Wan Buk Blong Olgeta Man

“God i stap mekem i sem mak nomo long olgeta man. Hemia wan trutok ya. Sipos wan man i ona long God, mo i mekem ol samting we i stret long fes blong hem, bambae God i glad long hem.”​—⁠OL WOK 10:34, 35.

1. ?Wan tija i ansa olsem wanem taem wan sista i askem tingting blong hem long saed blong Baebol, mo hem i tekem disisen blong mekem wanem?

WAN tija blong hae save i stap long haos blong hem long wan Sande aftenun. Hem i no ting se bambae i gat sam man oli kam luk hem. Be, wan Kristin sista blong yumi i kam kilkilim doa blong hem. Sista ya i tokbaot ol doti we ol man oli stap sakem long win mo wora blong wol, mo fyuja blong wol ya. Man ya i intres long ol samting ya, ale, hem i lesin. Be, taem sista ya i wantem soem sam tok blong Baebol long hem, i luk olsem we tingting blong man ya i no agri tumas. Ale, sista ya i askem long hem se wanem tingting blong hem long saed blong Baebol.

Man ya i ansa se: “Baebol i wan gudfala buk we sam man we oli gat save oli bin raetem, be i no wan buk we i impoten tumas long laef blong yumi.”

Sista ya i askem se: “?Yu yu ridim Baebol finis samtaem?”

Tija ya i sapraes long kwestin ya, be hem i mas talem se hem i neva ridim Baebol.

Nao sista ya i askem se: “?Weswe tingting blong yu i save suagud mo strong long saed blong wan buk we yu no ridim yet?” Sista blong yumi i talem i tru nomo. Ale, tija ya i mekem disisen blong lukluk moa long Baebol, nao biaen bambae hem i save talem tingting blong hem long saed ya.

2, 3. ?From wanem plante man oli no gat save long saed blong Baebol, mo samting ya i givim wanem bigfala wok long yumi?

² I no tija ya nomo we i gat wan tingting olsem. Plante man oli gat strong tingting agensem Baebol nating se oli neva ridim samtaem. Maet oli gat wan Baebol. Ating oli agri se hem i wan gudfala buk mo ol store blong hem oli nambawan. Be, plante man, oli no gat tingting blong ridim Baebol. Samfala oli talem se: ‘Mi no gat taem blong ridim Baebol.’ Sam narafala oli tingting se, ‘?Olsem wanem wan olfala buk i save givhan long laef blong yumi tede?’ Olkaen tingting olsem oli pulum yumi blong traehad blong givim wan gudfala ansa long ol man ya. Ol Wetnes blong Jeova oli bilif se Baebol i ‘kamaot long God mo i stretgud blong tijim man long ol trutok.’ (2 Timote 3:​16, 17) Be, ?olsem wanem yumi save givhan long ol man blong bilif se i impoten we oli lukluk moa long Baebol, nating se oli kamaot long wanem kala, kantri, no laen?

³ Bambae yumi tokbaot sam risen from wanem i stret blong lukluk moa long Baebol. Ol toktok ya bambae oli mekem yumi reregud blong storeyan wetem ol man long wok blong prij, mo blong mekem olgeta oli tingting dip, nao maet oli luksave se oli nidim blong lukluk moa long ol tok blong Baebol. Long semtaem, toktok ya i mas mekem bilif blong yumi i strong moa se Baebol i rili “tok blong God”​—olsem we hem wan i talem.​—Hibrus 4:​12.

Buk We Oli Seremaot Moa i Winim Ol Narafala Buk Long Wol

4. ?From wanem yumi save talem se Baebol i kasem plante moa ples long wol i bitim ol narafala buk?

⁴ Faswan samting, i stret nomo we yumi lukluk moa long Baebol from we hem i kasem plante moa ples long wol mo ol man oli tanem hem i go long moa lanwis, i bitim eni narafala buk long histri blong man. Bitim 500 yia bifo, Johannes Gutenberg i wokem faswan Baebol we man i prentem wetem mesin. Stat long taem ya i kam, oli kaontem se i gat samwe fo bilyan Baebol we ol man oli prentem, sam oli fulwan Baebol mo sam oli haf nomo blong hem. Kam kasem 1996, ol man oli tanem fulwan Baebol no haf blong hem i go long 2,167 lanwis.a Bitim 90 pesen blong olgeta man long wol oli gat fulwan Baebol no haf blong hem long prapa lanwis blong olgeta. I no gat wan narafala buk long saed blong skul no ol narafala samting, we i kasem fulap man olsem Baebol.

5. ?From wanem yumi save se Baebol i mas wan buk we ol man long evri ples blong wol oli gat jans blong ridim?

⁵ I tru se, ol namba nomo oli no save pruvum se Baebol i Tok blong God. Nating se i olsem, yumi mas tingbaot se eni buk we God i stampa blong hem, i mas kasem ol man long olgeta ples blong wol. Yes, Baebol hem wan i talem se: “God i stap mekem i sem mak nomo long olgeta man. Hemia wan trutok ya. Sipos wan man i ona long God, mo i mekem ol samting we i stret long fes blong hem, bambae God i glad long hem i nating we hem i wan man Isrel, no i kamaot long wan narafala laen olgeta.” (Ol Wok 10:34, 35) Baebol i defren long ol narafala buk, from we hem i kasem ol man, nating se oli blong wanem kantri, kala, no laen. !Tru tumas, Baebol i rili wan buk blong olgeta man!

Wan Buk We i Stapgud Kasem Naoia

6, 7. ?From wanem yumi no sapraes se i no moa gat wan long ol faswan hanraet blong Baebol i stap yet tede, mo samting ya i stanemap wanem kwestin?

⁶ I gat wan narafala risen from wanem i stret blong lukluk moa long Baebol. Hem i stapgud kasem naoia nating se sam samting no sam man oli traem spolem hem. Ol store blong histri we oli tokbaot olsem wanem we Baebol i stapgud kam kasem taem blong yumi nating se i gat plante trabol i kamaot agensem hem, oli soemaot se hem i winim olgeta narafala hanraet blong bifo.

⁷ Yumi save se, ol man oli bin raetem ol tok blong Baebol wetem ing. Oli raetem long wan kaen pepa we oli kolem papiras (oli wokem pepa ya wetem wan gras long Ijip we nem blong hem papiras) mo wan narafala strong pepa (we oli wokem long skin blong ol anamol).b (Job 8:​11) Be, ol pepa ya oli save kam nogud. Wan man blong stadi, nem blong hem Oscar Paret, i eksplenem se: “Tufala samting ya we man i yusum blong raet long hem, tufala tugeta oli save kam nogud from wora, nalumlum, mo wom i save spolem olgeta. Yumi luksave finis long laef blong yumi evri dei, se pepa, mo strongfala skin blong anamol tu, oli save kam nogud kwiktaem nomo sipos oli stap long open ples no long wan rum we i wetwet.” Taswe, yumi no sapraes we tede yumi no moa save faenem wan long olgeta faswan hanraet blong Baebol. Oli kam nogud longtaem finis. Taswe, sipos ol faswan hanraet ya oli lus finis, ?olsem wanem Baebol i stap kasem taem blong yumi?

8. Long olgeta handred yia we oli pas, ?wanem i mekem se ol tok blong Baebol oli stapgud?

⁸ Smoltaem afta we oli wokem ol faswan hanraet ya, sam man oli stat mekem kopi blong olgeta. Yes, fasin ya blong mekem kopi blong Loa mo ol narafala haf blong Tabu Baebol, i prapa wok blong sam man Isrel bifo. Eksampel, Baebol i tokbaot pris Esra olsem wan man we i “gat gudhan blong mekem kopi long loa blong Moses.” (Esra 7:​6, 11; skelem wetem Ol Sam 45:1.) Be ol kopi ya tu oli save kam nogud. Ale, ol man oli mas mekem kopi blong ol kopi ya bakegen. Fasin ya blong mekem ol kopi, i gohed blong plante handred yia. From we ol man blong mekem ol kopi ya oli no stretgud olgeta, ?sam mastik blong olgeta oli jenisim ol tok blong Baebol? !No gat! I gat plante pruf blong soemaot samting ya.

9. ?Ol Masoret oli folem wanem fasin we i soemaot klia se ol man blong mekem kopi blong Baebol oli lukaotgud blong no mestem mo blong raetem ol stret tok?

⁹ Ol man blong mekem kopi blong Baebol oli gat gudhan long wok ya, be tu, oli gat bigfala respek long ol tok we oli raetem. Hibru wod blong talem “man blong mekem kopi” i joen wetem fasin blong kaontem mo raetemdaon. Blong soemaot olsem wanem we ol man blong mekem kopi oli lukaotgud blong raetem ol stret tok, tingbaot ol Masoret. Ol man ya oli mekem ol kopi blong Hibru haf blong Baebol. Oli laef long ol yia 500 kasem 900 K.T.c Wan man blong stadi, nem blong hem Thomas Hartwell Horne, i talem se olgeta ya oli kaontem hamas taem ol wanwan leta blong [Hibru] alfabet oli stap long Hibru haf blong Baebol.” !Tingbaot bigfala wok ya! Ol man blong mekem ol kopi blong Baebol we oli tinghae long wok blong olgeta, oli no wantem mestem wan leta nating, mekem se oli no jes kaontem olgeta wod, be ol wanwan leta long ol wod ya tu. !Yes, wan man we i stadi long wok blong olgeta ya, i talem se oli kaontem 815,140 leta long Hibru haf blong Baebol! Fasin traehad ya blong olgeta i mekem se i no gat plante mastik long wok blong olgeta.

10. ?Wanem nambawan pruf i stap blong soemaot se ol Hibru mo Grik hanraet we ol Baebol blong naoia oli kamaot long olgeta oli holemtaet stret mining blong ol faswan hanraet?

¹⁰ Yes, i gat strongfala pruf se ol Hibru mo Grik hanraet we oli stampa blong ol Baebol blong tede, oli holemtaet stret mining blong ol wod we ol faswan man blong raetem Baebol oli bin yusum. Pruf ya, hemia plante taosen kopi blong ol olfala hanraet blong Baebol we oli stapgud kasem tede. I gat samwe 6,000 kopi blong Hibru haf blong Baebol we sam oli fulwan mo sam oli haf nomo, mo i gat samwe 5,000 kopi blong Kristin haf blong Baebol long lanwis Grik. Ol man blong stadi tede, oli luklukgud mo skelemgud olgeta kopi ya we oli stap, blong traem faenemaot eni ples we ol man blong mekem ol kopi ya oli mestem, mo blong luksave tu se weswan i stretgud folem faswan hanraet. Wan man blong stadi we nem blong hem William H. Green, i tokbaot Hibru haf blong Baebol, i se: “Yumi save talem tru nomo se, i no gat wan narafala olfala buk we ol kopi blong hem oli stretgud olsem Baebol.” Long sem fasin, yumi save suagud se ol tok blong Kristin Grik haf blong Baebol i stret tu.

11. Olsem 1 Pita 1:​24, 25 i talem, ?from wanem Baebol i stapgud kam kasem taem blong yumi?

¹¹ !I isi nomo blong Baebol i lus olgeta sipos i no gat ol man we oli mekem ol kopi blong ol faswan hanraet, we oli karem wan nambawan mesej! I gat wan risen nomo from wanem hem i stapgud kam kasem taem blong yumi​—Jeova nao hem i Man we i Kipimgud mo i Lukaotgud long Tok blong hem. Olsem Baebol hem wan i talem, long 1 Pita 1:​24, 25, i se: “Man i olsem gras nomo, mo ol gudgudfala samting blong hem i olsem flaoa blong gras. Gras i save kam drae, mo ol flaoa blong hem oli save folfoldaon, be tok blong Hae God, hem bambae i stap oltaem nomo.”

Tanem i Go Long Olgeta Lanwis We Ol Man Oli Yusum Evri Dei

12. Antap long hadwok we ol man oli mekem long ol handred yia blong mekem ol kopi blong Baebol, ?wanem narafala traem i kasem Baebol?

¹² Antap long hadwok ya blong mekem ol stret kopi blong Baebol long ol handred yia we oli pas, Baebol i stanap strong tru long wan narafala trabol tu​—hemia bigfala wok blong tanem i go long lanwis we ol man oli yusum evri dei. Blong kasem hat blong ol man, Tok blong Baebol i mas stap long lanwis we oli yusum evri dei. Be, wok blong tanem Baebol i go long narafala lanwis i no isi​—i gat bitim 1,100 japta mo 31,000 vas. Nating se i olsem, long olgeta handred yia we oli pas, sam man blong tanem Baebol i go long ol narafala lanwis oli glad blong mekem bigfala wok ya, mo oli winim sam bigfala trabol blong gohed long hem.

13, 14. (a) ?Man ya blong tanem Baebol, Robert Moffat, i fesem wanem hadtaem long Afrika long stat blong ol yia 1800? (b) ?Ol man we oli toktok lanwis blong Tswana oli mekem wanem taem oli kasem Gospel blong Luk long lanwis blong olgeta?

¹³ Tingbaot wok blong tanem Baebol i go long ol lanwis blong Afrika. Long yia 1800, i gat samwe long twelef lanwis nomo we ol man oli save raetem, long fulwan kantri blong Afrika. Plante handred narafala lanwis, ol man oli stap toktok nomo long olgeta be neva oli raetem. Hemia wan traem we Robert Moffat i fesem taem hem i wantem mekem wok ya blong tanem Baebol i go long wan long ol lanwis ya. Long 1821, taem Moffat i gat 25 yia, hem i mekem wok blong misinari long saot Afrika, long ples we ol man oli toktok lanwis ya Tswana. Blong lanem lanwis ya we oli neva raetemdaon, hem i joen mo storeyan oltaem wetem ol manples. Moffat i gohed gogo hem i lanemgud lanwis ya nating se i no gat wan buk no wan diksonari blong givhan long hem. Hem i wokem wan rod blong raetem lanwis ya tu. Nao hem i tijim sam manples blong ridim lanwis ya Tswana. Long 1829, afta we hem i wok wetem ol man Tswana blong eit yia, hem i finisim wok blong tanem Gospel blong Luk i go long lanwis ya. Biaen, hem i talem se: “Mi save sam man we oli wokbaot plante handred kilomita blong kasem wan kopi blong Gospel blong Luk . . . Sam long olgeta ya oli krae taem oli kasem buk ya. Fulap long olgeta oli holemtaet buk ya long jes blong olgeta, oli krae mo talem tangkyu tumas, gogo mi mas talem long olgeta se, ‘Bambae yu spolem buk blong yu wetem wora blong ae blong yu.’ ” Mo tu, Moffat i tokbaot wan man Afrika we i luk wan grup blong man oli stap ridim Gospel blong Luk, nao i askem long olgeta se wanem samting ya we oli stap holem. Oli ansa long hem se: “Hemia tok blong God ya.” Nao man ya i askem se: “?Buk ya i save toktok?” Oli ansa se: “Yes. Hem i stap toktok i go long hat blong man.”

¹⁴ Ol man blong tanem Baebol we oli gat strong tingting olsem Moffat, oli mekem rod blong plante man Afrika oli save ridim mo raetem lanwis blong olgeta. Be ol man ya blong tanem Baebol, oli givim wan presen we i sas moa i go long ol man Afrika ya​—hemia Baebol long prapa lanwis blong olgeta. Mo tu, Moffat i tijim nem blong God long ol man Tswana, mo hem i putum nem ya long plante ples long Baebol we hem i tanem.d Taswe, ol man we oli toktok long lanwis blong Tswana, oli tokbaot Baebol se hem i “maot blong Jeova.”​—Ol Sam 83:18.

15. ?From wanem yumi save talem se Baebol i laef tede?

¹⁵ Long ol defren ples blong wol, ol man blong tanem Baebol, oli fesem ol semkaen traem ya. Samfala oli rere blong ded, from wok ya blong tanem Baebol i go long narafala lanwis. Tingbaot samting ya: Sipos Baebol i bin stap nomo long lanwis blong Hibru mo Grik blong bifo, ating hem i “ded” longtaem finis, from we taem ol yia oli pas ol man oli fogetem ol lanwis ya, mo plante long ol lanwis ya oli neva kasem plante ples blong wol tu. Be, Baebol i defren olgeta long ol narafala buk, hem i rili laef from we hem i save “toktok” long ol man blong wol long prapa lanwis blong olgeta. From samting ya, mesej blong hem i stap ‘wok yet long ol man we oli bilif long hem.’ (1 Tesalonaeka 2:​13) The Jerusalem Bible i tanem tok ya i kam: “Hem i stap yet olsem wan paoa we i laef, long medel blong yufala we i bilif long hem.”

I Stret Blong Yumi Trastem Hem

16, 17. (a) ?I nidim wanem pruf blong mekem se yumi save trastem Baebol? (b) Givim wan eksampel blong soemaot se man ya Moses we i raetem Baebol, i no haedem wan samting.

¹⁶ Maet samfala oli askem se: ‘?Baebol hem i rili wan buk we yumi save trastem? ?Ol man we hem i tokbaot oli rili laef bifo? ?Ol ples we hem i talem oli ol trufala ples? ?Ol store blong hem oli rili hapen?’ Blong trastem Baebol, yumi mas gat pruf se ol man we oli raetem, oli lukaotgud blong raetem ol stret tok mo oli no man blong gyaman. Hemia nao wan narafala risen we i pusum yumi blong lukluk moa long Baebol: I gat strongfala pruf se tok blong hem i tru mo yumi save trastem.

¹⁷ Ol man blong raetem ol buk, we oli no stap gyaman, oli tokbaot ol gudfala samting we oli kamaot wetem ol nogud samting tu. Oli no jes tokbaot ol gudfala fasin blong wan man be oli tokbaot ol slak fasin blong hem tu. Ol man blong raetem Baebol, oli talemaot klia olgeta samting we i tru. Tingbaot Moses. Wan long olgeta samting we Moses i talemaot long klia ples, hemia fasin ya we hem i no save toktokgud. Long tingting blong hem, samting ya i mekem se hem i no naf blong kam lida blong Isrel. (Eksodas 4:​10) Hem i tokbaot bigfala mastik we hem i mekem, we i blokem hem blong go insaed long Promes Lan (Namba 20:​9-​12; 27:12-​14); rong blong brata blong hem Eron, we i joen wetem ol stronghed man Isrel blong wokem aedol blong wan smol buluk long gol (Eksodas 32:​1-6); stronghed fasin blong sista blong hem Miriam mo panis we i mekem bigfala sem long hem (Namba 12:​1-3, 10); fasin blong tufala nefiu blong hem, Nadab mo Abihu, we tufala i no soem respek long God (Levitikas 10:​1, 2) mo fasin blong ol man blong God blong komplen mo toktok smol. (Eksodas 14:11, 12; Namba 14:​1-​10) From we Moses i talem stret mo klia olgeta samting ya, hem i soemaot se hem i tinghae long trutok, ?i tru no? From we ol man ya blong raetem Baebol oli rere blong talemaot ol rong mo slak fasin blong prapa famle blong olgeta, nesen blong olgeta, mo olgeta wanwan, ?yu no ting se hemia wan nambawan risen blong trastem ol tok we oli raetem?

18. ?Wanem i soem se yumi save trastem fulwan ol tok blong ol man blong raetem Baebol?

¹⁸ Ol tok blong ol man blong raetem Baebol we oltaem oli laenapgud, i soemaot se yumi save trastem tok blong olgeta. I rili nambawan blong luk se 40 defren man we oli raetem Baebol long 1,600 yia, oli gat semfala tingting, mo samting ya i sem mak long saed blong ol smol samting we oli no impoten tu. Be, fasin ya blong raetem ol semfala save nomo, i no wan plan we ol man ya oli folem blong trikim yumi. Defren olgeta, long plante toktok blong ol man ya, yumi luk se oli no minim we ol toktok blong olgeta i laenapgud olsemia. Plante taem, i klia se i jes kamaot olsem nomo, from we ol man ya evriwan oli tok tru.

19. ?Olsem wanem store blong ol Gospel long saed blong taem we ol man oli kam holem Jisas, oli laenapgud nating se ol man we oli raetem oli no minim blong mekem olsem?

¹⁹ Wan eksampel. Tingbaot samting we i hapen long naet we ol man oli kam holem Jisas. Olgeta fofala man blong raetem ol Gospel, oli tokbaot se wan disaepol i pulumaot naef blong hem mo i katemaot sora blong slef blong hae pris. Be, Luk nomo i talemaot se Jisas i “putum han blong hem long sora blong man ya, i mekem i gud bakegen.” (Luk 22:51) Man we i raetem tok ya hem i wan “dokta,” taswe i stret nomo we hem i tokbaot samting ya ?no? (Kolosi 4:​14) Store blong Jon i talem se long olgeta disaepol we oli stap, man we i pulum naef ya hemia Pita. Yumi no sapraes long samting ya, from we yumi save se Pita i gat fasin blong hareap blong mekem ol samting we hem i no tingtinggud fastaem. (Jon 18:10; skelem wetem Matyu 16:22, 23 mo Jon 21:​7, 8.) Jon i tokbaot wan narafala smol samting we maet long tingting blong yumi i no impoten, hem i se: ‘Nem blong man ya hem i Malkas.’ ?From wanem Jon nomo i givim nem blong man ya? Ansa blong kwestin ya i kam klia from wan smol samting we yumi faenem long store blong Jon, hemia se, “Hae pris i save” Jon finis. Mo tu, ol man long haos blong hae pris oli save hem. Ol slef oli savegud hem mo hem tu i savegud olgeta.e (Jon 18:10, 15, 16) Taswe, i stret nomo se Jon i yusum nem blong man ya we i kasem kil. I klia nomo se, ol narafala man blong raetem ol Gospel oli no talem nem blong hem from we oli no save hem. I nambawan blong luk olsem wanem ol smosmol poen long ol store ya oli laenapgud, be yumi luksave se ol wanwan man we oli raetem ol store ya oli no minim blong raetem ol semfala samting. I gat plante narafala eksampel olsemia long Baebol.

20. ?Ol man we hat blong olgeta i stret oli nidim blong save wanem long saed blong Baebol?

²⁰ Taswe, ?yumi save trastem Baebol? !Yes, fulwan! Fasin blong ol man blong raetem Baebol we oli no haedem wan samting, mo ol toktok blong Baebol we oli laenapgud, oli soemaot klia se hem i trutok. Ol man we hat blong olgeta i stret oli nidim blong save se oli save trastem Baebol, from we hem i Tok we i kamaot long “Jeova, God ya blong trutok.” (Ol Sam 31:​5, NW) I gat sam narafala risen from wanem Baebol i wan buk blong olgeta man, mo nekiswan stadi bambae i tokbaot ol samting ya.

[Ol futnot]

?Bambae Yu Yu Ansa Olsem Wanem?

◻ ?From wanem i stret blong tingting se Baebol i mas kasem moa man i bitim ol narafala buk long wol?

◻ ?Wanem ol pruf blong soemaot se Baebol i stapgud kam kasem taem blong yumi?

◻ ?Wanem ol traem we ol man blong tanem Baebol i go long narafala lanwis oli winim?

◻ ?Wanem i soemaot se yumi save trastem fulwan olgeta hanraet blong Baebol?