BIBLIOTEKA INTERNETIRHU Watchtower
Watchtower
BIBLIOTEKA INTERNETIRHU
Purépecha
  • BIBLIA
  • PUBLIKASIONIICHA
  • TÁNGUARHIKUECHA
  • es20 páj. 47-57
  • Maiu

No jarhasti bideu ixú.

Tekaachentajtsïni je, no sési uérasti ambe ma bideu jingoni.

  • Maiu
  • Karakata ma para mándani jurhiatikua 2020
  • Subtitulu
  • Biernesï 1 de maiu
  • Sábadu 2 de maiu
  • Domingu 3 de maiu
  • Lunesï 4 de maiu
  • Martesï 5 de maiu
  • Mierkulisï 6 de maiu
  • Juebesï 7 de maiu
  • Biernesï 8 de maiu
  • Sábadu 9 de maiu
  • Domingu 10 de maiu
  • Lunesï 11 de maiu
  • Martesï 12 de maiu
  • Mierkulisï 13 de maiu
  • Juebesï 14 de maiu
  • Biernesï 15 de maiu
  • Sábadu 16 de maiu
  • Domingu 17 de maiu
  • Lunesï 18 de maiu
  • Martesï 19 de maiu
  • Mierkulisï 20 de maiu
  • Juebesï 21 de maiu
  • Biernesï 22 de maiu
  • Sábadu 23 de maiu
  • Domingu 24 de maiu
  • Lunesï 25 de maiu
  • Martesï 26 de maiu
  • Mierkulisï 27 de maiu
  • Juebesï 28 de maiu
  • Biernesï 29 de maiu
  • Sábadu 30 de maiu
  • Domingu 31 de maiu
Karakata ma para mándani jurhiatikua 2020
es20 páj. 47-57

Maiu

Biernesï 1 de maiu

Jatsiskajtsï para xénchaani uérakua anapuechcani (Deut. 10:19).

Arini últimu uéxurhinicha jimbo, uánikua refujiaduechaksï niárasïndi máteru paisicharhu. Uákachi jorhenguarhini néna saludariuani imecheri idioma jimbo. Ístuchi uáka jorhenguarhiani máru uandakuechani parachi úni eskaksï uékaaka juchantsïni jingoni uandontskuarhini. Tátsekuachi uáka arhiani pájineri ambe jw.org ka exeraani bideuechani ka publikasionichani engaksï imecheri idioma jimbo jaka. Jeobajtsïni íntskusti tánguarhikua Irekua ka Aianhpikua parachi sánderu sési predikarini. Ambe engachi ini tánguarhikuarhu jorhenguarhijka, jarhuatasïndijtsïni parachi sánderu seguru pʼikuarherani engachi rebisitechani uáuaka ka estudiuechani. Ísï jimbo, tátichaksï sési úsïndi engaksï jorhendaajka uájpechani paraksï no solu arhintani ambe enga publikasioni ma arhijka oksï repetirini ambe engaksï arhiauaka, ísï úparini, meremerejkusïndiksï uájpecheri tʼíntskua. Ménisïksï sapiicheri komentariuecha, úsïndi eska kʼuiripu kuenta íntskukuarhiaka eska exentaskia jurhimbikuani (1 Kor. 14:25). w18.06 22, 23 párr. 7-9

Sábadu 2 de maiu

Sési kámbera je máteru ka máteruni jingoni, ísï eska Kristujtsïni na xáni sési kámajka (Rom. 15:7).

Sési japirindi miántani eskachi ióntki iáminduecha jarharitixapka Tata Diosïni (Efes. 2:12). Peru Jeoba imeri uékperakua jimbo, ústi eskachi andarherapiringa (Os. 11:4; Juanu 6:44). Ka Jesusijtsïni tsípikua jingoni erokasti. Ústi eskachi jucha uáka Jeobaeri familia jingoni úkuarhini. Engajtsïni Jesusi xáni uékperakua jingoni erokaka, nájkirukachi no perfektueka, ¿nénachi úpirini jucha no ísï erokani nemani? Eska na sánhani arhini jaka axuterku jarhania jurhiatikua enga kʼamajkunhaaka no sési jásï ambe, kʼuiripu sánderu no uáti májku kʼéri jarhani, no uáti sési pájperani iáminduecha jingoni ka no xénchperaati (Gal. 5:19-21; 2 Tim. 3:13). Peru jucha engachi Jeobani marhuakujka, jirinhasïngachi ‘auandarhu anapu mímixekuani’ enga iáminduechani marhuakuajka ka enga újka eska pínandikua jauaka (Sant. 3:17, 18, TDU). Kánikuachi sési pʼikuarherasïnga amigu úkuarhini imecheri engaksï máteru lugarirhu anapueka, jiókuarhiani imecheri pʼindekuechani ka asta jamberi jorhenguarhini idiomani engaksï uandajka. Engachi jánguarhintaska ísï úni, jatsiakachi pínandikua ísï eska ríu ma ka méntkisïchi jurhimbitku jámaaka komueska marirhu anapu olecha (Is. 48:17, 18). w18.06 12 párr. 18, 19

Domingu 3 de maiu

Ambakiti aiahperakuani jimbo enga pínandikua íntspijka, listujtsï jarhani komueska sési sapatu jukaantstini (Efes. 6:15).

Enga soldadu ma no jukantenga sapatuechani, no listu jarhasïrendi para uarhipeni nirani. Sapatuechaksï xarhaspti eska kuarhachicha engaksï úkata japka tanimu kapecha sïkuiriri jingoni engaksï tepekukata japka paraksï ajustarikuarhini jantsirirhu. Na engaksï úkata japka, úsïrendi eskaksï ióni marhuapiringa ka komoduenksï. Soldadu romanuechaksï ini sapatuechani úraasïrendi para uarhipeni nirani, peru kristianuechachi ísï úsïnga enajkichi jukandurhantaajki sapatuechani para eianhpini mensaji pínandikuerini (Is. 52:7; Rom. 10:15). Peru ístuchi balori uétarhinchasïnga para eianhpini enga jauaka oportunidadi. Robertu enga 20 jatirika, uandasïndi: “Antesi chésïrenga predikarikuani juchiti eskuelarhu anapu kompanieruechani. Peekani kʼuratsenga. Sési jimbo no mítispka andisïni ísï pʼikuarhereni. Iásï, tsitisïnguia predikarikuani máteru tumbiichani”. Uánikua tumbiichaksï sánderu sési pʼikuarherasïndi predikarini engaksï sési prepararikuarhijka. w18.05 29 párr. 9-11

Lunesï 4 de maiu

Engajtsï cha jukaaka kánikua fruta (Juanu 15:8).

Jesusi arhiaspti apostulichani: “Juchiti pínandikuani jíksïni íntskuaka” (Juanu 14:27). ¿Nénajtsïni jarhuatasïni imeri pínandikua seguirini eianhpini? Engachi no jurajkujka eianhpini, jatsisïngachi pínandikua, jimbokachi mítiska eskajtsïni Jeoba ka Jesusi jeiapanhintasïnga (Sal. 149:4; Rom. 5:3, 4; Kol. 3:15). Enga Jesusi arhiapkia imeri apostulichani eska ima uékasïrenga eskaksï jatsipiringa tsípikuarhita, arhiaspti na enga xáni jukaparhakueka xarhatatspeni uékperakua no ma ambe erokuarhiparini (Juanu 15:11-13). Tátsekua, arhiaspti: “Jíksïni arhiska eskajtsï jindeska juchiti amiguecha”. Jesusiri amigueni, ambakiti intsïmperakua máesti. ¿Ka ambeksï jatsispi para úni apostulicha paraksï seguirini jarhani imeri amigueni? Seguirini jarhani aianhpini (Juanu 15:14-16). Tsimani uéxurhinisï antesi, Jesusi arhiaspti apostulichani eskaksï uandantapiringa: “Auandarhu anapu juramukua janoxamtia” (Mat. 10:7). Ísï jimbo, últimu chúrikua ante de uarhini, pʼímarhiaspti paraksï tekaantani ka seguirini úni imani ánchikuarhitani (Mat. 24:13; Mar. 3:14). w18.05 20, 21 párr. 15, 16

Martesï 5 de maiu

Iámindu ambe enga ma kʼuiripu júkskaaka, indeni ambemindu pʼikuntaati (Gal. 6:7).

Uátsïcha ka tumbicha, jánguarhinta je jaiapanherantani Jeobani ka jatsikukuarhiani metechani. Jamberi máteru uátsïcha o tumbiicha engaksï chíti edeka, méntkuksï tsípikuarhini jarhajti ka pʼímarhinksïni parari tʼujtu májkueni úni. Kókuani o ióndani, jatsiskari para xarhatani sindi meru uá ambe engari eratsitini jakaia. Asï jurajku eska máteruecheri presioni uáka eskari mirikurhiauaka chíti metechani. Mámaru ambe jarhasti engari uáka úni parari orhepani uérani engaksïni máteru uátsïcha o tumbiicha presionarini jauaka. Por ejemplu, asï jimesïsï ja engari mítika eska uáka jarhani tsʼéjkukua ambe (Prov. 22:3). Eratsi na enga xáni no sési ambe úkuarhipiringa engari no sési ambe niátapiringa. Máteru ambe engakini jarhuataaka, jindesti jiókuarhini eskari uétarhinchasïnga máteruecheri jarhuajperata. Engari kaxumbitiika, tsípikua jingoniri jiókuarhiauaka chíti táticheri konsejuechani ka máteru kristianuecheri engaksï jánhaskatiika (1 Ped. 5:5,6). ¿Jatsiskiri imani kaxumbikuani enga uétarhijka para jiókuarhiani konsejuechani? w18.04 28, 29 párr. 14-16

Mierkulisï 6 de maiu

Indeni ambe engajtsï jatsika, patsa je sési asta engani ji junguaka. Ka imani enga andapiti uéraaka ka patsaani juchiti mandamientuechani asta kʼamarhutani jamberi, ji íntskuaka sésikua para juramukuani kʼuiripuechani (Jaŋ. 2:25, 26).

Ambe enga Jesusi arhiapka máru Asia Menor anapu kúnguarhikuechani, xarhataspti eska jeiapanhintasïrenga imeri chúxapaticheri ánchikuarhitani. Por ejemplu, kúnguarhikua Tiatira anapuni arini ambe uénaspti arhini: “Mítiaska chíti úkuechani ka eskarini uékasïnga, ka ístu na engarini xáni marhuachini jaka ka mintsikandini, ka ístu na engari xáni tekantskua jatsika, ka chíti úkuecha engaksï iásï anapueka, sánderuksï ambarhas[ti] ka eska engari uénapka úani” (Jaŋ. 2:19). Jesusi no solu uandaspti eskaksï sánderu marhuakuxapkia, sino ístu felisitariuaspti ambe engaksï jimbo ísï úenga. Ísïsti eska jatsispka para jurhimberantaani máru kristianuechani ima kúnguarhikueri, peru sési járhati uandakuechani úraaspti uénani jámani ka ístu kʼamarani jámani enga arhiani japka ambe (Jaŋ. 2:27, 28). Jesusi orhejtsïkuasïndi iámindu kúnguarhikuechani, jimbosï újti juramukuani. Ísï jimbo, no jatsisti parajtsïni diosmeiamukua arhini ambe engachi újka imani jimbo. Nájkiruka ísïka, méntkisïjtsïni xarhatachisïndi na enga xáni jukaparharajka ambe engachi újka imani jimbo. Ísïsti, ambakiti ejemplu máesti para orhejtsïkuticha. w19.02 16 párr. 10

Juebesï 7 de maiu

Judasï ka Silasï arhistakuasptiksï ka uinhaperaantanksï (Uku. 15:32).

Primeru siglurhu, Jeoba kuerpu gobernantini úraspti para iámindu kristianuechani uinhaperantaani, asta imechani engaksï kúnguarhikuechani orhejtsïkuauenga. Tsimani kuerpu gobernantirhu anapuechanksï axaaspti, Pedruni ka Juanuni, paraksï kurhakuni Jeobani eska íntsaapiringa imeri espiritu santu jimbanhi kristianuechani (Uku. 8:5, 14-17). Seguru eska i ambe kánikua uinhaperantapka Felipini ka imechani engaksï apenasi kristianu úkuarhipka. Iásï, Grupu enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani Jeobaeri Testiguecheri, uinhaperantasïndi familia Betelini ka erachichani engaksï tiempu kompletueri marhuani jaka ka ístu interu parhakpini anapu erachichani. Ísï eska primeru siglurhu, iáminduechachi sési pʼikuarherasïnga engajtsïni uinhaperantajka. Ístu, Grupu enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani, 2015 petasti foietuni Jehová desea que vuelva para animarini interu parhakpini anapu kʼuiripuni eska kʼuanhatsintaaka jurhimbikuarhu. w18.04 19 párr. 18-20

Biernesï 8 de maiu

Mítiakajtsï inide ambe enga sési jimboeka, ka inde enga sési jimboeka, uáti eska cha nóteru jindeuaka jántspiricha (Juanu 8:32).

Uánikua kʼuiripu eratsisïndi eska para sánderu sési nikuni, jatsiska para sánderu libreeni. Peru no ísïsti, jimboka jatsini libertadi no ma límite jingoni, xáni peligrosueska eska kuchiiu ma enga kánikua atajka. Ju je eranhaskani nénaepirini parhakpini enga no ma límite japiringa. Ensiklopedia The World Book Encyclopedia, arhisïndi eska mándani gobiernu jatsiaska uánikua leichani engaksï difisilika para kurhanguani jimbokaksï máru jatsisïnga para libertadi íntspeni ka máruksï límite jatsikutspiani. Ka i ambe kánikua úkua jukasti. Ju je eratsiani xáni uáni leichani engaksï kʼuiripuecha uáka ka na engaksï xáni uáni abogaduecha ka juesicha uétarhijka para explikarini ambe arhikuekasïni mándani lei ka úni eska kumplirikuarhiaka. Parachi meru libreeni ísï eska Jesusi na uandapka, tsimani ambe uétarhisïndi. Primeru, jiókuarhini ambe enga ima jorhentpika. Ka segundu, imeri disipulu úkuarhini. Engachi ísï úska, meruchi libreuaka. ¿Andi? Jesusi seguirispti uandani: “Iámindu ima enga pekadu újka, jindes[ti] pekadueri jántspiri” ka ístu uandaspti: “Engaksïni Diosïri Uájpa euajpintaaka, jimajkani kʼóru sési jimbo nóterujtsï jántspiriuaka” (Juanu 8:34, 36). w18.04 6, 7 párr. 13, 14

Sábadu 9 de maiu

Májku ambe pʼikuarhera je iáminduecha (1 Ped. 3:8).

Iáminduechachi sési pʼikuarherasïnga imecha jingoni jarhani engaksï pendienti pájka ambe engachi pʼikuarherajka ka ístu parachi sési jarhani. I járhati kʼuiripuechaksï jánguarhintasïndi kurhanguni ambe engachi nitamakuarhini jarhajka ka kurhangunksï ambe engachi eratsijka ka pʼikuarherani. Exesïndiksï ambe engachi uétarhinchani jarhajka ka jarhuatasïndijtsïni, ka astaksï ménisï ísï úsïndi ante dechi kurhakuani. Jukaparharaasïngachi imechani engaksï kurhangutspijka o engaksï “májku ambe pʼikuarhejka” eska máteruecha. Iámindu kristianuechachi uékasïnga kurhangukuani máteruechani. Peru uétarhisïndi miáni eskachi ménisï úkua jukanchasïnga ísï úni. ¿Andi? Ma ambe jindesti jimbokachi no perfektueska ka jimbochisï jatsika para jánguarhintani no solu juchari ambejku pendienti páni (Rom. 3:23). Ka jamberichi máru kánikua úkua jukanchajka pendienti páni máteruecha jimbo, jimbokachi no ísï kʼuiriperanhaska ka imani ambe jimbo engachi nitamakuarhika. Ka ístu, jamberijtsïni máteru kʼuiripuecha pájtamajti, jimboka ini últimu jurhiatikuecha jimbo, uánikuaksï no pendienti pásïnga na engaksï pʼikuarherajka máteruecha, sino imechajkuminduksïsï uékakuarhijti (2 Tim. 3:1, 2). Peruchi uáka kurhangukuani máteruechani engachi ísï úska eska Tata Diosï Jeoba ka imeri Uájpa Jesukristu. w19.03 14, 15 párr. 1-3

Domingu 10 de maiu

Kuájchaku chíti mintsitani (Prov. 4:23).

Últimu mandamientu arhisïrendi eskaksï no jámapiringa kánikua tsitini ambe ma enga máteru nemaeripiringa (Deut. 5:21; Rom. 7:7). Ini lei jingoni, Jeoba ambakiti ambe jorhendaaspti imeri marhuarichani: jatsisptiksï para kuájchakuni imecheri mintsitani o ambe engaksï eratsienga ka pʼikuarherani. Ima mítisti eska no sési jásï ambe eratsini ka pʼikuarherani, úsïnga eska nema no sési jásï ambe niátaaka. Inde ambesï úkuarhinchapti Dabidi. Ima ambakiti kʼuiripu máespti, peru ma xanhari, kánikua uékaspti uarhiitini ma, ka ambe enga pʼikuarherapka, úspti eska pekaripiringa (Sant. 1:14, 15). Dabidi ísku jándikua ambe niátaspti, jánguarhintaspti enganiarini uarhiitiri uámbani ka últimu úspti eska guerrarhu uarhipiringa (2 Sam. 11:2-4; 12:7-11). Jeoba no imani ambejkusï exejti na enga xarharajka kʼuiripu ma, mítisïndi ambe enga jarhajka juchari mintsitarhu (1 Sam. 16:7). Nochi úaka jískakuni ambe engachi eratsijka, pʼikuarherajka ni ambe engachi újka. Jeoba sánderu imani ambe exesïndi engachi sési újka ka jarhuatasïndijtsïni parachi seguirini ísï úni. Peru ístu uékasïndi eskachi sóntku kuenta íntskukuarhiaka engachi uénaaka no sési jásï ambe eratsini ka eskachi kénditauaka ante dechi no sési jásï ambe úni (2 Crón. 16:9; Mat. 5:27-30). w19.02 22 párr. 9, 11

Lunesï 11 de maiu

Jirinhantsï je Jeobani, iámindu cha engajtsï kaxumbitika, jánguarhintsï je kaxumbitini (Sof. 2:3).

Biblia arhisïndi eska Moisesi sánderu kaxumbitispka eska iámindu kʼuiripuecha engaksï japka (Núm. 12:3). ¿Arhikuekasïni i ambe eska kʼuiripu máespka enga no uinhapipka, chémsïpka ka no balori jukarini? Máru kʼuiripuechaksï ísï uandapirindi nemaeri enga kaxumbitika. Peru no ísïsti. Moisesi Tata Diosïri marhuari máespti enga kánikua uinhapipka, no chénga ka balori jukarini. Jeobaeri jarhuajperata jimbo, andaspti Ejiptu anapu reini, orhejtsïkuspti desierturhisï ma tresi miioni kʼuiripuni ka jarhuataspti ireta Israelini andaani imeri enemiguechani. Ísïsti, juchachi no xarhati problemechani jatsiaska eska Moisesi, peruchi pauani pauani jatsisïnga para tekantani ambe ma engachi nitamakuarhiaka o kʼuiripuecha jingoni engaksï újka eskachi úkua jukanchaaka kaxumbitini. Peru, jatsiskachi ambakiti rasoni ma parachi jánguarhintani kaxumbitini. Jeoba aiatspesïndi eska ‘echeri kaxumbiticheriuaka’ (Sal. 37:11). Ju je kurhamarhikuarhini: “¿Uandapirini ji eskani kaxumbitiiska? ¿Máteruechajtuksï májkueni uandapirini?”. w19.02 8 párr. 1, 2

Martesï 12 de maiu

Xáni no sési imecheri engaksï uandajka eska no sési ambe, ambakiti ambeska (Is. 5:20).

Kʼuiripu konsiensia ma jukasti. Adani ka Ebaksï jukaspti konsiensia. ¿Nénachi mítiski ini ambe? Jimbokaksï jirikuarhispka engaksï no kumpliripka ambe enga Tata Diosï juramukuapka. I ambe xarhatasïndi eska konsiensia no sési pʼikuastaaxapka. Konsiensia ambe máesti engachi incharinisï jukaka parachi mítini ambe sési jarhaski ka ambe nómbe ka engajtsïni jarhuatajka juchari irekuarhu. Uákachi konsiensiani ísï terokutantani komueska barkueri bolanti ma. Bolanti ma enga sési marhuani jauaka, jarhuatasïndi barkueri kapitanini para úni jimesï páni barkuni nani enga uéjka nirani. Peru ¿ambe úkuarhisïni enga bolanti no sési ajustadu jauaka? Tarhiata ka marirhu anapu olecha, uátiksï fásili támisï páni barkuni. Sáno májkueni, konsiensia ma enga sési jorhendakata jaka jarhuatasïndijtsïni parachi ambakiti ambe úni, peru konsiensia ma enga no sési jorhendakata jauaka, kánikua peligrosuesti. Konsiensia ma enga no jorhendakata jaka, nójtsïni arhisïndi ambe enga no sési jaka nijtsïni arhijki eskachi no uáka imani ambe (1 Tim. 4:1, 2). Astajtsïni uáti ísï exerani eska “no sési jásï ambe, sési jásï ambeska”. w18.06 16 párr. 1-3

Mierkulisï 13 de maiu

Asteru jáma je terokukuantani parhakpini anapuechani (Rom. 12:2).

Jatsiskachi para jingontku exeni ka no jiókuarhini kʼuiripuecheri eratsikuani engaksï ísï xarharajka enajkiksï no no sési jaki. Por ejemplu, notisia ma uáti ísï úkata jarhani para apoiarini politikeri ambe. Jarhastiksï programecha engaksï újka eskaksï kʼuiripuecha uékaaka kʼéri ambeni ka mítikateni parhakpinirhu. Máru pelikulecharhu ka libruecharhuksï ísï xarhatasïndi eska sési jarhaska ka ambakiti ambeni para eratsini eska no ma ambe jarhaska enga sánderu jukaparhakueka eska ma mismu o máeri familia. Peru ísï eratsini no terokuntasïndi ambe enga Biblia jorhentpijka, eska para ma sési irekani ka ístu familia jingoni, uétarhisïnga sánderu xénchani Jeobani ka eska ambe uéjkini (Mat. 22:36-39). I ambe no arhikuekasïndi eska no sési jarhaska ambakiti ambe jingoni tsípikuarhini. Peru sési japirindi kurhamarhikuarhini: “¿Jorhenaski ji mítintani ka no jiókuarhini kʼuiripuecheri eratsikuani nájkiruka ísï xarharaka enajki no no sési jaki? ¿Arhiasïni juchiti sapiichani ambe engaksï uáka exeni ka arhintani ka ambe nómbe? ¿Ka jíjtuni úsïni indeni ambe? ¿Jorhendaasïni juchiti sapiichani ambe enga eratsijka Jeoba paraksï no niárani ísï eratsini eska kʼuiripuecha?”. w18.11 22 párr. 18, 19

Juebesï 14 de maiu

Asï ché, jimbokani tʼunguini jingoni jarhaska (Is. 41:10).

Parajtsïni Jeoba xarhatacheni eska juchantsïni jingoni jarhaska, uékperakua jingontsïni kámasïndi ka pendienti jarhasïndi juchantsïni jimbo. Ju je exeni na engajtsïni xarhatachijka imeri uékperakua, uandasïndi: “Juchiti éskuechaksïni niárasti sési jásï exeni, niáraskakini kʼéri ambe exeni, ka jíkini xénchaska” (Is. 43:4). No ma ambe jarhasti enga úaka úni eska Jeoba nóteru xénchauakia imeri marhuarichani. Imajtsïni méntkisï xénchaati (Is. 54:10). Jeobajtsïni no aiachesïndi eskajtsïni kénditachiauaka uandanhiatechani engaksï ísïka komu iorhekua ma engajtsïni aogarijka o komu chpiri engajtsïni kurhirajka ka únksï eskachi no agustu irekaaka, peru kʼóru no jurajkuati eskajtsïni no sési úchiaka para méntkisï. Imajtsïni aiachesïndi eska juchantsïni jingoni jauaka parajtsïni jarhuatani orhepani uérani. Ka jarhuataatijtsïni parachi no xáni uandanhiani ka no méni jurajkuni imani nájkirukachi jatsiaka para uarhini (Is. 41:13). Engachi mintsikaska ísï eskajtsïni Jeoba na eiachijka, eska juchantsïni jingoni jauaka, juchajtuchi úaka uinhapikua ka balori jingoni tekantaani problemechani. w19.01 3, 4 párr. 4-6

Biernesï 15 de maiu

Uánikua ambe jarhasti kʼuiripueri mintsitarhu enga uéjka úni, peru ambe enga Jeoba uéjka úni imasï úkuarhiati (Prov. 19:21).

Engari uátsï o tumbi máeka, jamberi maestruecha, imecha engaksï jarhuajpijka para exeni ambe estudiarini o máteru kʼuiripuechaksïni arhijti eskari jatsiska para estudiarini karrera ma parari tátsekua kánikua tumina andani. Perukini Jeoba arhistachisïndi eskari máteru ambe uáka. Ísïsti, ima uékasïndi eskari ambakiti estudianti máeuaka parari úni mantenerikuarhini engari uéntakia eskuela (Kol. 3:23). Peru jiáni engari uékaaka exeni ambe sánderu jukaparhakueski para tʼu, arhisïndikini eskari jurajkuaka paraksïni imeri prinsipiuecha jarhuatani. I ambekini jarhuataati parari exeni ambe enga ima uéjka eskachi uáka ini últimu jurhiatikuecha jimbo (Mat. 24:14). Jeoba mítisti ambe enga úkuarhiaka ini parhakpini jingoni ka na enga sánderku kueratani jakaia (Is. 46:10; Mat. 24:3, 36). Ístujtsïni sési mítisti. Mítisti ambe engajtsïni sési pʼikuastajka ka ambe enga újka eskachi felisiuaka, ístu ambe engajtsïni kómu pʼikuastajka ka engajtsïni no sési úchijka. Ísï jimbo, nájkirukaksï máru konsejuecha ísï xarharajka eskaksï sési jarhaska, nóksï marhuasïndi engaksï no terokuntajka imani ambe jingoni enga Biblia arhijka. w18.12 19 párr. 1, 2

Sábadu 16 de maiu

No sési úrichaksï nóteru jauatia (Sal. 37:10).

Dabidi uandaspti eska echeri kaxumbiticheriuaka, “ka sésiksï pʼikuarheraati jimboka kánikua pínandikua jauaka”. Ístu Tata Diosï úspti eska arini ambe uandapiringa: “Echeri jurhimbiticheriuati, ka jimaksï irekaati para méntkisï” (Sal. 37:11, 29; 2 Sam. 23:2). ¿Néna marhuakuaspi i eiatsperakua imechani engaksï uékenga úni ambe enga Tata Diosï uéjka? Úspti eskaksï jakajkupiringa eska niáraaka paraisu ma jarhani, sáno májkueni jásï ma eska jardini de Edeni, nani engaksï Echerirhu solu jurhimbiticha irekaaka. Enga tiempu nitamapkia, sáno iámindu israelitecha engaksï uandenga eskaksï Tata Diosïni kómarhisïrenga, nóteruksï kurhajchasptia. Ísï jimbo Jeoba jurajkuspti eskaksï Babiloniuecha andaapiringa, kʼamajkunksï paisini ka eskaksï uánikuechani Babilonia paapiringa (2 Crón. 36:15-21; Jer. 4:22-27). Peruksï Jeobaeri profetecha uandaspti eska setenta uéxurhini tátsekua, israelitechaksï jurajkunhapiringa paraksï kʼuanhatsintani imecheri ireta jimbo. Íksï profesiecha jiáni kumplirikuarhispti, peru ístuksï arhikuekasïndi ambe ma para jucha, imani Paraisu jingoni enga echerirhu jauaka sánderu orhepani. w18.12 4 párr. 9, 10

Domingu 17 de maiu

Jimboka, ísï eska auanda na sánderu iótakuarhu jaka eska echeri, ísïksï juchiti xanharuecha sánderu ambakitisti eskaksï chári xanharuecha, ka juchiti eratsikuecha chári eratsikuecha jingoni (Is. 55:9).

Uánikua konsejuecha engaksï kʼuiripuecha úraajka, nóksï terukuntasïndi imani ambe jingoni enga Jeoba eratsijka. ¿Uáksï kʼuiripuecheri konsejuecha sánderu marhuani ini jurhiatikuecha jimbo ka eska ambe enga Biblia arhijka? Jesusi uandaspti: “Ambakiti jorhengua xarharasïndi eska ambakiska imani jimbo engachi janhanharhijka o úkuecha jimbo” (Mat. 11:19). Nájkirukaksï kʼuiripuecha uánikua ambe úkia (avances tecnológicos), nóksï úsïndi sési péuantani problemechani engajtsïni no jurajkujka parachi sési irekani komu guerrechani, rasismu ka atajperakua ambe. Ka ístu, no no sési exesïndi ísku jándikua ambe. ¿Jarhuajpisïni i ambe eska familia ma no jatsiauaka problemechani, pʼamenchakuechani ni máteru ambe? Nómbe, ísï eskaksï na uandajka máru kʼuiripuecha, úsïndi eska inde ambe sánderu jauaka. Peru kristianuecha engaksï ísï eratsijka eska Tata Diosï, imecheri familia sánderu sési irekasïndi, nóksï xáni pʼamenchasïndi ka sésiksï pájperasïndi interu parhakpini erachicha jingoni (Is. 2:4; Uku. 10:34, 35; 1 Kor. 6:9-11). ¿No ísïski eska sánderu sésiska ísï eratsini eska Jeoba ka eska kʼuiripuecha? w18.11 20 párr. 8-10

Lunesï 18 de maiu

Enga nema kúrhiaska no sési úrichani, ikichakua úkuarhiatiksï imeri ambarhati úkuecha (1 Kor. 15:33).

Ísïsti eskachi jánguarhintasïnga sési pájperani ka sési kaani juchari parientichani. Peru jatsiskachi para jingontku jámani parachi no sánderu uékani imecha jingoni sési pakarani ka eska Jeoba jingoni, solu imecheri amigueuakachi engaksï xénchajka Jeobani. Imecha engaksï jurhimbikuarhu jaka, jatsistiksï para pímbinhasïni (Is. 35:8; 1 Ped. 1:14-16). Engachi jorhenguarhiapka Bibliaeri juramukuechani, iáminduechachi jatsispka para jurajkuni máru ambe. Máruksï méntku iámindu ambe mójtakusti imecheri irekuarhu. Ambe uéjkini engachi xáni úkia, nochi méni jatsiska para ménderu májkueni no sési eratsini o jámani eska i parhakpini anapuecha. ¿Ambejtsïni jarhuataa? Eratsintani na enga xáni meiampeka Jeoba parachi úni pímbinhasïni: imeri Uájperi iurhiri enga xáni ambakitika, tata Jesukristueri (1 Ped. 1:18, 19). Engachi méntkisï jatsiska juchari eratsikuarhu ka mintsitarhu na enga xáni jukaparhaka tata Jesukristueri uarhikua, seguirini jauakachi pímbinhasï jarhani Jeobaeri orhepani jimbo. w18.11 11 párr. 10, 11

Martesï 19 de maiu

Tekaantskua jingoni erokaaka Tata Diosïni enga juchiti pʼímutantspitiika. Juchiti Tata Diosïrini kurhauati (Miq. 7:7).

Uánikuecha engaksï tiempu kompletueri marhuani jaka uandasïndiksï eska okupadu jarhani eianhpikuarhu, jarhuataasïnga no xáni no sési pʼikuarherani enga mójtakurhijka ambe ma. Imecheri ejemplu xarhatasïndi eska, engachi úska na engachi xáni uáka ka nani engachi jamberi uáka ka mintsikanchi Jeobani, seguirinchi jauaka sési pʼikuarherani. Jamberichi kuenta íntskukuarhiaka eska pʼindeni jimbanhi asignasioni ma jingoni, kánikuajtsïni marhuachisïnga parachi seguirini jarhani marhuakuni Jeobani. Enga ma repentku mójtakurhiska juchari irekua —jimbokachi jimbanhi asignasioni ma intsïnhasïnga, pʼamenchakua ma jimbo o parachi iásï juchari familiani kuidarini— uákachi seguru jarhani eska Jeoba pendienti pásïnga juchantsïni jimbo ka eskajtsïni jarhuataaka na engachi jatini uétarhinchaaka (Ebr. 4:16; 1 Ped. 5:6, 7). Jimajkani, ju je úni na engachi xáni uáka. Ju je sánderu andarhierani juchari Táti auandarhu anapuni kómarhikua jimbo ka jurajkuni eskajtsïni ima kuidariuaka. Engachi ísï úska, seguirinchi jauaka sési pʼikuarherani nájkiruka juchari irekuarhu mójtakurhiska ambe ma. w18.10 30 párr. 17; 31 párr. 19, 22

Mierkulisï 20 de maiu

Jeoba sési mítesti na engachi úkata jaka, miáparini eskachi tʼupuriska (Sal. 103:14).

Bibliarhu, uánikua istoriechaksï jarhasti engaksï xarhatajka na enga Jeoba kurhangukuapka imeri marhuarichani. Por ejemplu, ju je exeni na enga jarhuatapka Samuelini, tumbi sapichu ma, para mensaji ma íntskuni juisiueri kʼéri saserdoti Elíni, ísï eska na arhijka 1 Sam. 3:1-18. Jeobaeri Lei, juramukuasïrendi sapiichani eskaksï respetariuapiringa imechani engaksï sánderu jatiripiringa ka sánderia imani enga orhejtsïkuenga iretani (Éx. 22:28; Lev. 19:32). Ísï jimbo, no fásilisti eranhaskani Samuelini pauandikua tsípa balori jingoni nirani jarhani Elíni andarherani para aianguni Tata Diosïri mensaji ma juisiueri. Asta Biblia arhisïndi eska ‘Samueli chéxapka aianguni Elíni’ bisioniri ambe. Peru Jeoba úspti eska Elí sési mítitini japiringa eska imasï uandajpani japka Samuelini. Ísï jimbo, Elí arhispti Samuelini eska iámu ambe aiangupiringa. Samueli kurhajchaspti ka “iámu ambe aianguspti” ka ambe enga uandapka, Eli sáno májkueni jásï mensaji ma eiangunhaspti antesi (1 Sam. 2:27-36). I ambe enga úkuarhipka, jorhendasïndijtsïni eska Jeoba kánikua jánhaskatiska ka eska kurhangutspisïnga. w18.09 23 párr. 2; 24 párr. 4, 5

Juebesï 21 de maiu

Oh Jeoba, ¿né uá jindeeni enga pakaraaka chíti tiendarhu? Ima enga jurhimbitku uandajka imeri mintsitarhu (Sal. 15:1, 2).

Ini jurhiatikuecha jimbo, kʼuiripu kánikua pʼindesti chkuanderani. Artikulu ma jimbo enga arhinhajka “Por qué mentimos”, rebisteri ma enga kánikua mítikateka arhisïndi: “Chkuanderakua, ambe máestia kʼuiripuecheri engaksï uinhamu pʼindekia úni”. Sáno méntkisï, kʼuiripu chkuanderasïndi para kuájchakukuarhini ka jískaani imeri errorichani ka ambe enga no sési úka, o para konseguiriuani kʼérati puestuechani ka niárani jatsini sánderu tumina ka para imajkumindu sési uéranchani. Artikulu arhisïndi eska kʼuiripu fásili chkuanderasïnga, sapichu o kʼéri ambe ma jimbo, chkuanderakuasïndiksï imechani engaksï no mítiaka, ánchikuarhitarhu anapu kompanieruechani, amiguechani ka imechani engaksï uékaajka. ¿Ambe úkuarhisïni enga xáni chkuanderanhajka? Nóteru úsïndia mintsinharperanhani níteru sési pájperanhani. Dabidi arhispti Jeobani kómarhikua ma jimbo: “Sésiri pʼikuarherasïnga jurhimbikua jimbo enga kʼuiripueri mintsitarhu jaka” (Sal. 51:6). Ísïsti, Dabidi mítispti eska jukaparhakueska eskachi mintsita jingoni jurhimbitku jámaaka. Kristianuechachi iámu ambe jimbo jurhimbitku uandantasïnga (Efes. 4:25). w18.10 7 párr. 4; 8 párr. 9, 10; 10 párr. 19

Biernesï 22 de maiu

Sési orhekupaaspti paraksï no no sési ambe úkuarhinchani, nóksï sáni chéni pʼikuarheraspti (Sal. 78:53).

Engaksï israelitecha uéakuntapka Ejiptu uératini, uéxurhini 1513 ante de Jesusi, jukari tanimu miioniptiksï. Ka mámaru jatirisptiksï, jarhasptiksï desde sapiicha asta bisabueluecha, ka seguru eskaksï pʼamenchatichajtu japka ka diskapasitaduecha. Para orhejtsïkuni xáni uáni kʼuiripuni, uétarhisïrendi kurhangukuani ka pendienti jarhani máteruechani jimbo. Ka ísïmindu úspti Jeoba, Moisesini úraparini. Indeni ambe jimbo, israelitechaksï seguru pʼikuarheraspti uéakuntani jima uératini engaksï méntkisï irekapka (Sal. 78:52). ¿Ambe úspi Jeoba paraksï seguru pʼikuarherani? Ma ambe enga úpka, jindespti eska ordeni jimbo petaatantaaspka komu ejersituni ma (Éx. 13:18). Seguru eska xáni sési organisadu uéakuntani, úpka eskaksï seguru pʼikuarherapiringa eska Jeoba iámu ambe úpiringa orhepani petani. Ístu, paraksï israelitecha exeni eska Jeoba imecha jingoni jarhaspka, “nube ma” úrasïrendi jurhiakua ka chúrikua “tʼíntskua ma chpiriri” (Sal. 78:14). Ísïspti enajki Jeoba arhiani japi: “Asï ché je. Ixú jarhaska paraksïni jarhuatani ka kuájchakuni”. w18.09 26 párr. 11, 12

Sábadu 23 de maiu

¡Sikiera eskarini Tumbarhu jiskapiringa, sikiera eskari tiempu ma uaxastapiringa pararini miántani! (Job 14:13).

Bibliaeri tiempuecha jimbo, máru ambakiti Tata Diosïri marhuarichaksï xáni no sési pʼikuarheraspti engaksï nóteru uékengia irekani. Por ejemplu, xáni no sési pʼikuarheraparini, Jobu uandaspti eska niáchaspkia irekani ka eska uékaxapkia uarhini (Job 7:16). Komu Jonasini no ísï nikupka eska ima na erokuarhini japka imeri asignasionirhu, kánikua no sési pʼikuarheraspti ka uandaspti: “Ka iásï, o Jeoba, jimboetakua, ú eskani uarhiaka, jimboka para ji sánderu sésiuaka eskani uarhiaka ka eska tsípiti jarhani” (Jon. 4:3). Ka profeta Elíasi, ma xanhari xáni no sési pʼikuarheraxapti enga kurhakupka Tata Diosïni eska jurajkupiringa uarhini. Uandaspti: “¡Nóteruni uákia! Oh Jeoba, euantarini tsípikua, ji no sánderu ambakitiska eska juchiti ióntki anapu parienticha” (1 Rey. 19:4). Peru Jeoba kánikua jukaparharaasïrendi imani ambakiti marhuarichani ka uékasïrendi eskaksï irekapiringa. No kastigariuaspti imani ambe jimbo engaksï pʼikuarherenga, sino uékperakua jingoni uinhaperantaaspti ka jarhuataaspti paraksï seguirini uékani irekani ka seguirinksï sési marhuakuni. w18.09 13 párr. 4

Domingu 24 de maiu

Jindeskachi Diosïri jarhuajpiricha (1 Kor. 3:9).

Tata Diosïri jarhuajpirichaksï mítikatesti jimbokaksï sési kámpisïnga. Karakata Griegaecharhu, uandakua enga ísï tradusirikuarhijka komu “sési kámpini” arhikuekasïndi “sési kaani imechani engachi no mítiauaka” (Ebr. 13:2). Biblia uánikua istoriechani uandaasïndi engajtsïni jorhendajka nénachi uá sési kámpini (Gén. 18:1-5). Sésichi úsïnga engachi jánguarhintajka méntkisï jarhuataani máteruechani, no arhiparini sinksï erachicheski o nómbe (Gal. 6:10). Uákachi Jeoba jingoni ánchikuarhini engachi sési kaaska imechani engaksï tiempu kompletueri marhuajka, engaksï uétarhinchaaka lugari ma para pakarani (3 Juanu 5, 8). Sáno méntkisï engachi pʼorhembinhajka, úsïndi eskachi uinhaperperantaaka (Rom. 1:11, 12). Biblia pʼímarhiasïndi tatakechani paraksï Tata Diosïni jingoni ánchikuarhini, jánguarhintaparini paraksï orhejtsïkuticheri jarhuajpirini ka orhejtsïkutini (1 Tim. 3:1, 8, 9; 1 Ped. 5:2, 3). Imecha engaksï ísï úni jaka, tsitisïndiksï jarhuataani imecheri erachichani espiritualmenti ka ístu máteru ambe úparini enga marhuakuauaka (Uku. 6:1-4). Ka erachicha engaksï ini responsabilidadichani jimbo enkargarikuarhijka seguru eskajtsïni arhiaka eska kánikua sési pʼikuarherakuarhisïnga jarhuataani máteruechani. w18.08 24, 25 párr. 6, 7, 10

Lunesï 25 de maiu

Asï jáma xukani ma jatirini, sino arhistakuni komueska chíti tátini (1 Tim. 5:1).

Nájkiruka Timoteu jatsipka sánisï juramukua para erachicha jingoni engaksï sánderu jatiripka eska ima, jatsispti para respetu ka uékperakua jingoni kaani. Peru ¿ambe úkuarhia enga erachi jatiri ma uékantku pekariska o imani ambe jorhentpini enga Tata Diosï no jeiapanhintajka? Jeoba no jusgariuati seguni na enga xarharajka erachi ka no ísku pakaraati solu jimboka ima erachi jatiriskia. Ju je exeni prinsipiuni enga Isaías 65:20 jimbo jaka: “Ka pekadorini jimbo, nájkiruka sieni uéxurhini jatiriuakia, niáraati uandanhani eska no sési ambe úkuarhinchaaka”. Májkueni jásï prinsipiu machi exentasïnga Esekieliri bisioni ma jimbo (Ezeq. 9:5-7). Ísï jimbo, ambe enga sánderu jukaparhakueka, jindesti méntkisï Jeobani respetarini, imani enga kánikua jatirikia (Dan. 7:9, 10, 13, 14). Jiájkani, nochi chéaka jurhimberantani nemani enga uétarhinchani jauaka, no arhiparini na uéjki xáni jatirini (Gal. 6:1). w18.08 11 párr. 13, 14

Martesï 26 de maiu

Kʼuiripu no jánhaskati ma iámindu ambe jakajkusïndi, peru ima enga jánhaskatiika jingontku exesïndi ambe uá (Prov. 14:15).

Ambakiti kristianuechachi jatsiska para jorhenani sési exeni informasionini engachi intsïnhajka ka sési eratsintani ambe enga uétarhijka úni (Prov. 3:21-23; 8:4, 5). Engachi no ísï úska, sánderu fásiliuati eska Satanasi ka imeri parhakpini uáka eskachi no sési eratsintaaka ambe ma (Efes. 5:6; Kol. 2:8). Buenu, parachi úni ambakiti ambe úni, uétarhinchasïngachi iámu informasioni jatsini. Ini tiempu jimbo, kánikua informasionichi intsïnhasïnga. Pájinecha Internetiri, telebisionirhu ka máteru erramientecha para informasioni etsakuni, kánikua informasionksï niárasïndi petani. Ka ístu, kʼuiripuechaksï uánikua korreu elektronikuechani axaminhaasïndi, mensajichani ka notisiauechani engaksï imecheri amiguecha axakuajka ka máteru kʼuiripuecha engaksï sési ambe uéjka úni. Peru ístuksï jarhasti kʼuiripuecha engaksï uéjka no sési ambe niátani, etsakuparini informasioni enga no jurhimbitiika ka engaksï máteru ambe uandantajka enga no ísïka. Ísï jimbo, jatsiskachi para jingontku jámani ka sési exeni imani ambe engachi arhintajka ka kurhaani. w18.08 3 párr. 1, 3

Mierkulisï 27 de maiu

Jimbokakini Diosï kóndintaska (Luk. 1:30).

Enga tiempuepkia para Jesusi andajpenuni ixú Echerirhu, Jeoba erakuspti uátsï kaxumbitini ma enga Maria arhinhenga para Jesusini kánguarhini. Ima Nasareti irekaspti, ireta sapichu ma enga iauani japka Jerusaleni uératini ka templueri (Luk. 1:26-33). ¿Andisï imani erakupi? Ánjili arhispti eska Tata Diosï jeiapanhintaspka. Maria xarhataspti eska kánikua espiritualispka enga ísï tátsekua uandontskuarhipka imeri parienti Elisabeti jingoni (Luk. 1:46-55). Jeoba exespti Mariani na enga sési marhuakuni japka, jimbosï íntskupti ini xáni ambakiti kóntperatani enga no erokuarhenga. Enga Jesusi andajpenupkia, Jeoba no Jerusaleni ni Beleni anapu kʼérati enkargaduechani o gobiernuechani aianguaspti eska Jesusi andajpenuspka. Sánderu sési, úraaspti máru ánjilichani paraksï eianguani máru kʼuiripu kaxumbitichani engaksï karichichani eranguani japka Beleni uéramanisï (Luk. 2:8-14). Karichi erangutichaksï niraspti exeni charhakuni (Luk. 2:15-17). Seguru eska Maria ka Jose kánikuaksï tsípipka engaksï exepka na engaksï xáni jukaparharenga Jesusini. w18.07 9, párr. 11, 12

Juebesï 28 de maiu

Jeoba niáraspti ikiani Salomoni jingoni (1 Rey. 11:9).

¿Jeoba andisï ikiapi Salomoni jingoni? Biblia arhisïndi: “Jimboka imeri mintsita sánhani arhispka jurajkuni Jeobani [...], imani enga tsimani uelta xarhakupka. Ka ini ambe jimbo, juramukuspti eska no jámapiringa máteru diosï úkatechani kómarhiani; peru ima no kumplirispti ambe enga Jeoba juramukupka”. Ini ambe jimbo, Jeoba nóteru jarhuatasptia níteru jeiapanhintani. Israeli anapu juramukua tsimapuru arhukurhispti, jimboksïsï Salomoniri desendienticha nóteru juramuptia iámu nasionirhu ka problemechanksï jatsiaspti uánikua uéxurhini jimbo (1 Rey. 11:9-13). Májkueni eska Salomoni, sánderu kʼéri peligru ma enga uáka no sési úkuni juchari ambakiti pájperakuani Jeoba jingoni, jindesti kúrhiani imechani engaksï no kumpliriuajka oksï no respetariuani Jeobaeri leichani. Jamberiksï máru kúnguarhikuarhu anapueti engaksï no uinhapiti jaka espiritualmenti. Ístuksï uáti jindeni familiarhu anapuecha, besinuecha, ánchikuarhitarhu anapu kompanieruecha o eskueleri engaksï no marhuakujka Jeobani. Jo, engaksï juchari amiguecha no respetariuajka Tata Diosïri juramukuechani, tiempu jingonchi uáka no sési úkuni juchari ambakiti pájperakuani Jeoba jingoni. w18.07 18, 19 párr. 9, 10

Biernesï 29 de maiu

Iámindu parhakpini anapuecha Noambakitiri juramukua jimbo jarhasti (1 Juanu 5:19).

Satanasi úraasïndi pelikulechani ka programechani engaksï telebisionirhu uérajka, para úni eskaksï kʼuiripuecha májkueni eratsiaka eska ima. Mítisti eskaksï istoriecha no solu úsïnga eskachi tsípikuarhiaka, sino eskachi sánhani arhiaka mójtakuni na engachi eratsijka, pʼikuarherani ka jámani. Jesusi mismu úraasïrendi istoriechani para jorhentpini. Por ejemplu, enga uandantaapka ilustrasionichani ambakiti samaritanueri ka uájperi ma enga ísku ambenharhijka tumina (Mat. 13:34; Luk. 10:29-37; 15:11-32). Jimajkani, imecha engaksï májkueni eratsijkia eska Satanasi, úatiksï úraani istoriechani parajtsïni támisï eratsitarani. Ísï jimbo, ju je jingontku jámani. Ísïsti, jarhastiksï pelikulecha ka programecha engachi jimbo újka tsípikuarhini ka jorhenguarhini, sinchi niárani imani ambe eratsini enga no sési jaka. Ísï jimbo, ju je kʼuiripu jánhaskati máeni. Engachi erakuni jauaka ambechi exea, ju je kurhamarhikuarhini: “¿Jorhendaarini i programa o pelikula eskani sési exeaka ikichakueni jásï ambe úni?” (Gal. 5:19-21; Efes. 2:1-3). Engachi kuenta íntskukuarhiska eska Satanasiri eratsikuani jorhentpixaka, ju je jirejiresï kéndikukuarhini, ísï eskachi na uékapiringa kuidarikuarhini para no kérekuarhini pʼamenchakua ma. w19.01 15, 16 párr. 6, 7

Sábadu 30 de maiu

Jukanta je kajtsïkua tiámuerini enga jindeka pʼímutantskua (Efes. 6:17).

Ísï eska kasku na kuájchakuenga soldadueri éjpuni, ístu “méntku erokani jarhani [...] pʼímutantskuani”, kuájchakusïndi juchari eratsikuani, o sea ambe engachi eratsini jarhajka (1 Tes. 5:8; Prov. 3:21). Satanasi jánguarhintaati eskachi tsïtaaka juchari erokuarhikuani. ¿Néna? Eratsi ambe enga úkupka Jesusini. Seguru eska mítipka eska Jesusi erokuarhixapka kʼuiripuni juramukuni sánderu orhepani. Peru antesi jatsipirindi para sufririni ka uarhini ka tátsekua erokuarhini imani tiempuni enga Jeoba uandarini japkia. Ísï jimbo, Noambakiti tsʼéjkuspti aiakuparini eska úpiringa sánderu kókuani íntskuni ambe enga Jesusi erokuarhini japka. Arhispti eska enga kómarhipiringa ma ratu, úpiringa jirejiresï jatsini iámu ambe (Luk. 4:5-7). Májkueni, Satanasi mítisti eskajtsïni Jeoba aiachiska íntskuni jatsikuarhikua ambe jimbanhi parhakpinirhu. Peru antesichi jatsika para erokuarhini ka jamberi problemechani jatsiani. Jimbojtsïnisï Noambakiti tsʼéjkujti aiachiparini eskachi uáka sési irekani ixú ka ini tiempuni. Uékasïndi eskachi orheta péraaka jatsikuarhikua ambe ka tátsekia Reinueri ambe (Mat. 6:31-33). w18.05 30, 31 párr. 15-17

Domingu 31 de maiu

Sésikini pʼikuaste chíti mintsita iásï engari sapichkueka (Ecl. 11:9).

Jeoba uékasïndi eskari felisiuaka. Seguiri jánguarhintani andanguani imani metechani engaksïni sánderu andarheteraaka Jeobani ka ístu, méntkisï exeni néna eranguerasïni Jeoba ambe engari erakuni jámaaka úni. Entreri sánderu sapichku ísï úska, sánderuri sóntku exeaka na engakini Jeoba jarhuatajka, na engakini kuájchakujka ka újchakurani. Eratsia iámindu imani ambakiti konsejuechani engakini Bibliarhu íntsaajka ka ú ambe engaksï arhijka i uandakuecha: “Miá chíti Ambakiti Kuerajpirini iásï engari sapichkueka” (Ecl. 12:1). Uátsïcha ka tumbiichaksï jukanchasti parachi felisitariuani, jimboka ambe enga sánderu jukaparhakueka para imecha, jindeska Jeobani marhuakuni nájkirukaksï jatsiajka ójkutakuechani. Jánguarhintasïndiksï imani metechani andanguani engaksï sánderu andarheteraajka Jeobani, jukaparharani eianhpikuani ka no jurajkuni eska i parhakpini uáka eskaksï mirikurhiauaka imecheri metechani. Uátsï ka tumbi, uákari seguru jarhani eska no ískueska ambe engari xáni úni jaka ka eskari jatsiska erachicheri uékperakua ka apoiu. Engari Jeobani jurajkukuska iámindu chíti ambe, sésikini nicheati méntkisï. w18.04 29 párr. 17, 19

    Publikasionicha pʼurhe jimbo (2006-2025)
    Míkantani juchiiti kuentani
    Inchani kuentarhu
    • Purépecha
    • Axakuni nemani
    • Ambe engani sánderu tsitijka
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Néna úrani pájinani ka ambe jarhaski
    • Na enga úrakuarhijka chaari informasioni
    • Mójtaku je ambe engajtsï uéjka eska úrakuarhiaka chaari iformasioniiri
    • JW.ORG
    • Inchani kuentarhu
    Axakuni nemani