STUDU 27
Pabia ku no dibi di medi Jeova?
“SIÑOR ta konta si sigridu pa kilis ku rispital”. — SAL 25:14.
KANTIKU 8 Jeová É Um Refúgio
KE KU NO NA BIN FALA DELa
1-2. Di akordu ku Salmu 25:14, ke ku no dibi di fasi si no misti tene amisadi intimu ku Jeova?
KAL manera di sedu ku bu pensa kuma i importanti, si bu misti kontinua tene amisadi intimu ku un algin? Talves bu na ruspundi di kuma bon amigus dibi di ama i apoia n̈utru. Talves bu ka na pensa na medu, suma un manera di sedu importanti pa tene un bon amisadi. Ma, suma ki faladu na testu nunde ku tema des studu tiradu nel, kilis ku misti tene amisadi intimu ku Jeova dibi di “rispital” o medi el. — Lei Salmu 25:14.
2 I ka mporta kantu tempu ku no sta na sirbi Jeova, anos tudu no pirsisa di kontinua medi el. Ma ke ku signifika medi Deus? Kuma ku no pudi aprindi medi Jeova? Ke ku no pudi aprindi di nkargadu di kasa comadu Obadias, Ŝef di Saserdotis Jeoiada ku rei Joás aserka di medi Deus?
KE KU SIGNIFIKA MEDI DEUS?
3. Splika kuma ku medu pudi proteẑinu?
3 No pudi tene medu si no fia di kuma no pudi sufri dur. Es tipu di medu pudi sedu bon pabia i na judanu toma bon disisons. Medu di kai pudi tujinu pa no ka yanda pertu di un kau altu ku no pudi kai. Medu di ka molostra pudi lebanu kuri di un situason pirigosu. Medu di dana amisadi ku un algin ku no ama, na tujinu papia mal o fasi kualker kusa di mal.
4. Kal tipu di medu di Jeova ku Satanas misti pa no tene?
4 Satanas misti pa jintis tene un tipu di medu di Jeova di un manera ku ka bali. Satanas misti pa no fia di kuma Jeova sempri ta paña raiba, i misti kastiganu i nunka no ka pudi fasil sinti ben. (Jo 4:18, 19) Satanas misti pa no medi Jeova dimas, te na pontu di no para sirbil. Pa ivita es tipu di armadilia, no pirsisa di medi Deus di un bon manera.
5. Ke ku signifika rispita o medi Deus?
5 Algin ku rispita Deus ciu ta amal, i ka ta misti fasi nada ku na dana si amisadi ku el. Jesus teneba es tipu di ‘rispitu pa Deus.’ (Eb 5:7) I ka ta panta dianti di Jeova. (Isa 11:2, 3) En ves di kila, i amal ciu tambi i misti obdisil. (Jon 14:21, 31) Suma Jesus, no ta rispita Jeova ciu tambi no ta dimiral, pabia el i amor, i jiru, i justu, i puderosu. No sibi tambi di kuma Jeova amanu ciu dimas, i manera ku no ta reaẑi pa nsinus ki ta danu ta toka si korson. Si no disobdisi Jeova i ta fika tristi, ma si no obdisil i ta kontenti. — Sal 78:41; Dit 27:11.
NO PUDI APRINDI MEDI DEUS
6. Kal ki un di manera ku no pudi aprindi rispita o medi Deus? (Salmu 34:11)
6 No ka padidu ku medu di Jeova, ma no dibi di aprindi tenel. (Lei Salmu 34:11.) Un di manera ku no pudi fasi kila i ora ku no na jubi kusas ku Deus kumpu. Ora ku no nota kuma ku kusas ku Jeova kria ta mostra si jiresa, si puder ku amor garandi ki tene pa nos, mas rispitu ku amor no na tene pa rel. (Rom 1:20) Un irma di nomi Adrienne fala sin: “Ora ku N jubi tudu kusas ku Jeova kumpu, N ta nota si jiresa, i kila ta dimiran i ta judan nota di kuma i sibi ke ki minjor pa mi.” Suma sempri i ta pensa fundu aserka des, kila lebal na fala sin: “Ke ku manda N na misti fasi algun kusa ku na dana ña amisadi ku Jeova, Dunu di ña vida?” Sera ki bu pudi pasa un bokadu di tempu es semana, pa pensa na un kusa ku Jeova kumpu? Si bu fasil bu na aumenta bu rispitu ku amor pa Jeova. — Sal 111:2, 3.
7. Kuma ku orason pudi judanu tene medu di Jeova?
7 Utru kusa ku pudi judanu tene medu di Deus i ora sempri. Kada bias ku no ta ora, no mas ta kunsi Jeova. Kada bias ku no pidi Jeova pa i danu forsa pa nguenta un situason difisil, no ta lembra di kuma i tene puder garandi. Ora ku no gardisil pa si Fiju ki danu, no ta lembra di kuma Jeova amanu ciu dimas. Ora ku no pidi Jeova pa i judanu lida ku un purblema, no ta lembra di kuma i tene jiresa garandi. Es tipu di orason ta aumenta no rispitu pa Jeova. Tambi i ta judanu pa no sta mas disididu pa ivita fasi kualker kusa ku na dana no amisadi ku Jeova.
8. Ke ku no pudi fasi pa kontinua tene medu di Deus?
8 No pudi kontinua tene medu di Deus, ora ku no na studa Biblia ku objetivu di aprindi di bon ku mau isemplus ki ta fala del. No na fala di dus servu fiel di Jeova, ku sedu nkargadu di kasa di rei Akabi di nomi Obadias ku Ŝef di Saserdotis di nomi Jeoiada. Dipus, no na bin oja ke ku no pudi aprindi di Joás, rei di Judá, ku kumsa diritu, ma i bin para sirbi Jeova.
SEDU KORAẐOSU SUMA OBADIAS KU TENE MEDU DI DEUS
9. Kuma ku medu di Jeova juda Obadias? (1 Reis 18:3, 12)
9 Purmeru bias ku Biblia na fala di Obadiasb i fala sin: “Omi ku rispitaba SIÑOR ciu.” (Lei 1 Reis 18:3, 12.) Kuma ku es tipu di medu juda Obadias? Es tipu di medu judal pa i sedu algin onestu i di konfiansa, pa kila, rei pul pa i toma konta di si kasa. (Komparal ku Neemias 7:2.) Medu ku Obadias tene di Deus, judal tambi pa i tene koraẑen garandi, un manera di sedu ku judal ciu. I viviba duranti renansa di rei mau comadu Akabi ku “fasi mal dianti di SIÑOR mas di ki tudu kilis ku rena antis del.” (1 Re 16:30) Tambi si minjer comadu Jezabel, ku ta adoraba Baal, odia Jeova ciu, tok i tenta kaba ku adorason di bardadi na renu di norti. Te mesmu i mata manga di profetas di Deus. (1 Re 18:4) Sin duvida, Obadias adoraba Jeova duranti un tempu difisil.
10. Ke ku mostra di kuma Obadias teneba koraẑen garandi?
10 Ke ku mostra di kuma Obadias teneba koraẑen garandi? Oca Jezabel kumsa buska profetas di Deus pa mata, Obadias toma 100 delis i sukundi na grupus di ‘sinkuenta sinkuenta, na dus kaverna, i sustenta elis ku kumida ku yagu.’ (1 Re 18:13, 14) Si Obadias ku seduba koraẑosu bin diskubridu, i pudiba matadu. Talves Obadias teneba medu, i ka mistiba muri. Ma Obadias amaba Jeova ku kilis ku ta sirbi Deus mas di ki si propi vida.
Mesmu manera ku no tarbaju tujidu, ku koraẑen un ermon sta na leba kumida spiritual pa si ermons na fe. (Jubi paragrafu 11)d
11. Kuma ku servus di Jeova di no tempu parsi ku Obadias? (Jubi tambi foto.)
11 Aos, manga di servus di Jeova ta vivi na teras nunde ku no tarbaju tujidu. Suma Obadias, es kiridus ermons ku irmas, kontinua mostra rispitu pa kilis ku tene otridadi, ma e kontinua adora Jeova! (Mat 22:21) E mostra se medu pa Deus, manera ke obdisil en ves di obdisi omis. (At 5:29) E fasil pa manera ke kontinua prega i fasi runion sukundidu. (Mat 10:16, 28) E ta preokupa pa se ermons ku irmas tene kumida spiritual ke pirsisa del. No jubi isemplu di Henri, ku sta na vivi na un tera di Afrika, nunde ku no tarbaju tijiduba pa un tempu. Na ki tempu, Henri juda pa leba kumida spiritual pa si ermons na fe. I fala sin: “Ami i un algin ku ta burguñu. Pa kila, N sta konvensidu di kuma, i rispitu garandi ku N tene pa Jeova, ku dan koraẑen ku N pirsisaba del.” Sera ki bu sedu koraẑosu suma Henri? Bu pudi sedu koraẑosu si bu tene medu di Deus.
SEDU FIEL SUMA ŜEF DI SASERDOTIS JEOIADA KU TENE MEDU DI DEUS
12. Kuma ku Ŝef di Saserdotis Jeoiada ku si minjer mostra fidelidadi garandi pa Jeova?
12 Ŝef di Saserdotis Jeoiada mediba Jeova, i es medu lebal pa sedu fiel i nkoraẑa utrus pa e adora Jeova. Es ojaduba di manera klaru oca fiju femia di Jezabel comadu Atalia, toma tronu di juda aforsa. Jintis teneba bon motivu di medi Atalia. I seduba mau dimas i mistiba sedu raiña, te mesmu i tenta mata tudu si netus pa pudi rena! (2 Kron 22:10, 11) Un des mininus comadu Joás ka matadu, pabia minjer di Jeoiada ku sedu Jeoseba salval. El ku si omi e sukundi mininu i e kuida del. Asin, Jeoiada ku Jeoseba juda na salva un algin na familia di Davi ku na bin sedu rei. Jeoiada seduba fiel pa Jeova i ka mediba Atalia. — Dit 29:25.
13. Oca Joás teneba seti anu, kuma ku Jeoiada mostra mas un bias si fidelidadi?
13 Oca Joás teneba seti anu Jeoiada mostra mas un bias si fidelidadi pa Jeova. I fasi un planu. Si sai ben, Joás ku seduba erderu di Davi ku tene diritu di manda na sedu rei. Ma si planu ku Jeoiada fasi falia, i pudiba matadu. Ku benson di Jeova, si planu sai ben. Jeoiada apoiadu pa ŝefis di grupus di 100 tropa, ŝefis di familias ku levitas, ku fasi pa Joás sedu rei i Atalia matadu. (2 Kron 23:1-5, 11, 12, 15; 24:1) Dipus Jeoiada “pui rei ku pobu pa e yentra na kontratu ku SIÑOR, pa e sedu pobu di SIÑOR.” (2 Re 11:17) Tambi Jeoiada “pui porterus na portons di kasa di SIÑOR, pa ka ningin yentra la ku staba impuru pa kalker roson.” — 2 Kron 23:19.
14. Kuma ku Jeoiada rispitadu manera ki rispita Jeova?
14 Jeova falaba ja sin: “Kilis ku rispitan, N na rispita elis”. Na bardadi, i paga Jeoiada. (1 Sam 2:30) Pur isemplu, i pui storia di Jeoiada na Biblia, pa no pudi aprindi del. (Rom 15:4) Tambi oca Jeoiada muri, i dadu rispitu garandi di nteradu “na prasa di Davi na simiteriu di reis, pabia di bon kusas ki fasiba pa Deus ku si kasa, na Israel.” — 2 Kron 24:15, 16.
Suma Ŝef di Saserdotis Jeoiada, pa medu ku no tene di Deus lebanu na juda no ermons ku fidelidadi. (Jubi paragrafu 15)e
15. Ke ku no pudi aprindi di storia di Jeoiada? (Jubi tambi fotos.)
15 Storia di Jeoiada pudi judanu anos tudu tene medu di Deus. Ansions pudi kopia isemplu di Jeoiada ora ke na buska sempri maneras di proteẑi kongregason. (At 20:28) Jintis di idadi pudi aprindi di isemplu di Jeoiada. Jeova pudi usa elis pa e kumpri ke ki misti, ora ke medi el i kontinua sedu fiel. Jeova ka ta diskisi delis. Jovens pudi nota kuma ku Jeova trata Jeoiada i kopial, ora ke na mostra rispitu pa ermons ku irmas ku sedu fiel, prinsipalmenti kilis ku sta na sirbi Jeova pa manga di anus. (Dit 16:31) Pa fin, anos tudu no pudi aprindi di ŝefis di grupus di 100 tropa, sefis di familias ku levitas ku apoia Jeoiada. No apoia no “pastoris” ku fidelidadi ora ku no na obdisi elis. — Eb 13:17.
KA BU SEDU SUMA REI JOÁS
16. Ke ku mostra di kuma rei Joás seduba fraku na sintidu spiritual?
16 Jeoiada judaba rei Joás pa i sedu un bon algin. (2 Re 12:2) Pa kila, oca rei seduba joven, i mistiba kontenta Jeova. Ma dipus ku Jeoiada muri, Joás sukuta ŝefis di Judá ku sta kontra adorason di Jeova. Kal ku sedu rusultadu? El ku si povu “e bai adora idulus di Aserá ku utru imaẑens.” (2 Kron 24:4, 17, 18) Jeova fikaba tristi dimas, ma i kontinua “manda anunsiaduris pa e anunsia si palabra kontra elis, . . . ma nin ku ‘sin, e nega obi.” Te mesmu e ka sukuta Zakariasc fiju di Jeoiada, ku seduba profeta ku saserdoti di Jeova, tambi ku seduba primu di Joás. Na bardadi, sin rikuñisi familia di Zakarias ku salval, rei Joás mata Zakarias. — 2 Kron 22:11; 24:19-22.
17. Kuma ku kusas vira kontra Joás?
17 Joás ka kontinua tene medu di Jeova, i kusas bin vira kontra el. Jeova falaba ja sin: “Kilis ku njutin, N na njuti elis.” (1 Sam 2:30) Mas tardi, tropas di Siria ku ka ciu ba, ngaña vitoria riba di tropas di Joás ku “seduba ciu” i e “molestal risu”. Dipus ku sirius bai, Joás bin matadu pa si propi servus, pabia i mata Zakarias. Jintis pensaba di kuma es rei seduba mau dimas, te mesmu e ka nteral “na simiteriu di reis.” — 2 Kron 24:23-25.
18. Di akordu Jeremias 17:7, 8, kuma ku no pudi ivita sedu suma Joás?
18 Ke ku no pudi aprindi di isemplu di Joás? I seduba suma un arvuri ku ka tene rais fundu i ku dipindiba di apoiu di un po. Oca ku po ku na apoial, ku sedu Jeoiada muri, Joás kumsa ku sukuta kilis ku sta kontra adorason di Jeova, asin i disa di sedu fiel pa Jeova. Es isemplu ta mostra di kuma no ka dibi di obdisi Deus so pabia di kuma no familia ku utrus na kongregason disa bon isemplu pa no sigi. Pa kontinua forti na sintidu spiritual, no dibi di pui pa no amor ku rispitu pa Jeova torna mas forti, ora ku no na studa sempri, pensa fundu i fasi orason. — Lei Jeremias 17:7, 8; Kol 2:6, 7.
19. Ke ku Jeova misti pa no fasi?
19 Jeova ka pidinu pa no fasi manga di kusas. Ke ki pidinu pa no fasi faladu del di manera kurtu na Eklesiastis 12:13 ku fala sin: “Rispita Deus, bu obdisi si mandamentus, pabia es i kil ku tudu omi dibi di fasi.” Ora ku no rispita Deus no na kontinua sedu fiel pa Jeova suma Obadias ku Jeoiada, i ka mporta ke ku pudi kontisi na futuru. Nada ka na dana no amisadi ku Jeova.
KANTIKU 3 Jeová, Minha Força e Esperança
a Palabra “medu” ku usadu na Biblia tene manga di signifikadu. Konformi kontestu i pudi signifika panta, rispitu o dimira. Es studu na judanu tene un tipu di medu ku na lebanu sedu koraẑosu i fiel na no sirvisu pa no Pape ku sta na seu.
b Es Obadias i ka mesmu ku profeta Obadias ku vivi manga di anus dipus, i ku skirbi livru di Biblia ku tene si nomi.
c Mateus 23:35 fala di kuma Zakarias i fiju di Barakias. Alguns jintis fala di kuma talves Jeoiada tene dus nomi, suma ki kontisi ku utrus jintis ku Biblia fala del (kompara Mat 9:9 ku Mar 2:14), o Barakias sedu si dona o un di papes di si dona.
d SPLIKASON DI FOTO: Nes nsenason un ermon sta na leba utrus kumida spiritual oca no tarbaju tujidu.
e SPLIKASON DI FOTO: Un irma joven sta na aprindi ku un irma di idadi kuma ki pudi prega pa telefoni; un ermon di idadi mostra koraẑen oca i na da tustumuñu publiku; un ermon spirienti sta na trena utrus na kuma ke pudi kuida di Salon di Renu.