thingal, aagast 25
nīngal avarai paartthadhē illaiyendraalum, avarmēl anbu kaattugirīrgal.—1 pē. 1:8.
yēsu saatthaanidamirundhu sōdhanaigalai sandhitthaar. sila sandharppangalil, saatthaan avarai nēradiyaagavē sōdhitthaan. (mat. 4:1-11) yēsuvai paavam seiya vaitthu mītpuvilaiyai kodukka mudiyaadhapadi seidhuvida vēndum enbadhil thīviramaaga irundhaan. yēsu būmiyil ūliyam seidha samayatthil innum sila sōdhanaigalai sandhitthaar. avarukku thunburutthal vandhadhu, avarai kolai seiyakkūda muyarchi seidhaargal. (lū. 4:28, 29; 13:31) thannudaiya sīshargalidam irundha kuraigalaiyum avar porutthukkolla vēndiyirundhadhu. (maar. 9:33, 34) avarudaiya vaalkkaiyin kadaisi kattatthil avarai kodumaippadutthinaargal, kēli seidhaargal. oru kutravaalikku kodukka vēndiya dhandanaiyai kodutthu avarai avamaanappadutthinaargal. romba vēdhanaiyaana oru maranatthai avar sandhitthaar. (ebi. 12:1-3) sitthiravadhai kambatthil irundhapōdhu thannudaiya valiyaiyum vēdhanaiyaiyum yegōvaavudaiya paadhugaappu illaamal avarē samaalikka vēndiyirundhadhu. (mat. 27:46) mītpuvilaiyai koduppadharkaaga yēsu evvalavu kashtangalai anubavitthirukkiraar! namakkaaga avar edhaiyellaam thyaagam seidhirukkiraar endru yōsikkumpōdhu, ungal manam urugugiradhaa? w24.01 10-11 ¶7-9
sevvaai, aagast 26
edhaiyum avasarappattu seigiravargalukku varumaidhaan varum.—nīdhi. 21:5.
matravargalidam nalla vidhamaaga nadandhukollavum matravargal pēsumpōdhu gavanitthu kētkavum porumai namakku udhavum. (yaak. 1:19) matravargalōdu samaadhaanamaaga iruppadharkukkūda adhu udhavum. porumai irundhaal, tenshanaaga irukkumpōdhukūda avasarappattu edhaiyum seidhuvida maattōm, matravargalai kashtappadutthum vidhatthil edhaiyum sollividavum maattōm. adhōdu, matravargal nam manadhai kaayappadutthumpōdhukūda sattendru kōbappada maattōm. badhilukku edhaiyaavadhu seiya vēndum endru ninaikkaamal, ‘thodarndhu oruvarai oruvar porutthukkolvōm, dhaaraalamaaga mannitthukkondē iruppōm.’ (kolō. 3:12, 13) nalla mudivugalai eduppadharkum porumai udhavi seiyum. naam porumaiyaaga irundhaal, avasarappattu alladhu unarchivasappattu oru mudivai edukka maattōm. adharku badhilaaga, nēramedutthu ellaavatraiyum aaraaichi seidhu, ovvondrilum irukkum nalladhu kettadhai yōsitthu paartthuvittu, adhan piragu oru mudivai eduppōm. naam oru vēlaiyai thēdikkondiruppadhaaga vaitthukkollalaam. naam porumaiyaaga illaavittaal, namakku kidaikkum mudhal vēlaiyaiyē ētrukkolla vaaippu irukkiradhu. aanaal, porumaiyaaga irundhaal, vēru sila vishayangalaiyum yōsitthu paartthu mudiveduppōm. udhaaranatthukku, andha vēlai nam kudumbatthaiyum yegōvaavōdu namakku irukkum bandhatthaiyum eppadi baadhikkum endrellaam yōsitthu paarppōm. ippadi, thavaraana mudivai edukkaamal iruppōm. w23.08 22 ¶8-9
budhan, aagast 27
en manadhin sattatthukku virōdhamaaga pōraadugira vēroru sattam en udalil iruppadhai paarkkirēn. en udalil irukkira andha paava sattam ennai siraipiditthu vaitthirukkiradhu.—rō. 7:23.
ungalukkul irukkum paava iyalbai ninaitthu nīngal sōrndhupōgalaam. aanaal, yegōvaavukku arppanitthapōdhu nīngal koduttha vaakkai patri yōsikkumpōdhu, thodarndhu pōraada balam kidaikkum. yegōvaavukku ungalai arppanikkumpōdhu ungalaiyē thurakkirīrgal. adhaavadhu, ungaludaiya viruppam, aasai, latchiyam pōndravai yegōvaavukku pidikkavillai endraal avatrai vittukkodukka thayaaraagirīrgal. (mat. 16:24) adhanaal sōdhanai varumpōdhu, enna seiya vēndum enbadhil ungalukku kulappamō sandhēgamō irukkaadhu. ēnendraal, arppanittha samayatthilēyē yegōvaavukku unmaiyaaga irukka vēndum endra mudivai edutthiruppīrgal. avarai sandhōshappaduttha vēndum enbadhil ippōdhum thīrmaanamaaga irukkirīrgal. oru vidhatthil nīngalum yōbu maadhiridhaan! bayangaramaana kashtam vandhapōdhu “naan ennudaiya utthamatthai vidamaattēn” endru avar sonnaar.—yōbu 27:5. w24.03 9 ¶6-7