“Mi Laik Katim Marit!”
Haus i stap nogut tru na i luk olsem ol i no lukautim gut haus. Insait long planti yia, win na ren i wok long bagarapim haus. Nau ol bun bilong haus i sting na haus i laik pundaun.
DISPELA stori i makim samting i save painim planti marit long nau. Olsem wanem? Sampela taim yu pilim olsem marit bilong yu tu i laik bagarap? Sapos olsem, yu mas save olgeta marit i gat hevi. Baibel i tokaut klia olsem ol man na meri i marit ol bai “painim planti hevi long laip bilong ol.”—1 Korin 7:28.
Wanpela lain i mekim wok painimaut ol i kamapim klia olsem dispela tok em i tru, na ol i tok marit i “wanpela samting em planti man i save mekim, tasol ol inap kisim bagarap long en.” Ol i tok moa: “Samting i kirap wantaim bikpela amamas na ol i ting ol gutpela samting bai kamap long en, dispela inap kamap samting nogut tru na i givim bikpela pen long ol marit long laip olgeta bilong ol.”
Olsem wanem long marit bilong yu? Wanpela o sampela bilong ol dispela pasin i save kamap insait long marit bilong yu? Olsem:
● Tok pait oltaim
● Tok nogut
● Pasin pamuk
● Bel nogut
Sapos marit bilong yu i gat hevi na i luk olsem i laik bruk, yu mas mekim wanem? Yu ting pasin bilong katim marit em rot bilong stretim hevi?
[Blok/Piksa long pes 3]
“PLANTI MANMERI MOA I KATIM MARIT”
Long sampela kantri, planti manmeri tru i save katim marit. Tingim Amerika, we inap planti yia wan wan tasol i bin katim marit. Long buk The Divorce Culture, Barbara Dafoe Whitehead i tok, bihain long 1960 “pasin bilong ol manmeri long katim marit i go bikpela hariap tru.” Em i tok: “Insait long 10-pela yia, namba bilong ol manmeri i katim marit i go dabol, na i kam inap long 1980 samting dispela namba i go antap moa. Orait, kirap long dispela taim na i kam inap long nau namba i wankain liklik na i antap tru long olgeta kantri long hap bilong Yurop na Amerika samting. Olsem na long Amerika, insait long 30 yia planti manmeri moa i katim marit.”