Watchtower BIBLIOTEKA ONLINE
Watchtower
BIBLIOTEKA ONLINE
Tetun Dili
Á
  • Á
  • á
  • É
  • é
  • Í
  • í
  • Ó
  • ó
  • Ú
  • ú
  • Ã
  • ã
  • Ç
  • ç
  • Ñ
  • ñ
  • ʼ
  • BÍBLIA
  • LIVRU SIRA
  • REUNIAUN SIRA
  • mrt lisaun 63
  • Toleránsia—Oinsá Bíblia bele ajuda

La iha video neʼebé bele loke.

Deskulpa, la bele loke vídeo.

  • Toleránsia—Oinsá Bíblia bele ajuda
  • Tópiku seluk tan
  • Subtítulu
  • Informasaun seluk neʼebé hanesan
  • Prinsípiu husi Bíblia kona-ba toleránsia
  • Saida mak Bíblia hatete kona-ba respeitu
  • Saida mak Bíblia hatete kona-ba odi
  • Versíkulu husi Bíblia neʼebé liga ho toleránsia no respeitu
  • Toleránsia
    Matan-moris bá!—2015
  • Respeitu ema seluk
    Matan-moris bá!—2024
  • Testemuña ba Jeová hatudu respeitu ba relijiaun seluk ka lae?
    Pergunta sira neʼebé baibain ema husu kona-ba Testemuña ba Jeová
  • Hatudu respeitu ba ema seluk
    Livru Haklaken fó sai Maromak Jeová nia Ukun (Estudu)—2025
Haree barak liután
Tópiku seluk tan
mrt lisaun 63
Ema ho idade, rasa, serbisu no kultura la hanesan maibé kontente hamutuk.

Toleránsia—Oinsá Bíblia bele ajuda

“Toleránsia [mak] hahalok diʼak neʼebé lori dame.”—UNESCO Declaration of Principles on Tolerance, 1995.

Se la iha toleránsia, rezultadu mak ema la respeitu malu no odi malu. No sentimentu sira-neʼe ikusmai hatudu liuhusi liafuan kroʼat, diskriminasaun no violénsia.

Maibé ema iha ideia oioin kona-ba signifikadu husi toleránsia. Ema balu fiar katak se ita mak hatudu toleránsia neʼe katak ita tenke simu deʼit ho atividade ka hahalok naran deʼit neʼebé ema halo. Ema seluk fali hanoin tuir Bíblia nia hanorin, katak ema neʼebé hatudu toleránsia respeitu ema seluk nia direitu atu foti desizaun kona-ba buat neʼebé sira fiar ka hafolin, maski sira rasik la simu buat sira-neʼe.

Bíblia bele ajuda ema atu hatudu toleránsia neʼebé loos iha mundu ohin loron neʼe ka lae?

Prinsípiu husi Bíblia kona-ba toleránsia

Bíblia hanorin kona-ba hahalok toleránsia. Bíblia hatete: “Halo ema hotu haree katak imi la ulun-toos.” (Filipe 4:5) Bíblia anima ita atu trata ema seluk iha dalan neʼebé hatudu katak ita hanoin sira, respeitu no la todan ba sorin. Sira neʼebé aplika matadalan neʼe karik la konkorda ka la fiar buat neʼebé ema seluk hili, maibé sira husik ema neʼe atu halo tuir buat neʼebé ema neʼe deside.

Bíblia fó sai katak Maromak iha standar neʼebé ema presiza moris tuir. Bíblia hatete: “[Maromak] fó-hatene ona ba imi buat neʼebé diʼak.” (Miqueias 6:8) Bíblia fó sai Maromak nia matadalan neʼebé bele ajuda ema halaʼo moris neʼebé diʼak.—Isaias 48:17, 18.

Maromak la fó direitu ba ita atu tesi-lia ema seluk. Bíblia hatete: “Iha ida deʼit mak fó Ukun-Fuan no Juís . . . Ó mak sé atu tesi-lia ba ó-nia maluk?” (Tiago 4:12) Maromak fó ba ita ida-idak liberdade atu hili no lori ita-nia todan rasik.—Deuteronómio 30:19.

Saida mak Bíblia hatete kona-ba respeitu

Bíblia hatete katak ita tenke “hatudu respeitu ba ema oioin.” (1 Pedro 2:17, New Jerusalem Bible) Entaun, ema sira neʼebé hili atu moris tuir Bíblia nia standar, trata ema hotu ho respeitu, maski sira-nia fiar ka dalan neʼebé sira halaʼo moris mak la hanesan. (Lucas 6:31) Neʼe la dehan katak sira neʼebé moris tuir Bíblia sei konkorda ho buat hotu neʼebé ema fiar ka ema nia opiniaun hotu ka sei suporta desizaun naran deʼit neʼebé ema seluk halo. Maibé, duké hatudu hahalok la respeitu no trata aat ema seluk, sira sei koko atu banati-tuir dalan neʼebé Jesus trata ema seluk.

Porezemplu, loron ida Jesus hasoru feto ida neʼebé relijiaun la hanesan ho nia. Feto neʼe mós hela ho mane neʼebé laʼós ninia laʼen, neʼe mak dalan moris neʼebé Jesus rasik la simu. Maski nuneʼe, Jesus koʼalia ba feto neʼe ho respeitu.—João 4:9, 17-24.

Jesus koʼalia ho respeitu ba feto ida iha bee-posu.

Hanesan Jesus, ema Kristaun sira prontu atu esplika razaun kona-ba sira-nia fiar ba ema neʼebé hakarak rona, maibé sira halo nuneʼe ho “respeitu kleʼan”. (1 Pedro 3:15) Bíblia fó matadalan ba ema Kristaun sira atu la obriga ema seluk simu sira-nia opiniaun. Bíblia hatete katak Jesus nia dixípulu sira “la presiza istori malu, maibé presiza hatudu laran-diʼak ba ema hotu”, inklui ba ema sira neʼebé iha fiar la hanesan.—2 Timóteo 2:24.

Saida mak Bíblia hatete kona-ba odi

Bíblia fó-hatene ita atu “buka dame ho ema hotu.” (Ebreu 12:14) Ema neʼebé buka dame la simu hahalok odi. Nia hakaʼas an atu moris dame ho ema seluk, maibé nia mós sei la kontra prinsípiu neʼebé nia hafolin. (Mateus 5:9) Tuir loloos, Bíblia mós anima ema Kristaun sira atu hadomi sira-nia inimigu liuhusi hatudu laran-diʼak ba ema sira neʼebé trata aat sira.—Mateus 5:44.

Loos duni, Bíblia hatete katak Maromak “odi” ka “hakribi” hahalok neʼebé hatún ema nia dignidade ka lori buat aat ba ema seluk. (Provérbios 6:16-19) Maibé iha versíkulu neʼe, Bíblia uza liafuan “odi” atu refere ba sentimentu la gosta neʼebé makaʼas kona-ba hahalok aat sira. Bíblia hatudu katak Maromak prontu fó perdua no ajuda ema neʼebé hakarak atu troka sira-nia dalan moris hodi tuir Maromak nia standar.—Isaias 55:7.

Versíkulu husi Bíblia neʼebé liga ho toleránsia no respeitu

Tito 3:2: “La ulun-toos, no hatudu laran-maus ba ema hotu.”

Ema neʼebé la ulun-toos sempre ho laran-maus rona ba ema nia opiniaun sira, no hatudu respeitu ba ema seluk.

Mateus 7:12: “Neʼe duni, buat hotu neʼebé imi hakarak ema halo ba imi, imi mós tenke halo ba sira.”

Ita hotu kontente bainhira ema seluk trata ita ho respeitu no hafolin ita-nia hanoin no sentimentu. Atu aprende liután oinsá atu aplika ukun-fuan koñesidu neʼebé Jesus hanorin, lee informasaun ho títulu “Saida mak Ukun-Fuan Osan-Mean?”

Josué 24:15: “Imi rasik mak hili sé mak imi sei serbí.”

Bainhira ita respeitu ema seluk nia direitu atu hili, ita haburas dame.

Apóstolu 10:34: “Maromak la todan ba sorin.”

Maromak la diskrimina ema bazeia ba sira-nia kultura, jéneru, nasionalidade, rasa, ka situasaun moris. Sira neʼebé hakarak halo tuir Maromak hatudu respeitu ba ema hotu.

Habakuk 1:12, 13: “[Maromak] la simu hahalok aat.”

Maromak nia toleránsia iha limite. Nia sei la husik ema nia hahalok aat iha ba nafatin. Atu aprende liután, haree vídeo Tanbasá mak Maromak husik terus akontese?

Roma 12:19: “Husik ida-neʼe ba Maromak nia hirus, tanba hakerek nanis ona: “Jeová dehan: ‘Haʼu mak iha direitu atu selu fali; haʼu sei selu fali sira-nia hahalok aat.”a

Maromak Jeová la fó direitu ba ita atu vinga fali ema seluk. Nia fó sai katak nia sei hatudu justisa iha tempu neʼebé nia deside ona. Atu aprende liután, lee informasaun ho títulu “Mundu neʼe bele iha justisa ka lae?”

a Jeova mak Maromak nia naran. (Salmo 83:18) Haree informasaun ho títulu “Se mak Jeová?”

Testemuña ba Jeová hatudu toleránsia ba ema seluk no relijiaun seluk ka lae?

Ema balu haree ita-nia serbisu haklaken nuʼudar prova katak ita la hatudu toleránsia ba ema seluk nia fiar. Maski nuneʼe, ita respeitu ema seluk nia direitu no fiar. Ita mós la obriga ema atu hanoin ka hatudu hahalok hanesan ho ita. Atu buka hatene tanbasá ita koʼalia ho ema neʼebé iha relijiaun ona, lee informasaun ho títulu “Testemuña ba Jeová obriga ema atu troka sira-nia relijiaun ka lae?”

Ita la obriga ema ida atu sai Testemuña ba Jeová ka tenkesér nafatin sai Testemuña ida. Se ema ida hakarak rezigna an husi Testemuña ba Jeová, ita respeitu ema neʼe nia desizaun. Maibé, karik ema balu hanoin, ‘Se Testemuña ba Jeová hatudu toleránsia ba ema seluk nia fiar, tanbasá sira hasai ka la simu tan ema neʼebé husik ona sira-nia relijiaun?’ (1 Korinto 5:11, 13) Atu aprende liután, lee informasaun ho títulu “Testemuña sira la ransu tan ho ema neʼebé husik ona sira-nia relijiaun, neʼe loos ka lae?”

    Livru sira iha lian Tetun Dili (1993-2025)
    Log Out
    Log In
    • Tetun Dili
    • Fahe
    • Organiza tuir Ita-nia hakarak
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kondisaun atu Uza
    • Informasaun Privadu
    • Setting kona-ba privasidade
    • JW.ORG
    • Log In
    Fahe