October
Lesitsatfu, October 1
Kuhlakanipha lokuvela ezulwini kucale kwente umuntfu . . . alungele kulalela.—Jak. 3:17.
Uhle ukutfola kumatima yini kulalela? INkhosi Davide beyihle ikutfola kumatima, kungako yathantaza kuNkulunkulu yatsi: “Ngente ngibe nesifiso sekukulalela.” (Hla. 51:12) Davide bekamtsandza Jehova. Nobe kunjalo, ngaletinye tikhatsi bekahle akutfola kumatima kulalela, njengobe natsi sihle sikutfola kumatima. Kwentiwa yini? Kwekucala, kutsi sono lesinaso senta kube matima kutsi silalele. Kwesibili, Sathane uhlale etama kusenta kutsi sivukele njengaye. (2 Khor. 11:3) Kwesitsatfu, siphila eveni leligcwele kungalaleli, “umoya nyalo losebenta emadvodzaneni ekungalaleli.” (Ef. 2:2) Kufanele sisebente kamatima kuze singasenti sono futsi silwisane nekucindzetelwa nguDeveli nalelive lakhe kutsi singalaleli. Kufanele sente konkhe lokusemandleni etfu kuze silalele Jehova nalabo lababeke emagunyeni. w23.10 6 ¶1
Lesine, October 2
Wena ugcine liwayini lelimnandzi kwaze kwaba ngunyalo.—Joh. 2:10.
Yini lesingayifundza kulesimangaliso lesentiwa nguJesu sekugucula emanti abe liwayini? Sitfola sifundvo lesimayelana nekutfobeka. Jesu akazange atigcabhe ngalesimangaliso; ecinisweni, akazange atigcabhe nganobe yini laphumelela kuyifeza. Kunaloko bekatfobekile futsi bekahlale anika Babe wakhe lonkhe ludvumo. (Joh. 5:19, 30; 8:28) Nangabe silingisa kutfobeka kwaJesu angeke sitigcabhe nganobe yini lesiphumelela kuyifeza. Nasitigcabha kufanele sitigcabhe ngaNkulunkulu wetfu lomuhle lesimkhontako. (Jer. 9:23, 24) Kufanele simnike ludvumo lolumfanele. Ngetulu kwako konkhe, kute ngisho nakunye lebesingakhona kukufeza kube besingasitwa nguJehova. (1 Khor. 1:26-31) Nangabe sitfobekile, angeke sitishaye sifuba ngetintfo letinhle lesitentela labanye. Kutasenetisa kwati kutsi Jehova uyakubona loko lesikwentako nekutsi uyajabula ngako. (Catsanisa naMatewu 6:2-4; Heb. 13:16) Sisuke sijabulisa Jehova nangabe silingisa Jesu ngekutsi sitfobeke.—1 Phet. 5:6. w23.04 4 ¶9; 5 ¶11-12
Lesihlanu, October 3
Ningaticabangeli nine kuphela, kodvwa nicabangele nalabanye.—Fil. 2:4.
Aphefumulelwe, umphostoli Pawula wakhutsata emaKhristu kutsi acabangele nalabanye. Singasisebentisa njani leseluleko nasisemihlanganweni? Ngekutsi sikhumbule kutsi nalabanye bayafuna kuphendvula. Yicabange ngalendlela lendzaba. Nangabe ucoca nebangani bakho, ungakhuluma kakhulu yini baze babe bete litfuba lekukhuluma? Cha! Uyafuna kutsi nabo bacoce. Ngendlela lefanako, nasisemihlanganweni sifuna kuvumela nalabanye kutsi baphendvule. Ecinisweni, lenye indlela yekukhutsata bazalwane betfu nabodzadze kutsi sibanikete litfuba lekutsi bavete kukholwa kwabo. (1 Khor. 10:24) Ngako kufanele sisho timphendvulo letimfisha, ngaleyondlela sitawube sivumela nalabanye kutsi baphendvule. Ngisho nobe usho imphendvulo lemfisha, kubalekele kukhuluma ngemaphuzu lamanyenti. Nangabe usho konkhe lokusesigabeni, kutawuba kuncane lokusele lokungashiwo ngulabanye. w23.04 22-23 ¶11-13
UMgcibelo, October 4
Ngenta tonkhe tintfo ngenca yetindzaba letimnandzi, kuze ngitotishumayela kulabanye.—1 Khor. 9:23.
Kufanele sikhumbule kutsi kubaluleke kakhulu kuchubeka sisita labanye, ikakhulukati ngekutsi sibashumayele. Kufanele sivumelane netimo nasenta umsebenti wekushumayela. Sihlangana nebantfu labanetinkholelo letehlukahlukene, labavela etindzaweni letingafani nalabanemasiko langafani. Umphostoli Pawula bekavumelana netimo, futsi singafundza esibonelweni sakhe. Jesu wamkhetsa kutsi abe ‘ngumphostoli kubantfu betive.’ (Rom. 11:13) Nakenta lomsebenti, Pawula bekashumayela emaJuda, emaGriki, bantfu labafundzile, bantfu basemakhaya, tiphatsimandla tahulumende kanye nemakhosi. Kuze Pawula atsintse tinhlitiyo tebantfu labehlukahlukene, waba “ngiko konkhe kuto tonkhe tinhlobo tebantfu.” (1 Khor. 9:19-22) Bekawanaka emasiko alabo labashumayelako, indlela labakhule ngayo netinkholelo tabo, futsi bekativumelanisa naloko. Natsi singatfutfuka emsebentini wekushumayela nangabe sivumelana netimo futsi setama kucabanga indlela lencono yekusita umuntfu ngamunye. w23.07 23 ¶11-12
Lisontfo, October 5
Sisebenti seNkhosi akukafaneli silwe, kodvwa kufanele sibe nemusa kubo bonkhe.—2 Thim. 2:24.
Kuba nemoya lophansi akusho kutsi ubutsakatsaka. Akusimelula kutibamba nawubhekene nesimo lesimatima. Umoya lophansi uyincenye ‘yetitselo temoya.’ (Gal. 5:22, 23) Ligama lesiGriki lelihunyushwe ngekutsi “umoya lophansi” lihle lisetjentiswa nakuchazwa lihhashi lesiganga leliceceshiwe kuze lilawuleke. Libone ngeliso lengcondvo lelihhashi lesiganga leselilawuleka. Nanobe selilawuleka, kodvwa solo linawo emandla. Yini bantfu labangayenta kuze babe nemoya lophansi futsi ngesikhatsi lesifanako bangabi butsakatsaka? Angeke sikhone kukwenta ngemandla etfu. Kufanele sithantaze, sicele Jehova asisite kutsi sibe nemoya lophansi. Banyenti bantfu labafundze kuba nemoya lophansi. BoFakazi labanyenti bakhonile kuphendvula ngemoya lophansi nabaphikiswa futsi loko kwente labanye baba nembono lomuhle ngaboFakazi.—2 Thim. 2:24, 25. w23.09 15 ¶3
UMsombuluko, October 6
Bengithantaza . . . futsi Jehova unginikile loko lengakucela kuye.—1 Sam. 1:27.
Embonweni lomangalisako, umphostoli Johane wabona labadzala labangu-24 ezulwini bakhonta Jehova. Bebadvumisa Nkulunkulu futsi bebatsi ukufanele kwemukela “inkhatimulo, ludvumo nemandla.” (Semb. 4:10, 11) Tingilosi letetsembekile nato tinetizatfu letinyenti kakhulu tekunika Jehova inkhatimulo neludvumo. Tisezulwini kanye naye futsi setimati kahle kakhulu. Tiyabubona buntfu bakhe kuloko lakwentako. Njengobe tibona Jehova enta tintfo, loko kwenta kutsi timdvumise. (Jobe 38:4-7) Natsi sifuna kudvumisa Jehova emithantazweni yetfu ngekutsi sisho loko lesikutsandzako ngaye netintfo letisijabulisako ngaye. Njengobe ufundza liBhayibheli futsi ulidadisha, yetama kubuka kutsi ngubuphi buntfu baJehova lobutsandza kakhulu. (Jobe 37:23; Rom. 11:33) Mtjele kutsi utiva njani ngalobuntfu bakhe. Singaphindze simdvumise Jehova ngenca yekutsi uyasisita futsi uphindze asite bazalwane betfu emhlabeni wonkhe.—1 Sam. 2:1, 2. w23.05 3-4 ¶6-7
Lesibili, October 7
Hambani ngendlela lefanele embikwaJehova.—Khol. 1:10.
Nga-1919, iBhabhulona Lenkhulu yehluleka kulawula bantfu baNkulunkulu. Ngalowo mnyaka, kwavela ‘sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile,’ futsi savela ngesikhatsi kuze semukele labo labanetinhlitiyo leticotfo ‘Kulomgwaco Webungcwele,’ lebewusandza kuvulwa. (Mat. 24:45-47; Isa. 35:8) Lomsebenti lobewentiwe ngulabanye esikhatsini lesendlulile wekulungisa lomgwaco wasita bantfu lebebasandza kucala kuhamba ngalomgwaco kutsi bafundze lokunyenti ngaJehova nangetinjongo takhe. (Taga 4:18) Labantfu besebangakhona kwenta loko Jehova lakulindzele kubo. Jehova akalindzeli kutsi bantfu bakhe bente lonkhe lushintjo ngasikhatsi sinye. Kunaloko, ubalungisa kancane kancane. Sijabula kakhulu ngekutsi kutawufika sikhatsi lapho khona sitawukhona kujabulisa Nkulunkulu wetfu kuko konkhe lesikwentako! Yonkhe imigwaco iyadzinga kuhle ilungiswa kuze ihlale isesimeni lesikahle. Kusukela nga-1919, bewusolo ulungiswa ‘Umgwaco Webungcwele,’ kuze bantfu labanyenti baphume eBhabhulona Lenkhulu. w23.05 17 ¶15; 19 ¶16
Lesitsatfu, October 8
Ngeke ngize ngikulahle.—Heb. 13:5.
Sigungu Lesibusako sicecesha basiti labasemakomidini lehlukahlukene eSigungu Lesibusako. Nyalo labasiti bayenta ngekwetsembeka imisebenti labanayo enhlanganweni. Bakulungele kuchubeka banakekela timvu taKhristu. Nasebenyukele ezulwini bonkhe labagcotjiwe lebebasele lamhlabeni ngasekupheleni kwekuhlupheka lokukhulu, kukhonta lokuhlantekile kutawuchubeka kukhona emhlabeni. Ngenca yekutsi Jesu Khristu ngumholi wetfu, bantfu baNkulunkulu batawuchubeka bamkhonta ngekwetsembeka. Ngaleso sikhatsi, tive letihlangene letibitwa ngekutsi nguGogi wakaMagogi, titawuhlasela bantfu baNkulunkulu. (Hez. 38:18-20) Kodvwa lokuhlasela lokutawutsatsa sikhatsi lesifishane ngeke kuphumelele; angeke kuyekelise bantfu baNkulunkulu kutsi bamkhonte. Nakanjani utawubasindzisa! Embonweni, umphostoli Johane wabona “sicumbi lesikhulu” saletinye timvu taKhristu. Johane watjelwa kutsi ‘lesicumbi lesikhulu’ ‘siphuma ekuhluphekeni lokukhulu.’ (Semb. 7:9, 14) Nakanjani lesicumbi sitawuvikeleka! w24.02 5-6 ¶13-14
Lesine, October 9
Ningawucimi umlilo wemoya.—1 Thes. 5:19.
Yini lesingayenta kuze sibe nemoya longcwele? Singawuthantazela, sidadishe liVi laNkulunkulu leliphefumulelwe, futsi sitihlanganise nenhlangano yakhe lecondziswa ngumoya wakhe. Kwenta njalo kutawusenta kutsi sibe ‘netitselo temoya.’ (Gal. 5:22, 23) Nkulunkulu unika umoya wakhe longcwele kuphela labo labahlale bacabanga tintfo letihlantekile nalabatiphatsa kahle. Angeke achubeke asinika umoya wakhe nangabe sichubeka sinemicabango lengcolile futsi senta tintfo letingcolile. (1 Thes. 4:7, 8) Kuze sichubeke sitfola umoya longcwele, kufanele ‘singatedzeleli tiphrofetho.’ (1 Thes. 5:20) Lana “tiphrofetho” tisho imilayeto lesiyitfola ngemoya waNkulunkulu, lefaka ekhatsi leyo lemayelana nelilanga laJehova kanye nekuphutfuma kwemalanga lesiphila kuwo. Lelilanga asilisusi etingcondvweni tetfu, sicabange kutsi i-Amagedoni angeke ifike sisaphila. Kunaloko, sikhombisa kutsi silindzele kutsi ifike ngekutsi sihlale simatasatasa ‘sikhombise kutsi sitinikele kuNkulunkulu,’ futsi sichubeke sitiphatsa kahle.—2 Phet. 3:11, 12. w23.06 12 ¶13-14
Lesihlanu, October 10
Kwesaba Jehova kusicalo sekuhlakanipha.—Taga 9:10.
Yini emaKhristu lokufanele ayente nangabe kuvela titfombe letingcolile etintfweni tawo tebuchwephesha? Kufanele sitisuse ngekushesha. Kungaba melula kukwenta loko nangabe sikhumbula kutsi intfo leligugu kakhulu kitsi buhlobo betfu naJehova. Ecinisweni, ngisho netitfombe letingakangcoli tingasenta kutsi sibe nesifiso sekuya ecansini. Yini leyenta kutsi sitigweme? Kungobe asifuni kuphinga ngisho nakancane etinhlitiyweni tetfu. (Mat. 5:28, 29) Lomunye lomdzala welibandla waseThailand lokutsiwa nguDavid utsi: “Ngiyatibuta: ‘Ngisho nobe letitfombe tingakukhombisi kungcola, Jehova utawujabula yini nangabe ngichubeka ngitibuka?’ Kucabanga ngalendlela kuyangisita kutsi ngente ngekuhlakanipha.” Kwesaba kwenta intfo lengenta Jehova angasajabuli kutasisita kutsi sente ngekuhlakanipha. Kwesaba Nkulunkulu “kusicalo sekuhlakanipha.” w23.06 23 ¶12-13
UMgcibelo, October 11
Hambani bantfu bami niyongena emakamelweni enu langekhatsi.—Isa. 26:20.
Kusenekwenteka ‘lamakamelo’ asho emabandla lesikuwo. Ngekuhlupheka lokukhulu, sitawutfola sivikelo Jehova lasetsembisa sona nangabe sihlala simunye nebazalwane betfu nabodzadze. Ngako kufanele sisebente kamatima nyalo kuze sibatsandze, singenti ngatsi siyabatsandza. Kusenekwenteka kutsi kusindza kwetfu kutawuya ngekutsi siyakwenta yini loko! “Lilanga laJehova lelikhulu” litawubangela kuhlupheka lokukhulu kubo bonkhe bantfu. (Zef. 1:14, 15) Ngisho nebantfu baJehova batawubhekana nabo lobumatima. Kodvwa nangabe sitilungiselela nyalo, sitawukhona kuba nemoya lophansi futsi sisite labanye. Sitawucinisela ngisho singabhekana nayiphi inkinga. Nakwenteka bazalwane betfu nabodzadze behlelwa ngunobe nguyiphi inkinga, sitawenta konkhe lesingakwenta kuze sibasite ngekutsi sibakhombise luvelo futsi sibasite ngetintfo labatidzingako. Ngetulu kwaloko, nasifundza kutsandza bazalwane betfu nabodzadze nyalo sitawukhona kukhombisa kutsi siyabatsandza nasesikhatsini lesitako. Nasenta njalo, Jehova utawubese usibusisa ngekuphila lokuphakadze emhlabeni lote tehlakalo futsi sitakukhohlwa konkhe kuhlupheka.—Isa. 65:17. w23.07 7 ¶16-17
Lisontfo, October 12
[Jehova] utanenta nicine, anente nibe nemandla futsi anibeke esisekelweni lesicinile.—1 Phet. 5:10.
LiVi laNkulunkulu livame kutsi bantfu labetsembekile banemandla. Kodvwa ngisho nalabo lebebanemandla lamakhulu bebangahlali bativa bacinile. Sibonelo nje, ngaletinye tikhatsi iNkhosi Davide beyihle itiva ‘icine njengentsaba,’ kodvwa ngaletinye tikhatsi ‘beyesaba kakhulu.’ (Hla. 30:7) Nanobe Samsoni bekanemandla lamakhulu nakasitwa ngumoya waNkulunkulu, bekati kutsi ngaphandle kwemandla lavela kuNkulunkulu bekatawuba ‘butsakatsaka afanane nawo onkhe lamanye emadvodza.’ (Khu. 14:5, 6; 16:17) Lamadvodza letsembekile bekanemandla ngobe bekawanikwa nguJehova. Umphostoli Pawula wavuma kutsi naye bekawadzinga emandla lavela kuJehova. (2 Khor. 12:9, 10) Njengatsi sonkhe, naye bekaba nato tinkinga tetemphilo. (Gal. 4:13, 14) Ngaletinye tikhatsi bekahle akutfola kumatima kwenta lokukahle. (Rom. 7:18, 19) Ngetulu kwaloko, bekahle akhatsateka kakhulu futsi angaciniseki ngelikusasa. (2 Khor. 1:8, 9) Nobe kunjalo, ngesikhatsi abutsakatsaka waba nemandla. Njani? Jehova wamniketa emandla lebekawadzinga. Wamenta wacina. w23.10 12 ¶1-2
UMsombuluko, October 13
Jehova ubona lokusenhlitiyweni.—1 Sam. 16:7.
Nangabe ngaletinye tikhatsi sihle sitibukela phansi, singakhumbula kutsi nguJehova lowasidvonsela kuye. (Joh. 6:44) Ubona lokuhle kitsi, lokungenteka tsine singakuboni, futsi uyatati tinhlitiyo tetfu. (2 Khr. 6:30) Ngako singametsemba nakatsi siligugu. (1 Joh. 3:19, 20) Ngaphambi kwekutsi sifundze liciniso, kungenteka labanye betfu bebenta tintfo letibenta bachubeke bativa banelicala. (1 Phet. 4:3) Ngisho nemaKhristu letsembekile alwisana netifiso letimbi. Iyakulahla yini inhlitiyo yakho? Nangabe kunjalo, ungadvudvuteka ngekwati kutsi tinceku taJehova letetsembekile betisolo titiva ngendlela lefanako. Sibonelo nje, umphostoli Pawula bekeva buhlungu kakhulu nakacabanga ngemaphutsa akhe. (Rom. 7:24) Kuliciniso kutsi Pawula besekaphendvukile etonweni takhe futsi wabhajatiswa. Nobe kunjalo, bekasolo atsi ‘ungulomncane kubaphostoli’ futsi usoni ‘lesihamba embili.’—1 Khor. 15:9; 1 Thim. 1:15. w24.03 27 ¶5-6
Lesibili, October 14
Bantfu bayishiya indlu yaJehova.—2 Khr. 24:18.
Lesinye sifundvo lesingasitfola esincumeni lesibi lesentiwa yiNkhosi Jehowashi kutsi kufanele sikhetse bangani labatasisita kutsi sente lokuhle, lokubangani labatsandza Jehova nalabafisa kumjabulisa. Singaba nebangani labadzala kunatsi nobe labancane. Khumbula kutsi Jehowashi bekamncane kakhulu kunemngani wakhe Jehoyada. Mayelana nebangani bakho, tibute: ‘Bayangisita yini kutsi ngicinise kukholwa kwami kuJehova? Bayangikhutsata yini kutsi ngiphile ngetimiso taNkulunkulu? Bayakhuluma yini ngaJehova nangemaciniso laligugu? Bayakhombisa yini kutsi bayatihlonipha timiso taNkulunkulu? Bangitjela loko lengifuna kukuva yini, nobe banesibindzi sekungekhuta nangiphambuka endleleni?’ (Taga 27:5, 6, 17) Nangabe unebangani labangamtsandzi Jehova, awubadzingi labo bangani. Kodvwa nangabe unebangani labatsandza Jehova, bambelela kubo, batakusita.—Taga 13:20. w23.09 9-10 ¶6-7
Lesitsatfu, October 15
Mine ngingu-Alfa na-Omega.—Semb. 1:8.
Alfa luhlavu lwekucala elulwimini lwesiGriki, bese kutsi omega luhlavu lwekugcina. Ngekutsi Jehova atsi ‘ungu-Alfa na-Omega,’ loko kukhombisa kutsi nakacala kwenta lokutsite ukwenta kuze kuphumelele, kuze kufike ekugcineni. Ngemuva kwekutsi Jehova sekadale bo-Adamu na-Eva, watsi kubo: “Talanani nandze nigcwale emhlabeni futsi niwuncobe.” (Gen. 1:28) Ngaleso sikhatsi, bekungatsi Jehova utsi “Alfa.” Wayisho ngalokucacile injongo yakhe: Sikhatsi besitawufika lapho khona situkulwane sa-Adamu na-Eva lesite sono futsi lesilalelako besitawugcwalisa umhlaba siwushintje ube liPharadisi. Ngaleso sikhatsi, kutawuba ngatsi Jehova utsi: “Omega.” Ngemuva kwekutsi sekuphelile kudalwa “kwemazulu nemhlaba nako konkhe lokukuwo,” Jehova waniketa sicinisekiso. Wacinisekisa kutsi nakanjani utayifeza injongo yakhe ngebantfu nangemhlaba. Itawugcwaliseka ngalokuphelele ekupheleni kwelilanga lesi-7.—Gen. 2:1-3. w23.11 5 ¶13-14
Lesine, October 16
Lungisani indlela yaJehova! Yakhelani Nkulunkulu wetfu umgwaco lomkhulu locondzile lowendlula elugwadvule.—Isa. 40:3.
Luhambo lolumatima lolusuka eBhabhulona luye ka-Israyeli lungatsata tinyanga letine, kodvwa Jehova beketsembise emaJuda kutsi bekatawususa nobe ngabe yini lebeyingawavimba kutsi abuyele ka-Israyeli. EmaJuda letsembekile bekati kutsi tinzuzo tekubuyela ka-Israyeli betitawuba tinyenti kakhulu kunaloko lebekatakudzela. Sibusiso lebesitawuhamba embili besitawuba kutsi bekatawukhonta Nkulunkulu. Bekute lithempeli laJehova eBhabhulona. Bekute li-al’thare lapho bekanganikela khona imihlatjelo njengobe bekulindzelekile ngekusho kweMtsetfo waMosi, futsi bekute umphristi lebekangenta lemihlatjelo. Ngetulu kwaloko, bebabanyenti kakhulu bantfu kulelidolobha lebebangamkhonti Jehova futsi bangaphili ngetimiso takhe. Ngako tinkhulungwane temaJuda letsembekile betikubuke ngalabovu kubuyela eveni lawo kuze tibuyisele kukhonta lokuhlantekile. w23.05 14-15 ¶3-4
Lesihlanu, October 17
Chubekani nihamba njengebantfwana bekukhanya.—Ef. 5:8.
Siyawudzinga umoya longcwele waNkulunkulu kuze usisite sikhone kuhlale sitiphatsa “njengebantfwana bekukhanya.” Ngasiphi sizatfu? Ngobe kumatima kuhlala sihlobile kulelive lelingcolile. (1 Thes. 4:3-5, 7, 8) Umoya longcwele ungasisita kutsi sigweme kucabanga kwalelive nemafilosofi, lokungahambisani nemicabango yaNkulunkulu. Umoya longcwele ungaphindze usisite kutsi sivete “lonkhe luhlobo lwetintfo letinhle, kulunga neliciniso.” (Ef. 5:9) Lenye indlela lesingatfola ngayo umoya longcwele kutsi siwuthantazele. Jesu watsi Jehova “ubapha umoya longcwele labo labamcelako.” (Luk. 11:13) Siphindze siwutfole umoya longcwele nasindzawonye emihlanganweni yebuKhristu kuze sidvumise Jehova. (Ef. 5:19, 20) Umoya longcwele waNkulunkulu usisita kutsi siphile ngendlela lemjabulisako. w24.03 23-24 ¶13-15
UMgcibelo, October 18
Chubekani nicela, nitawuphiwa; chubekani nifuna, nitawutfola; chubekani ninconcotsa, nitawuvulelwa.—Luk. 11:9.
Udzinga kubeketela kakhudlwana yini? Nangabe kunjalo, kuthantazele. Kubeketela kuyincenye yetitselo temoya. (Gal. 5:22, 23) Ngako singathantazela umoya longcwele futsi sicele Jehova asisite sibe nalesitselo semoya. Nangabe sibhekana nesimo lesivivinya kubeketela kwetfu, ‘sitawuchubeka sicela’ umoya longcwele kuze usisite sibeketele. (Luk. 11:13) Singaphindze sicele Jehova asisite kutsi sibone tintfo ngendlela latibona ngayo. Ngemuva kwekuthantaza, kufanele sente konkhe lokusemandleni etfu kuze sibeketele onkhe malanga. Nasichubeka sithantazela kubeketela futsi setama kuba nako, kutawumila timphandze etinhlitiyweni tetfu futsi kube yincenye yebuntfu betfu. Kuyasita nekucabangisisa ngetibonelo letiseBhayibhelini. LiBhayibheli linetibonelo letinyenti tebantfu lababeketela. Nasicabangisisa ngato, singafundza kutsi singabeketela njani. w23.08 22 ¶10-11
Lisontfo, October 19
Jikani emanethi enu lapho.—Luk. 5:4.
Jesu wacinisekisa umphostoli Phetro kutsi Jehova bekatamsekela. Jesu lebekavusiwe waphindze wentela Phetro kanye nalabanye baphostoli simangaliso sekubamba tinhlanti. (Joh. 21:4-6) Siyaciniseka kutsi lesimangaliso sacinisekisa Phetro kutsi Jehova bekangeke ehluleke kubaniketa loko labakudzingako. Mhlawumbe lomphostoli wakhumbula emavi aJesu nakatsi Jehova bekatawubanakekela labo labachubeka ‘bafuna kucala uMbuso waNkulunkulu.’ (Mat. 6:33) Ngekuvumelana naloko, Phetro wenta umsebenti wekushumayela weta kucala ekuphileni kwakhe, hhayi libhizinisi lekudweba. Ngelilanga leliPhentekhoste la-33 C.E., washumayela ngesibindzi, wasita tinkhulungwane kutsi temukele tindzaba letimnandzi. (Imis. 2:14, 37-41) Ngemuva kwaloko wasita emaSamariya kanye nebantfu bakuletinye tive kutsi balandzele Khristu. (Imis. 8:14-17; 10:44-48) Siyaciniseka kutsi Jehova wasebentisa Phetro ngendlela lemangalisako kuze advonsele bantfu bato tonkhe tinhlobo ebandleni. w23.09 20 ¶1; 23 ¶11
UMsombuluko, October 20
Nangabe nehluleka kungitjela kutsi ngibhudzeni, futsi nehluleka nekungichazela leliphupho, nitawujutjwa nibe ticucu.—Dan. 2:5.
Ngemuva kweminyaka lengaba mibili baseBhabhulona babhubhise iJerusalema, iNkhosi Nebukhadnezari yaseBhabhulona yaba neliphupho lelesabekako lelimayelana nesitfombe lesikhulu. Yasongela kubulala onkhe emadvodza lahlakaniphile, lokufaka ekhatsi Danyela, nangabe angayitjeli loko lebeyikubhudzile nenchazelo yako. (Dan. 2:3-5) Danyela bekufanele ente lokutsite ngekushesha, ngale kwaloko bekutawufa bantfu. “Waya enkhosini wayicela kutsi imnike sikhatsi kuze ayichazele leliphupho.” (Dan. 2:16) Loko bekudzinga sibindzi nekukholwa. Kute lasifundza khona kutsi Danyela wake wachaza emaphupho ngaphambili. Wacela bangani bakhe, kutsi “bathantaze kuNkulunkulu welizulu, bamcele kutsi abentele umusa futsi abembulele lemfihlo.” (Dan. 2:18) Jehova wayiphendvula lemithantazo. Ngekusitwa nguNkulunkulu, Danyela walichaza leliphupho laNebukhadnezari. Ngako Danyela nebangani bakhe abazange babulawe. w23.08 3 ¶4
Lesibili, October 21
Loyo lotawucinisela kuze kube sekugcineni utawusindziswa.—Mat. 24:13.
Cabanga ngekutsi kusisita njani kubeketela. Nasibeketela siyajabula futsi sibe nemoya lophansi. Ngako, kubeketela kusenta siphile emtimbeni nasengcondvweni. Nangabe sibabeketelela labanye, siba nebudlelwane lobuhle nabo. Libandla liba nebunye. Nangabe lotsite asiphatsa kabi, kwephuta kutfukutsela kungenta simo singabi sibi kakhulu. (Hla. 37:8, umbhalo longentasi; Taga 14:29) Ngetulu kwako konkhe, silingisa Babe wetfu wasezulwini futsi sisondzela kakhulu kuye. Kubeketela buntfu lobuhle mbamba futsi lobusisitako! Nanobe kutawuhle kuba lukhuni kubeketela, ngekusitwa nguJehova singachubeka sikwetama. Njengobe siselindzele live lelisha ngesineke, singaciniseka kutsi “liso laJehova libuke labo labamesabako, labo labetsembele elutsandvweni lwakhe lolucotfo.” (Hla. 33:18) Shengatsi singatimisela kuchubeka sigcoke kubeketela. w23.08 22 ¶7; 25 ¶16-17
Lesitsatfu, October 22
Kukholwa nakute imisebenti kufile.—Jak. 2:17.
Jakobe watsi indvodza ingahle itsi inekukholwa, kodvwa kuyahambisana yini nemisebenti yayo? (Jak. 2:1-5, 9) Jakobe waphindze wakhuluma ngemuntfu lobona ‘umzalwane wakhe nobe dzadzewakhe eswele kwekwembatsa nobe kudla’ kodvwa wangamsiti. Ngisho nobe loyo muntfu angatsi unekukholwa, bekungabonakali kuloko lakwentako; ngako bekulite. (Jak. 2:14-16) Jakobe wakhuluma ngaRahabi losibonelo lesihle semuntfu lowakhombisa kukholwa ngetento. (Jak. 2:25, 26) Bekevile ngaJehova futsi wabona kutsi bekawasekela ema-Israyeli. (Josh. 2:9-11) Wakhombisa kukholwa kwakhe ngetento, wavikela tinhloli letimbili tema-Israyeli ngesikhatsi tisengotini. Ngenca yaloko, lomfati longasuye umIsrayeli futsi lebekanesono kwatsiwa ulungile njenga-Abrahama. Sibonelo lasibekela sona sigcizelela kutsi kubalulekile kutsi kukholwa kuhambisane nemisebenti. w23.12 5-6 ¶12-13
Lesine, October 23
Shengatsi ningacina futsi nisime kulesisekelo.—Ef. 3:17.
Njengobe singemaKhristu, asenetiswa nje kucondza emaciniso lasisekelo laseBhayibhelini. Sifuna kufundza “ngisho netintfo letijulile taNkulunkulu” ngekusitwa ngumoya longcwele. (1 Khor. 2:9, 10) Kungaba njani kutsi ucale kumba ujule eBhayibhelini unemgomo wekusondzelana naJehova? Sibonelo nje, ungacwaninga ngendlela Jehova lakhombisa ngayo kutsi uyatitsandza tikhonti takhe tasesikhatsini lesendlulile, nekutsi loko kukhombisa njani kutsi nawe uyakutsandza. Ungaphindze udadishe ngendlela Jehova bekafuna ema-Israyeli amkhonte ngayo, loko ukucatsanise nendlela lafuna simkhonte ngayo lamuhla. Nobe ungacwaninga ngetiphrofetho letagcwaliswa nguJesu ngesikhatsi enta umsebenti wekushumayela lamhlabeni. Kungakujabulisa kakhulu kucwaninga ngaletintfo usitwa yi-Watch Tower Publications Index nobe Lithulisi Lekucwaninga LaBoFakazi BaJehova. Kumba ujule eBhayibhelini kungakucinisa kukholwa kwakho futsi kukusite ube “nelwati ngaNkulunkulu.”—Taga 2:4, 5. w23.10 18-19 ¶3-5
Lesihlanu, October 24
Ngetulu kwako konkhe, tsandzanani kakhulu, ngobe lutsandvo lumbonya tono letinyenti.—1 Phet. 4:8.
Ligama lelitsi “kakhulu” lelasetjentiswa ngumphostoli Phetro nalihunyushwe njengobe linjalo lisho “kwenwebeka.” Incenye yesibili yalelivesi ichaza loko lesitawukwenta nangabe sibatsandza kakhulu labanye. Loko kumbonya tono tebazalwane betfu. Singayicabanga ngalendlela lendzaba: Ase sitsi sibambe lutsandvo kube ngatsi sibambe indvwangu lenwebekako futsi siyenwebe ize imbonye “tono letinyenti,” hhayi sinye nobe timbili. Kumbonya ligama lelichaza kucolela. Njengobe indvwangu imbonya libala, lutsandvo lungambonya butsakatsaka kanye nemaphutsa alabanye. Kufanele sibatsandze kakhulu bazalwane betfu nabodzadze size sikhone kucolela emaphutsa abo, nanobe loko kungahle kudzinge wetame kakhudlwana. (Khol. 3:13) Nangabe sibacolela labanye, sisuke sikhombisa kutsi lutsandvo lwetfu lucinile, nekutsi sifuna kujabulisa Jehova. w23.11 11-12 ¶13-15
UMgcibelo, October 25
Shafani wabese ucala kuyifundza embikwenkhosi.—2 Khr. 34:18.
Ngesikhatsi iNkhosi Josaya seyikhulile, yacala kulungisa lithempeli. Nakusentiwa lomsebenti, kwatfolakala “incwadzi yeMtsetfo waJehova lebewunikwe Mosi.” Ngesikhatsi lenkhosi iva lebekufundvwa, yenta lushintjo ngekushesha kuze ilalele lebekubhalwe kuyo. (2 Khr. 34:14, 19-21) Ungatsandza yini kulifundza njalo liBhayibheli? Nangabe sewucalile kulifundza, kuhamba njani? Uyawabhala yini phansi emavesi lowabona alusito? Ngesikhatsi Josaya aneminyaka lengaba ngu-39, wenta liphutsa lelaholela ekufeni kwakhe. Watetsemba yena kunekutsi acele sicondziso saJehova. (2 Khr. 35:20-25) Singatfola sifundvo kulendzaba. Ngisho nobe sibadzala kwani nobe sinesikhatsi lesidze kanganani sidadisha liBhayibheli, kufanele sichubeke sifuna Jehova. Loko kufaka ekhatsi kuthantaza kuye njalo sicele sicondziso sakhe, kudadisha liVi lakhe nekulalela seluleko lesisitfola kumaKhristu lavutsiwe. Nasenta njalo, atawuba mancane ematfuba ekutsi sente emaphutsa lamakhulu futsi sitawujabula.—Jak. 1:25. w23.09 12 ¶15-16
Lisontfo, October 26
Nkulunkulu umelene nalabatigcabhako, kodvwa labatfobekile ubanika umusa wakhe lomkhulu.—Jak. 4:6.
LiBhayibheli likhuluma ngebafati labanyenti labasibonelo lebebatsandza Jehova futsi bamkhonta. Nabo ‘bebatitsiba, futsi betsembeke kuto tonkhe tintfo.’ (1 Thim. 3:11) Ngetulu kwaloko, emabandleni labakuwo bodzadze labasebasha bangatfola tibonelo tabodzadze lasebavutsiwe labangabalingisa. Nine bodzadze labasebasha, ningacabanga ngekutsi bobani bodzadze lenibatiko labasibonelo lesihle leningabalingisa. Nakani buntfu babo lobuhle; bese nicabanga ngekutsi ningabulingisa njani. Kutfobeka kubalulekile kuze umKhristu avutfwe. Nangabe umfati atfobekile, utawuba nebuhlobo lobuhle naJehova kanye nalabanye. Sibonelo nje, umfati lotsandza Jehova uyatitfoba, akhetse kusekela lilungiselelo lebunhloko lelibekwe nguBabe wakhe wasezulwini. (1 Khor. 11:3) Lelilungiselelo lisebenta ngendlela leyehlukile ebandleni nasemndenini. w23.12 18-19 ¶3-5
UMsombuluko, October 27
Emadvodza kufanele atsandze bomkawo njengobe atsandza imitimba yawo.—Ef. 5:28.
Jehova ulindzele kutsi indvodza imtsandze umkayo futsi inakekele tidzingo takhe, ibe ngumngani wakhe lomkhulu, futsi imsite asondzelane naJehova. Likhono lekusebentisa ingcondvo, kuhlonipha besifazane, kanye nekwetsenjwa ngulabanye kutakusita kutsi ube yindvodza lekahle. Ngemuva kwekushada, kungenteka ube ngubabe. Yini longayifundza kuJehova ngekuba ngubabe lokahle? (Ef. 6:4) Jehova watjela Jesu iNdvodzana yakhe kutsi uyamtsandza nekutsi uyamemukela. (Mat. 3:17) Nangabe uba ngubabe, ciniseka kutsi uhlale ubacinisekisa bantfwana bakho kutsi uyabatsandza. Hlale ubancoma ngetintfo letinhle labatentako. Bobabe labalingisa Jehova basita bantfwana babo kutsi babe ngemadvodza nebafati labavutsiwe. Ungakulungiselela nyalo kukwenta loku ngekutsi ubanakekele labanye emndenini wakini nasebandleni, futsi ufundze kutjela labanye kutsi uyabatsandza nekutsi baligugu kuwe.—Joh. 15:9. w23.12 28-29 ¶17-18
Lesibili, October 28
[NguJehova] lonenta nivikeleke.—Isa. 33:6.
Njengobe sitikhonti taJehova letetsembekile, siyabhekana netinkinga futsi sigule njengabo bonkhe bantfu. Kungenteka kudzingeke kutsi sibeketelele kuphikiswa nobe kuphatfwa kabi ngulabo labenyanya bantfu baNkulunkulu. Nanobe Jehova angasivikeli kuletinkinga, wetsembisa kusisita. (Isa. 41:10) Ngekusitwa nguye, singahlala sijabulile, sente tincumo letinhle futsi sihlale setsembekile kuye ngisho nobe sibhekana netimo letimatima kakhulu. Jehova wetsembisa kusinika loko liBhayibheli lelikubita ngekutsi “kuthula kwaNkulunkulu.” (Fil. 4:6, 7) Lokuthula kusho kwehlisa umoya nekutiva uncono ngenca yekutsi unebuhlobo lobuhle naJehova. Lokuthula ‘kukwendlula konkhe kucondza’; futsi kutiva ngalendlela kumnandzi kakhulu! Ukile yini wativa uncono ngemuva kwekuthantaza ngalokujulile kuJehova? Loko-ke “kuthula kwaNkulunkulu.” w24.01 20 ¶2; 21 ¶4
Lesitsatfu, October 29
Shengatsi ngingamdvumisa Jehova; angidvumise libito lakhe lelingcwele ngayo yonkhe inhlitiyo yami.—Hla. 103:1.
Kutsandza Nkulunkulu kwenta bantfu labetsembekile badvumise libito lakhe ngenhlitiyo yabo yonkhe. INkhosi Davide beyati kutsi kudvumisa libito laJehova kufana nekudvumisa yena matfupha. Libito laJehova lifaka ekhatsi lidvumela lakhe, ngako lisenta sicabange ngabo bonkhe buntfu bakhe lobuhle kanye netintfo letimangalisako latentile. Davide bekafuna kuphatsa libito laBabe wakhe njengalelingcwele futsi alidvumise. Loko bekafuna kukwenta “ngayo yonkhe inhlitiyo” yakhe. Ngendlela lefanako, emaLevi bekahola ekudvumiseni Jehova. Asho ngekutfobeka kutsi emavi awo bekangeke aluvete kahle ludvumo lolufanele libito laJehova lelingcwele. (Neh. 9:5) Siyaciniseka kutsi loko kwamjabulisa kakhulu Jehova. w24.02 9 ¶6
Lesine, October 30
Ngelizinga lesesitfutfuke ngalo, asichubekeleni embili ngendlela lefanako.—Fil. 3:16.
Jehova angeke akutsatse njengesehluleki nangabe awukhoni kufinyelela umgomo longetulu kwemandla akho. (2 Khor. 8:12) Fundza kulokutsite lokukuvimbele kutsi ufinyelele umgomo wakho. Hlale ukukhumbula loko lokufezile. LiBhayibheli litsi “Nkulunkulu ulungile, ngako ngeke awukhohlwe umsebenti” wakho. (Heb. 6:10) Ngako nawe ungakhohlwa. Cabanga ngaloko lokufezile, njengebuhlobo lonabo naJehova, kucocela labanye ngaye nobe kubhajatiswa. Njengobe utfutfukile futsi wafinyelela imigomo yakho, ungachubeka utfutfuka kuze ufinyelele lomgomo lotibekele wona. Ngekusitwa nguJehova, ungawufinyelela umgomo wakho. Njengobe wetama kuchubeka ufinyelela umgomo wakho, ungakhohlwa kubuka indlela Jehova lakusite ngayo nalakubusise ngayo njengobe usetama kuwufinyelela. (2 Khor. 4:7) Utawutfola tibusiso letinyenti nangabe ungapheli emandla.—Gal. 6:9. w23.05 31 ¶16-18
Lesihlanu, October 31
Babe uyanitsandza ngenca yekutsi nani ningitsandzile, nakholwa nekutsi ngitele kutomelela yena.—Joh. 16:27.
Jehova ufuna tindlela tekukhombisa kutsi uyabatsandza bantfu bakhe futsi uyajabula ngabo. ImiBhalo isitjela ngetikhatsi letimbili lapho atjela khona Jesu kutsi uyamtsandza futsi uyamemukela. (Mat. 3:17; 17:5) Uyafuna yini kumuva akucinisekisa ngekutsi uyakwemukela? Akakhulumi natsi ngemlomo, kodvwa ukhuluma natsi asebentisa liVi lakhe. Singamuva Jehova asho kutsi uyasemukela nasifundza emavi aJesu lasemaVangelini. Jesu wabulingisa ncamashi buntfu baBabe wakhe. Ngako nasifundza kutsi Jesu watjela balandzeli bakhe labanesono futsi labetsembekile kutsi uyabemukela, singamcabanga Jehova asho lawo mavi kitsi. (Joh. 15:9, 15) Nasibhekene nenkinga loku akusho kutsi Nkulunkulu akasasemukeli. Kunaloko, kusiniketa litfuba lekukhombisa kutsi simtsandza kangakanani nekutsi simetsemba kangakanani.—Jak. 1:12. w24.03 28 ¶10-11