BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w25 Abril pp. 20-25
  • Nunka no sta anos son

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • Nunka no sta anos son
  • Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
  • Subtitulus
  • Materia di mesmu asuntu
  • JEOVA TA GIANU
  • JEOVA TA DANU KE KU NO PIRSISA DEL
  • JEOVA TA PROTEẐINU
  • JEOVA TA ANIMANU
  • JEOVA NA JUDANU SEMPRI
  • Lembra kuma Jeova i “Deus bibu”
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
  • Jeova ta “kura kebrantadus di korson”
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
  • Juda utrus na pui pa bu sedu filis
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
  • Sedu umildi ora ku bu ka sibi sertus kusas
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
Oja utru kusas
Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
w25 Abril pp. 20-25

STUDU 17

KANTIKU 99 Muitos Irmãos ao Meu Lado

Nunka no sta anos son

“N na judau”. — ISA 41:10.

KE KU NO NA BIN APRINDI

No na oja kuatru maneras ku Jeova ta kuida di nos.

1-2. (a) Pabia ku no pudi tene sertesa di kuma, nunka no sta anos son ora ku no tene purblemas? (b) Ke ku no na fala del nes studu?

ORA ku no sta na pasa pa purblemas, no pudi sinti suma si no sta anos son, na un barku pikininu ku sta na mar ku tene maron forti. Ma, no ka sta anos son. No Pape ku sta na seu i ku amanu, ka ta oja so no purblemas, ma tambi i purmiti judanu lida ku elis. Ku amor, Jeova fasi es purmesa pa si servus fiel: “N na judau”. — Isa 41:10.

2 Nes studu, no na fala di kuma ku Jeova ta judanu pa manera ki ta gianu, danu ke ku no pirsisa del, proteẑinu i animanu. Jeova purmitinu di kuma i ka mporta kal purblemas ku no tene na vida, i ka na ciga di diskisinu. Nunka i ka na bandonanu. Pa kila, nunka no sta anos son.

JEOVA TA GIANU

3-4. Kuma ku Jeova ta gianu? (Salmu 48:14)

3 Lei Salmu 48:14. Jeova sibi di kuma no ka pudi gia no kabesa, no pirsisa del pa i gianu. Kuma ki ta gia si servus fiel aos? Un manera ki ta fasil i atraves di Biblia. (Sal 119:105) Atraves di si Palabra nspiradu, Jeova ta judanu toma disisons i tene maneras di sedu ku ta judanu tene filisidadi di bardadi gosi, i bin tene vida ku ka ta kaba na futuru.a Pur isemplu, i ta nsinanu purda utrus i pa ka guarda elis na korson, sedu onestu na tudu ke ku no ta fasi, i ama utrus di tudu korson. (Sal 37:8; Eb 13:18; 1 Ped 1:22) Ora ku no mostra es maneras di sedu, no ta sedu bon papes, bon omis, bon minjeris i bon amigus.

4 Na Biblia, Jeova falanu di ke ku pasa ku jintis ku teneba purblemas i ku tene sentimentus suma nos. (1 Kor 10:13; Tiagu 5:17) Ora ku no lei aserka di vida des jintis i aplika lisons ku no aprindi, no ta benefisia di dus maneras. Purmeru, no ta ntindi di kuma i ka anos son ku tene purblemas na vida. Utrus tambi tene mesmu purblemas i e konsigi lida ben ku elis ku ajuda di Jeova. (1 Ped 5:9) Sugundu, no ta aprindi kuma ku no pudi lida ku no purblemas. — Rom 15:4.

5. Ba kin ku Jeova ta usa pa gianu na kamiñu pa vida?

5 Jeova tambi ta usa no ermons ku irmas pa gianu.b Pur isemplu, superintendentis di sirkuitu ta visita sempri kongregasons pa nkoraẑanu. Se diskursus ta torna no fe forti i judanu kontinua sta unidu. (At 15:40–16:5) Ansions tambi ta tarbaja duru pa juda kada un di nos kontinua pertusi di Jeova. (1 Ped 5:​2, 3) Papes ta nsina se fijus pa e ama Jeova, pa e sibi kuma ke pudi toma bon disisons, i pa e tene bon komportamentu. E ta nsina tambi se fijus pa e ba ta lei Biblia, mati runions i prega sempri. (Dit 22:6) Irmas maduru ta juda irmas mas jovens, ora ke sedu bon isemplu, da elis konsijus ke na pirsisa del i nkoraẑa elis. — Titu 2:​3-5.

6. Ke ku no dibi di fasi pa benefisia di orientason di Jeova?

6 Jeova danu tudu ke ku no pirsisa del pa toma bon disisons i tene un vida filis. Kuma ku no pudi mostra di kuma no da balur pa tudu ke ki fasi pa nos? Ditus 3:​5, 6 fala asin: ‘Fia na Jeova ku tudu bu korson; ka bu fia na bu propi ntindimentu.’ Ora ku no fasil, ‘i na ndirita no kamiñu.’ Es signifika di kuma, i na judanu ivita manga di purblemas i tene filisidadi na vida. No na gardisi ciu pa manera ku Jeova kunsinu diritu i amanu dimas, tok i ta da konsiju ku kada un di nos! — Sal 32:8.

JEOVA TA DANU KE KU NO PIRSISA DEL

7. Kal ki alguns maneras ku Jeova ta danu ke ku no pirsisa del? (Filipensis 4:19)

7 Lei Filipensis 4:19. Alen di gianu na sintidu spiritual, Jeova ta bensua no sforsu pa tene kumida, ropa ku kau di mora ku no pirsisa del. (Mat 6:33; 2 Tes 3:12) I normal pa no preokupa di kuma ku no na oca es kusas. Ma Jeova ka misti pa no preokupa ciu kes kusas. (Jubi nota di studu na Mateus 6:25.) Pabia di ke? Pabia no Pape nunka ka na bandona si servus fiel na tempu ke na pirsisa di ajuda. (Mat 6:8; Eb 13:5) No pudi tene tudu konfiansa nel, ora ki falanu di kuma i na danu ke ku no pirsisa del.

8. Ke ku Jeova fasi pa Davi?

8 Pensa na kuma ku Jeova juda Davi. Na anus difisil ku Davi staba na kuri di rei Saul, Jeova dal ku si omis ke ke pirsisa del pa pudi vivi. Oca Davi pensa na kuma ku Jeova kuida del na ki tempu, i fala sin: “N seduba nobu, ma gosi N beju; nunka N ka oja algin justu bandonadu, nin si fijus na pidi simola di kumida.” (Sal 37:25) Suma Davi, talves bu oja tambi kuma ku Jeova kuida di bo ku amor, o kuma ki kuida di bu ermons ku irmas na tempus difisil.

9. Kuma ku Jeova ta juda si povu aos, ora ki ten disastris natural? (Jubi tambi fotos.)

9 Jeova ta juda tambi si povu aos, ora ki ten disastris natural. Pur isemplu, oca i tenba fomi na Jerusalen na tempu di purmerus kriston, se ermons ku irmas di utrus teras manda elis kusas ke pirsisaba del. (At 11:​27-30; Rom 15:​25, 26) Aos tambi, povu di Deus ta juda se ermons ku irmas ku pirsisa di ajuda. Ora ki ten un disastri natural, ku amor, Jeova ta pui pa si povu da kusas suma kumida, yagu, ropa ku mesiñus, pa kilis ku mora na zona nunde ki ten disastri. Ekipas di konstruson ta kumpu kasas ku Salons di Renu ku dana. Tambi servus di Jeova ta aẑi rapidu pa da konsolu ku nkoraẑamentu ku bin di Biblia, pa kilis ku se kasa dana o ku se familia o amigus muri.c

Fotos: Ermons sta na risibi kusas ke pirsisa del ku ajuda spiritual dipus di un disastri natural na Malaui. 1. Yagu toma konta di manga di kau. 2. Ermon Gage Fleegle sta na papia ku ermons ku irmas. 3. Ermons sta na diskarga sakus di kumida na karu.

Kuma ku Jeova ta animanu ora ki ten disastri natural? (Jubi paragrafu 9)e


10-11. Ke ku bu aprindi ku spiriensia di Borys?

10 Jeova tambi ta da ke ki pirsis pa kilis ku ka sta inda na adoral. Di mesmu manera, no ta buska oportunidadis di sedu bon ku kilis ku ka sta inda na sirbi Jeova. (Gal 6:10) Si no fasil, no ta juda elis aprindi mas aserka di nos i aserka di Jeova. Jubi spiriensia di Borys, diretor di un skola ku sta na vivi na Ukrania. Mesmu manera ku Borys ka sedu Tustumuña di Jeova, sempri i ta trataba ku bondadi si alunus ku sedu Tustumuñas di Jeova, tambi i ta mostraba rispitu pa ke ke fia nel. Pabia di gera, Borys disidi sai di zona nunde ki moraba, i bai pa utru parti mas suguru di Ukrania, i no ermons judal. Mas tardi, Borys mati Komemorason di mortu di Kristu. Oca ki pensa na tudu ke ku ermons fasi pa rel, Borys fala sin: “Tustumuñas di Jeova seduba bon dimas ku mi, i e kuidaba ben di mi. N na gardisi elis ciu.”

11 Anos tambi, no pudi kopia no Pape ku sta na seu ku ta sinti pena, ora ku no ta mostra amor pa kilis ku sta na nesesidadi, mesmu si e ta sirbi Jeova o nau. (Luk 6:​31, 36) No spera di kuma sforsu ku no ta fasi pa mostra amor pa jintis, na juda elis sedu disipulus di Kristu. (1 Ped 2:12) Ma, mesmu si e disidi sirbi Jeova o nau, no na sedu filis, pabia i ten mas filisidadi na da di ki na risibi. — At 20:35.

JEOVA TA PROTEẐINU

12. Kal proteson ku Jeova purmiti da si povu suma un grupu? (Salmu 91:​1, 2, 14)

12 Lei Salmu 91:​1, 2, 14. Aos, Jeova purmiti proteẑi si povu di kualker kusa ku pudi dana se amisadi ku el. Nunka i ka na disa pa Satanas pui pa jintis para adoral di manera ki i misti. (Jon 17:15) Tambi ora ku ‘garandi tribulason’ kumsa, no pudi tene tudu konfiansa di kuma, Jeova na judanu manti no fe forti, i konfia di kuma i na salvanu. — Apok 7:​9, 14.

13. Di kal manera ku Jeova ta proteẑi kada un di nos?

13 Kuma ku Jeova ta proteẑi kada un di nos? Atraves di si Palabra, Jeova ta judanu sibi diferensia ben ku mal. (Eb 5:14) Ora ku no ta sigi ke ku faladu na Biblia, no ta proteẑi no amisadi ku el, tambi no ta toma bon disisons ku ta judanu sedu mas filis i tene bon saudi. (Sal 91:4) Tambi Jeova ta proteẑinu atraves di kongregason. (Isa 32:​1, 2) No ermons ku irmas ama Jeova i e ta obdisil. Pasa tempu ku elis na runions, na pregason i na jumbai ta nkoraẑanu i judanu ivita ke ki mau. — Dit 13:20.

14. (a) Pabia ku Deus ka ta libranu di tudu no purblemas? (b) Kal garantia ku Salmu 9:10 danu? (Jubi tambi nota bas di paẑina.)

14 Na pasadu, utrora Jeova proteẑi si povu pa e ka sufri na sintidu fisiku o pa ka e matadu. Ma, i ka fasilba na tudu situason. Utrora no ta pasa mal pabia Biblia fala di kuma, “omis ta pañadu na tempu mau ku ta kai riba delis di repenti.” (Ekl 9:​11, 12) Tambi, Jeova disa pa si servus pirsigidu te mesmu pa e matadu, pa pudi mostra di kuma Satanas i munturus. (Jo 2:​4-6; Mat 24:9) Mesmu kusa pudi kontisi ku nos aos. Nin si Jeova ka kaba ku no purblemas, no pudi tene sertesa di kuma nunka i ka na bandona kilis ku amal.d — Sal 9:10.

JEOVA TA ANIMANU

15. Kuma kes kusas ta animanu: Orason, Palabra di Deus, no ermons ku irmas? (2 Koríntius 1:​3, 4)

15 Lei 2 Koríntius 1:​3, 4. Utrora, no ta tene dur, preokupason garandi o kudadi. Talves bu sta na pasa un situason difisil ku ta fasiu sinti di kuma bu dingi. Sera ki i ten un algin ku ntindi diritu ke ku bu sta na pasa? Jeova ntindi diritu bu situason. Jeova ka ta sinti so pena di nos, ma tambi i ta “animanu na tudu kasabi”. Kuma ki ta fasil? Ora ku no yabri no korson pa Jeova na orason, i ta danu “pas di Deus ku pasa tudu ntindimentu”. (Fil 4:​6, 7) No pudi tambi sinti animadu, ora ku lei Biblia, ku sedu palabras di Jeova pa nos. Atraves di Biblia, Jeova ta kontanu di kuma i amanu ciu, i ta nsinanu kuma ku no pudi sedu jiru, i ta danu speransa. Tambi no ta sinti animadu na no runions, nunde ku no ta aprindi kusas nkoraẑanti ku bin di Biblia, i nunde ku no ta sta ku no ermons ku irmas ku amanu.

16. Ke ku bu aprindi ku spiriensia di Nathan ku Priscilla?

16 Spiriensia di Nathan ku Priscilla ku sta na vivi na Stadus Unidu, ta mostra kuma ku Jeova ta animanu i nkoraẑanu atraves di si Palabra. Alguns anus atras, e disidiba bai nunde ki tenba mas nesesidadi di publikaduris di Renu. Nathan fala sin: “No teneba konfia di kuma Jeova na bensua no sforsu.” Ma, oca ke ciga na se nobu disignason, e pasa purblema di saudi, tambi e ka oca un tarbaju ku na juda elis sustenta se kabesa. Dipus e bin kaba pa riba se tera, nunde ke kontinua tene purblema di diñeru. Nathan fala sin: “N puntaba ña kabesa, pabia ku Deus ka judanu suma ku no speraba. Te mesmu N kumsa ku pensa si kontra N fasi algun kusa di mal.” Ma, ku tempu, Nathan ku Priscilla nota di kuma Deus ka bandona elis oca ke staba na pasa pa purblemas. Nathan fala sin: “Na kil tempus difisil, Biblia pasa sedu suma un amigu jiru ku ta danu nkoraẑamentu ku orientason. Konsentra na kuma ku Jeova judanu nguenta no purblemas, en ves di konsentra na no propi purblemas, danu sertesa di kuma Jeova na kontinua judanu na futuru.”

17. Kuma ku un irma comadu Helga risibi animu? (Jubi tambi fotos.)

17 Jeova tambi ta animanu atraves di no ermons ku irmas. Isemplu di Helga ku sta na vivi na Ungria mostra kila. Pa manga di anus, i teneba purblemas ku ta pul pa i fika preokupadu dimas i sinti di kuma i ka bali nada. Ma, ora ki pensa na ki anus, i ta nota di kuma, Jeova staba na usa ermons ku irmas na kongregason pa animal. I fala asin: “Jeova sempri ta judan ora ki nota di kuma, N staba ku manga di kudadi pabia di tarbaju, kuida di ña uniku fiju ku staba duenti i ora ku N tene utrus purblemas. Na 30 anus ku pasa, i ka ten nin un dia ku Jeova ka kumpri purmesa ki fasi di animan. Manga di bias i ta dan forsa, atraves di palabras nkoraẑanti di utrus. N ta risibiba sempri mensaẑen, karta o palabras nkoraẑanti na mumentu ku N mas pirsisa del.”

Fotos: Un ermon di idadi sta na risibi nkoraẑamentu. 1. I sta na jubi diseñus ku mininus diseña pa rel. 2. Un ermon sta na mandal mensaẑen. 3. Un kasal lebal saku di kompra ku piza. 4. Un ermon sta na ligal. 5. Un bajudasiñu sta na diseña un lion na paraísu pa dal.

Kuma ku Jeova pudi usau pa anima utrus? (Jubi paragrafu 17)


18. Kuma ku no pudi anima utrus?

18 No tene privileẑiu di kopia no Deus, ora ku no na anima utrus. Kuma ku no pudi fasil? No pudi sukuta elis ku pasensa, papia di un manera ku na anima elis, i juda elis na ke na pirsisa del. (Dit 3:27) No ta sforsa pa anima tudu kilis ku sta na sufri, nkluindu kilis ku ka sta inda na sirbi Deus. Ora ku utrus jintis sta ku dur, sta duenti o tene manga di preokupason, no ta visita elis, sukuta elis i mostra elis versikulus di Biblia ku na nkoraẑa elis. Ora ku no kopia Jeova, “Deus ku tudu koraẑen bin del,” no ka ta juda so no ermons ku irmas pa e nguenta purblemas, ma tambi no pudi juda kilis ku ka sta inda na sirbi Deus, pa e misti aprindi aserka del. — Mat 5:16.

JEOVA NA JUDANU SEMPRI

19. Ke ku Jeova ta fasi pa nos, i kuma ku no pudi kopial?

19 Jeova ta preokupa ciu ku kilis ku amal. I ka ta bandonanu, ora ku no tene purblemas. Suma ku un pape ku ta mostra amor ta kuida di si fiju, Jeova tambi ta kuida di si servus fiel. I ta gianu, i ta danu ke ku no pirsisa del, i ta proteẑinu i animanu. No ta kopia no Pape ku sta na seu i ku amanu, ora ku no ta juda i nkoraẑa kilis ku sta na pasa purblemas. Nes mundu, no pudi tene purblemas ku tristesa, ma no pudi tene sertesa di kuma Jeova sta ku nos. I fasinu es purmesa: “Ka bu medi, pabia N sta ku bo”. (Isa 41:10) Pa kila, no pudi tene tudu sertesa di kuma, nunka no ka na sta anos son.

DI KAL MANERAS KU JEOVA . . .

  • ta gianu?

  • ta danu ke ku no pirsisa del?

  • ta proteẑinu i animanu?

KANTIKU 100 Vamos Ser Hospitaleiros!

a Jubi artigu “Toma disisons ku na kontenta Jeova” na Sintinela di Janeru di 2025.

b Jubi paragrafu 11 te 14 di artigu “Kontinua sedu giadu pa Jeova” na Sintinela di Fevereru di 2024.

c Bu pudi oja isemplus di ajuda ku dadu nin i ka tarda na jw.org, si bu skirbi palabras “disastris natural” na kau di piskisa.

d Jubi “Purguntas di kilis ku ta lei no publikasons” na Sintinela di Fevereru di 2017.

e SPLIKASON DI FOTOS: Dipus di un disastri natural, ermons na Malaui, risibi kumida, kusas ke pirsisa del ku nkoraẑamentu di ermons.

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin