STUDU 15
KANTIKU 30 Meu Deus, Meu Amigo e Pai
‘I bon pa no pertusi di Deus!’
“Pa mi, i bon pa N pertu Deus.” — SAL 73:28.
KE KU NO NA BIN APRINDI
No na oja kuma ku no pudi pertusi mas di Jeova, i kal bon kusas ku no na tene si no fasil.
1-2. (a) Ke ku no pirsisa di fasi pa tene un amisadi intimu ku un algin? (b) Ke ku no na fala del nes studu?
SERA ki bu tene un amigu intimu? Kuma ku bo konsigi sedu amigus? Talves bo pasa tempu juntu, bu aprindi aserka di si spiriensias na vida, tambi bu sibi ke ki gosta del ku ke ki ka gosta del. Bu diskubri maneras di sedu bonitu ki tene ku bu misti kopia. Bu pasa gosta di bu amigu.
2 Pa tene amisadi intimu ku un algin, i pirsis tempu ku sforsu. Di mesmu manera, si no misti tene amisadi intimu ku Jeova, no pirsisa di tempu ku sforsu. Nes studu, no na oja kuma ku no pudi pertusi mas di Jeova i kal bon kusas ku no na tene si no fasil. Purmeru, no na oja ke ku manda i bon pa no pertusi di no minjor Amigu, ku sedu Jeova.
3. Pabia ku no dibi di pensa fundu na bon kusas ku no na tene, ora ku no pertusi di Jeova? Bu pudi da isemplu.
3 Sin duvida, bu konkorda di kuma i bon pertusi di Jeova. Ma pensa fundu na kuma ki bon pertusi di Jeova, pudi nkoraẑanu pa no kontinua pertusi kada bias mas del. (Sal 63:6-8) Pur isemplu, no sibi di kuma i na sedu bon ora ku no sigi un dieta ekilibradu, fasi izersisiu, diskansa diritu i bibi yagu ciu. Manga di jintis ka ta pensa ciu nes kusas, i e ka ta interesa ku se saudi. Ma, mas no na pensa na kuma kes kusas ta judanu, mas no na misti kontinua fasi elis. Di mesmu manera, no pudi sibi di kuma pertusi di Jeova i bon pa nos, ma pensa fundu na kuma ku kila ta judanu, pudi lebanu pa no kontinua pertusi mas di no Amigu. — Sal 119:27-30.
4. Ke ku salmista fala na Salmu 73:28 aserka di si sentimentu?
4 Lei Salmu 73:28. Skirbidur di Salmu 73 seduba un Levita ku kujidu pa sirbi suma musiku na templu di Jeova. Talves i ta adoraba Jeova di manera fiel pa manga di anus. Ma i sibiba di kuma, i importanti pa i lembra di kuma ‘pertusi di Deus’ i bon pa rel. Tambi i mistiba lembranta si kabesa ku utrus di kuma, tene amisadi ku Deus i bon pa rel i pa relis. Pabia ki bon pa no kunsi Jeova diritu i torna no amisadi ku el mas forti?
‘PERTUSI DI DEUS’ TA DANU KONTENTAMENTU
5. (a) Pabia ku pertusi mas di Jeova ta danu kontentamentu? (b) Sugundu Ditus 2:6-16, bu pudi da isemplus di kuma ku jiresa di Jeova pudi judau i proteẑiu?
5 Mas no pertusi di Jeova, mas no ta sedu filis. (Sal 65:4) I ten manga di motivus ku ta pui pa no sedu filis. Pur isemplu, no ta sedu jiru ora ku no ta lei ke ku Jeova falanu na Biblia i obdisil. Es jiresa ta proteẑinu di kusas ku ta fasinu mal i di fasi erus gravi. (Lei Ditus 2:6-16.) E ku manda Biblia fala sin: “Sortiadu omi ku ngaña jiresa, ku yangasa kunsimentu”. — Dit 3:13.
6. Ke ku leba salmista pirdi si alegria?
6 Na bardadi, te mesmu amigus di Jeova ta sta tristi utrora. Skirbidur di Salmu 73 pirdi si alegria oca ki kumsa ku tene pensamentu negativu. I kumsa ku pensa di kuma jintis mau tene bon vida, mesmu pa manera ke ka ta mporta ku Deus i e ka ta obdisil. Es fasil pa i paña raiba, te mesmu i misti tene ke ku jintis mau tene. I pensaba di kuma jintis ku sedu violentu i orgulyosu, pudi tene kualker kusa ke misti, e tene bon saudi i te mesmu e ka ta sufri. (Sal 73:3-7, 12) Salmista ka sibiba ke ki i dibi di fasi, tok i punta si kontra si sforsu di sirbi Jeova bali pena. I fikaba tristi dimas tok i fala sin: “Na bardadi, i ka baliba pena pa N purifika ña korson, pa N laba ña mon sin kulpa”. — Sal 73:13.
7. Ke ku no pudi fasi ora ku no sta tristi? (Jubi tambi diseñu.)
7 Salmista ka disa pa tristesa toma konta del. I fasi algun kusa pa muda si manera di pensa. I “yentra na kau sagradu di Deus,” nunde ku Jeova kuriẑi si manera di pensa. (Sal 73:17-19) Ora ku no sta tristi, Jeova, no minjor Amigu ta sibi kila. Si no ora pa pidi orientason i no seta ajuda ki ta da atraves di si Palabra ku kongregason, no na tene forsa di kontinua sirbil, mesmu si no sta tristi. Mesmu ora ku no tene kudadi tok i kambanu kabesa, Jeova na konsolanu i kalmanu. — Sal 94:19.a
Levita ku skirbi Salmu 73, firma “na kau sagradu di Deus”. (Jubi paragrafu 7)
‘PERTUSI DI DEUS’ TA DANU BON VIDA GOSI KU SPERANSA PA FUTURU
8. Di kal utrus manera ku pertusi di Deus i bon pa nos?
8 I ten dus manera ku pertusi di Deus i bon pa nos. Purmeru, i ta danu bon vida gosi. Sugundu, i ta danu speransa suguru pa futuru. (Jer 29:11) No na fala des bon kusas ku no ta tene.
9. Kuma ku pertusi di Jeova ta pui pa no sedu filis?
9 Pertusi di Jeova ta pui pa no tene bon vida. Manga di jintis aos ta fala di kuma Deus ka ten. Pa kila, e ka sibi ke ku manda pekaduris sta na Tera, i e ta fia di kuma tudu pekaduris na bin disparsi. Ma, ku no studu di Palabra di Deus, no sta konvensidu di kuma Deus “ten, kuma i ta da pagamentu tambi pa kilis ku buskal.” (Eb 11:6) Jeova kumpunu ku nesesidadi di sirbil. Pa kila, ora ku no ta sirbil, no ta tene filisidadi di bardadi. — Lei 10:12, 13.
10. Ke ku Jeova purmiti pa kilis ku konfia nel? (Salmu 37:29)
10 Manga di jintis ka tene speransa di bardadi pa futuru. Pa kila, e ta konsentra son na tarbaju, kasamenti, tene fijus, dipus rakada diñeru pa ora ke bai pa reforma. E ka sibi ke ku Deus purmiti pa futuru. Ma anos, no sibi di kuma Jeova ta kuida di si servus. (Sal 25:3-5; 1 Tim 6:17) No konfia na no Deus i Amigu. Tambi no sibi di kuma i na kumpri ke ki purmiti fasi pa nos. No tene manga di bon kusas ku no spera tene na futuru, prinsipalmenti di bin adoral pa sempri na paraísu. — Lei Salmu 37:29.
11. Kuma ku pertusi di Deus ta fasinu sinti, i kuma ku kila ta fasil sinti?
11 Pertusi di Deus i bon pa nos di manga di utrus maneras. Pur isemplu, Jeova purmiti purda no pekadus ora ku no ripindi. (Isa 1:18) Asin, no ka ta fika ku konsiensia pisadu pabia di pekadus ku no fasi na pasadu. (Sal 32:1-5) Tambi ora ku no pertusi di Jeova, kila ta pul pa i kontenti. (Dit 23:15) Na bardadi i ten manga di utrus bensons ku no ta tene, si no tene amisadi intimu ku Deus. Ma, kuma ku no pudi kontinua pertusi di Deus?
KUMA KU NO PUDI KONTINUA ‘PERTUSI DI DEUS’
12. Ke ku bu fasiba pa pudi pertusi mas di Deus?
12 Antis di no batisa suma Tustumuñas di Jeova, no fasi manga di kusas pa pudi sedu amigus di Jeova. Bu aprindi manga di bardadis aserka di Jeova Deus ku Jesus Kristu, bu ripindi di bu pekadus di pasadu, bu mostra di kuma bu tene fe forti, tambi bu fasi bu minjor pa obdisil. Ma, pa pudi pertusi mas di Deus, no dibi di kontinua fasi es kusas. — Kol 2:6.
13. Kal tris kusas ku pudi judanu kontinua pertusi mas di Jeova?
13 Ke ku na judanu kontinua pertusi mas di Jeova? (1) No dibi di kontinua lei i studa Biblia. Ora ku no na lei Biblia, no dibi di fasi mas di ki so aprindi kusas simplis aserka di Deus. En ves di kila, no dibi di tenta ntindi kal ki manera di pensa di Jeova, ke ki misti pa no fasi, i vivi suma ki misti pa no vivi. (Ef 5:15-17) (2) No dibi di pensa fundu na manga di maneras ki mostra si amor pa nos, pa pudi torna no fe mas forti. (3) No dibi di kontinua odia kusas ku ka ta kontenta Jeova, i ivita tene amisadi ku jintis ku ta fasi es kusas. — Sal 1:1; 101:3.
14. Ke ku no pudi fasi kada dia pa kontenta Jeova? (1 Koríntius 10:31) (Jubi tambi fotos.)
14 Lei 1 Koríntius 10:31. I importanti pa no ba ta fasi kusas ku no sibi di kuma i na kontenta Jeova. Ma, no pirsisa di fasi mas di ki so prega i bai runions. Kusas ku no ta fasi kada dia, dibi di kontenta Jeova. Pur isemplu, ora ku no sedu onestu na tudu kusas i pati utrus ke ku no tene, no ta pui pa Jeova kontenti. (2 Kor 8:21; 9:7) Tambi Jeova misti pa no da balur garandi pa vida ki danu. No ta pertusi mas di kin ku danu vida, ora ku no sedu ekilibradu na kume i bibi, i fasi utrus kusas ku na judanu tene bon saudi. Ora ku Jeova ojanu na sforsa pa kontental, mesmu na kusas pikininu, si amor pa nos ta aumenta. — Luk 16:10.
Kurinti karu ku suguransa, fasi izersisiu i kume bon kumida pa pudi kuida ben di no kabesa i pati utrus ke ku no tene. Es tudu i maneras ku no pudi kontenta Jeova. (Jubi paragrafu 14)
15. Kuma ku Jeova misti pa no trata utrus?
15 Jeova ta mostra bondadi pa tudu jintis, nin si e sedu bon o mau. (Mat 5:45) I misti tambi pa no mostra bondadi pa utrus, suma el. Pur isemplu, no ka ta ‘fala mal di ningin i buska palabra, ma no sedu mansu ku tudu jinti.’ (Titu 3:2) Pa kila, no ka ta dispresa utrus so pabia di kuma e ka kunsi Jeova. (2 Tim 2:23-25) No ta pertusi mas di Jeova, ora ku no ta trata utrus sempri ku bondadi i ku rispitu.
NO PUDI ‘PERTUSI DI DEUS’ MESMU ORA KU NO YARA
16. Kuma ku skirbidur di Salmu 73 kumsa ku sinti, dipus di i sirbi Jeova pa un tempu?
16 Ma ke gora si dipus di un tempu, bu kumsa ku sinti di kuma bu ka mersi risibi amor di Jeova, pabia di frakesas ku bu teneba? Lembra di kuma i mesmu kusa ku kontisi ku skirbidur di Salmu 73. I fala sin: “Ña pe mistiba lalu; i faltaba puku pa N disvia”. (Sal 73:2) I rikuñisi di kuma i pasa tene “kasabi”, i “ka tenba juisu” i “seduba suma limaria” dianti di Jeova. (Sal 73:21, 22) Sera ki i pensaba di kuma pabia di si frakesa, i ka mersi risibi amor di Jeova?
17. (a) Ke ku salmista fasi, mesmu oca i staba disanimadu dimas? (b) Ke ku no pudi aprindi di ke ku pasa ku el? (Jubi tambi fotos.)
17 Si salmista pensaba di kuma Jeova bandonal, ki sentimentu dibi di seduba so pa puku tempu. Mesmu oca i sintiba mal, i sibiba di kuma i pirsisaba di pertusi di Jeova. I fala sin: “Ma N sta sempri ku bo [Jeova], bu pegan na mon direita. Bu ta gian ku bu konsiju; dipus bu na risibin ku gloria.” (Sal 73:23, 24) Anos tambi no dibi di pidi Jeova pa i danu forsa, ora ku no sinti di kuma no fe fraku, o ora ku no sta disanimadu. (Sal 73:26; 94:18) Mesmu si no fasi pekadus gravi, no pudi riba pa Jeova i tene sertesa di kuma, i “sta pruntu pa purda.” (Sal 86:5) No dibi di pertusi mas di no Deus, prinsipalmenti ora ku no sta disanimadu. — Sal 103:13, 14.
Ora ku no sta fraku na sintidu spiritual, no dibi di ba ta ora i mati sempri runions, pa pudi pertusi mas di Jeova. (Jubi paragrafu 17)
‘PERTUSI DI DEUS’ PA SEMPRI
18. Pabia ku no pudi kontinua pertusi mas di Jeova pa sempri?
18 No pudi kontinua pertusi mas di Jeova pa sempri. No ka na ciga nunka di para aprindi aserka del. Biblia fala di kuma kamiñus di Jeova, si jiresa ku si kunsimentu i ‘fundu’. (Rom 11:33) No na kontinua aprindi aserka di Jeova pa sempri.
19. Kal garantia ku Salmus danu?
19 Salmu 79:13 fala sin: “Anos, bu pobu, karnel ku bu ta bakia, no na falau sempri obrigadu; no na kanta pa ngabau na tudu tempu ku na bin.” Ora ku bu kontinua pertusi di Deus, bu pudi tambi tene garantia di kuma bu na risibi bensons pa sempri. Bu pudi fala sin ku konfiansa: “Deus i sedu forsa di ña korson, ku ña yardansa pa sempri.” — Sal 73:26.
KANTIKU 32 Escolhe o Lado de Jeová!
a Alguns ku kontinua sta preokupadu dimas, o sta tristi pa manga di tempu, pudi pirsisa di ajuda di un mediku. Pa mas informason, bu pudi jubi Sintinela, N.° 1 di 2023.