?God i Wantem Se Ol Man Oli Mas Livim Kakae?

LOA we God i givim long Moses, i talem se ol man oli mas livim kakae blong olgeta long wan spesel taem nomo​—hemia long Dei blong Tekemaot Ol Sin. Loa i givim oda se long dei ya, ol man Isrel oli mas ‘mekem sol blong olgeta i trabol,’ we i minim se oli mas livim kakae blong olgeta. (Levitikas 16:​29-​31; 23:​27; Ol Sam 35:​13) Be, fasin ya blong livim kakae i no jes wan kastom nomo. Dei blong Tekemaot Ol Sin i wan spesel taem we i mekem ol man Isrel oli tingbaot se, oli sinman mo oli nidim wan man blong sevem olgeta. Mo tu, oli livim kakae long dei ya blong soemaot long God se, oli sore tumas from ol sin we oli bin mekem, mo se oli tanem tingting blong olgeta from ol sin ya.

Folem Loa blong Moses, long taem ya nomo oli mas livim kakae blong olgeta. Be, ol man Isrel oli livim kakae blong olgeta long sam narafala taem tu. (Eksodas 34:28; 1 Samuel 7:6; 2 Kronikel 20:3; Esra 8:​21; Esta 4:​3, 16) Samfala oli livim kakae blong olgeta blong soemaot se oli tanem tingting blong olgeta from sin. Jeova i talem long ol man Juda we oli mekem sin, se: “Yufala i kambak long mi wetem fulhat blong yufala, mo yufala i livim kakae blong yufala mo krae mo singaot bigwan.” Hemia i no wan samting we oli mekem blong soem olgeta nomo long fored blong ol man, from we God i gohed blong talem se: “Yufala i no terem klos blong yufala, be yufala i terem hat blong yufala.”​—Joel 2:​12-​15.

Biaen, plante man oli livim kakae blong olgeta, olsem wan kastom nomo we oli folem long fored blong ol man. Jeova i no laekem nating fasin ya blong livim kakae we man i no mekem wetem fulhat blong hem. Taswe, hem i askem long ol man Isrel ya we oli gat tu fes, i se: “?From wanem fasin ya blong livim kakae, we mi mi jusum, i kam olsem wan dei we man i mekem i strong long sol blong hem? ?From wanem hem i benem hed blong hem olsem waelken, mo hem i putum bag kopra wetem ases i stap daon olsem bed blong hem? ?Hemia nao samting we yu kolem fasin blong livim kakae, mo wan dei we Jeova i agri long hem?” (Aesea 58:​5) God i askem ol stronghed man ya blong mekem wok we i soemaot se oli tanem tingting blong olgeta from ol sin blong olgeta. Hem i no askem olgeta blong mekem bigfala samting blong soemaot long fored blong ol man se oli livim kakae blong olgeta.

Samfala fasin blong livim kakae, we ol man Jyu oli stanemap, God i no laekem nating. Eksampel, wan taem, ol man blong Juda oli holem fo defren taem long wan yia, blong livim kakae blong olgeta. Oli holem fofala taem ya blong tingbaot ol hadtaem we oli bin kasem, taem ol ami oli raonem mo spolem Jerusalem long ol yia 600 B.K.T.a (2 King 25:​1-4, 8, 9, 22-​26; Sekaraea 8:​19) Afta we ol man Jyu oli gofri long kalabus long Babilon, Jeova i talemaot tru long profet Sekaraea se: “Taem yufala i livim kakae . . . , we yufala i mekem olsem blong sevente yia, ?yufala i rili livim kakae from mi, yufala i mekem blong mi, no no gat?” God i no agri long fasin blong ol man Jyu blong livim kakae long ol yia ya, from we oli stap livim kakae mo oli stap krae from ol jajmen we Jeova nao i mekem i kamaot long olgeta. Oli livim kakae from trabol we oli kasem, be i no from we oli tingbaot rong we oli bin mekem we i lidim olgeta blong kasem trabol ya. Afta we oli gobak long ples blong olgeta, hem i wan taem blong bigfala glad, i no wan taem blong krakrae from ol samting we i pas finis.​—Sekaraea 7:​5.

?I Stret We Ol Kristin Oli Livim Kakae?

Jisas Kraes i neva givim oda long ol disaepol blong hem blong livim kakae blong olgeta. Be, hem mo ol man blong hem oli livim kakae blong olgeta long Dei blong Tekemaot Ol Sin, from we oli stap aninit long Loa blong Moses. Mo, sam disaepol blong hem oli livim kakae blong olgeta long sam narafala taem tu. Yes, Jisas i no bin talem stret long olgeta se oli no mas folem fasin ya. (Ol Wok 13:​2, 3; 14:​23) Be, oli neva mas “mekem fes blong olgeta i kam nogud blong ol man oli save luk we oli livim kakae blong olgeta.” (Matyu 6:​16) Fasin ya blong livim kakae blong soemaot long ol man se oli ona long God, ating i save mekem se ol man oli lukluk olgeta mo agri long samting we oli mekem. Be, God i no glad long fasin ya we oli soem olgeta nomo.​—Matyu 6:​17, 18.

Mo tu, Jisas i tokbaot se ol man blong hem bambae oli livim kakae blong olgeta long taem we hem i ded. Samting ya i no minim se hem i stanemap wan nyufala kastom blong livim kakae. No gat. Hem i stap soemaot bigfala sore we bambae oli gat long taem ya. Taem hem i laef bakegen long ded, bambae hem i stap wetem olgeta bakegen, nao oli no moa gat risen blong livim kakae blong olgeta.​—Luk 5:​34, 35.

Loa blong Moses i finis taem “Kraes i givim laef blong hem wan taem nomo, blong tekemaot ol sin blong plante man.” (Hibrus 9:​24-​28) Mo taem Loa i finis, oda blong livim kakae long Dei blong Tekemaot Ol Sin, i finis tu. Taswe, wan oda nomo we Baebol i givim se man i mas livim kakae blong hem, i finis.

?Olsem Wanem Long Lent?

Be, ?wanem stampa blong fasin ya blong Krisendom blong livim kakae long taem blong Lent? Skul blong Katolik mo Protestan tu oli folem Lent, nating se olgeta jyos wanwan oli gat ol defren fasin blong tingbaot taem ya. Samfala oli kakae wan taem nomo evri dei long ol 40 dei ya bifo long Ista. Sam narafala oli livim kakae blong olgeta fulwan, long Ases Wenesde mo Gud Fraede nomo. Long tingting blong samfala, Lent i minim se oli no mas kakae mit, fis, eg, mo ol samting we man i wokem wetem melek.

Oli talem se lafet blong Lent, hem i minim taem ya we Jisas i livim kakae blong 40 dei, afta we hem i baptaes. ?Long taem ya, hem i stanemap wan kastom we ol man oli mas folem evri yia? No gat. Samting ya i kam klia taem yumi luk we Baebol i no talem se ol faswan Kristin oli bin folem wan fasin olsem. Ol man oli mekem lafet blong Lent fastaem long ol yia 300 afta Kraes. Olsem plante narafala tijing blong Krisendom, lafet ya tu i kamaot long ol hiten man.

Sipos lafet blong Lent i rili blong folem taem ya we Jisas i livim kakae blong hem long draeples afta we hem i baptaes, ale ?from wanem ol man oli stap mekem lafet ya long ol wik bifo long Ista​—we long tingting blong ol man, hemia taem we Jisas i laef bakegen long ded? Jisas i no livim kakae blong hem long ol dei bifo we hem i ded. Ol store long ol Gospel oli soemaot se, sam dei nomo bifo we Jisas i ded, hem mo ol disaepol blong hem oli go long haos blong sam man long Betani mo oli kakae. Mo tu, long naet bifo we hem i ded, hem i tekem kakae blong Pasova.​—Matyu 26:​6, 7; Luk 22:​15; Jon 12:​2.

Yumi save lanem wan samting from fasin ya we Jisas i livim kakae blong hem afta we hem i baptaes. Hem i stap mekemrere from wan impoten wok. Wok ya i blong leftemap hae rul blong Jeova we bambae i win, mo i joen tu wetem fyuja blong olgeta man blong wol. Hemia wan taem blong tingting dip mo blong prea, blong askem Jeova blong halpem mo lidim hem. Long taem ya, i stret nomo we Jisas i livim kakae blong hem. Samting ya i soemaot se fasin blong livim kakae i save givhan long man, sipos hem i mekem wetem stret tingting mo long wan taem we i stret blong mekem.​—Skelem wetem Kolosi 2:​20-​23.

Taem We Fasin Blong Livim Kakae i Save Givhan

Naoia, yumi tokbaot sam spesel taem tede we maet wan man blong wosip long God i save livim kakae blong hem. Ating wan man we i mekem sin i save harem se hem i no wantem kakae blong smoltaem. Hem i no mas mekem olsem blong bambae ol narafala man oli lukluk hem, no from we hem i kros long fasin stretem we hem i bin kasem. Mo tu, fasin blong livim kakae nomo i no naf long ae blong God blong stretem rong we hem i mekem. Be, wan man we i rili tanem tingting blong hem from sin we hem i bin mekem, bambae i sore tumas we hem i mekem Jeova i harem nogud, mo ating hem i mekem ol fren mo famle blong hem oli harem nogud tu. Ating from we hem i wari tumas mo hem i strong blong prea long God blong i fogivim hem, maet hem i no wantem kakae.

Samting olsem i bin kamaot long king blong Isrel, Deved. Taem hem i luksave se bambae hem i lusum pikinini we hem i gat wetem Batsiba, hem i yusum olgeta paoa blong hem blong prea i go long Jeova, blong askem Jeova blong sore long hem from pikinini ya. Taem hem i putum olgeta filing mo paoa blong hem i go long ol prea blong hem, hem i livim kakae. Long sem fasin, ating tede, sam man oli harem se oli no wantem kakae taem oli wari tumas.​—2 Samuel 12:​15-​17.

Mo tu, maet samtaem wan man we i stap onagud long God, i wantem tingting dip long wan samting long saed blong speret. Maet hem i nidim blong mekem sam dip stadi blong Baebol mo ol narafala Kristin buk. Maet hem i nidim taem blong tingting dip. Long taem blong wan dip stadi olsem, ating man ya i no wantem tekemaot taem blong kakae.​—Skelem wetem Jeremaea 36:​8-​10.

Long Baebol, i gat eksampel blong sam man blong God we oli livim kakae blong olgeta from we oli mas mekem sam bigfala disisen. Long taem blong Nehemaea, ol man Jyu oli mas mekem wan promes long Jeova, mo sipos oli no folem promes ya bambae oli kasem panis. Oli mas mekem promes se bambae oli seraot long ol woman blong ol narafala kantri we oli bin tekem olgeta olsem ol waef blong olgeta, mo tu, oli no mas joen wetem ol nesen raonabaot. Bifo we oli mekem promes ya, mo long taem we oli talemaot sin blong olgeta, fulwan kongregesenb i livim kakae. (Nehemaea 9:​1, 38; 10:​29, 30) Taswe, maet wan Kristin i no wantem kakae blong smoltaem, from we hem i gat wan bigfala disisen blong mekem.

Samtaem ol elda long faswan Kristin kongregesen oli livim kakae blong olgeta taem oli mas mekem wan disisen. Tede, taem ol elda long kongregesen oli mas mekem wan impoten disisen, maet wan disisen blong kot-komiti, ating long taem olsem, oli no wantem kakae.

Olgeta man wanwan oli mas jusum sipos oli wantem livim kakae blong olgeta no no gat. Wan man i no mas jajem narafala long bisnes ya. Yumi no wantem kam olsem wan wan we ‘taem ol narafala oli luk yumi long afsaed, oli save ting se yumi stret man.’ Mo, i nogud tu blong mekem kakae i kam impoten tumas, nao yumi no moa lukaotgud long ol wok we oli impoten moa. (Matyu 23:​28; Luk 12:​22, 23) Long Baebol, God i no putum wan rul blong man i livim kakae, be hem i no putum tabu long fasin ya tu.

[Ol futnot]

[Tok blong pija long pej 7]

?Yu yu save from wanem Jisas i livim kakae blong hem blong 40 dei afta we hem i tekem baptaes?