Watchtower BIBLIOTEKA ONLINE
Watchtower
BIBLIOTEKA ONLINE
Tetun Dili
Á
  • Á
  • á
  • É
  • é
  • Í
  • í
  • Ó
  • ó
  • Ú
  • ú
  • Ã
  • ã
  • Ç
  • ç
  • Ñ
  • ñ
  • ʼ
  • BÍBLIA
  • LIVRU SIRA
  • REUNIAUN SIRA
  • be lisaun 13 p. 124-p. 127 par. 1
  • Haree rona-naʼin

La iha video neʼebé bele loke.

Deskulpa, la bele loke vídeo.

  • Haree rona-naʼin
  • Aprende husi Eskola Serbisu Kristaun nian
  • Informasaun seluk neʼebé hanesan
  • Liafuan primeiru neʼebé diʼak
    Aprende husi Eskola Serbisu Kristaun nian
  • Informasaun neʼebé ajuda ema
    Aprende husi Eskola Serbisu Kristaun nian
  • Fó laran-manas atu uza Bíblia
    Aprende husi Eskola Serbisu Kristaun nian
  • Hatudu laran-manas
    Aprende husi Eskola Serbisu Kristaun nian
Haree barak liután
Aprende husi Eskola Serbisu Kristaun nian
be lisaun 13 p. 124-p. 127 par. 1

LISAUN 13

Haree rona-naʼin

Saida mak ita presiza halo?

Se la sala tuir ita-nia kultura atu hateke ba ema, entaun diʼak atu haree ba ema nia matan ba tempu uitoan. Koko atu haree, laʼós deʼit rona-naʼin nuʼudar grupu maibé haree ema ida ba ida.

Tanbasá importante?

Iha kultura barak, kuandu ema haree ba malu, neʼe hatudu katak sira iha interese ba ema neʼebé sira koʼalia bá. Neʼe mós hatudu katak sira koʼalia ho fiar-metin.

ITA-NIA matan bele hatudu sai ita-nia sentimentu iha laran. Liuhusi ita-nia matan, ema bele hatene katak ita taʼuk ka hakfodak. Liuhusi ita-nia matan, ita mós bele hatudu sai triste, domin ka dúvida. Porezemplu, katuas ida koʼalia kona-ba maluk sira iha ninia rai neʼebé terus barak. Nia hatete: “Liuhusi ami-nia matan mak ami koʼalia.”

Informasaun husi ita-nia matan bele kona dalan neʼebé ema hanoin kona-ba ita. Iha kultura barak, ema sente katak sira bele tau fiar ba ema ida se nia haree ba sira-nia matan. Maibé se ema ida hateke beibeik ba ninia ain ka ba buat seluk, karik ema sei la fiar ba nia. Iha kultura balu, se ema fihir beibeik ema seluk, neʼe bele hatudu katak ema neʼe siʼak, la hatudu respeitu no sadik ema. Ida-neʼe loos liuliu kuandu mane koʼalia ba feto, ka feto koʼalia ba mane, ka kuandu koʼalia ho ema-boot ruma. No iha fatin balu, se ema neʼebé idade kiʼik hateke ba ema neʼebé idade boot liu sira, ema haree ida-neʼe nuʼudar la hatudu respeitu.

Maibé se diʼak ba ita-nia kultura, haree ba ema nia matan bele ajuda atu hatudu katak buat neʼebé ita koʼalia mak loos. Rona-naʼin bele sente katak ita fiar duni buat neʼebé ita koʼalia. Kuandu Jesus nia dixípulu sira hakfodak no husu: “Sé loos mak bele hetan salvasaun?”, Bíblia dehan: “Jesus hateke ba sira-nia oin no dehan: ‘Ba ema buat neʼe la bele, maibé ba Maromak buat hotu bele deʼit.’” (Mateus 19:25, 26) Bíblia mós hatudu katak apóstolu Paulo haree didiʼak ba ninia rona-naʼin sira. Iha loron ida, mane neʼebé aleijadu mós rona kuandu Paulo koʼalia iha ema nia oin. Apóstolu 14:9, 10 hatete: “Mane neʼe rona Paulo koʼalia, no Paulo hateke didiʼak ba nia no haree katak nia iha fiar atu sai isin-diʼak, no Paulo koʼalia ho lian makaʼas: ‘Hamriik loos bá.’”

Kuandu haklaken. Kuandu ita haklaken, hatudu laran-diʼak no respeitu nuʼudar ita koʼalia ho ema. Se bele, uza pergunta ida neʼebé bele book ema nia hanoin atu komesa koʼalia ho nia. Nuʼudar ita halo ida-neʼe koko atu haree ba ema neʼe nia matan, ka haree ba ninia oin iha dalan neʼebé hatudu respeitu no laran-diʼak. Ema bele sente kmaan kuandu sira haree ema nia oin-midar no matan neʼebé haleno kontente neʼebé sira sente iha laran. Se ita halo hanesan neʼe, neʼe bele hatudu ba ema seluk kona-ba ita mak ema oinsá, no ajuda nia mós atu la sente taʼuk kuandu ita koʼalia ba nia.

Kuandu ita haree ba ema nia matan, ita bele hatene atu halo saida iha situasaun ruma. Porezemplu, se ema ida hirus ka ladún iha interese, ita bele haree ida-neʼe. Se nia la komprende buat neʼebé ita koʼalia, ka se nia iha interese tebes, ka nia lakohi rona ona, ita mós bele hatene ida-neʼe. Husi ema nia matan ita bele hatene se ita presiza koʼalia neineik liu, ka presiza husu pergunta tan. Ita mós bele hatene se ita presiza para ka komesa atu estuda Bíblia ho nia.

Maski ita haklaken iha fatin públiku ka estuda ho ema, koko atu haree ba ema neʼe nia oin, maibé halo ida-neʼe ho respeitu nafatin. La diʼak atu fihir nia demais, tanba ida-neʼe bele hamoe nia. (2 Reis [Raja-Raja] 8:11) Koko atu haree ba nia iha dalan neʼebé naturál no hatudu laran-diʼak. Iha rai balu, ida-neʼe hatudu katak ita iha interese ba ema. Oinsá se ita lee husi Bíblia ka livru seluk? Klaru katak ita-nia matan sei haree ba livru neʼe. Maibé se ita hakarak hatudu katak pontu ruma mak importante, karik ita bele hateke ba ema neʼe ba tempu badak deʼit. Kuandu ita lee, se ita foti matan hodi hateke ba nia, ida-neʼe bele ajuda ita atu haree oinsá nia hanoin kona-ba buat neʼebé ita lee.

Se ita ema moedór no sente susar atu haree ba ema neʼebé ita koʼalia, keta rende an. Se ita koko beibeik, lakleur sei sai baibain deʼit atu haree ba ema nia oin kuandu koʼalia, no ida-neʼe bele ajuda ita atu koʼalia iha dalan neʼebé diʼak.

Kuandu hatoʼo diskursu. Bíblia hatete katak antes Jesus komesa hatoʼo ninia diskursu iha foho, “nia foti matan ba nia dixípulu sira”. (Lucas 6:20) Ita bele aprende husi ninia ezemplu neʼe. Se ita atu koʼalia iha ema barak nia oin, para ba segundu balu antes ita hahú koʼalia. Karik ita bele haree mós ba ema balu nia matan. Kuandu ita para uitoan antes komesa koʼalia, ida-neʼe bele ajuda ita atu sai kalma. Neʼe bele ajuda mós rona-naʼin atu hatene kona-ba sentimentu saida mak ita hatudu. Liután neʼe, ida-neʼe bele ajuda rona-naʼin atu sai prontu hodi tau sira-nia atensaun ba ita.

Haree ba rona-naʼin durante ita-nia diskursu. Koko atu la haree sira hotu nuʼudar grupu, maibé haree ema ida ba ida. Iha kultura barak, ema neʼebé koʼalia iha ema nia oin presiza haree ba rona-naʼin.

Kuandu haree ba rona-naʼin, koko atu la hateke liu deʼit ba ema hotu. Maibé koko atu haree ba ema ida no se bele, koʼalia fraze ida ka rua ba ema neʼe. Ita presiza kuidadu atu la hateke deʼit ba ema ida toʼo nia komesa sente moe no mós ita presiza kuidadu atu la tau atensaun deʼit ba ema balu. Haree ba ema ida-idak no nuʼudar ita halo nuneʼe, koʼalia ba ema neʼe no haree ba nia oin se nia rona ka lae antes ita hateke fali ba ema seluk.

Ita-nia nota presiza tau iha ita-nia oin, ka kaer iha ita-nia liman, ka iha Bíblia laran hodi ita bele haree lalais hodi muda deʼit ita-nia matan. Se ita muda ita-nia ulun hodi haree ba nota, neʼe sei halo susar atu haree ba rona-naʼin. Ita tenke hanoin kona-ba bainhira no dala hira mak ita presiza haree ba ita-nia nota. Se ita haree ba ita-nia nota kuandu ita koʼalia kona-ba pontu importante iha ita-nia diskursu, ita la bele haree oinsá rona-naʼin sente no ita-nia diskursu karik sei la kona sira-nia laran. Hanesan neʼe mós, se ita haree beibeik ba ita-nia nota, ita la bele haree ba rona-naʼin.

Kuandu ita soe bola ba ema, baibain ita haree se ema neʼe sei simu ka lae. Ideia ida-idak iha ita-nia diskursu mak hanesan bola neʼebé ita “soe” ba rona-naʼin. Ita bele haree liuhusi sira-nia oin se sira “simu” ka lae, hanesan kuandu sira doko ulun ka hatudu oin-midar. Se ita haree beibeik ba rona-naʼin, neʼe bele ajuda ita atu hatene se sira “simu” ka komprende buat neʼebé ita koʼalia.

Se ita iha knaar atu lee ba kongregasaun, ita tenke haree ba rona-naʼin ka lae? Se sira lee Bíblia tuir ita, sira barak sei la hatene se ita hateke ba sira ka lae. Maski nuneʼe, hodi haree ba sira, neʼe bele ajuda ita atu lee ho laran-manas tanba ita hatene oinsá sira sente kona-ba informasaun neʼe. No se ema balu la uza sira-nia Bíblia no sira-nia neon halai ba fatin seluk, hodi haree ba sira, ida-neʼe bele ajuda sira atu tau fali atensaun ba buat neʼebé ita lee. Klaru katak ita bele foti matan ba tempu badak deʼit, no ita presiza halo ida-neʼe iha dalan neʼebé la halo ita sidi kuandu lee. Tan neʼe, kuandu ita lee Bíblia, diʼak liu atu kaer iha ita-nia liman no foti ita-nia ulun hodi la hakruʼuk.

Dala ruma, katuas kongregasaun presiza hatoʼo diskursu iha reuniaun boot ba loron tolu hodi lee deʼit diskursu manuskritu nian. Atu halo ida-neʼe iha dalan neʼebé diʼak, nia presiza prepara didiʼak no treinu dala barak. Maski ita la bele haree beibeik ba rona-naʼin tanba ita lee deʼit husi surat-tahan, maibé se ita prepara didiʼak, ita bele foti matan dala balu. Se ita halo hanesan neʼe, ida-neʼe ajuda ita atu book rona-naʼin hodi kontinua tau atensaun ba ita no sira bele hetan buat diʼak husi informasaun neʼebé ita hatoʼo.

PONTU IMPORTANTE ATU HANOIN-HETAN

  • Koʼalia iha dalan neʼebé naturál no laran-diʼak, no hatudu interese ba ema neʼebé ita koʼalia.

  • Kuandu lee, kaer ita-nia livru iha liman no koko atu la hakruʼuk, hodi ita bele muda deʼit ita-nia matan, laʼós ita-nia ulun.

HALO TREINU TUIRMAI NEʼE: Kuandu ita koʼalia halimar ho família no kolega sira, koko toʼok atu haree ba sira-nia matan, maibé halo ida-neʼe iha dalan neʼebé diʼak tuir ita-nia kultura.

    Livru sira iha lian Tetun Dili (1993-2025)
    Log Out
    Log In
    • Tetun Dili
    • Fahe
    • Organiza tuir Ita-nia hakarak
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kondisaun atu Uza
    • Informasaun Privadu
    • Setting kona-ba privasidade
    • JW.ORG
    • Log In
    Fahe