ke ku staba na preokupan.” Ke ku ansions pudi aprindi? Bo pastoria kilis ku bo ta kuida del antis di krisi. Bo sedu se amigus. Si bo ka pudi visita elis na se kau pabia di un duensa ku laga, bo pudi buska utru manera di fasil. Desi fala sin: “Utrora diferentis ansions ta ligan o mandan mensaẑens na mesmu dia. Testus ke falan del tokan, mesmu manera ku N kunsi elis diritu.”
5. Kuma ku ansions pudi sibi ke ku ermons ku irmas pirsisa del i juda elis?
5 Un manera ku bu pudi sibi ke ku ermons ku irmas pirsisa del, i pa fasi elis purguntas ku na pui elis pa e sta avontadi. (Dit 20:5) Sera ki e tene kumida ku ciga, mesiñu ku utrus kusas ke pirsisa del? Sera ki e sta na pirigu di pirdi se tarbaju te mesmu se kasa? Sera ki e pirsisa pa no juda elis fasi pididu di guvernu si i ten? Desi risibi ajuda material di si ermons na fe. Ma, amor ku ansions mostral, ku nkoraẑamentu ke dal atraves di Biblia judal ciu. I fala sin: “Ansions ora juntu ku mi. N ka lembra di tudu ke ke fala, ma N lembra di kuma ku N sinti. I staba suma si Jeova na falan: ‘Bu ka sta abo son.’” — Isa 41:10, 13.
Un ermon ku sta na diriẑi un parti na runion, sta kontenti di obi kumentarius nkoraẑanti di manga di jintis ku bin mati runion ku kumentariu di un ermon ku sta duenti ku konekta atraves di videokonferensia. (Jubi paragrafu 6)
6. Ke ku manga delis na kongregason ta fasi pa juda utrus? (Jubi foto.)
6 Ke ku utrus pudi fasi. No ta spera pa ansions kuida di ermons ku irmas na kongregason. Ma, Jeova misti pa anos tudu no nkoraẑa i juda utrus. (Gal 6:10) Mesmu si no fasi un kusasiñu pa juda un algin ku sta duenti, kila pudi nkoraẑal ciu. Un mininu pudi skirbi un karta o fasi un diseñu pa nkoraẑa un ermon. Un joven pudi fasi kompra o utru kusa pa un irma. Ke gora di kusiña pa un algin ku sta duenti i lebal el na si kasa? Na bardadi, ora ku un duensa spalia, tudu jintis na kongregason ta pirsisa di nkoraẑamentu. Talves no pudi fika un bokadu mas dipus di runions pa papia ku ermons ku irmas, i pudi sedu di manera pesual o atraves di videokonferensia. Ansions pirsisa tambi di nkoraẑamentu. Alguns ermons ta manda karta di gardisimentu pa ansions ku tene manga di kusas di fasi na tempu di duensa ku laga. I na sedu bon ora ku no fasi no parti pa kontinua ‘da n̈utru koraẑen i juda n̈utru’! — 1 Tes 5:11.
JUDA UTRUS KU STA NA PASA UN DISASTRI
7. Kal kusa difisil ku pudi ojadu dipus di un disastri?
7 Un disastri pudi muda vida di un algin di repenti. Kilis ku pasa pa un disastri pudi pirdi kusas ke tene, se kasa o te mesmu jintis ke ama. Es kusas mau pudi kontisi tambi ku no ermons ku irmas. Ke ku no pudi fasi pa juda?
8. Ke ku ansions ku ŝefis di familia pudi fasi antis di un disastri kontisi?
8 Ke ku ansions pudi fasi. Ansions, bo juda bo ermons pa e purpara antis di kontisi un disastri. Sertifika pa tudu jintis na kongregason sibi ke ke pirsisa di fasi pa sta suguru i pa kontakta ansions. Margaret, ku faladuba ja del na studu ku pasa fala sin: “Ansions fasi nesesidadi lokal, nunde ke avisanu di kuma i ten inda pirigu di kemansa di matu na no zona. E falanu kuma si otridadis falanu pa sai di no kasas o si situason piora, no dibi di sai logu-logu.” Ermons danu ki informason na bon mumentu, pabia fugu pirigosu kumsa sinku semanas dipus. Na adorason na familia, kada ŝef di familia pudi papia di ke ku kada kin na familia dibi di fasi. Si abo ku bu fijus bo purpara antis, bo na pudi manti kalmu si kontisi un disastri.
9. Kuma ku ansions pudi sforsa pa organiza antis i dipus di kontisi un disastri?
9 Si bu sedu superintendenti di grupu, fasi tudu pa tene numeru di telefoni i sibi nunde ku tudu ermons di bu grupu di pregason mora, i sertifika di kuma bu fasil antis di kontisi un disastri. Fasi un lista, i mantil atualizadu. Asin, bu na pudi kontakta kada publikadur pa sibi ke ke pirsisa del si i ten un disastri. Manda logu-logu es informason pa kordenadur di korpu di ansions, dipus el i na kontakta superintendenti di sirkuitu. Ora kes ermons tarbaja juntu e pudi juda ciu. Dipus di kemansa, superintendenti di sirkuitu di Margatet ka durmi pa 36 oras. I staba okupadu na organiza tarbaju di ansions ku staba na tenta kontakta i kuida di serka di 450 ermons ku irmas ku sai di se kasa. (2 Kor 11:27) Asin, e konsigi juda tudu kilis ku pirsisa di un kau di mora.
10. Pabia ku ansions ta nkara visita di pastoreiu suma un kusa importanti? (Jon 21:15)
10 Da ajuda spiritual i emosional fasi parti di tarbaju di ansions. (1 Ped 5:2) Ora ki ten un disastri, purmeru, ansions dibi di jubi si kada ermon ku irma sta suguru, si tene kumida, si tene ropa ku kau di mora. Ma, manga di misis dipus, kilis ku salva pudi pirsisa di ajuda spiritual i emosional. (Lei Jon 21:15.) Harold, ku sta na sirbi na un Kumison di Filial i ku kontra ku manga di ermons ku irmas ku afetadu pa disastri, fala sin: “I ta toma tempu pa rekupera. Se vida pudi kumsa ku torna normal, ma lembransa di kilis ke ama ku muri, kusas di balur ke pirdi, o situasons pirigosu ke pasa pudi kontinua. Es lembransas pudi leba elis na kumsa tene mas sentimentus di tristesa. I normal sinti sin, i ka falta di fe.”
11. Kal nesesidadis ku familia pudi kontinua tene?
11 Ansions ta aplika konsiju ku fala pa “cora ku kilis ku na cora.” (Rom 12:15) Ansions pirsisa di garanti kilis ku pasa un disastri di kuma Jeova, ermons ku irmas kontinua ama elis. Ansions na juda familias pa e kontinua fasi kusas suma, ora, studa, bai runions i prega. Ansions pudi tambi nkoraẑa papes pa e juda se fijus konsentra na kusas ku disastri ka pudi dana. Papes, bo lembranta bo fijus di kuma Jeova na sedu sempri se amigu, i sempri i na juda elis. Splika elis di kuma e na tene sempri ermons ku irmas na mundu ntidu ku sta pruntu pa juda elis. — 1 Ped 2:17.
Sera ki bu pudi sedu vuluntariu pa juda dipus di disastri na bu zona? (Jubi paragrafu 12)e
12. Ke ku utrus pudi fasi pa partisipa na da ajuda umanitairu? (Jubi foto.)
12 Ke ku utrus pudi fasi. Si i ten un disastri pertu di nunde ku bu mora, punta ansions kuma ku bu pudi juda. Talves bu pudi disa kilis ku pasa disastri, o kilis ku sta na da ajuda umanitariu, pa e mora na bu kau pa un tempu. Bu pudi leba kumida ku utrus kusas pa publikaduris ku na pirsisa. Si disastri kontisi na un kau mas lunju, bu pudi inda juda. Kuma ku bu pudi juda? Bu pudi ora pa kilis ku afetadu. (2 Kor 1:8-11) Bu pudi tambi apoia tarbaju di ajuda umanitariu ora ku bu fasi oferta pa obra mundial. (2 Kor 8:2-5) Si bu na konsigi bai pa un kau nunde ki ten disastri, punta ansions ke ku bu pudi fasi pa juda. Si bu kumbidadu pa juda, talves bu na risibi algun trenamentu, asin bu na pudi juda di minjor manera.
JUDA ERMONS PA E NGUENTA PIRSIGISON
13. Kal purblemas ku no ermons ta tene na teras nunde ku no atividadis proibidu?
13 Na teras nunde ku no atividadis probidu, pirsigison ta pui pa vida di no ermons sedu difisil. Ermons na ki teras pudi tene inda purblemas di diñeru, sta duenti i pirdi kilis ke ama na mortu. Ma pabia di no atividadis ku proibidu, talves ansions ka na konsigi bai visita i papia di manera livri ku kilis ku pirsisa di nkoraẑamentu. I kila ku kontisi ku Andrei ku faladu del na studu ku pasa. Un irma na si grupu teneba purblema finanseru. Dipus i fasi un asidenti di karu. I pirsisaba di manga di operason, i ka pudiba yanda. Pabia di no atividadis ku proibidu ku duensa ku laga, ermons fasiba ke ke pudi pa juda, i Jeova sibi ke ku staba na pasa.
14. Kal isemplu ku ansions pudi da ora ke konfia na Jeova?
14 Ke ku ansions pudi fasi. Andrei ora, tambi i fasi ke ki pudi. Kuma ku Jeova ruspundi? I motiva diferentis jintis na kongregason ku pudi fasi mas pa juda irma. Alguns leba irma pa kontrolu mediku. Utrus dal diñeru pa judal. Jeova motiva elis pa e juda irma. I fasi pa sforsu di ermons ku irmas na kongregason da irma tudu ke ki pirsisa del. (Eb 13:16) Ansions, ora ku no atividadis proibidu, pidi utrus pa e juda. (Jer 36:5, 6) Riba di tudu, konfia na Jeova. I pudi judau pa kuida di no ermons ku irmas.
15. Kuma ku no pudi kontinua sta unidu ku no ermons ora ku no pirsigidu?
15 Ke ku utrus pudi fasi. Ora ku no atividadis proibidu, no pudi junta ku no ermons na grupus pikininu. Pa kila, i importanti pa no kontinua tene pas entri nos. Ka no luta kontra n̈utru, ma no luta kontra Satanas. Ka bu jubi pa falias di bu ermons, i tenta rosolvi rapidu kualker purblema. (Dit 19:11; Ef 4:26) Sta pruntu pa juda n̈utru. (Titu 3:14) Ajuda ku utrus da pa irma ku staba na nesesidadi, juda ciu si grupu di pregason. E pertusi mas di n̈utru, suma un familia. — Sal 133:1.
16. Di akordu ku Kolosensis 4:3, 18, kuma ku no pudi juda no ermons ku irmas ku sta na pirsigidu?
16 Manga di no ermons ku irmas sta na sirbi Jeova mesmu ku pirsigison di guvernu. Alguns delis pudu na prison pabia di se fe. No pudi ora pa relis, pa se familia, pa kilis ku pui se liberdadi na pirigu pa juda es ermons ku irmas na sintidu spiritual, sintidu fisiku i difindi elis na tribunal.c (Lei Kolosensis 4:3, 18.) Ka bu njuti nunka puder di bu orasons! — 2 Tes 3:1, 2; 1 Tim 2:1, 2.
Kuma ku bu pudi purpara bu familia disna di gosi pa pirsigison? (Jubi paragrafu 17)
17. Kuma ku no pudi purpara disna di gosi pa pirsigison?
17 Abo ku bu familia bo pudi purpara disna di gosi pa pirsigison. (At 14:22) Ka bu tenta imaẑina tudu mau kusas ku pudi kontisi. En ves di kila, fortalisi bu amisadi ku Jeova i juda bo fijus pa e fasi mesmu kusa. Si utrora bu sta preokupadu, konta Jeova tudu ku sta na bu korson. (Sal 62:7, 8) Suma familia, bo fala di tudu motivus ku pui bo konfia nel.d Suma ku bu purparason ku konfiansa na Jeova juda bu fijus oca bu purpara pa un disastri, i ta juda elis tambi purpara pa pirsigison. E na sedu koraẑosu i sta kalmu, pabia bu nsina elis konfia na Jeova.
18. Kal futuru ku na peranu?
18 Pas di Deus pudi punu sinti suguru. (Fil 4:6, 7) Kes pas, Jeova ta kalma no korson mesmu ku duensas, disastris ku pirsigison ku pudi afetanu aos. I ta usa ansions ku ta tarbaja risu pa pastorianu. I ta danu oportunidadi di juda n̈utru. Pas ku no tene gosi pudi purparanu pa nfrenta purblemas garandi ku na bin, te mesmu “garandi foronta”. (Mat 24:21) Na ki tempu, no na kontinua tene pas i juda utrus fasi mesmu kusa. Ma, dipus des tempu, no ka na tene purblemas garandi ku na punu sta preokupadu dimas. Pa fin, no na tene ke ku Jeova sempri misti, ku sedu, pas di bardadi ku na fika pa sempri. — Isa 26:3, 4.
KANTIKU 109 Demonstra Verdadeiro Amor
a Manga di bias Jeova ta usa si servus fiel pa juda kilis ku sta na pasa situasons difisil. I pudi usau pa nkoraẑa bu ermons ku irmas. No na jubi ke ku no pudi fasi ora ku utrus pirsisa di ajuda.
b Alguns nomi mudadu.
c I ka pusivel pa filial o kilis ku sta na sedi mundial manda kartas di jintis pa ermons ku irmas ku sta na prison.
d Jubi artigu “Prepare-se agora para a perseguição” na Sintinela di Juliu di 2019.
e SPLIKASON DI FOTO: Un kasal sta na tisi kumida pa un familia ku mora na un kau pa un tempu, dipus di disastri.