Febreru
Juebesï 1 de febreru
Eskajtsï xénchperaaka máteru ka máteruni jingoni ísï eskaksïni ji na xénchajka (Juanu 15:12).
¿Ambe arhikuekaxapi iásï anapu karakata? Jesúsi mismu uandaspti eskaksï kristianuecha jatsiska para kánikua xénchaani máteruechani, ka enga kʼuaniaka, íntspini tsípikuani máteru kristianu jimbo. Tata Diosïiri Karakata jorhentpisïndi na enga xáni jukaparhakueka uékpini. Uánikuechaksï uandasïndi eskaksï kánikua tsitiasïnga ini karakateechani: “Tata Diosï jindeesti uékperakua” (1 Juanu 4:8). “Uékaakari máteruni eska tʼujkumindu na uékakuarhijka” (Mat. 22:39). “Ima enga uékpijka, puátspentasïndi uánikua pekaduechani” (1 Ped. 4:8). “Uékperakua no méni kʼamaraati” (1 Kor. 13:8). I bersikuluecha ka ístu máteruecha, uandasïndiksï na enga xáni uétarhijka eskachi uékpiaka. Imeechajkuksïsï újti sési jimbo uékperani enga Tata Diosï íntsaajka imeeri espiritu ka enga kóndiajka (1 Juanu 4:7). Jimbosï Jesúsi uandapti eskaksï uékperakua jimbo mítenhantapiringa imeeri chúxapatiicha. Ísï eska Jesúsi na uandapka, uánikua kʼuiripuechaksï ústia míteantani jurhimbiti kristianuechani jimbokaksï xénchperasïnga. w23.03 27, 28 párr. 5-8
Biernesï 2 de febreru
Tʼuri puáminhaantaskia chiiti pekaduechani” (Luk. 7:48).
Engachi exeska eskachi uétarhinchasïnga mintsita jingoni puákuantani máteruechani, kánikuajtsïni jarhuatapirindi arhintani Bibliarhu ka eratsentani imeecheri ambe engaksï mintsita jingoni puátspentapka ka ístu imeecheri engaksï no ísï úpka. Ju je eratsentani Jesúsiiri ejempluni. Ima puákuantaspti kʼuiripuechani (Luk. 7:47). Jesúsi exesïreendi ambe engaksï kʼuiripuecha ueenga úni, peruksï fariseuecha no sáni jukaparharaasïreendi (Luk. 18:9). Engachi na eratsentakia ini ejempluechani, ju je kurhamarhikuarhini: “¿Ná exeasïni máteruechani? ¿Náki kualidadichani exekuasïni?”. Engachi úkua jukanchajka puákuntani nemani, ju je lista ma úni iámindu ima kualidadicheeri enga ima kʼuiripu xarhataajka ka kurhamarhikuarhinchi: “¿Néna exejki Jesúsi? ¿Puákuntapirini?”. Engachi ísï jorhenguarhiska, jarhuataatijtsïni parachi ménderueni eratseni. Orhetachi jamberi úkua jukanchaaka puákuntani nemani engajtsïni no sési ambe úchika. Peru engachi jánguarhintaska uaakachi mintsita jingoni puátspentani. w22.04 23 párr. 6
Sábadu 3 de febreru
Ima axaspti imeeri ánjelini para aianguni ambe enga arhikuekajka i ambe enga úkuarhiaka (Apok. 1:1).
Libru Apokalipsisi ísï xarhataasïndi Tata Diosïiri ikiatspitiichani komueska máru animaliicha. Uandasïndi animaliiri ma “enga kʼéri japondarhu ma uémini japka enga siete éjpuechani jukaapka ka diesi sïuanguechani” (Apok. 13:1). Tátsekua uandasïndi máteru animaliiri enga echerirhu “uétseni japka” enga ísï uandeenga “eska ma dragoni” ka enga ueenga eska ‘auandarhu uératini kétsepiringa parhakpinirhu chpiri’ (Apok. 13:11-13). Ístu uandasïndi máteru “animali charhapitini” nani enga uarhiiti ísku jándi ma jatarini nirajka. Íksï tanimu animaliicha arhikuekaasïndi Tata Diosïiri ikiatspitiichani engaksï desde iónisï no jiókuarhijka Tata Diosï Jeobani nijtu imeeri Reinuni. Jimbosï xáni jukaparhakueti eskachi míteaka neeskiksï (Apok. 17:1, 3). Antedechi míteni néksï jindeeski i Tata Diosïiri ikiatspitiicha, uétarhisïndi eskachi kurhanguaka ambe engaksï i símboluecha arhikuekajka. Ka parachi kurhanguni, sánderu sésiisti eskajtsïni Biblia aianguaka ambe engaksï arhikuekajka. Uánikua símboluecha engaksï libru Apokalipsisi jimbo úrakuarhejka, ístuksï úrakuarhesptia máteru libruecha jimbo Bibliarhu. w22.05 8, 9 párr. 3, 4
Domingu 4 de febreru
Xéncha chiiti Tata Diosï Jeobani iámu chiiti mintsita jingoni (Mat. 22:37).
Máru erachiichaksï no sési pʼikuarherasïndi jimbokaksï jatiriskia oksï pʼamenchani jarhani ka nóteruksï úsïndia marhuakuni Tata Diosï Jeobani xáni eskaksï xáni uékapiringa. Engachi no sési pʼikuarherajka jimbokachi no úsïnga úni xáni eskachi xáni uékapiringa, ju je kurhamarhikuarhini: “¿Ambe erokuarhisïni Tata Diosï Jeoba eskani uaaka?”. Erokuarhisïndi eskachi marhuakuaka na engachi xáni uaaka. Eratsenta je arini ejempluni. Pirenchi ma enga 80 jatiriika, no sési pʼikuarherasïndi jimboka nóteru úsïngia xáni aianhpini eska jiáni enga 40 jatiripka. Eratsesïndi eska nájkiruka jánguarhintani jaka marhuakuni Tata Diosï Jeobani eska xáni uaaka, ima no konformi jarhaska. Peru, ¿ísïiski? Ju je exeni. Enga i pirenchi sési marhuakupka Tata Diosï Jeobani enga 40 jatiripka ka májkueni úni jarhani iásï enga 80 jatiriikia, jiájkani seguirixati sési marhuakuni. Engachi jánguarhintaska sési marhuakuni Tata Diosïni imajtsïni arhiati: “Sési jarhasti” (terukutanta je Mateu 25:20-23 jingoni). Ambe engajtsïni jarhuataaka seguiriini sési pʼikuarherani, jindeesti exeni ambe engachi uaaka úni ka no imani ambe engachi no uaaka úni. w22.04 10 párr. 2; 11 párr. 4-6
Lunesï 5 de febreru
Exespka pímbinhasï iretani Jimbanhi Jerusalénini (Apok. 21:2).
Jaŋaskuecha (Apokalipsisi) kapitulu 21 jimbo, terukutantasïndi 144,000 sési jásï ireta ma jingoni enga arhinhajka ‘Jimbanhi Jerusaléni’. Inde ireta 12 tsakapuechani jukaasti engaksï pítsekuecheeka ka jimaksï karakata jarhasti 12 nombriicha “engaksï jindeeka Karichi sapichueri 12 apostoliicheeri” (Apok. 21:10-14; Éfes. 2:20). I ireta enga arhikuekajka ambe ma, no ma ireta jingoni terukuntasïndi. Xanharu enga jima inchaakujka, puru orueristi, ka 12 puerteecha jindeestiksï 12 perlecha, ka bardecha ka pítsekuechaksï sési járhati tsakapuecha jingoni úkata jarhasti ka na enga xáni kʼéka iámindu ambe, sésku tsʼéritakata jarhasti (Apok. 21:15-21). Joperu Juanu exesïndi eska kueratasïnga ambe ma. ¿Ambeia? Ima uandasïndi: “Ka imani ireta jimbo, no ma [templu] exeskani jimboka Tata Diosï enga Iámindu ambe Újka úni ka ístu Diosïri Karichi sapichu, jindeeska imeecheri [templu]. Ka nóksï uétarhinchasïreendi jurhiatani ka nijtu lunani para eskaksï eramarhaskutaminhapiringa jima, jimboka Diosïiri tʼíntskua jindeeska enga eramarhaskutajka, ka Diosïiri Karichi sapichu jindeesti imeeri eramarhaskutarakua” (Apok. 21:22, 23). Imeecha engaksï Jimbanhi Jerusaléni jimbo jaka, uaatiksï jurhimbitku inchani Tata Diosï Jeobani jingoni (Ebr. 7:27; Apok. 22:3, 4). w22.05 17, 18 párr. 14, 15
Martesï 6 de febreru
Seguirii je tekaatsperantani ka mintsita jingoni puátsperanta je. Tata Diosï Jeobaksïni mintsita jingoni puáchentasti chánksïni, ísï jimbo chájtu májkueni ú je (Kol. 3:13).
Tata Diosï Jeoba jindeesti juchaari Kueraajpiri, ima enga Leichani Peeraajka ka Juesi, peru ístu jindeesti juchaari Taati auandarhu anapu enga kánikua xénchpetika (Sal. 100:3; Is. 33:22). Ísï jimbo, engachi pekadu ma újka ka engachi mintsita jingoni móantajka, ima no solujtsïni puáchentasïndi, sino ístu uékasïndi ísï úni (Sal. 86:5). Profeta Isaíasini úraparini, Tata Diosï Jeoba aiachistijtsïni ambe ma engajtsïni uinhaperantajka. Uandaspti: “Nájkirukaksï chaari pekaduecha ísïiuaka komueska charhapiti ambe, urapintaatiksï komueska niebi” (Is. 1:18). Jimbokachi pekadoriiska, iáminduechachi úsïnga ochi uandasïnga ambe ma enga no sési pʼikuastaajka máteruechani (Sant. 3:2). Peruchi uaaka sési pájperani máteruecha jingoni engachi jorhenaska puátspentani (Prov. 17:9; 19:11; Mat. 18:21, 22). Engajtsïni nema úchiska ambe ma enga no xáni kʼéri ambeeka, Tata Diosï Jeoba uékasïndi eskachi puákuntaaka (Kol. 3:13). Ka jatsiskachi para ísï úni jimbokajtsïni Tata Diosï kánikua tekaachintasïnga juchantsïni (Is. 55:7). w22.06 8 párr. 1, 2
Mierkulisï 7 de febreru
Májkueni jáma je eska imeecha engaksï pʼirajka ambe enga Tata Diosï aiatspijka jimbokaksï mintsikaska ka tekaantani (Ebr. 6:12).
Nájkiruka no sési jaka máteruecha jingoni terukukuarhintani, kánikuachi jorhenguarhisïnga engachi exejka na engaksï máteruecha marhuakujka Tata Diosï Jeobani. Ju je eratsentani Jesúsini enga jindeeka juchaari sánderu kʼéri ejemplu. Nájkirukachi jucha no perfektueka ísï eska ima, úsïngachi jorhenguarhini imeeri ambe ka imeeri sési járhati kualidadicheeri (1 Ped. 2:21). Engachi jánguarhintaaka xáni eskachi xáni uaaka parachi májkueni jámani eska Jesúsi, sánderuchi sési marhuakuaka Tata Diosï Jeobani. Biblia uánikua achamasïicheri ka nanakecheri uandasïndi engaksï ambakiti ejempluecheka para jucha nájkirukaksï no perfektuepka. Pori ejemplu, rei Dabidi. Tata Diosï Jeoba i ambe uandaspti imeeri ambe: “Ji exentaska ma acheetini enga juchiiti mintsita jaiapanhentajka” (Úku. 13:22). Nájkiruka Dabidi uánikua ambe no sési úpka, ambakiti ejemplujtsïni ma jurajkuchesti. ¿Andi? Jimboka engaksï jurhimberantapka, ima no jámaspti kuájpikuarhini. Sánderu sési, jiókuarhispti ka mintsita jingoni móantaspti imani ambe jimbo enga úpka ka jimbosï Tata Diosï Jeoba puákuntapti (Sal. 51:3, 4, 10-12). w22.04 13 párr. 11, 12
Juebesï 8 de febreru
Iámindu ambe enga kʼuiripu jatsikuarheka, íntspiati para kuájpintani imeeri tsípikuani (Job 2:4).
Biblia uandasïndi eska uarhikua ikiatspiti máeska (1 Kor. 15:25, 26). Eratseni eskachi úpiringa uarhini úpirindijtsïni kánikua uandanhiatani ka sánderu enga jucha o juchaari familiari ma uinhamu pʼamenchani jauaka. ¿Andichisï chérhijki uarhikuani? Jimbokajtsïni Tata Diosï Jeoba kueraaska parakachi tsitipiringa irekani para méntkisï (Ecl. 3:11). Joperu chérhini sánisï uarhikuani uaatijtsïni kuájchakuni. Uaatijtsïni jarhuatani parachi sési tʼireni, parachi ejersisiu úni, parachi no úni imani ambe engajtsïni niárapiringa no sési úchini, para doktori jingoni nirani ka enga uétarhiaka, medisina ambe arhani. Satanási mítesti eskachi kánikua jukaparharasïnga tsípikuani. Jimbosï uandajti eskachi uaaka ambe uéjki —astachi jurajkuni Tata Diosï Joebani— solu parachi tsípiti jarhani (Job 2:5). ¡Joperu inde ambe no ísïisti! Jimboka Satanási juramukua jatsiska uarhikueri, exesïndi eska jucha chésïnga uarhini ka úrasïndi indeni ambe parachi jurajkuni Tata Diosï Jeobani (Ebr. 2:14, 15). w22.06 18 párr. 15, 16
Biernesï 9 de febreru
Asï chúskuta je ikiani (Éfes. 4:26).
Jiáni engachi no sési kánhani jauaka, jamberichi jatsiaka parachi grupu sapirhatiichani jimbo tánguarhini. Ísï jimbo, kánikua jukaparhakuesti sési pájperani iáminduecha jingoni. Ju je uarhipeni Satanási jingoni ka no juchaari erachiicha jingoni. Ju je puákuantani juchaari erachiichani ka sési peentani náki uéjki arhirperata ma engachi jatsiaka imeecha jingoni (Prov. 19:11). Ju je jucha ueenani úni ambe ma parachi jarhuajperani máteruechani jingoni (Titu 3:14). Ambe enga ma grupurhu anapuecha úpka pirenchi ma jimbo, kánikua jarhuataaspti máteruechani. Niárasptiksï sánderu márku jarhani ísï eska familia ma (Sal. 133:1). Uánikua erachiichaksï seguirixati marhuakuni Tata Diosï Jeobani nájkirukaksï juramutiicha no jurajkuajka paraksï ísï úni. Máruksï ónhakata jarhasti imeecheeri jakajkukua jimbo. Ju je kómarhijpikuani ini erachiichani, imeecheeri familiechani ka imani erachiichani engaksï jarhuataani jaka nájkirukaksï ístu úpiringa ónhanhani. I erachiichaksï jarhuataasïndi paraksï seguiriini mintsikani Tata Diosïni, paraksï íntsaani ambe engaksï uétarhinchaaka ka paraksï kuájpiani engaksï tribunalicharhu jarhajka (Kol. 4:3, 18). Ju je no mirikurhini eskaksï juchaari kómarhikuecha kánikua jarhuatauaka juchaari erachiichani ka pirenchiichani (2 Tes. 3:1, 2; 1 Tim. 2:1, 2). w22.12 26, 27 párr. 15, 16
Sábadu 10 de febreru
Tʼu engari jorhentpini jámajka, ¿andiresï no tʼu ueenajki jorhenguarhini? (Rom. 2:21).
Sapiichaksï imani ambe úsïndi ambe engaksï taati jémbeecha újka. Ísïisti, no nema perfektuesti (Rom. 3:23). Joperu taatiicha engaksï jánhastiika jánguarhintasïndiksï eskaksï xáni uaaka paraksï ambakiti ejemplu ma íntspini. Taati ma, ísï uandaspti sapiicheeri ambe: “Ísïistiksï eska esponjecha engaksï iámu ambe antsitajka”. Ka ístu uandaspti: “Engaksï exejka eska ambe engachi újka no terukuntasïnga imani jingoni engachi jorhendaajka, nójtsïni ióndaati arhini indeni ambe”. Ísï jimbo, engachi uéjka eskaksï juchaari sapiicha xénchaaka Tata Diosï Jeobani, juchachi orheta jatsiska para xarhatani eskachi kánikua xénchasïnga. Taatiichaksï uaati uánikua ambe úni paraksï jorhendaani imeeri sapiichani xénchani Tata Diosï Jeobani. Andrew, tumbi ma enga 17 jatiriika ka enga itsï atakuarhikia, i ambe uandasïndi: “Juchiiti taatiichajtsïni méntkisï jorhendasti eska kánikua jukaparhakueska kómarhini. Mándani chúrikuechani juchiiti taati kómarhisïreendi jíndeni jingoni nájkirukani ji tʼuini ísï ueengia. Iásï sési pʼikuarherasïnga Tata Diosï Jeoba jingoni uandontskuarheni ka ísï exesïnga komueska taatini ma engareni xénchajka”. Taatiicha, miá je eska chaari xénchperakua Tata Diosï Jeobani jimbo uaaka mintsitarhu niárakuani chaari sapiichani. w22.05 28 párr. 7, 8
Domingu 11 de febreru
Ambe engaksïni iásï pʼímutantani jakaia, jindeesti itsï atakuarhini (1 Ped. 3:21).
Ambe ma engachi jatsika para úni parachi niárani itsï atakuarhini, jindeesti mintsita jingoni móantani juchaari pekaduecheeri (Úku. 2:37, 38). Nema enga sési jimbo móantajka, mójtakukuarhisïndi. ¿Nóterujtsï úsïnia imani ambe enga Tata Diosï Jeoba no jaiapanhentajka? Komu ísku jándikua ambe niátani, itsutani ka no sési járhati uandakuechani úraani (1 Kor. 6:9, 10; 2 Kor. 7:1; Éfes. 4:29). Seguirii je jánguarhintani parajtsï mójtakukuarhini. Ka engajtsï uétarhinchajka paraksïni nema jarhuatani o konsejuechani íntsaani, uaakajtsï uandontskuarheni imani jingoni engaksïni Biblieri ambe jorhendani jaka o orhejtsïkutiicha jingoni. Engari tumbiika ka útasïri chiiti taatiicha jingoni irekani jarhani, uaakari arhiani eskaksïni jarhuataaka jurajkuni imani ambe engakeni no jurajkuni jaka parari itsï atakuarhini. Ístu kánikua jukaparhakuesti eskajtsï imani ambe uaaka engaksïni jarhuataaka sánderu andarhierani Tata Diosïni, komu tánguarhikuecharhu nirani ka komentariuechani íntspiani (Ebr. 10:24, 25). Engaksïni arhiaka eskajtsï uaakia uérani aianhpini jánguarhinta je ísï úni. w23.03 10, 11 párr. 14-16
Lunesï 12 de febreru
Tata Diosï Jeoba arhispti akuitsini: “Ini ambe jimbo engari úka tʼuri sánderu no sési uérakuaka” (Gén. 3:14).
Génesis 3:14, 15 jimbo, uandasïndi “akuitsini” ma ka ístu akuitsiiri ʻdesendensianiʼ. No jindeesti sési jimbo akuitsi ma jimboka akuitsi ma no úpiringa kurhanguni ambe enga Tata Diosï Jeoba arhipka jardini de Edénirhu eska úkuarhinchapiringa. Sánderu sési jindeepirindi nema enga úpiringa eratseni. Ka Bibliajtsïni sési exerasïndi neeski ima. Apokalipsisi 12:9 arhisïndi eska “ióntki anapu akuitsi” jindeeska Noambakiti ka Satanási. Ménichani Biblia úrasïndi uandakuani “desendensia” para imeechani arhikuekaani engaksï ísï jámajka ka eratseni eska nema ka engachi jamberi úpiringa uandani eskaksï imeeri uájpeeska. Ísï jimbo, akuitsiiri desendensia jindeestiksï espirituecha ka kʼuiripuecha engaksï no xénchajka Tata Diosï Jeobani ka ni imeeri iretani, ísï eska na újka Satanási. Ixúksï kuenta úkuarhisïndi ima ánjelicha engaksï nóteru uékapkia marhuakuni Tata Diosïni Noéri jurhiatikuecha jimbo ka ístu ima kʼuiripuecha engaksï no sési úrika ka engaksï májkueni jámajka eska Noambakiti enga jindeeka imeecheri taati (Gén. 6:1, 2; Juanu 8:44; 1 Juanu 5:19; Jud. 6). w22.07 14, 15 párr. 4, 5
Martesï 13 de febreru
Exe je ambesï sánderu uétarhijki úni (Filip. 1:10).
Apostoli Pablu kánikua xénchaasïreendi erachiichani. Imajtu uánikua tsʼéjkukuechani nitamakuarhiaspti, jimbosï ueendi kurhangukuani máteruechani ka pʼamojperakua jingoni kaani imeechani engaksï tsʼéjkukuechani jatsiauenga. Ma xanhari, Pablu no jatsispti sentabu ka ánchikuarhita jirinhaspti para úni jatsini ambe enga uétarhincheenga ima ka imeeri kompanieruecha (Úku. 20:34). Kʼumanchikua sïkuiririchani uaasïreendi. Enga Korintu nípka, ánchikuarhispti Ákila ka Prisila jingoni engaksï májkueni ambe ánchikuarhienga. Joperu “mándani sábadu” aianguasïreendi judiuechani ka grieguechani tata Jesukristueri ambe. Ka engaksï niárapka Silas ka Timoteu, “Pablu incharhetakuspti aianhpini Tata Diosïiri uandakuani” (Úku. 18:2-5). Jimajkani, apostoli Pablu no méni mirikurhispti ambe enga sánderu jukaparhakueka, marhuakuni Tata Diosï Jeobani. Pablu kánikua ánchikuarhisïreendi ka ambakiti ejemplu máespti para iáminduecha, jimbosï úpti uinhaperantaani erachiichani ka konsejuechani íntsaani parakaksï no jurajkupiringa eskaksï uandanhiateecha engaksï jatsiapka ka para familiani kéndani, úpiringa eskaksï nóteru jukaparharapiringia ambe enga sánderu jukaparhakueka, marhuakuni Tata Diosï Jeobani. w22.08 20 párr. 3
Mierkulisï 14 de febreru
Orheta jatsisti para iámindu ireteecharhisï uandanhantani ambakiti aianhperakua (Mar. 13:10).
Tata Diosï uékasïndi eska iámu parhakpinirhu aianhpinhaaka ambakiti aianhperakua Reinueri ambe (1 Tim. 2:3, 4). I ánchikuarhita Tata Diosï Jeobaeriisti ka kánikua jukaparhakuesti para ima, ísï jimbosï erakuti imeeri Uájpani para orhejtsïkuni. Ka jimbokajtsïni Jesúsi orhechepani jaka aianhpikuarhu, uaakachi seguru jarhani eska enga na kʼamaraakia parhakpini, Tata Diosï sési pʼikuarheraati imani ambe jingoni enga xáni úkuarhiaka (Mat. 24:14). ¿Nénachi míteski? Ante de auandarhu nirani, juáta Galilea jimbo tánguarhintaspti máru imeeri chúxapatiichani jingoni engaksï no méni jurajkupka, ka arhiaspti: “Iámindu juramukua intsïnhaskani auandarhu ka ístu parhakpinirhu”. Ka ístu uandaspti: “Ísï jimbo ni je jorhendaani iámindu kʼuiripuechani” (Mat. 28:18, 19). Ísï jimbo, máteru ambe enga Jesúsi intsïnhaka, jindeesti juramukua para orhejtsïkuni aianhpikuani. Ka Jesúsi orhejtsïkuni japirindi aianhpikuani asta ini jurhiatikuecha jimbo. w22.07 8 párr. 1, 3, 4
Juebesï 15 de febreru
Niáraati ima jandora engaksï iámindu imeecha engaksï tumbeecharhu jaka, kurhachakuaka ka uéntaatiksï: imeecha engaksï ambakiti ambe úka, tsíntaatiksï paraksï irekani (Juanu 5:28, 29).
Ima kʼuiripuecha engaksï sési jámaka o engaksï ambakiti ambe úka ante deksï uarhini, “tsíntaatiksï paraksï irekani” jimboka imeecheri nombriichaksï karakata jauakia libru tsípikuerirhu. Ísï jimbo, enga Juanu 5:29 uandajka eskaksï tsíntaaka imeecha “engaksï ambakiti ambe úka”, ístu imeechanisï arhikuekaani jati “engaksï sési jámaka” enga Úkuecha 24:15 uandaajka. I ambe sési terukuntasïndi imani ambe jingoni enga Roma 6:7 uandajka, jimini uandasïndi: “Ima kʼuiripu enga uarhikia, puáminhantastia imeeri pekadu jimbo”. Ísï jimbo, engaksï uarhijka imeecha engaksï sési ambe úka, imeecheri pekaduechaksï borrarinhasïndi, peru Tata Diosï no méni mirikurhisïndi na engaksï no méni jurajkupka engaksï tsípiti japka (Ebr. 6:10). Ísïisti, engaksï tsíntaaka ima kʼuiripuecha engaksï sési jámaka, jatsistiksï para seguiriini marhuakuni Tata Diosïni ka nóksï méni jurajkuni paraka imeecheri nombriicha no borrarinhaaka libru tsípikuerirhu. w22.09 18 párr. 13, 15
Biernesï 16 de febreru
Iámindu ambe enga Tata Diosï Jeoba újka mintsinharhikuesti (Sal. 33:4).
Profeta Danieli ambakiti ejemplu máesti para jucha. Engaksï jupikapka paraksï Babilonia páni, no ióndaspti xarhatani eska mintsinharhikuespka. Ka kʼuiripuechaksï sánderu mintsikaspti enga Tata Diosï Jeobaeri jarhuajperata jingoni, uandantapka ambe engaksï arhikuekeenga rei Nabukodonosoriri tsánharhikuecha (Dan. 4:20-22, 25). Uánikua uéxurhini tátsekua, Danieli ménderu xarhataspti eska mintsinharhikuespka enga uandantapka ambe enga arhikuekeenga ima ambe enga xarharapka paredirhu Babilonia anapu palasiurhu (Dan. 5:5, 25-29). Ka tátsekua, Darío enga Media anapuepka ka imeeri ánchikuarhiriicha, exesptiksï eska Danieli kánikua jánhastiispka. Jiókuarhisptiksï eska Danieli mintsinharhikuespka ka ístu “no nema úsïreendi arhini eska no sési úsïreenga imeeri ánchikuarhitani, nijtu eska no jurhimbikua jingoni jámasïreenga” (Dan. 6:3, 4). Ju je kurhamarhikuarhini: “¿Uandasïnksï eskani mintsinharhikueska?”. Engachi xarhataska eskachi mintsinharhikueska, kʼéri ambechi arhini jarhasïnga Tata Diosï Jeobani. w22.09 8, 9 párr. 2-4
Sábadu 17 de febreru
Májkueni jáma je eska Tata Diosï jimbokajtsï chá imeeri uájpeeska enga ima xáni xénchaajka (Éfes. 5:1).
Engachi jánguarhintajka úni ambe engaksï uandajka Tata Diosï Jeobaeri juramukuecha ima ambeeri enga sési jaka ka ima ambeeri enga no sési jaka, sésijtsïni nicheati. Ju je exeni andi. Pori ejemplu, ¿ambe úkuarhipirini enga mándani banku uandapiringa na engaksï xáni jukaparhapiringa monedeecha? Kánikua úkua jukapirindi inde ambe. Ka enga Ospitalirhu ma mándani doktori ka mándani enfermera úpiringaksï ambe engaksï imeecha uékapiringa ka no ambe engaksï arhinhajka eskaksï jatsiska para úni, jamberiksï máru pʼamenchatiicha niárapirindi uarhini. ¿A no eskajtsïni kánikua marhuachesïnga úni eskaksï na uandajka juramukuecha? Ka májkueni úkuarhisïndi Tata Diosï Jeobaeri juramukuechani jingoni, jindeestiksï parajtsïni sési nicheni. Tata Diosï Jeoba újchakuraasïndi imeechani engaksï jánguarhintajka kurhajchaani imeeri juramukuechani. Ima aiatspesïndi: “Echeri jurhimbitiicheriuati, ka jimaksï irekaati para méntkisï” (Sal. 37:29). ¿Úsïntsï eranhaskani na engachi irekaaka engaksï iámindu kʼuiripuecha kurhajchauaka Tata Diosïiri juramukuechani? Tsípikua jingonchi irekaaka, iáminduechachi sési pájperaaka ka májku kʼérichi jauaka. Ka Tata Diosï Jeoba uékasïndi eskajtsï chájtu jatsiauaka indeni kóntperatechani. ¿A no eska uánikua ambe jarhaska engachi jimbo jukaparharajka Tata Diosïiri jurhimbikuani? w22.08 27, 28 párr. 6-8
Domingu 18 de febreru
Méntkisï sési eratsenta iámindu ambe (2 Tim. 4:5).
Enga úkuarhijka ambe ma engachi jucha no tsitijka, jamberichi uékapiringa jurajkuni Tata Diosï Jeobani ka imeeri kúnguarhikuani. ¿Ambejtsïni jarhuataa orhepani uérani? Méntkisï sési eratsentani iámindu ambe, jingontku jarhani, ka kánikua mintsikani Tata Diosïni. ¿Nénachi úsïni méntkisï sési eratsentani iámindu ambe? No xáni uandanhiaparini, sési eratseparini ka jánguarhintani ísï exeni ambe ma eska Tata Diosï na exejka. Engachi ísï uaaka, nóchi no jánhaskani jauaka. Jamberichi eratsejki eskajtsïni erachi ma no sési kámaska, jamberi nema enga ambe máeka kúnguarhikuarhu. Jamberijtsïni inde erachi no uékapti no sési úchini (Rom. 3:23; Sant. 3:2). Joperu inde ambejtsïni kánikua no sési pʼikuastaspti. Ka jamberichi kurhamarhikuarhini: “Enga erachi máeka enga ini ambe úka, ¿i jindee Tata Diosïiri kúnguarhikua?”. Meru indeni ambesï uéjti Satanási eskachi eratseaka (2 Kor. 2:11). Ísï eratseni úpirindijtsïni jarharitani Tata Diosï Jeobaeri ka imeeri kúnguarhikueri. Ísï jimbo, jatsiskachi jingóntku jámani ka no ikiani pakarani. w22.11 20 párr. 1, 3; 21 párr. 4
Lunesï 19 de febreru
Eroka eska Tata Diosï Jeoba uaaka ambe ma (Sal. 27:14).
Tata Diosï Jeobajtsïni aiachixati ambakiti ambe, irekani para méntkisï. Máru imeeri marhuariicha erokuarhixatiksï irekani auandarhu ísï eska espirituecha engaksï no méni uarhiaka (1 Kor. 15:50, 53). Joperu sáno iáminduecha erokuarhixatiksï Echerirhu irekani para méntkisï tsípikua jingoni ka no ma pʼamenchakua jingoni (Apok. 21:3, 4). Nani uéjki engachi irekaaka, auandarhu o Echerirhu iáminduechachi mintsita jingoni jukaparharasïnga ambe engajtsïni Tata Diosï aiachini jaka. Ka uaakachi seguru jarhani eska ísï úkuarhiaka jimboka Tata Diosï Jeobasï ísï uandani jaka (Rom. 15:13). Míteskachi iámindu ambe engajtsïni ima aiachini jaka ka ístuchi míteska eska ima méntkisï úsïnga ambe enga uandajka (Núm. 23:19). Seguruchi jarhaska eska Tata Diosï Jeoba uékasïnga ka eska úsïnga úni iámindu ambe enga ima uandajka. Juchaari Taati auandarhu anapu xénchasïndijtsïni ka uékasïndi eskachi mintsikaaka imani. Engachi mintsita jingoni mintsikaska Tata Diosï Jeobani, uaakachi balori jatsini ka tsípini pʼikuarherani ambe uéjkichi nitamakuarhini. w22.10 24 párr. 1-3
Martesï 20 de febreru
Ireta máesti enga no kurhandirajka, enga no uékajka kurhaani Tata Diosï Jeobaeri juramukuani (Is. 30:9).
Engaksï judiuecha ísï no kurhandirapka, Isaíasi uandarixaptia eska Tata Diosï Jeoba jurajkupiringa eskaksï kánikua no sési ambe úkuarhinchapiringa (Is. 30:5, 17; Jer. 25:8-11). Ka ísïksï úkuarhinchaspti, jimbokaksï babiloniuecha iauanisï paaspka. Joperu jarhasptiksï máru judiuecha engaksï no jurajkupka Tata Diosïni, ka profeta Isaíasi aianguaspti: ma jurhiani Tata Diosï Jeoba ménderu jaiapanheantapirindi (Is. 30:18, 19). Ka inde uandakuechaksï niáraspti ísï úkuarhini. Tata Diosï Jeoba petaantaspti Babilonia uératini, joperu no jirejiresï. Uandakuecha “Tata Diosï Jeoba tekaantskua jingoni erokuarhixati paraksïni kóntperatechani íntskuani”, arhikuekasïreendi eska nitamapiringa ma tiempu ante de Tata Diosï petaantani judiuechani engaksï no jurajkupka imani. Ka ísï úspti, 70 uéxurhini nitamaspti paraka Tata Diosï Jeoba jurajkuapiringa máru judiuechani eskaksï kʼuanhatsentapiringa Jerusaléni (Is. 10:21; Jer. 29:10). Engaksï imeecheeri echeri jimbo kʼuanhatsentapkia, nóteruksï uerasptia ísï eska jiáni engaksï iauanisï pánhapka, iásïksï uerasïreendia peru jimbokaksï sési pʼikuarherasïreengia. w22.11 9 párr. 4
Mierkulisï 21 de febreru
Tsípisïndiksï imeecha engaksï no sési kánhajka jimbokaksï sési jámasïnga (Mat. 5:10).
Ini jurhiatikuechani jimbo, uánikua lugariicharhu juchaari erachiichaksï májkueni nitamakuarhixati eska primeru siglurhu anapu apostoliicha engaksï no sési kánhapka jimbokaksï aianhpisïreenga Jesúsiiri ambe. Uánikua xanhari Judá anapu juesiichaksï uinhamarhikuaspti “eskaksï nóminduteru jámapiringa uandajtsïkpini ka níjtu jorhentpini Jesúsiiri nombri jimbo” (Úku. 4:18-20; 5:27, 28, 40). Joperuksï mítespti eska nema enga sánderu juramukua jatsika, juramukuaspka eskaksï aianhpepiringa iretarhu ka eskaksï iámu ambe uandantapiringa tata Jesukristueri ambe (Úku. 10:42). Ísï jimbo, Pedru ka Juanu engaksï apostoliicha jimbo uandani japka arhiasptiksï balori jingoni eskaksï no kurhajchapiringa imeechani sino Tata Diosïni, ka uandasptiksï eskaksï seguiripiringa uandantani Tata Diosïiri ambe (Úku. 5:29). Engaksï na ataapkia apostoliichani jimbokaksï no jurajkuspka Tata Diosïni, imeechaksï uéntaspti jima engaksï Judá anapu juesiicha japka “kánikua tsípiparini, jimboka Diosï íntsaaspka sésikua no sési arhinhanksï Kristueri nombri jimbo”, ka seguirisptiksï aianhpini (Úku. 5:41, 42). w22.10 12, 13 párr. 2-4
Juebesï 22 de febreru
Kánikua sésisti para ji, Tata Diosïni andarhierani (Sal. 73:28).
Enga nema ueenajka jorhenguarhini Tata Diosï Jeobaeri ambe, ueenasïndi jorhenguarhini imani ambe enga no úkua jukaka. Enga apostoli Pablu karakuapka Ebreuechani, uandaspti eska i ambe jindeeska ambe enga nema ‘ueenajka jorhenguarhini’. No arhikuekaxapti eska i ambe no jukaparhakua ambeeska, sino eska ísïiska komueska lechi enga charhaku ma arhajka (Ebr. 5:12; 6:1). Pablu, ístu pʼímarhiaspti kristianuechani eskaksï no solu jorhenguarhipiringa imani ambe enga ma ueenajka jorhenguarhini, sino ístu imani ambe enga no xáni fásiliika para kurhanguni ka enga Tata Diosïiri Karakata jorhentpijka. ¿Chá kánikua tsitisïni jorhenguarhini indeni ambe? ¿Uékasïntsï seguiriini jánguarhintani míteni ka jorhenguarhini Tata Diosï Jeobaeri ambe ka ima ambeeri enga ima eratseni jaka úni? Para máru kánikua úkua jukasti estudiarini. ¿Ka chaia? ¿Jorhendanhaskijtsï eskuelarhu arhintani ka estudiarini? ¿Tsitisïrentsï ísï úni? ¿Ojtsï seguru jarhaski eskajtsï no úsïnga libruechani jorhenguarhiani? Nójtsï chájkueska engajtsï ísï eratsejka. Joperu Tata Diosï Jeoba jingontku jarhasti paraksïni jarhuatani, ima perfektuesti ka ima jindeesti sánderu ambakiti jorhentpiri enga jaka. w23.03 10 párr. 8-10
Biernesï 23 de febreru
Kaxumbikua jingoni jurajkutakuarhi je eska Tata Diosïiri uandakua tsikiaka chaari mintsitarhu, inde uandakua engaksïni uaaka pʼímutantani (Sant. 1:21).
Engachi kaxumbitiiska jurajkuakachi eskajtsïni Tata Diosïiri Karakata mintsitarhu niáracheaka. Engachi Bibliani arhintani jauaka, ju je no kʼéramakuarhini ni eratseni jarhani ambe engaksï máteruecha no sési úni jaka. Engachi ísï úska jurajkunchi jauaka eskajtsïni mójtakuaka ambe enga Biblia arhijka pʼamojperakueri ambe ka uékperakueri ambe. Na engachi kaajka máteruechani xarhatasïndi sinchi jurajkuxaki eskajtsïni Biblia mójtakuaka. Fariseuechaksï no jurajkusïreendi eska Tata Diosïiri Uandakua mójtakuapiringa, ka indeni ambe jimbo kʼamanharhitantasïreendiksï imeechani engaksï no no sési ambe ueenga (Mat. 12:7). Ísï jimbo, ju je eratseni na engachi exeajka ka kaajka máteruechani. Pori ejemplu, ¿pʼindeskichi uandani ambe engaksï máteruecha sési újka, ochi sánderu imani ambe uandasïni ambe engaksï no sési újka? ¿Puákuantasïnchi máteruechani, ochi arhinchaasïni ka jatanhekuani? Ambe engachi mókuntaaka xarhataati sinchi jurajkuxaki eska Biblia mójtakuaka ambe engachi eratsejka, pʼikuarherani ka úni (1 Tim. 4:12, 15; Ebr. 4:12). w23.02 12, 13 párr. 13, 14
Sábadu 24 de febreru
Jimboka ji, chiiti Tata Diosï Jeoba, jupikatixaka chiiti jájkini jurhijkandani anapuni; jíkenisï arhini jaka: ‘Asï ché. Jíkeni jarhuataaka’ (Is. 41:13).
Ju je eratsentani Joséeri ejempluni, achamasï ma enga Arimatea anapuepka ka engaksï judiuecha kánikua janhanharhienga. Ima, Jerusaléni anapu juesiicha jingoni jarhaspti. Peru ima no káni balori xarhataspti enga Jesúsi aianhpini jámani japka. Juanu uandaspti eska José jindeespka “ma jorhenguarhiti Jesúsiiri peru enga no méni uékapka xarhatakuarhini eska jindeespka imeeri jorhenguarhiti jimboka chérhiasïreenga Israeli anapuechani” (Juanu 19:38). Nájkiruka uékeenga sánderu ambe míteni Reinueri ambe, no uékaspti eska mítenhapiringa eska ima jakajkusïreenga Tata Diosïiri Uájpani. Jamberi eratsendi eskaksï kʼuiripuecha nóteru janhanharhipiringia. Ambe uéjki jimboeni, Biblia uandantasïndi eska enga Jesúsi na uarhipkia, José “no sáni chéparini nirasp[ka] andarhierani Pilatuni ka kurhakuntaspti Jesúsiiri kuerpuni” (Mar. 15:42, 43). José nóteru jískasptia eska Jesúsiiri chúxapati máespka. ¿Chá chésïni ambe engaksï kʼuiripuecha uandaaka, ísï eska na úkuarhinchapka José Arimatea anapu? w23.01 30 párr. 13, 14
Domingu 25 de febreru
¡Tsípieksï chiiti achamasïicha ka tsípieksï chiiti marhuariicha, engaksï méntkisï tʼungini jingoni jarhajka ka kurhaasïndiksï chiiti jánhaskakuani! (1 Rey. 10:8).
Saba anapu reina niáraspti kurhaani na engaksï xáni pínandikua jingoni irekapka israeliteecha ka eskaksï jatsispka iámindu ambe engaksï xáni uétarhincheenga jiáni enga Salomóni juramuni japka. Ima kánikua biajariispti asta Jerusaléni jamberi para ima mismu exekuarhini indeni ambe (1 Rey. 10:1). Enga na exepkia na enga japka Salomóniiri juramukua ima arhispti reini ambe enga arhijka iásï anapu tekstu. Joperu na enga irekanhapka jiáni enga Salomóni juramuni japka, ejemplujku máespti ima ambeeri enga Tata Diosï Jeoba uaaka kʼuiripuecha jimbo, jiáni enga imeeri Uájpa Jesúsi juramuni jauakia Echerirhu. Iámindu ambe jimbo, Jesúsi sánderu kʼéri ambeesti ka eska Salomóni. Salomóni no perfektuespti ka kánikua no sési jásï ambe úspti enga niárapka no sési úkuni Tata Diosïiri iretani. Joperu Jesúsi juramuti máesti enga perfektueka enga no méni no sési ambe újka (Luk. 1:32; Ebr. 4:14, 15). Tata Jesukristu xarhatasti eska no méni pekadu uaaka ka eska no méni uaaka ambe ma para no sési úkuani imeechani enga ima juramukuauaka. ¿A no eska kʼéri kóntperata máeska enga Jesúsi jindeuaka juchaari juramuti? w22.12 11 párr. 9, 10
Lunesï 26 de febreru
Kurhajchaa je ka méntkisï janhanharhia je imeechani engaksïni orhechepajka, jimbokaksïni imeecha chánksïnisï exeni jaka (Ebr. 13:17).
¿Ambechi jatsiski para úni jiáni enga epidemia ma jauaka jimeesïsï engachi jucha irekaka? Úni ambe engaksï juramutiicha uandajka, komu jupajkukuarheni, no xáni andarhieraani kʼuiripuechani, kubreboka úrani ka kuarentena úni. Engachi ísï úska, xarhatanchi jauaka eskachi kánikua jukaparharasïnga tsípikuani engajtsïni Tata Diosï íntskuka. Enga no sési ambe úkuarhijka ménisïchi kurhajchaasïnga juchaari amiguechani, besinuechani o notisiecharhu uandanksï jarhani ambe ma enga no ísïika. Enbesi dechi jakajkuni iámindu ambe engaksï uandajka, jatsiskachi para kurhaani ima ambe enga mintsinharhikueka, komu ambe engaksï uandajka juramutiicha ka doktoriicha (Prov. 14:15). Ístu, Grupu enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani ka Beteliichani, kánikuaksï jánguarhintasïndi paraksï imani informasionini úrani enga jurhimbitiika ante deksï uandani ambe enga úkuarhiaka tánguarhikuecha jingoni ka aianhpikua jingoni. Engachi ísï úska eskajtsïni imeecha na arhijka, kuájchakukuarhisïngachi ka máteruechantuchi kuájchakuasïnga paraksï no xáni pʼamenchani ka jamberichi uaaka úni eska sési ambe uandanhaaka Jeobaeri testiguecheri ambe (1 Ped. 2:12). w23.02 23 párr. 11, 12
Martesï 27 de febreru
Kurhajchaatiksï ka jorhenguarhiatiksï chénharhini imeecheeri Tata Diosï Jeobani (Deut. 31:13).
Engaksï israeliteecha imani Echeri jimbo niárapka engaksï aiaminhapka, táchani lugaricha jimboksï pakaraspti irekani ka mámaru ambeksï ánchikuarhisïreendi. Ísï jimbo, ima israeliteecha engaksï irekapka ma parti paisirhu, úpirindiksï sóntku mirikurhiani máteruechani engaksï máteru parti jimbo irekapka. Peru Tata Diosï Jeoba úspti eskaksï iáminduecha someni tánguarhipiringa paraksï kurhaani imeeri Uandakuani ka paraksï sánderu ambe jorhenguarhini (Deut. 31:10-12; Neh. 8:2, 8, 18). Eranhaska je na enga xáni sési pʼikuarhereenga ambakiti israelita ma enga Jerusaléni nireenga ka uánikua israeliteecha jingoni exejperani engaksï ístu nireenga paraksï májku k’éri kómarhini Tata Diosï Jeobani. Ísï úparini, Tata Diosï Jeoba jarhuataaspti parakaksï májku k’éri japiringa. Ísï ióni jimbo, primeru siglurhu niáraspti jarhani kúnguarhikua kristiana ka jima mámaru jásï kʼuiripuechaksï jarhaspti, acheetiicha ka uarhiitiicha, máruksï jatsikuarherispti ka máteruecha nómbe, ístuksï táchani járhati idiomechani uandasïreendi. Peru májku k’ériksï marhuakusïreendi Tata Diosï Jeobani. Ka imeecha engaksï apenasi ueeneenga tánguarhini, úsïreendiksï kurhanguni Tata Diosïiri Uandakuani jimbokaksï máteru kristianuecha jarhuataasïreenga ka jimbokaksï tánguarhisïreenga (Úku. 2:42; 8:30, 31). w23.02 3 párr. 7
Mierkulisï 28 de febreru
Ini ambeksïsï jatsiti para úni paraksï jatsini tsípikua para méntkisï (Juanu 17:3).
Tata Diosï Jeoba aiakuasïndi imeechani engaksï kurhajchajka eskaksï jatsiaka “tsípikua para méntkisï” (Rom. 6:23). Engachi eratsentajka ini xáni ambakiti aiatsperakuani, niárasïngachi sánderu xénchani Tata Diosïni. Ju je eratsentani ini ambe: juchaari Taati auandarhu anapu aiachixatijtsïni ini regaluni jimbokajtsïni kánikua xénchasïnga ka uékasïndi eskachi no méni jarhariaka. Engajtsïni Tata Diosï aiachini jaka irekani para méntkisï, jarhuatasïndijtsïni orhepani uérakuani tsʼéjkukuechani. Ka nájkirukajtsïni juchaari enemiguecha arhiaka eskajtsïni uándikuaka, seguiriuakachi marhuakuni Tata Diosï Jeobani. ¿Andi? Ma ambe jindeesti jimbokachi míteska eska engachi uarhiska ka nóchi méni jurajkuni Tata Diosïni, imajtsïni ménderu íntskuntaati tsípikua ka uaakachi nóteru méni uarhinia (Juanu 5:28, 29; 1 Kor. 15:55-58; Ebr. 2:15). Míteskachi eska Tata Diosï Jeoba uaaka úni eskachi irekaaka para méntkisï jimboka ima úsïnga eska ʻtsípikua jauakaʼ ka ima méntkisï irekasti (Sal. 36:9). Biblia xarhatasïndi eska Tata Diosï méntkisï jarhaska ka eska méntkisï jauaka (Sal. 90:2; 102:12, 24, 27). w22.12 2 párr. 1-3
Juebesï 29 de febreru
¿Jarhaski ambe ma enga uaaka úni eskajtsïni Kristu nóteru xénchaakia? ¿Engachi no sési nitamakuarhini jauaka? ¿Engachi uandanhiani jauaka? ¿Engajtsïni kʼuiripuecha no sési kámaaka? (Rom. 8:35).
Juchantsïni engachi Tata Diosï Jeobaeri marhuariika, nójtsïni ísku pakatasïndi engachi tsʼéjkukuechani jatsiajka. Jimboka Biblia arhisïnga: “Uétarhisïndi eskachi mámaru ambe tekaantsparini inchaaka Diosïiri juramukuarhu” (Úku. 14:22). Ístuchi míteska eskaksï máru juchaari uandanhiateecha, jimbanhi parhakpinirkuksïsï uaaka sési niántani, nani enga nóteru jauakia “uarhikua, ka ni uandanhiata, ka enga nóteru nema uera[aka] o pʼamenchani” (Apok. 21:4). Tata Diosï Jeoba jurajkusïndi eskachi tsʼéjkukuechani jatsiauaka, perujtsïni jarhuatasïndi parachi úni tekaantani. Ju je exeni ambe ma enga apostoli Pablu arhiapka imani kristianuechani engaksï Roma irekapka. Enga na uandapkia imani uandanhiateecheeri engaksï imeeri erachiicha ka enga ístu ima nitamakuarhini japka, arhiaspti: “Iámindu ambe jimbo jucha andapiti uérasïnga imani jimbo engajtsïni xáni kánikua uékajka” (Rom. 8:36, 37). I ambe arhikuekasïndi eska Tata Diosï Jeoba úsïnga eskajtsïni sési nicheaka, nájkirukachi tsʼéjkukua ma jimbo nitamakuarhini jauaka. w23.01 14 párr. 1, 2