BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w25 Maiu pp. 20-25
  • Pabia ku nomi di Jeova i importanti pa Jesus?

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • Pabia ku nomi di Jeova i importanti pa Jesus?
  • Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
  • Subtitulus
  • Materia di mesmu asuntu
  • “AMI N PUI ELIS KUNSIU”
  • ‘BU NOMI KU BU DAN’
  • “PAPE, GLORIFIKA BU NOMI”
  • ‘N DA ÑA VIDA’
  • “N KOMPLETA TARBAJU KU BU DAN”
  • Pabia ku nomi di Jeova i importanti pa nos?
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
  • ‘Bo ngaba nomi di Jeova’
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
  • Ke ku resgati ta nsinanu?
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
  • ‘Bo kuji kin ku bo dibi di sirbi’
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
Oja utru kusas
Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
w25 Maiu pp. 20-25

STUDU 22

KANTIKU 15 Louva o Filho de Jeová!

Pabia ku nomi di Jeova i importanti pa Jesus?

“Ami N pui elis kunsiu; N na fasi elis kunsiu mas”. — JON 17:26.

KE KU NO NA BIN APRINDI

No na aprindi kuma ku Jesus fasi pa nomi di Jeova kunsidu i kuma ki santifika i difindi es nomi.

1-2. (a) Ke ku Jesus fasi na noti antis di i matadu? (b) Kal purguntas ku no na ruspundi nes studu?

DI TARDIÑU di kinta-fera di 14 di Nisan di 33 EK, Jesus fasi Sia di Siñor ku si apostolus fiel. I sibiba di kuma i ka na tarda, Judas na trail, i na kastigadu, dipus si inimigus na matal. Pa kila, dipus di sia, i papia manga di kusas nkoraẑanti pa si apostolus. Antis de sai di sala, Jesus fasi un orason importanti dimas. Apostolu Jon skirbi es orason ku no pudi oja na Jon kapitulu 17.

2 Nes studu, no na bin oja alguns kusas ku no pudi aprindi di orason di Jesus. Kal preokupason ku Jesus teneba antis di muri? Ke ku seduba importanti pa rel oca i staba na Tera? No na oja respostas des purguntas.

“AMI N PUI ELIS KUNSIU”

3. Ke ku Jesus fala aserka di nomi di Jeova i ke ki misti fala ku kila? (Jon 17:​6, 26)

3 Jesus fala sin na si orason: “Ami N pui elis kunsiu”. No sibi di kuma es i importanti pa Jesus, pabia i falal dus bias. (Lei Jon 17:​6, 26.) Ke ki misti fala? Sera ki i staba na fala elis di un nomi ke ka kunsi? Disipulus di Jesus seduba judeus, pa kila, e sibiba di kuma nomi di Deus i Jeova. Es nomi sta na Skrituras Ebraiku kuas 7 mil bias. Pa kila, Jesus ka staba na nsina elis di kuma nomi di Deus i Jeova. Ma, i staba na nsina elis kal tipu di Deus ku Jeova sedu. I juda si disipulus kunsi Jeova diritu, es nklui kunsi kal ki si intenson pa Tera ku pekaduris, ke ki fasi, ke ki i na bin fasi i kal ki si maneras di sedu. Jesus i uniku algin ku kunsi Jeova diritu.

4-5. (a) Kal isemplu ku ta mostra ke ku signifika kunsi nomi di un algin? (b) Di kal manera ku disipulus di Jesus pasa kunsi nomi di Jeova?

4 Pur isemplu, imaẑina di kuma i ten un ansion di bu kongregason comadu Davi, el tambi i mediku. Bu kunsi es ermon pa manga di anus. Ma un dia bu fasi asidenti di karu i bu pirsisa di un mediku pa judau. Bu lebadu pa ospital i ki ermon ku sedu mediku salva bu vida. Gosi bu na mas ama ki ermon, i ora ku bu obi si nomi, bu na pensa na ke ki fasi pa bo. Davi kontinua sedu ansion ku bu kunsi pa manga di tempu, ma gosi i sedu tambi mediku ku salva bu vida.

5 Di mesmu manera, disipulus di Jesus kunsiba ja nomi di Jeova. Ma nomi di Jeova pasa tene signifikadu garandi pa relis, pabia Jesus juda elis kunsi Jeova diritu. Pabia ku no pudi fala es? Pabia Jesus kopia diritu si Pape na tudu ke ki ta fala i fasi. Pa kila, oca disipulus sukuta ke ku Jesus na nsinaba i oja kuma ki ta trataba jintis, e pasa ‘kunsi’ Jeova diritu. — Jon 14:9; 17:3.

‘BU NOMI KU BU DAN’

6. Na kal sintidu ku Jeova da Jesus si nomi? (Jon 17:​11, 12)

6 Na si orason, Jesus fala asin pa si disipulus: ‘N guarda elis na puder di bu nomi ku bu dan.’ (Lei Jon 17:​11, 12.) Sera ki es signifika di kuma, Jesus na ba ta comadu gosi Jeova? Nau. Oca Jesus na papia di nomi di Jeova, i fala “bu nomi”. Pa kila, nomi di Jeova ka pasa sedu nomi di Jesus. Gosi, ke ku Jesus misti fala, oca i fala i dadu nomi di Deus? Purmeru, Jesus seduba representanti i porta-vos di Jeova. I binba na nomi di si Pape, tambi i fasi manga di milagris na si nomi. (Jon 5:43; 10:25) Alen di kila, nomi Jesus signifika “Jeova i salvason”. Pa kila, nomi di Jesus tene nomi di Jeova.

7. Da isemplu di kuma ku Jesus pudi papia na nomi di Jeova.

7 Pa ntindi pabia ku Jesus pudi papia na nomi di Jeova, pensa nes isemplu. Un prisidenti pudi manda un mbaŝadur pa i papia ku utrus na si nomi. Pa kila, palabras di mbaŝadur ta tene mesmu otridadi suma di prisidenti. Di mesmu manera, Jesus teneba otridadi di papia na nomi di Jeova, pabia i Jeova ku mandal. — Mat 21:9; Luk 13:35.

8. Kuma ku nomi di Jeova staba na Jesus antis di i bin pa Tera? (Saida 23:​20, 21)

8 Biblia coma Jesus di Palabra, pabia Jeova usalba pa i konta anjus ku pekaduris ke ki misti pa e sibi i pa e fasi. (Jon 1:​1-3) I pudi sedu di kuma, Jesus i anju ku Jeova mandaba pa kuida di israelitas na disertu. Oca Jeova falaba israelitas pa e obdisi ki anju, i konta elis motivu ku pui e dibi di fasil. I fala sin: “Ña nomi sta nel.”a (Lei Saida 23:​20, 21.) Nomi di Jeova sta na Jesus, pabia Jesus ta papia ku utrus na si nomi, el i algin ku mas ta mostra di kuma Jeova ta fasi sempri ke ki sertu tambi el i santu.

“PAPE, GLORIFIKA BU NOMI”

9. Kal importansia ku nomi di Jeova tene pa Jesus? Pabia ku no pudi fala kila?

9 Suma ku no ojaba, mesmu antis di Jesus bin pa Tera, nomi di Jeova teneba importansia garandi pa rel. Pa kila, ocalba na Tera, Jesus mostra na tudu ke ki ta fasiba di kuma nomi di Jeova seduba importanti pa rel. Pertu di fin di si sirvisu, Jesus fala Jeova: “Pape, glorifika bu nomi.” Si Pape ruspundil logu ku un vos altu ku sai di seu: “N glorifikal ja. N na glorifikal mas.” — Jon 12:28.

10-11. (a) Kuma ku Jesus glorifika nomi di Jeova? (Jubi tambi diseñu.) (b) Pabia ku nomi di Jeova pirsisa di santifikadu i difindidu?

10 Jesus glorifika tambi nomi di si Pape. Di kal manera? I konta jintis kal ki bon maneras di sedu di Jeova ku kusas garandi ki ta fasi. Ma i fasi tambi utru kusa. Jesus santifika nomi di Jeova, tambi i difindil.b Jesus mostra kuma kes sedu importanti oca i nsina si disipulus kuma ke pudi ora. I fala sin: “No Pape ku sta na seu, no misti pa bu nomi rispitadu”. — Mat 6:9.

11 Pabia ku nomi di Jeova pirsisa di santifikadu i difindidu? Pabia na jardin di Eden, Satanas konta mintida aserka di Jeova Deus. Satanas fala di kuma Jeova i munturus, tambi i staba na tuji Adon ku Eva algun kusa di bon. (Kum 3:​1-5) Satanas fala tambi di kuma Jeova ka ta manda di bon manera. Pabia des mintida ki konta, i dana nomi di Jeova. Mas tardi, na tempu di Jo, Satanas fala di kuma kilis ku ta sirbi Jeova ta fasil so pabia di ke ku Jeova ta da elis. Es munturus fala tambi di kuma, jintis na para sirbi Jeova ora ke na pasa pa purblemas, pabia e ka tene amor garandi pa Jeova. (Jo 1:​9-11; 2:4) I pirsis tempu pa mostra kin ki munturus, si i Jeova o Satanas.

Jesus fasi diskursu na monti pa manga di jintis.

Jesus nsina si disipulus importansia di santifika nomi di Deus. (Jubi paragrafu 10)


‘N DA ÑA VIDA’

12. Ke ku Jesus staba dispostu pa fasi pabia di amor ki teneba pa nomi di Jeova?

12 Pabia di amor pa Jeova, Jesus mistiba fasi tudu ke ki pudi pa santifika i difindi nomi di Jeova. Jesus fala sin: ‘N da ña vida.’ (Jon 10:​17, 18) Te mesmu i staba pruntu pa muri pa nomi di Jeova.c Adon ku Eva, ku sedu purmeru dus jintis perfeitu, bandona Jeova i e toma ladu di Satanas. Ma, Jesus staba dispostu pa bin pa Tera i mostra si amor pa Jeova. Jesus fasi es pa manera ki obdisi Jeova na tudu ke ki ta fasiba i papia. (Eb 4:15; 5:​7-10) I kontinua sedu fiel na tudu si vida te oca i muri na un staka di turtura. (Eb 12:2) Des manera, i mostra di kuma i ama Jeova ku si nomi.

13. Pabia ku Jesus i minjor algin ku pudi mostra di kuma Satanas i munturus? (Jubi tambi diseñu.)

13 Na tudu kusas ki fasi, Jesus mostra di kuma i Satanas ki munturus i ka Jeova! (Jon 8:44) Jesus kunsi Jeova minjor di ki kualker algin ku ciga ja di vivi. Si kualker kusa ku Satanas falaba aserka di Jeova seduba bardadi, Jesus na sibiba kila. Ma Jesus staba disididu pa difindi nomi di Jeova. Mesmu oca Jeova tira si proteson na Jesus, i staba dispostu pa muri i kontinua sedu fiel, en ves di disobdisi si Pape ku ta mostra amor. — Mat 27:46.d

Jesus pregadu na un staka di turtura.

Na tudu kusas ki fasi, Jesus mostra di kuma i Satanas ki munturus i ka Jeova! (Jubi paragrafu 13)


“N KOMPLETA TARBAJU KU BU DAN”

14. Kuma ku Jeova paga Jesus pa manera ki sedu fiel?

14 Na noti antis di muri, Jesus pudiba fala sin: “N kompleta tarbaju ku bu dan pa N fasi.” I konfiaba di kuma Jeova na pagal pa manera ki sedu fiel. (Jon 17:​4, 5) Tambi Jesus teneba bon motivu di konfia na si Pape. Jeova ka disal pa i kontinua na koba. (At 2:​23, 24) I lantanda Jesus i dal un lugar mas altu na seu. (Fil 2:​8, 9) Ku tempu, Jesus kumsa ku manda suma Rei na Guvernu di Deus. Ke ku ki Guvernu na fasi? Sugundu parti di orason ku Jesus nsina si disipulus falanu asin: “Pa bu renu bin, pa bu vontadi [di Jeova] fasidu na tera suma na seu.” — Mat 6:10.

15. Ke mas ku Jesus na bin fasi na futuru?

15 I ka na tarda, Jesus na bin geria kontra inimigus di Deus i kaba ku jintis mau na Armajedon. (Apok 16:​14, 16; 19:​11-16) Puku tempu dipus di Armajedon, Jesus na ferca Satanas na “abismu”, nunke ki ka na pudi fasi nada. (Apok 20:​1-3) Na si Renansa di Mil Anu, Jesus na tisi pas i juda pekaduris sedu perfeitu. I na bin lantanda kilis ku muri. I na fasi pa Tera ntidu sedu paraísu. Ke ku Jeova mistiba pa pekaduris, na bin kumpri! — Apok 21:​1-4.

16. Kuma ku vida na sedu dipus di Renansa di Mil Anu?

16 Kuma ku vida na sedu dipus di Renansa di Mil Anu? Pekadu ku imperfeison di pekaduris na kaba. Pekaduris ka na pirsisa mas di pidi purdon di se pekadus atraves di resgati. Jintis ka na pirsisa mas di 144 mil pa e sedu se saserdotis, nin di Jesus pa i sedu se Ŝef di Saserdotis pa e pudi tene amisadi ku Jeova. Tambi “ultimu inimigu ku na kabadu ku el i mortu.” Kobas ka na tene ningin. Kilis ku muri na lantandadu pa vivi. Tudu jintis ku sta na Tera na sedu perfeitu. — 1 Kor 15:​25, 26.

17-18. (a) Ke ku na kontisi na fin di Renansa di Mil Anu? (b) Ke ku Jesus na bin fasi ora ku si renansa kaba? (1 Koríntius 15:​24, 28) (Jubi tambi diseñu.)

17 Kal utru kusa ku na kontisi na fin di Renansa di Mil Anu? Na ki tempu, i na kontisi un kusa spesial dimas. Ningin mas ka na duvida si kontra Jeova i un Deus santu i justu. Pabia? Na jardin di Eden, Satanas fala di kuma Jeova i munturus, tambi i ka ta manda riba di pekaduris ku amor. Disna di ki tempu, nomi di Jeova santifikaduba manga di bias pa kilis ku ta sirbil i ku mostra di kuma si manera di guverna i minjor. Pa kila, na fin di Renansa di Mil Anu, nomi di Jeova na bin difindidu di manera kompletu. Jeova na mostra di un manera ku ningin ka na duvida di kuma, el i no Pape ku sta na seu ku ta mostra amor.

18 Na fin di Renansa di Mil Anu, tudu jintis na sibi di kuma, ke ku Satanas fala aserka di Jeova i mintida. Ke ku Jesus na bin fasi ora ku si renansa kaba? Sera ki i na fasi suma Satanas i rebela kontra Jeova? Nau, i ka na fasi kila! (Lei 1 Koríntius 15:​24, 28.) Jesus na bin torna Guvernu pa si Pape. I na bin fika bas di renansa di Jeova. Diferenti di Satanas, Jesus sta dispostu pa disa tudu pabia i ama Jeova.

Jesus sta na seu i na da Jeova si koroa.

Jesus torna Guvernu pa Jeova na fin di si Renansa di Mil Anu. (Jubi paragrafu 18)


19. Kal ki importansia ku nomi di Jeova tene pa Jesus?

19 I ka di dimira manera ku Jeova staba dispostu pa da Jesus si nomi! Jesus mostra di manera perfeitu kal tipu di Algin ku si Pape sedu. Pa kila, kal ki importansia ku nomi di Jeova tene pa Jesus? Nomi di Jeova i mas importanti pa Jesus di ki kualker utru kusa. I staba dispostu pa muri pa ki nomi, tambi i na bin sta dispostu pa disa tudu pa Jeova na fin di Renansa di Mil Anu. Kuma ku no pudi kopia isemplu di Jesus? No na bin ruspundi es purgunta na studu ku na bin.

KUMA KU BU NA RUSPUNDIBA?

  • Kuma ku Jesus pui pa si disipulus kunsi nomi di Jeova?

  • Na kal sintidu ku Jesus dadu nomi di Jeova?

  • Ke ku Jesus staba dispostu pa fasi pa nomi di Jeova i pabia di ke?

KANTIKU 16 Jeová Escolheu o Nosso Rei

a Utrora, anjus ta papiaba na nomi di Jeova ora ke na konta utrus si mensaẑen. E ku manda utrora na Biblia, ora ku un anju sta na papia, i ta sta suma i propi Jeova ku staba na papia. (Kum 18:​1-33) Mesmu manera ku Biblia fala di kuma Moisés risibiba Lei na mon di Jeova, utrus versikulus mostra di kuma Jeova usaba anjus pa transmiti ki Lei na si nomi. — Sir 27:34; At 7:​38, 53; Gal 3:19; Eb 2:​2-4.

b PALABRAS KU SPLIKADU: “Santifika” signifika tene rispitu garandi pa un algin i ojal suma santu. “Difindi” signifika prova di kuma un algin tene roson, ora ku utrus konta mintida o mau kusas aserka del.

c Tambi mortu di Jesus yabri kamiñu pa pekaduris tene vida ku ka ta kaba.

d Jubi “Purguntas di kilis ku ta lei no publikasons” na Sintinela di Abril di 2021, paẑina 30 ku 31.

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin