STUDU 29
KANTIKU 121 Precisamos de Ter Autodomínio
Sta sempri atentu pa ka kai na tentason
“Bo toma sintidu, bo ora, pa ka bo kai na tentason.” — MAT 26:41.
KE KU NO NA BIN APRINDI
Es studu na lembrantanu ke ku no pirsisa di fasi pa ka kai na pekadu. Tambi i na lembrantanu di kuma, no pirsisa di toma kuidadu pa ka fasi kusas ku pudi lebanu na fasi pekadus gravi.
1-2. (a) Kal avisu ku Jesus da si disipulus? (b) Pabia ku disipulus bandona Jesus? (Jubi tambi diseñus.)
“BARDADI, vontadi sta pruntu, ma kurpu i fraku.”a (Mat 26:41b) Ku es palabras, Jesus mostraba kuma i ntindi di kuma no sedu imperfeitu i no na fasi erus. Ma, es palabras tene tambi un avisu: No ka dibi di pensa di kuma, no na tene sempri forsa di fasi ke ki sertu. Puku tempu antis di Jesus fala es palabras, si disipulus falaba di kuma, e ka na bandonal. (Mat 26:35) E teneba bon intenson. Ma, e ka daba konta di kuma, si e sta na un situason difisil, e pudi logu pirdi forsa di fasi ke ki sertu. Kila ku pui Jesus fala elis asin: “Bo toma sintidu, bo ora, pa ka bo kai na tentason.” — Mat 26:41a.
2 Infilismenti disipulus ka fasi ke ku Jesus fala elis pa e fasi. Oca Jesus prindidu, sera ke kontinua ku el o e kai na tentason i kuri? Suma e ka staba atentu, disipulus fasi ke propi ke falaba di kuma e ka na ciga nunka di fasi, ku sedu, bandona Jesus. — Mat 26:56.
Jesus fala si disipulus pa e kontinua sta atentu i pa ka kai na tentason, ma e bandonal. (Jubi paragrafu 1 ku 2)
3. (a) Pa kontinua sedu fiel pa Jeova, pabia ku no dibi di ivita konfia na no kabesa? (b) Ke ku no na bin fala del nes studu?
3 No ka dibi di pensa di kuma sempri no na tene forsa di fasi ke ki sertu. Na bardadi, no sta disididu pa ka fasi nada ku ka na kontenta Jeova. Ma, no sedu tambi imperfeitu, i no pudi ku fasilidadi tentadu fasi ke ki mau. (Rom 5:12; 7:21-23) Di repenti, no pudi sta na situasons ku pudi torna difisil fasi ke ki bon. Pa kontinua fiel pa Jeova ku si Fiju, no pirsisa di sigi konsiju di Jesus di sta atentu pa ka kai na pekadu. Es studu na judanu fasil. Purmeru, no na fala di kal tipu di situasons ku no na mas pirsisa di sta atentu. Dipus, no na bin fala di kuma ku no pudi proteẑi no kabesa kontra tentason. Pa fin, no na bin fala di kuma ku no pudi kontinua sta atentu.
NA KAL SITUASONS KU NO DIBI DI STA ATENTU?
4-5. Pabia ki importanti pa ka fasi pekadus, mesmu kilis ku pikininu?
4 Mesmu pekadus pikininu pudi torna no amisadi ku Jeova fraku. Tambi e pudi lebanu fasi pekadus mas gravi.
5 Anos tudu no ta tentadu fasi pekadu. Ma, anos tudu no tene frakesas diferenti. I pudi sedu pa fasi un pekadu gravi, nvolvi na sertus komportamentu susu o kumsa ku pensa suma jintis di mundu. Pur isemplu, un algin pudi sta na luta kontra tentason di fasi pekadu seksual. Utru pudi sta na luta kontra komportamentu susu, suma karisia o palpa-palpa macundadi o femiandadi pa satisfasi si diseẑu, o jubi pornografia. Inda utru pudi sta na luta kontra medu di omi, kontra orgulyu, lestu di paña raiba o utru kusa. Suma ku Tiagu fala, ‘kada un i tentadu ora ku si propi diseẑu mau na jundal, i na ngodal.’ — Tiagu 1:14.
6. Ke ku no dibi di sedu onestu ku el?
6 Sera ki bu sibi kal kusas ku mas ta tentau? I pirigosu njuti no frakesas o pensa di kuma no forti dimas pa ka kai na pekadu. (1 Jon 1:8) Lembra, Paulu fala di kuma, te mesmu kilis “ku na yanda diritu ku Deus” pudi kai na tentason si e ka kontinua sta atentu. (Gal 6:1) No dibi di sedu onestu ku no kabesa i rikuñisi na kal arias ku no ka sedu forti nel. — 2 Kor 13:5.
7. Na ke ku no dibi di presta mas atenson nel? Bu pudi da un isemplu.
7 Ke ku no dibi di fasi, si no sibi kal kusas ku mas ta tentanu? No sforsa ciu pa ka kai na ki tentasons! Pur isemplu, na tempus bibliku, portons seduba partis mas fraku di un sidadi. E ku manda manga di guardas ta puduba na portons pa pudi proteẑi sidadi. Di mesmu manera, no pirsisa di presta manga di atenson pa no frakesas, pa ka kai na tentason. — 1 Kor 9:27.
KUMA KU NO PUDI STA ATENTU
8-9. Kuma ku joven ku faladu del na Ditus kapitulu 7 pudiba ivita kai na pekadu gravi? (Ditus 7:8, 9, 13, 14, 21)
8 Kuma ku no pudi proteẑi no kabesa pa ka kai na pekadu? No jubi ke ku no pudi aprindi di joven ku faladu del na Ditus kapitulu 7. I fasi pekadu seksual ku un minjer di mau vida. Versikulu 22 falanu di kuma ki joven sigil “logu”. Ma, suma ku versikulus antis mostra, i tomaba utru mau disisons antis des, ku pui pa i sedu mas fasil pa i kai na pekadu.
9 Ke ku lebal kai na pekadu? Purmeru, oca sol na noti, ‘i na yandaba na rua, pertu di skina nunde ku minjer di mau vida moraba.’ Dipus i bai na kamiñu pa kasa di ki minjer. (Lei Ditus 7:8, 9.) Kontra i oja minjer, i ka lunjusi del. En ves di kila, i seta si beẑu i sukuta kontra i na papia di oferta di pas ki fasi, talves pa fasil pensa di kuma i ka sedu mau algin. (Lei Ditus 7:13, 14, 21.) Si es joven ivitaba pirigus ku lebal kai na pekadu, i na pudiba proteẑi si kabesa di tentasons i ka kai na pekadu.
10. Kuma ku un algin aos pudi fasi mesmu eru suma ki joven?
10 Es storia mostra ke ku pudi kontisi ku kualker servu di Jeova. Un servu di Jeova pudi fasi pekadu gravi, i mas tardi i pudi sinti di kuma tudu kontisi “logu” o rapidu. O i pudi fala: “I dati so i kontisi.” Ma, si pensa na ke ku kontisi, i pudi diskubri di kuma i tomaba mau disisons ku lebal na fasi pekadu gravi. Es mau disisons pudi sedu mau kumpañerasku, mau divirtimentu, navega na internet o visita kaus ki ka bon pa un kriston. Talves i para tambi fasi orason, lei Biblia, mati runions o prega. Suma joven ku faladu del na Ditus, talves i ka na fasiba pekadu “logu”, ma dipus di toma manga di mau disisons i kaba pa fasil.
11. Ke ku no dibi di ivita pa ka kai na pekadu?
11 Ke ku no pudi aprindi des? No ka pirsisa so ivita di pekadu, ma tambi di kusas ku ta leba pa pekadu. I es ku Salomon fala del oca i kaba papia di storia di joven ku minjer di mau vida. I fala asin aserka des minjer: ‘Ka bu yanda pirdidu si tras.’ (Dit 7:25) Te mesmu i fala asin: ‘Lunjusi di ki minjer; ka bu ciga pertu di porta di si kasa.’ (Dit 5:3, 8) Pa ka kai na pekadu, no dibi di ivita di kusas ku situasons ku pudi lebanu fasi pekadu.b Es signifika di kuma mesmu si un kusa ka mau pa kristons, no ka na fasil si no sibi di kuma, i pudi tentanu o lebanu fasi ke ki mau. — Mat 5:29, 30.
12. Kal disison firmi ku Jo toma, i kuma ku kila judal pa ka kai na tentason? (Jo 31:1)
12 Pa ivita situasons ku ta leba pa pekadu, no pirsisa di toma un disison firmi. I es ku Jo fasi. I ‘fasi kontratu ku si uju’ pa ka jubi nunka utru minjer ku mau diseẑu. (Lei Jo 31:1.) Fasi es judal pa ka fasi kusas ku na lebal kai cai. Anos tambi no pudi toma disison firmi pa ivita kualker kusa ku pudi lebanu na tentason.
13. Pabia ku no dibi di toma kuidadu ku kusas ku no ta pensa nel? (Jubi tambi fotos.)
13 No dibi di tambi toma kuidadu ku kusas ku no ta pensa nel. (Sai 20:17) Alguns ta pensa di kuma i ka mal imaẑina fasi mau kusa si kontra e ka sta na fasil. Ma, es manera di pensa ka bon. Ora ku un algin kontinua pensa na un kusa mau, i ta aumenta si diseẑu di fasil. Si fasil, i ta sta suma i na koba un koba pa si kabesa, dipus i ten di kuida pa ka kai la. Na bardadi, utrora no pudi tene mau pensamentus. Ora ku kila kontisi, kusa mas importanti i nega ki pensamentu logu-logu i trokal ku bon pensamentu. Si no fasil, no ka na fasi pekadu gravi pabia no ka na disa pa mau pensamentu torna diseẑu forti. — Fil 4:8; Kol 3:2; Tiagu 1:13-15.
No pirsisa di ivita kualker kusa ku pudi lebanu na tentason. (Jubi paragrafu 13)
14. Kal utru kusa ku pudi judanu pa ka kai na tentason?
14 Kal utru kusa ku no pudi fasi pa ka kai na tentason? No pirsisa di sta konvensidu di kuma sempri i bon obdisi leis di Jeova. Utrora i pudi sedu difisil pensa i aẑi suma ku Jeova misti. Ma, ora ku no sforsa pa fasil, no ta tene filisidadi di bardadi.
15. Kuma ku tene bon diseẑus ta judanu pa ka kai na tentason?
15 No pirsisa di tene bon diseẑus. Si no aprindi ‘nega mal, i pega na kil ki bon,’ no na sta mas disididu pa fasi ke ki bon i ivita situasons ku ta leba pa pekadu. (Am 5:15) Tene bon diseẑus na danu tambi forsa di kontinua firmi dianti di un tentason, ora ku no sta na un situason ku no ka spera.
16. Kuma ku atividadis spiritual ta judanu kontinua sta atentu? (Jubi tambi fotos.)
16 Kuma ku no pudi tene bon diseẑus? No dibi di sta sempri okupadu na atividadis spiritual. Ora ku no sta na runions o na pregason, no ta aumenta no diseẑu di kontenta Jeova i no ka ta tentadu fasi mal. (Mat 28:19, 20; Eb 10:24, 25) Ora ku no ta lei, studa Palabra di Deus i pensa fundu nel, no ta aumenta no amor di fasi ke ki bon i nuju ke ki mau. (Jos 1:8; Sal 1:2, 3; 119:97, 101) Lembra di kuma Jesus fala si disipulus: “Bo ora, pa ka bo kai na tentason.” (Mat 26:41) Ora ku no ta ora no Pape ku sta na seu, no ta dal oportunidadi di i judanu i aumenta no diseẑu di kontental. — Tiagu 4:8.
Sta sempri okupadu na atividadis spiritual ta danu forsa pa ka kai na tentason. (Jubi paragrafu 16)c
KONTINUA STA ATENTU
17. Kal frakesa ku kontinua sedu un purblema pa Pedru?
17 Talves no kaba ku alguns di no frakesas. Ma, no pudi sta na luta ku utrus frakesas pa manga di tempu. No jubi isemplu di apostolu Pedru. Pabia di medu di omi, i nega Jesus tris bias. (Mat 26:69-75) I parsiba di kuma Pedru vensi es medu oca ki papia ku koraẑen dianti di Konseliu. (At 5:27-29) Ma, alguns anus dipus, i para kume ku kristons ku ka seduba judeus, pabia “i medi kilis ku na nsina kuma tudu krenti dibi di sirkunsidadu.” (Gal 2:11, 12) Medu ku Pedru ta teneba, riba mas. Talves nunka i ciga di kaba ku tudu es frakesa.
18. Ke ku pudi kontisi si no tene un frakesa?
18 No pudi sta na mesmu situason ku Pedru. Di kal manera? Un frakesa ku no pensa di kuma no kaba ku el pudi riba mas. Pur isemplu, un ermon fala sin: “N para jubi pornografia pa des anu i N staba konvensidu di kuma N kaba ku es purblema. Ma, ña frakesa i suma un limaria pirigosu ku sukundi i ku sta na pera un bon mumentu pa ataka.” Filismenti, no ermon ka disisti. I nota di kuma i pirsisa di sforsa kada dia pa luta kontra es frakesa, talves i na pirsisa di fasil duranti tudu si vida nes mundu mau. Ku ajuda di si minjer ku di ansions di si kongregason, i toma mididas forti pa ka jubi pornografia.
19. Ke ku no pudi fasi si no tene un frakesa ku no kontinua na luta ku el?
19 Ke ku no dibi di fasi ku un frakesa ku no ka kaba inda ku el, ka lebanu fasi mau kusa? No dibi di sigi konsiju di Jesus aserka di tentason, ku fala: “Bo toma sintidu”. Mesmu na mumentus ku bu pensa di kuma bu sta forti, kontinua ivita situasons ku pudi lebau kai na tentason. (1 Kor 10:12) Kontinua fasi kusas ku judauba ja luta kontra ki frakesas. ‘Mpeña’ sempri pa ka kai na tentason. — 2 Ped 3:14.
BENSONS KU NO NA TENE ORA KU NO STA ATENTU
20-21. (a) Kal bensons ku no na tene si no kontinua sta atentu pa ka kai na tentason? (b) Si no fasi no parti, ke ku Jeova na fasi pa nos? (2 Koríntius 4:7)
20 No pudi tene sertesa di kuma, sempri i na sedu bon pa nos, si no kontinua sta atentu pa ka kai na tentason. Ora ku no fasi pekadu, no pudi tene “puku tempu di sabura”, ma ora ku no sigi normas di Jeova, no ta sedu mas filis. (Eb 11:25; Sal 19:8) I sedu asin, pabia no kumpudu pa vivi di akordu ku si normas. (Kum 1:27) Asin, no na tene un konsiensia limpu i tene speransa di vivi pa sempri. — 1 Tim 6:12; 2 Tim 1:3; Jud 20, 21.
21 I bardadi di kuma, “kurpu i fraku.” Ma, es ka signifika di kuma no ka pudi fasi nada ku frakesas ku no tene. Jeova sta sempri pruntu pa danu puder ku no pirsisa del. (Lei 2 Koríntius 4:7.) Ma, nota di kuma es puder garandi dimas bin di Deus. Purmeru, no dibi di usa no propi forsa kada dia, pa ka kai na tentason. Si no fasi no parti, no pudi tene sertesa di kuma Jeova na ruspundi no orasons i burinu forsa ku no pirsisa del. (1 Kor 10:13) Ku ajuda di Jeova, no pudi kontinua sta atentu pa ka kai na tentason.
KANTIKU 47 Vou Sempre Orar a Deus
a PALABRAS KU SPLIKADU: Oca Jesus fala di “vontadi” na Mateus 26:41, i mistiba fala di kuma no sta dispostu pa fasi ke ki sertu. Oca i fala di “kurpu”, i staba na fala di kuma, suma no sedu imperfeitu i no ta fasi pekadu, manga di bias no ta pensa i fasi mau kusas. Pa kila, utrora, mesmu si no misti fasi ke ki sertu, si no ka toma kuidadu, no pudi kai na tentason i fasi ke ki mau.
b Livru Bu Pudi Tene un Vida Filis pa Sempri! na lison 57 pontu 1 te 3 ku artigu ‘Olhe diretamente para a frente’ na Sintinela di Novembru di 2020, paẑina 27 te 29, paragrafu 12 te 17, pudi juda un algin ku fasi pekadu gravi.
c SPLIKASON DI FOTO: Di parmaña, un ermon sta na lei testu di dia, i sta na lei Biblia na si ora di pausa pa janta, i sta na mati runion di semana di noti.