August
Lesihlanu, August 1
Tinyenti tinhlupheko letehlela lolungile, kodvwa Jehova umkhulula kuto tonkhe.—Hla. 34:19.
Naka emaphuzu lamabili lamcoka kulesihlabelelo lesingenhla: (1) Bantfu labalungile baba nato tinkinga. (2) Jehova uyasikhulula etinkingeni tetfu. Usikhulula njani? Lenye indlela kusisita kutsi sibe nembono lokahle ngekuphila kulelive. Nanobe Jehova asetsembisa kutsi sitawujabula nasimkhonta, kodvwa akasho kutsi angeke sibe nato tinkinga. (Isa. 66:14) Usikhutsata kutsi sinake kakhulu likusasa lapho khona sitawuphila imphilo lafuna siyiphile kuze kube phakadze. (2 Khor. 4:16-18) Kwanyalo, uyasisita kutsi sichubeke simkhonta lilanga nelilanga. (Sil. 3:22-24) Yini lesingayifundza etikhontini taJehova letetsembekile tangesikhatsi sekubhalwa kweliBhayibheli netalamuhla? Singahle sibe netinkinga lesingakatilindzeli. Kodvwa nasetsembele kuJehova, utawuhlale asisita.—Hla. 55:22. w23.04 14-15 ¶3-4
UMgcibelo, August 2
Tfobelani tiphatsimandla.—Rom. 13:1.
Singafundza esibonelweni saJosefa naMariya, lebebakulungele kulalela tiphatsimandla ngisho nalapho kumatima. (Luk. 2:1-6) Ngesikhatsi Mariya anetinyanga letingaba ngu-9 akhulelwe, yena naJosefa bavivinyeka kutsi bayalalela yini. Umbusi weMbuso wemaRoma lokungu-Augustus, watsi akube nelubalo. Kwadzingeka kutsi Josefa naMariya baye eBhetlehema, lokulibanga lelingemakhilomitha langaba ngu-150, bahamba endzaweni lenemagcuma. Loluhambo belutawuba matima, ikakhulukati kuMariya. Kungenteka bebakhatsateke ngekutsi Mariya nalomntfwana losesiswini bebaphephile yini. Bebatawenta njani nakangacalwa ngumhelo endleleni? Beketfwele Mesiya. Loko bekutawubanika yini sizatfu sekungamlaleli hulumende? Nanobe boJosefa naMariya bebanetizatfu tekukhatsateka, kepha balalela. Jehova wababusisa ngenca yekulalela. Mariya wefika aphephile eBhetlehema, wabeleka umntfwana lophile saka, futsi waba nesandla ekugcwaliseni siphrofetho seliBhayibheli!—Mik. 5:2. w23.10 8 ¶9; 9 ¶11-12
Lisontfo, August 3
Khutsatanani.—Heb. 10:25.
Yini longayenta nangabe wesaba kuphendvula? Kungakusita kulungiselela kahle. (Taga 21:5) Nangabe uyicondza indzaba lefundvwako, kutawuba melula kutsi uphakamise sandla. Lokunye longakwenta kutsi usho imphendvulo lemfisha. (Taga 15:23; 17:27) Angeke ukhatsateke kakhulu nangabe imphendvulo yakho iyimfisha. Nangabe usho imphendvulo lemfisha ngemavi akho, utawube uyakhombisa kutsi ulungiselele kahle nekutsi uyicondza kahle indzaba lefundvwako. Kutsiwani nangabe ukwetama loku kodvwa uchubeke wesaba kuphendvula tikhatsi letinyentana? Ciniseka kutsi Jehova utawujabula ngako konkhe lowetama kukwenta. (Luk. 21:1-4) Jehova akakuceli kutsi wente intfo longeke ukhone kuyenta. (Fil. 4:5) Buka kutsi yini longakhona kuyenta, utibekele umgomo wekukwenta bese uthantazela kuba nesibindzi. Ungacale utibekele umgomo wekusho imphendvulo yinye lemfisha. w23.04 21 ¶6-8
UMsombuluko, August 4
Faka sivikelo sesifuba . . . nesigcoko sekutivikela.—1 Thes. 5:8.
Umphostoli Pawula wasifananisa nemasotja laphapheme futsi lagcokele kuya emphini. Lisotja kulindzeleke kutsi lihlale likulungele kulwa nganobe ngusiphi sikhatsi. Kungulokufanako nangatsi. Sihlale sililungele lilanga laJehova ngekutsi sifake sivikelo sesifuba lesikukholwa nelutsandvo, nesigcoko sekutivikela lesilitsemba. Sivikelo sesifuba besivikela inhlitiyo yelisotja. Kukholwa nelutsandvo kuvikela inhlitiyo yetfu lengumfanekiso. Kutasisita kutsi sichubeke sikhonta Nkulunkulu futsi silandzela Jesu. Kukholwa kusenta siciniseke kutsi Jehova utasibusisa nangabe simkhonta ngenhlitiyo yetfu yonkhe. (Heb. 11:6) Kutawusenta sihlale setsembekile kuMholi wetfu, lokunguJesu, ngisho nobe kwenta njalo kungasho kubeketelela timo letimatima. Singakucinisa kukholwa kuze sikhone kubhekana netimo letimatima ekuphileni ngekutsi sifundze etibonelweni talamuhla talabo labahlale bacotfo ngisho baphatfwa kabi nobe babhekene netinkinga tetimali. Ngetulu kwaloko, singayibalekela ingoti lebangelwa kutsandza kakhulu imali netintfo ngekutsi silingise labo labenta kuphila kwabo kube melulela kuze bente uMbuso ute kucala. w23.06 10 ¶8-9
Lesibili, August 5
Loyo lonaka emafu ngeke avune.—Shu. 11:4.
Kutibamba kusho kulawula indlela lesitiva ngayo naloko lesikwentako. Kubalulekile kuze sifinyelele imigomo yetfu, ikakhulukati nangabe kumatima kuwufinyelela nobe nasite sifiso. Khumbula kutsi kutibamba kungulesinye setitselo temoya, ngako thantazela umoya longcwele waJehova kutsi ukusite ube nalobuntfu lobubaluleke kangaka. (Luk. 11:13; Gal. 5:22, 23) Ungalindzi kuze kube sikhatsi locabanga kutsi sikahle. Kulelive lesiphila kulo, kusenekwenteka singabi khona sikhatsi lesicabanga kutsi sikahle. Nangabe sitimela letikhatsi, singahle singawufinyeleli umgomo wetfu. Kungenteka site sifiso sekufinyelela umgomo ngobe kubonakala kumatima kuwufinyelela. Nangabe usesimeni lesifanako, ungacala yini ngemigomo lemincane kuze ukhone kuwufinyelela? Nangabe umgomo wakho ukuveta buntfu lobutsite, ungakhona yini kucala kubuveta ngetindlela letincane? Nangabe umgomo wakho ukufundza lonkhe liBhayibheli, ungakhona yini kutibekela sikhatsi lesifishane sekulifundza? w23.05 29 ¶11-13
Lesitsatfu, August 6
Indlela yalabalungile ifana nekukhanya kwasentsatsakusa lokuya ngekuya kukhanye kakhulu kuze kube semini.—Taga 4:18.
Kuwo onkhe lamalanga ekugcina, Jehova bekasolo asebentisa inhlangano yakhe kuze achubeke asinika sicondziso lesivela eVini lakhe kuze asisite sonkhe kutsi sichubeke sihamba ‘Kulomgwaco Webungcwele.’ (Isa. 35:8; 48:17; 60:17) Nakwenteka lotsite emukela sifundvo seliBhayibheli, usuke atfola litfuba lekunyatsela ‘Kulomgwaco Webungcwele.’ Labanye bahamba kuwo libangana bese bayawushiya lomgwaco. Labanye batimisele kuchubeka bahamba kuwo baze bafike labaya khona. Ngukuphi lakuyiwa khona? Kulabo labanelitsemba lekuphila ezulwini, ‘Umgwaco Webungcwele’ uya ‘epharadisi laNkulunkulu’ lelisezulwini. (Semb. 2:7) Kulabo labanelitsemba lekuphila emhlabeni, lomgwaco uholela ekubeni bete sono ekupheleni kweminyaka lengu-1 000. Nangabe uhamba kulomgwaco lamuhla, ungabuki emuva. Ungacali uwushiye kuze kube ngulapho sewufikile lapho uya khona, eveni lelisha! w23.05 17 ¶15; 19 ¶16-18
Lesine, August 7
Tsine sinelutsandvo, ngobe yena wasitsandza kucala.—1 Joh. 4:19.
Nawucabanga ngako konkhe Jehova lakwentele kona, utakubona kufanele kutsi ubonge futsi utawuba nesifiso lesikhulu sekutinikela. (Hla. 116:12-14) LiBhayibheli libita Jehova ngekutsi unguMuphi wato “tonkhe tipho letinhle naletiphelele.” (Jak. 1:17) Sipho lesikhulu kakhulu lasiphe sona ngumhlatjelo weNdvodzana yakhe, lokunguJesu. Cabanga nje! Inhlawulo ikuvulele litfuba lelihle lekutsi ube nebuhlobo lobuhle naJehova, futsi Nkulunkulu ukunike litsemba lekuphila phakadze. (1 Joh. 4:9, 10) Kutinikela kuJehova kuyindlela longakhombisa ngayo kutsi uyabonga ngaloko lakwentile kuze akhombise kutsi ukutsandza kakhulu, nekutsi uyabonga ngato tonkhe tibusiso lakuphe tona.—Dut. 16:17; 2 Khor. 5:15. w24.03 5 ¶8
Lesihlanu, August 8
Umuntfu lohamba ngendlela lelungile wesaba Jehova.—Taga 14:2.
Nasibona bantfu batiphatsa kabi lamuhla, sitiva ngendlela Loti lowetsembekile lativa ngayo. Loti “bekacindzeteleke kakhulu ngenca yekona lokuhambisana nekwedzelela lobekwentiwa bantfu labephula umtsetfo,” ngobe bekati kutsi Babe wetfu wasezulwini uyakwenyanya kutiphatsa kabi. (2 Phet. 2:7, 8) Kwesaba Nkulunkulu kanye nekumtsandza kwenta Loti kutsi akwenyanye kutiphatsa kabi lebekwentiwa bantfu bekaphila nabo. Natsi lamuhla siphila nebantfu labangatihloniphi timiso taJehova tekutiphatsa. Nanobe kunjalo, singachubeka sitiphatsa ngendlela lehlantekile nangabe sitawuhlale sitsandza Nkulunkulu futsi sifundze kumesaba. Jehova uyasisita kutsi sikhone kukwenta loko ngekusikhutsata asebentisa incwadzi yeTaga. Onkhe emaKhristu, lokungemadvodza nebafati, labasebasha nalasebakhulile bangasitakala kakhulu ngekufundza leseluleko lesihlakaniphile lesitfolakala lapho. Nangabe sesaba Jehova, angeke sibe bangani bebantfu labenta tintfo letimbi. w23.06 20 ¶1-2; 21 ¶5
UMgcibelo, August 9
Nangabe umuntfu afuna kungilandzela, akatidzele futsi malanga onkhe avume kuhlushwa bese ungilandzela njalo.—Luk. 9:23.
Kungenteka uke waphikiswa ngemalunga emndeni wakho, nobe udzele kuba nemali kanye netintfo kuze wente uMbuso waNkulunkulu ute kucala ekuphileni kwakho. (Mat. 6:33) Nangabe kunjalo, ungaciniseka kutsi Jehova ukubone konkhe loko lokwentile kuze ukhombise kutsi unekukholwa. (Heb. 6:10) Kungenteka ubonile kutsi aliciniso lamavi aJesu latsi: “Wonkhe umuntfu loshiye indlu, bomnakabo, bodzadzewabo, babe wakhe, make wakhe, bantfwana, nobe emasimu ngenca yami nangenca yetindzaba letimnandzi, utawutfola tindlu, bomnakabo, bodzadzewabo, bomake, bantfwana, nemasimu ngalokuphindvwe tikhatsi letingu-100 kulesikhatsi sanyalo, aphindze aphatfwe kabi bese kutsi esikhatsini lesitako atfole kuphila lokuphakadze.” (Mak. 10:29, 30) Tibusiso lotitfolile tinyenti kakhulu kunekutidzela lokwentile.—Hla. 37:4. w24.03 9 ¶5
Lisontfo, August 10
Umngani sibili ukutsandza ngaso sonkhe sikhatsi, futsi ungumnakenu longetsembela kuye ngesikhatsi sekuhlupheka.—Taga 17:17.
Ngesikhatsi emaKhristu aseJudiya ahlaselwa yindlala lenkhulu, bazalwane base-Antiyokhi ‘bavumelana kutsi nguloyo naloyo atfumele loko langakukhona kuze kusitwe bazalwane baseJudiya.’ (Imis. 11:27-30) Nanobe labazalwane lebebahlaselwe ngulendlala bebahlala khashane, lamaKhristu ase-Antiyokhi bekatimisele kubasita. (1 Joh. 3:17, 18) Natsi lamuhla singalukhombisa luvelo nasiva ngebazalwane betfu nabodzadze labatsintfwe sehlakalo. Singasukumela etulu, mhlawumbe ngekutsi sibute labadzala belibandla kutsi kukhona yini lasingasita khona, sinikele emsebentini wemhlaba wonkhe, nobe sithantazele labo labatsintfwe ngulesehlakalo. Bazalwane betfu nabodzadze bangahle badzinge lusito kuze batfole tintfo labatidzingako kuze baphile. Shengatsi ingatsi nayifika iNkhosi yetfu Jesu Khristu kuze itawehlulela isitfole sikhombisa luvelo futsi isimeme kutsi ‘sitewudla lifa lembuso.’—Mat. 25:34-40. w23.07 4 ¶9-10; 6 ¶12
UMsombuluko, August 11
Kucabangela kwenu akwatiwe ngibo bonkhe bantfu.—Fil. 4:5.
Jesu walingisa Jehova ngekucabangela. Watfunywa emhlabeni kuze ashumayele “kubantfu baka-Israyeli labanjengetimvu letilahlekile.” Kodvwa wakhombisa kutsi uyacabangela nakenta lomsebenti. Ngalelinye lilanga, lomunye umfati longasuye umIsrayeli wamncenga kutsi elaphe indvodzakati yakhe ‘lebeyihlushwa lidimoni kamatima.’ Ngemusa, Jesu wenta njengobe lomfati bekacelile futsi welapha lendvodzakati yakhe. (Mat. 15:21-28) Cabanga nganasi lesinye sibonelo. Ngesikhatsi Jesu asandza kucala umsebenti wekushumayela, watsi: “Nobe ngubani longiphikako . . . , nami ngiyawumphika.” (Mat. 10:33) Kodvwa wamphika yini Phetro, lowamphika tikhatsi letintsatfu? Cha. Jesu bekati kutsi Phetro uphendvuke mbamba nekutsi uyindvodza lenekukholwa. Ngemuva kwekutsi Jesu sekavusiwe, wabonakala kuPhetro, futsi kusenekwenteka wamcinisekisa ngekutsi umcolele nekutsi uyamtsandza. (Luk. 24:33, 34) Jehova Nkulunkulu naJesu Khristu bayacabangela. Kutsiwani ngatsi? Jehova ulindzele kutsi sicabangele. w23.07 21 ¶6-7
Lesibili, August 12
Kufa ngeke kusaba khona.—Semb. 21:4.
Ngutiphi tintfo letisicinisekiso lesingaticocela labo labangabatako kutsi setsembiso saNkulunkulu seliPharadisi sitawufezeka? Kwekucala, nguJehova matfupha losho lesetsembiso. Incwadzi yeSembulo itsi: “Loyo lohleti esihlalweni sebukhosi watsi: ‘Ngenta tonkhe tintfo tibe tinsha.’” Jehova uhlakaniphile, unemandla futsi unaso sifiso sekufeza setsembiso sakhe. Kwesibili, setsembiso sakhe sitawugcwaliseka nakanjani ngobe ngekwembono wakhe kufana nekutsi sesivele sigcwalisekile. Kungako atsi: “Bhala ngobe lamavi etsembekile futsi aliciniso. . . . Sekwentekile!” Kwesitsatfu, Jehova nakacala kwenta lokutsite ukwenta kuze kuphumelele, kuze kufike ekugcineni ngekuvumelana nemavi latsi: “Mine ngingu-Alfa na-Omega.” (Semb. 21:6) Jehova utawukhombisa kutsi Sathane ungumcambimanga nesehluleki. Ngako nangabe lotsite atsi: “loku kuhle kakhulu kutsi kungenteka,” ungamfundzela Sembulo 21:5, 6 futsi umchazele wona. Mkhombise kutsi Jehova usinikete njani sicinisekiso ngalesetsembiso kwaba ngatsi usayina phasi.—Isa. 65:16. w23.11 7 ¶18-19
Lesitsatfu, August 13
Ngitakwenta ube sive lesikhulu.—Gen. 12:2.
Jehova wenta lesetsembiso ngesikhatsi Abrahama aneminyaka lengu-75 futsi ete umntfwana. Abrahama wasibona yini lesetsembiso sigcwaliseka? Hhayi ngalokuphelele. Ngemuva kwekwewela uMfula iYufrathe futsi alindze iminyaka lengu-25, Abrahama wabona kutalwa kwendvodzana yakhe Isaka ngalokusimangaliso futsi ngemuva kweminyaka lengu-60 wabona kutalwa kwebatukulu bakhe, lokungu-Esawu naJakobe. (Heb. 6:15) Kodvwa Abrahama akazange abone situkulwane sakhe siba sive lesikhulu futsi sihlala eVeni Lesetsembiso. Nobe kunjalo, lendvodza leyetsembekile beyinebuhlobo lobuhle neMdali wayo. (Jak. 2:23) Nasekavusiwe Abrahama, utawujabula kakhulu nakabona kutsi tonkhe tive temhlaba tabusiswa ngenca yekukholwa kwakhe nekubeketela kwakhe! (Gen. 22:18) Yini lesiyifundzako? Kungenteka singaboni lapho tonkhe tetsembiso taJehova tigcwaliseka. Nobe kunjalo, nangabe sibeketela njenga-Abrahama, singaciniseka kutsi Jehova utasibusisa nyalo, futsi asibusise kakhulu eveni lelisha laletsembisile.—Mak. 10:29, 30. w23.08 24 ¶14
Lesine, August 14
Ngaleso sikhatsi, bekafuna Jehova futsi Nkulunkulu weliciniso wamenta waphumelela.—2 Khr. 26:5.
Ngesikhatsi iNkhosi Uziya iseyinsha, beyitfobekile. Yafundza “kwesaba Nkulunkulu weliciniso.” Yaphila iminyaka lengu-68, futsi kuleminyenti yayo Jehova bekayibusisa. (2 Khr. 26:1-4) Uziya wancoba titsa letinyenti tema-Israyeli futsi wenta konkhe lokusemandleni akhe kuze iJerusalema ivikeleke. (2 Khr. 26:6-15) Bekajabula kakhulu ngako konkhe Nkulunkulu lebekamsite kutsi akhone kukwenta. (Shu. 3:12, 13) INkhosi Uziya beyetayele kutsi labanye balandzele ticondziso tayo. Kungenteka yini loko kwayenta yacabanga kutsi ingenta nobe yini lekufunako? Ngalelinye lilanga Uziya wangena ethempelini laJehova futsi wetama kushisa imphepho e-al’thare, lokuyintfo emakhosi lebekangakavumeleki kutsi ayente. (2 Khr. 26:16-18) UMphristi Lophakeme Azariya wetama kumekhuta, kodvwa Uziya watfukutsela kakhulu. Lokubuhlungu kutsi loku lakwenta kona lidvumela lakhe lelihle lekukhonta Jehova, futsi washaywa ngebulephelo. (2 Khr. 26:19-21) Kuphila kwakhe bekutawuchubeka kukahle kube wahlala atfobekile! w23.09 10 ¶9-10
Lesihlanu, August 15
Wase uyatehlukanisa ngenca yekwesaba labo labasokile.—Gal. 2:12.
Ngisho nangemuva kwekutsi abe ngumKhristu logcotjiwe, umphostoli Phetro kwadzingeka achubeke alwa nebutsakatsaka bakhe. Nga-36 C.E., Phetro bekakhona ngesikhatsi Khoneliyuse lobekangakasoki futsi angumuntfu wakuletinye tive agcotjwa ngemoya longcwele, lobekubufakazi lobusebaleni bekutsi “Nkulunkulu akakhetsi,” nekutsi bantfu bakuletinye tive bebangaba yincenye yelibandla lebuKhristu. (Imis. 10:34, 44, 45) Phetro wabese ucala kudla nebantfu bakuletinye tive, lokuyintfo lebekangeke ayente ngaphambili. Nobe kunjalo, lamanye emaKhristu langemaJuda bekeva shengatsi emaJuda nebantfu bakuletinye tive bekungakafaneli badle ndzawonye. Ngesikhatsi labanye lebebanalowombono befika e-Antiyokhi, Phetro wayekela kudla nebazalwane bakhe bakuletinye tive, mhlawumbe ngenca yekutsi bekesaba kudvumata lamaKhristu langemaJuda. Umphostoli Pawula wakubona lokutentisa futsi wamekhuta embikwebantfu. (Gal. 2:13, 14) Nanobe Phetro enta leliphutsa, akazange aphele emandla. w23.09 22 ¶8
UMgcibelo, August 16
Utanibeka esisekelweni lesicinile.—1 Phet. 5:10.
Nawutihlola ngekwetsembeka ungahle ubone lawubutsakatsaka ngakhona, kodvwa ungadvumali. “INkhosi inemusa,” futsi itakusita kuze utfutfuke. (1 Phet. 2:3) Phetro wasicinisekisa watsi: “Nkulunkulu . . . utawucedzela kuceceshwa kwenu. Utanenta nicine.” Ekucaleni, Phetro bekakubona kungamfaneli kuba sedvute neNdvodzana yaNkulunkulu. (Luk. 5:8) Kodvwa ngekusitwa nguJehova naJesu, Phetro akazange aphele emandla ekuba ngumlandzeli waKhristu. Ngenca yaloko, wavunyelwa kutsi ‘angene eMbusweni waphakadze weNkhosi yetfu neMsindzisi wetfu Jesu Khristu.’ (2 Phet. 1:11) Lona kwaba ngumvuzo lomuhle! Nangabe ungapheli emandla njengaPhetro futsi uvume kuceceshwa nguJehova, nawe utawutfola umvuzo wekuphila lokuphakadze. ‘Utawutfola umphumela wekukholwa kwakho, lokukusindziswa kwekuphila kwakho.’—1 Phet. 1:9. w23.09 31 ¶16-17
Lisontfo, August 17
Khontani Loyo lowadala lizulu nemhlaba.—Semb. 14:7.
Lithende lekukhontela belinelibala linye, lebekuyindzawo levulekile futsi lebiyelwe lapho baphristi bebentela khona imisebenti yabo. Li-al’thare lelikhulu lelitfusi lekushisa iminikelo belikulelibala, kanye nendishi yelitfusi lebeyinemanti ekugeza baphristi ngaphambi kwekutsi bente imisebenti lengcwele. (Eks. 30:17-20; 40:6-8) Lamuhla, labo labasele labagcotjiwe bakhonta Nkulunkulu ngekwetsembeka ebaleni lelingekhatsi kwalelithempeli lelingumfanekiso. Indishi lenkhulu yemanti ibalulekile ngobe ikhumbuta wona kanye nawo onkhe emaKhristu kutsi ahlale ahlantekile endleleni latiphatsa ngayo nalakhonta ngayo Nkulunkulu. Simkhontela kuphi Jehova “sicumbi lesikhulu”? Umphostoli Johane wasibona “sime embikwesihlalo sebukhosi,” lokumelela libala langephandle, lapho sentela khona “[Nkulunkulu] umsebenti longcwele busuku nemini ethempelini lakhe.” (Semb. 7:9, 13-15) Sibonga kakhulu ngekutsi Jehova usinikete lelitfuba lelihle lekumkhonta kulelithempeli lelingumfanekiso! w23.10 28 ¶15-16
UMsombuluko, August 18
Ngenca yesetsembiso saNkulunkulu, . . . wacina ngenca yekukholwa kwakhe.—Rom. 4:20.
Lenye indlela Jehova lasinika ngayo emandla kusebentisa labadzala belibandla. (Isa. 32:1, 2) Ngako nawukhatsatekile, tjela labadzala belibandla. Nabafuna kukusita, bavumele. Jehova angakucinisa asebentisa bona. Litsemba lesinalo lelisekelwe eBhayibhelini lekuphila phakadze, kungaba semhlabeni lolipharadisi nobe ezulwini, nalo lingasenta sibe nemandla. (Rom. 4:3, 18, 19) Litsemba lesinalo lisiniketa emandla ekucinisela nasinetinkinga, ekushumayela tindzaba letimnandzi kanye nekwenta imisebenti leyehlukene ebandleni. (1 Thes. 1:3) Lelitsemba lamcinisa umphostoli Pawula. ‘Bekacindzeteleke kakhulu,’ ‘acakekile,’ ‘aphetfwe kabi,’ futsi ‘ajikwe phansi.’ Ngisho nekuphila kwakhe bekusengotini. (2 Khor. 4:8-10) Pawula watfola emandla ekucinisela ngekutsi anake litsemba lakhe. (2 Khor. 4:16-18) Pawula wanaka litsemba lebekanalo lekuphila phakadze ezulwini. Wacabangisisa ngalelitsemba futsi ngenca yaloko, wativa ‘avuselelwa malanga onkhe.’ w23.10 15-16 ¶14-17
Lesibili, August 19
Jehova utabaniketa emandla bantfu bakhe. Jehova utawubusisa bantfu bakhe ngekuthula.—Hla. 29:11.
Nawuthantaza, cabanga ngekutsi sikhatsi lesikahle yini sekutsi Jehova aphendvule umthantazo wakho. Singahle sibone ngatsi siyidzinga ngekushesha imphendvulo yemithantazo yetfu. Kodvwa liciniso likutsi Jehova uyasati sikhatsi lesikahle sekusisita. (Heb. 4:16) Nangabe asikutfoli loko lesikucelako ngaleso sikhatsi, singahle sicabange kutsi imphendvulo yaJehova ‘ngucha.’ Kantsi kusenekwenteka ‘nguhhayi nyalo.’ Sibonelo nje, lomunye umzalwane losemusha bekathantazela kutsi elulame ekuguleni kwakhe. Kepha akazange abe ncono. Kube Jehova wamelapha ngalokusimangaliso, Sathane bekangatsi lomzalwane uchubeka akhonta Jehova ngenca yekutsi umelaphile. (Jobe 1:9-11; 2:4) Ngetulu kwaloko, Jehova sewuvele usibekile sikhatsi latawucedza ngaso konkhe kugula. (Isa. 33:24; Semb. 21:3, 4) Njengobe sisengakefiki leso sikhatsi, angeke silindzele kutsi sitawelashwa ngalokusimangaliso. Ngako lomzalwane angacela Jehova kutsi amuphe emandla nekuthula kwengcondvo kuze akhone kubeketelela kugula kwakhe futsi achubeke amkhonta ngekwetsembeka. w23.11 24 ¶13
Lesitsatfu, August 20
Indlela lasiphatsa ngayo ayiyi ngendlela lesona ngayo, nekusijezisa kwakhe akuyi ngemaphutsa lesiwentako.—Hla. 103:10.
Samsoni wenta liphutsa lelikhulu, kodvwa akazange alahle litsemba. Wafuna litfuba lekubulala emaFilisti, lebekuyintsandvo yaNkulunkulu. (Khu. 16:28-30) Samsoni wancenga Jehova watsi: “Ngivumele ngitiphindziselele kumaFilisti.” Nkulunkulu weliciniso wawuphendvula umthantazo wakhe ngekutsi aphindze amnike emandla lamangalisako. Ngenca yaloko, Samsoni wabulala emaFilisti lamanyenti kakhulu kwendlula lawo lake wawabulala. Nanobe Samsoni abhekana nemiphumela lebuhlungu ngenca yeliphutsa lakhe, kodvwa akazange ayekele kwetama kwenta intsandvo yaJehova. Ngisho singenta liphutsa futsi kudzingeke sisolwe nobe kudzingeke siyekeliswe kwenta imisebenti letsite ebandleni, akukafaneli silahle litsemba. Khumbula kutsi Jehova akasilahli. (Hla. 103:8, 9) Nanobe singenta emaphutsa, Jehova angachubeka asisebentisa njengobe enta kuSamsoni. w23.09 6 ¶15-16
Lesine, August 21
Kucinisela kusenta semukeleke kuNkulunkulu; kwemukeleka kuNkulunkulu kona kusinika litsemba.—Rom. 5:4.
Kucinisela kwakho kwenta kutsi Jehova akwemukele. Loko akusho kutsi kuyamjabulisa kukubona unetinkinga. Akemukeli tona, wemukela wena. Kucinisela kwakho kwenta kutsi akwemukele. Leso sibusiso lesihle kakhulu! (Hla. 5:12) Khumbula kutsi Abrahama wacinisela nakabhekene netinkinga futsi wemukelwa nguNkulunkulu. Jehova watsi ngumngani wakhe futsi watsi ulungile. (Gen. 15:6; Rom. 4:13, 22) Kungenteka lokufanako nakitsi. Kuze Nkulunkulu asemukele, akuyi ngekutsi unganani umsebenti lesimentela wona nobe kutsi ngumiphi imisebenti lesiyentako ebandleni. Uyasemukela ngenca yekutsi siyachubeka sicinisela. Sonkhe singakhona kucinisela, ngisho nobe singanani ngeminyaka, sikutiphi timo nobe sinamaphi emakhono. Ikhona yini inkinga loyibeketelelako nyalo? Nangabe kunjalo, akukudvudvute kwati kutsi Nkulunkulu uyakwemukela. Kwati kutsi Nkulunkulu uyasemukela kungasisita kakhulu, kungalicinisa litsemba letfu. w23.12 11 ¶13-14
Lesihlanu, August 22
Khombisa kutsi uyindvodza.—1 Khos. 2:2.
Indvodza lengumKhristu kufanele ifundze kukhuluma kahle nalabanye. Umuntfu lokhuluma kahle nalabanye uyabalalelisisa futsi unendzaba naloko labakucabangako nendlela labativa ngayo. (Taga 20:5) Angetama kufundza kunaka livi lakhe, simo sebuso nesimo semtimba kute akhone kumcondza kahle. Loku angeke ukhone kukufundza nangabe ungacitsi sikhatsi nalabanye. Nangabe uhlale usebentisa tintfo tebuchwephesha kuze ukhulume nalabanye, njengekubhala ema-email nobe imilayeto, ungahle ungakhoni kukhuluma kahle nalabanye bantfu buso nebuso. Ngako yakha ematfuba ekukhuluma nalabanye buso nebuso. (2 Joh. 12) Indvodza levutsiwe kufanele iphindze ikhone kutinakekela nekunakekela umndeni wayo. (1 Thim. 5:8) Kuhle kufundza likhono lelitakusita kutsi utfole umsebenti. (Imis. 18:2, 3; 20:34; Ef. 4:28) Yatiwa ngekutsi usebenta kamatima nangekutsi wenta umsebenti uze uwucedze. Nawenta njalo, manyenti ematfuba ekutsi utfole umsebenti futsi uwugcine. w23.12 27 ¶12-13
UMgcibelo, August 23
Lilanga laJehova lita ngendlela lefana ncamashi neyelisela ebusuku.—1 Thes. 5:2.
LiBhayibheli nalikhuluma ‘ngelilanga laJehova,’ lisuke likhuluma ngesikhatsi lapho khona Jehova atawehlulela titsa takhe futsi asindzise bantfu bakhe. Esikhatsini lesendlulile, Jehova bekatijezisa letinye tive. (Isa. 13:1, 6; Hez. 13:5; Zef. 1:8) Esikhatsini setfu, “lilanga laJehova” litawucala ngekuhlaselwa kweBhabhulona Lenkhulu futsi liphele ngemphi ye-Amagedoni. Kuze sisindze ‘kulelilanga,’ kufanele sitilungiselele nyalo. Jesu wasifundzisa kutsi akukafaneli sigcine ngekulungela ‘kuhlupheka lokukhulu’ kodvwa kufanele ‘sihlale sililungele’ nalelilanga. (Mat. 24:21; Luk. 12:40) Encwadzini yekucala umphostoli Pawula layibhalela baseThesalonika, wasebentisa imifanekiso kuze asite emaKhristu alungele lilanga lelikhulu laJehova lekwehlulela. Pawula bekati kutsi lelilanga belingeke lifike ngaleso sikhatsi. (2 Thes. 2:1-3) Nobe kunjalo, wakhutsata bazalwane bakhe nabodzadze kutsi batilungiselele kufika kwalelo langa kube ngatsi lita kusasa, futsi natsi singasisebentisa leseluleko sakhe. w23.06 8 ¶1-2
Lisontfo, August 24
Bazalwane bami labatsandzekako, banini ngulabacinile, labangeke banyakatiswe.—1 Khor. 15:58.
Nga-1978, kwakhiwa sitezi lesidze kakhulu eTokyo, eJapan. Bantfu bebatibuta kutsi angeke yini sidzilike njengobe kuvama kuba nekutamatama kwemhlaba kulelidolobha. Yini bonjiniyela labayenta kuze singadziliki nakutamatama umhlaba? Basakha ngendlela yekutsi sicine kodvwa ngesikhatsi lesifanako sivumelane nekutamatama kwemhlaba. EmaKhristu ayafana nalesitezi lesidze. Ngayiphi indlela? UmKhristu kufanele abe nembono lokahle emkhatsini wekuma acine nekuvumelana netimo. Kufanele eme acine futsi anganyakatiswa nakutiwa endzabeni yekulalela imitsetfo yaJehova netimiso takhe. ‘Ukulungele kulalela’ nekuma acine ngisho acindzetelwa. Ngesikhatsi lesifanako, kufanele “acabangele” nobe avumelane nesimo nangabe kudzingekile. (Jak. 3:17) UmKhristu lonembono lokahle utakugwema kucinisa sandla kakhulu nobe kusitsambisa kakhulu. w23.07 14 ¶1-2
UMsombuluko, August 25
Nanobe ningazange senimbone, niyamtsandza.—1 Phet. 1:8.
Jesu kwadzingeka amelane naSathane Develi lowamlinga kutsi one waze wamtjela ngalokucondzile kutsi ayekele kwetsembeka kuNkulunkulu. (Mat. 4:1-11) Sathane bekatimisele kwenta Jesu kutsi one kuze angabi yinhlawulo. Ngesikhatsi Jesu enta umsebenti wekushumayela lamhlabeni, wachubeka acinisela nakavivinywa. Waphatfwa kabi futsi wasongelwa. (Luk. 4:28, 29; 13:31) Kwadzingeka abeketelele emaphutsa ebalandzeli bakhe. (Mak. 9:33, 34) Ngesikhatsi atekiswa licala, waphatfwa ngesibhuku futsi kwahlekiswa ngaye. Ngemuva kwaloko, wabulawa ngendlela lebuhlungu kakhulu nalelihlazo. (Heb. 12:1-3) Kwadzingeka kutsi abhekane nencenye yekugcina yeluvivinyo lwakhe ayedvwana, ngaphandle kwekuvikelwa nguJehova. (Mat. 27:46) Kusebaleni kutsi Jesu wahlupheka kakhulu kuze abe yinhlawulo. Nasicabanga ngako konkhe loku, akusenti yini simtsandze kakhulu? w24.01 10-11 ¶7-9
Lesibili, August 26
Bonkhe labenta tintfo bangakacabangi batawuphuya.—Taga 21:5.
Kubeketela kuyasisita endleleni lesiphatsa ngayo labanye. Kuyasisita kutsi silalelisise labanye nabakhuluma. (Jak. 1:19) Kubeketela kuphindze kwakhe kuthula. Kuyasivikela kutsi singasheshi sente lokutsite nobe sisho intfo lete umusa nasicindzetelekile. Nasibeketela, sitawephuta kutfukutsela nangabe lomunye asivisa buhlungu. Kunekutsi siphindzisele, ‘sitawuchubeka sibeketela futsi sitsetselela ngekukhululeka.’ (Khol. 3:12, 13) Kubeketela kungaphindze kusisite kutsi sente tincumo letikahle. Kunekutsi sente tintfo singakacabangi, sitawutiniketa sikhatsi sekucwaninga nesekucabangisisa ngaphambi kwekutsi sincume loko lesitawukwenta. Sibonelo nje, nangabe sifuna umsebenti, singahle semukele nobe ngumuphi lesiwutfola kucala. Kodvwa nangabe sibeketela, sitawutinika sikhatsi sekucabanga kutsi utawutsintsa njani umndeni wetfu kanye nebuhlobo betfu naJehova. Nasibeketela, singakugwema kwenta tincumo letikabi. w23.08 22 ¶8-9
Lesitsatfu, August 27
Ngibona lomunye umtsetfo emtimbeni wami, lolwisana nemtsetfo losengcondvweni yami, futsi ungenta sigcili semtsetfo wesono losemtimbeni wami.—Rom. 7:23.
Nangabe kukudvumata kutsi kufanele ulwisane netifiso letimbi, kucabanga ngesetsembiso lowasenta kuJehova nawutinikela kuye kutakwenta utimisele kulwisana nesilingo. Kanjani? Nawutinikela kuJehova, ubese awusatiphileli wena. Loko kusho kutsi ukhetsa kungatenti tintfo lofisa kutenta letingeke timjabulise Jehova futsi angeke ube nemigomo lengeke imjabulise. (Mat. 16:24) Ngako nawuvivinywa, ngeke ucitse sikhatsi lesinyenti ucabanga ngekutsi utawenta njani. Utawube sewuncumile kutsi yini lotawuyenta, lokukuhlala wetsembekile kuJehova. Utawutimisela kujabulisa Jehova. Nawenta njalo, utawufana naJobe. Ngisho nobe bekabhekene netimo letimatima, washo ngekutimisela watsi: Ngeke ‘ngibulahle bucotfo bami!’—Jobe 27:5. w24.03 9 ¶6-7
Lesine, August 28
Jehova usedvute nabo bonkhe labambitako, usedvute nabo bonkhe labambita ngeliciniso.—Hla. 145:18.
Jehova “Nkulunkulu welutsandvo,” unatsi! (2 Khor. 13:11) Unendzaba nemuntfu ngamunye. Siyaciniseka kutsi ‘usikhombisa lutsandvo lolucotfo.’ (Hla. 32:10) Nasichubeka sicabangisisa ngendlela lasikhombisa ngayo kutsi uyasitsandza, utawuba nguMuntfu mbamba kitsi futsi sitawutiva sisondzelene kakhulu naye. Singathantaza kuye ngekukhululeka simtjele kutsi siludzinga kangakanani lutsandvo lwakhe. Singamtjela konkhe lokusikhatsatako, siciniseke kutsi uyasicondza nekutsi uyakulangatelela kusisita. (Hla. 145:19) Njengobe umlilo usidvonsa nakumakhata, nelutsandvo lwaJehova lusidvonsela kuye. Nanobe lutsandvo lwaJehova lunemandla, kodvwa luphindze lube mnandzi. Ngako vumela Jehova akutsandze. Ngetulu kwako konkhe, shengatsi sonkhe singatsi: “Ngiyamtsandza Jehova”!—Hla. 116:1. w24.01 31 ¶19-20
Lesihlanu, August 29
Ngibafundzisile ngelibito lakho.—Joh. 17:26.
Jesu akagcinanga nje ngekutjela bantfu kutsi libito laNkulunkulu nguJehova. EmaJuda lebekawafundzisa bekalati ligama laNkulunkulu. Kodvwa wahamba embili ‘ekuwachazeleni kutsi ungubani.’ (Joh. 1:17, 18) Sibonelo nje, imiBhalo yesiHebheru itsi Jehova unesihawu neluvelo. (Eks. 34:5-7) Jesu walenta lacaca kakhulu leliciniso ngesikhatsi asho umfanekiso lomayelana nendvodzana leyahamba ekhaya. Nasifundza kutsi babe wayo “wayibona isesekhashane” lendvodzana yakhe lebeseyiphendvukile, wagijimela kuyo, wase utijika kuyo futsi wayicolela ngenhlitiyo yakhe yonkhe, loko kusenta sisibone kahle sihawu neluvelo lwaJehova. (Luk. 15:11-32) Jesu wamveta njengobe anjalo Babe wakhe. w24.02 10 ¶8-9
UMgcibelo, August 30
Dvudvuta labanye . . . ngendvudvuto lesiyemukela kuNkulunkulu.—2 Khor. 1:4.
Jehova ucabula futsi advudvute labo labacindzetelekile. Singamlingisa njani Jehova ngekuba neluvelo nekudvudvuta labanye? Lokunye lesingakwenta kutsi setame kuba nebuntfu lobutasenta kutsi sibe neluvelo futsi sidvudvute labanye. Ngubuphi lobunye balobuntfu? Yini letasisita kutsi sihlale sitsandzana kuze ‘sichubeke sidvudvutana’ onkhe malanga? (1 Thes. 4:18) Kufanele setame kuvelana, kutsandzana njengobe sibazalwane futsi sibe nemusa. (Khol. 3:12; 1 Phet. 3:8) Kutasisita ngani loko? Nangabe sibavela bazalwane betfu futsi sibakhatsalela mbamba, sitawuba nesifiso lesikhulu sekubadvudvuta nabacindzetelekile. Kunjengobe nje Jesu asho nakatsi “umlomo ukhuluma loko lokugcwele enhlitiyweni. Umuntfu lolungile ukhipha lokuhle enhlitiyweni yakhe.” (Mat. 12:34, 35) Kudvudvuta bazalwane betfu nabodzadze nabacindzetelekile kuyindlela lebalulekile yekukhombisa kutsi siyabatsandza. w23.11 10 ¶10-11
Lisontfo, August 31
Labo labahlakaniphile batawuba nekucondza.—Dan. 12:10.
Kufanele sicele lusito kuze sicondze tiphrofetho teliBhayibheli. Cabanga nganasi sibonelo. Ase sitsi uvakasha endzaweni longayati kodvwa uhamba nemngani wakho loyati kahle lendzawo. Lomngani wakho uyati kutsi nikuphi nekutsi umgwaco ngamunye uya kuphi. Siyaciniseka kutsi ungajabula ngekutsi umngani wakho uvumile kuhamba nawe! Ngendlela lefanako, Jehova uyati kutsi sikuphi nesikhatsi, nekutsi umgwaco lesihamba ngawo uholela kuphi. Ngako kuze sicondze tiphrofetho teliBhayibheli, kufanele simcele kutsi asisite. (Dan. 2:28; 2 Phet. 1:19, 20) Njengabo bonkhe batali labakahle, Jehova ufuna bantfwana bakhe babe nelikusasa lelihle. (Jer. 29:11) Kodvwa ngalokungafani nemtali longumuntfu, Jehova uyakhona kusho tintfo letitawenteka esikhatsini lesitako futsi angashayi phansi. Wabangela kutsi kubhalwe tiphrofetho eVini lakhe kuze sati ngetintfo letibalulekile letitawenteka tisengakenteki.—Isa. 46:10. w23.08 8 ¶3-4