nyaayiru, aagast 24
‘en anbaana sagōdharargalē, urudhiyaanavargalaagavum asaikka mudiyaadhavargalaagavum irungal.’—1 ko. 15:58.
1978-il, jappaanil tōkkiyō nagaratthil, 60-maadi kattadatthai kattinaargal. adhu avvalavu uyaramaaga irundhadhaal, angu adikkadi varum nilanadukkatthai adhu eppadi thaakkuppidikkum endru makkal yōsitthaargal. aanaal andha kattadatthai vadivamaittha injiniyargal, adhai urudhiyaagavum nilanadukkatthaal ērpadugira adhirvugalai thaakkuppidikkum vidhatthilum kattinaargal. andha adhirvugal varumpōdhu andha kattadam valaindhukodukkum, aanaal idindhu vilaadhu. kristhavargalum indha kattadatthai pōlatthaan irukkiraargal. oru kristhavar urudhiyaanavaraaga mattumalla valaindhukoduppavaraagavum irukka vēndum. yegōvaavudaiya sattangalukkum nerimuraigalukkum kīlppadiyum vishayatthil urudhiyaanavaraaga, asaikka mudiyaadhavaraaga irukka vēndum. ‘kīlppadiya thayaaraanavaraaga,’ yegōvaavudaiya sattangalai vittukkodukkaadhavaraaga irukka vēndum. adhē samayatthil, eppōdhellaam mudiyumō alladhu thēvaippadumō, appōdhellaam avar ‘nyaayamaanavaraaga,’ adhaavadhu valaindhukoduppavaraaga, irukka vēndum. (yaak. 3:17) ippadi samanilaiyōdu irukka katrukkolgira oru kristhavar, romba karaaraagavō ēnōdhaanōvendrō irukka maattaar. w23.07 14 ¶1-2
thingal, aagast 25
nīngal avarai paartthadhē illaiyendraalum, avarmēl anbu kaattugirīrgal.—1 pē. 1:8.
yēsu saatthaanidamirundhu sōdhanaigalai sandhitthaar. sila sandharppangalil, saatthaan avarai nēradiyaagavē sōdhitthaan. (mat. 4:1-11) yēsuvai paavam seiya vaitthu mītpuvilaiyai kodukka mudiyaadhapadi seidhuvida vēndum enbadhil thīviramaaga irundhaan. yēsu būmiyil ūliyam seidha samayatthil innum sila sōdhanaigalai sandhitthaar. avarukku thunburutthal vandhadhu, avarai kolai seiyakkūda muyarchi seidhaargal. (lū. 4:28, 29; 13:31) thannudaiya sīshargalidam irundha kuraigalaiyum avar porutthukkolla vēndiyirundhadhu. (maar. 9:33, 34) avarudaiya vaalkkaiyin kadaisi kattatthil avarai kodumaippadutthinaargal, kēli seidhaargal. oru kutravaalikku kodukka vēndiya dhandanaiyai kodutthu avarai avamaanappadutthinaargal. romba vēdhanaiyaana oru maranatthai avar sandhitthaar. (ebi. 12:1-3) sitthiravadhai kambatthil irundhapōdhu thannudaiya valiyaiyum vēdhanaiyaiyum yegōvaavudaiya paadhugaappu illaamal avarē samaalikka vēndiyirundhadhu. (mat. 27:46) mītpuvilaiyai koduppadharkaaga yēsu evvalavu kashtangalai anubavitthirukkiraar! namakkaaga avar edhaiyellaam thyaagam seidhirukkiraar endru yōsikkumpōdhu, ungal manam urugugiradhaa? w24.01 10-11 ¶7-9
sevvaai, aagast 26
edhaiyum avasarappattu seigiravargalukku varumaidhaan varum.—nīdhi. 21:5.
matravargalidam nalla vidhamaaga nadandhukollavum matravargal pēsumpōdhu gavanitthu kētkavum porumai namakku udhavum. (yaak. 1:19) matravargalōdu samaadhaanamaaga iruppadharkukkūda adhu udhavum. porumai irundhaal, tenshanaaga irukkumpōdhukūda avasarappattu edhaiyum seidhuvida maattōm, matravargalai kashtappadutthum vidhatthil edhaiyum sollividavum maattōm. adhōdu, matravargal nam manadhai kaayappadutthumpōdhukūda sattendru kōbappada maattōm. badhilukku edhaiyaavadhu seiya vēndum endru ninaikkaamal, ‘thodarndhu oruvarai oruvar porutthukkolvōm, dhaaraalamaaga mannitthukkondē iruppōm.’ (kolō. 3:12, 13) nalla mudivugalai eduppadharkum porumai udhavi seiyum. naam porumaiyaaga irundhaal, avasarappattu alladhu unarchivasappattu oru mudivai edukka maattōm. adharku badhilaaga, nēramedutthu ellaavatraiyum aaraaichi seidhu, ovvondrilum irukkum nalladhu kettadhai yōsitthu paartthuvittu, adhan piragu oru mudivai eduppōm. naam oru vēlaiyai thēdikkondiruppadhaaga vaitthukkollalaam. naam porumaiyaaga illaavittaal, namakku kidaikkum mudhal vēlaiyaiyē ētrukkolla vaaippu irukkiradhu. aanaal, porumaiyaaga irundhaal, vēru sila vishayangalaiyum yōsitthu paartthu mudiveduppōm. udhaaranatthukku, andha vēlai nam kudumbatthaiyum yegōvaavōdu namakku irukkum bandhatthaiyum eppadi baadhikkum endrellaam yōsitthu paarppōm. ippadi, thavaraana mudivai edukkaamal iruppōm. w23.08 22 ¶8-9