Ülemlaul

3 Öösiti voodis ma igatsesin tema järele,

keda ma armastan.+

Ma otsisin teda, aga ei leidnud.+

 2 Ma tõusen, uitan linnas,

otsin tänavailt ja väljakuilt teda,

keda ma armastan.

Ma otsisin teda, aga ei leidnud.

 3 Valvurid oma ringkäigul leidsid mu.+

„Kas olete näinud teda, keda ma armastan?”

 4 Vaevalt olin neist möödunud,

kui leidsin tema, keda ma armastan.

Ma hoidsin tast kinni ega lasknud lahti,

enne kui olin viinud ta oma ema kotta,+

selle kambrisse, kes mind oma ihus kandis.

 5 Vanduge mulle, Jeruusalemma tütred,

gasellide ja aasa hirvede juures,

et te ei sütita ega õhuta minus armastust, enne kui see ise süttib.”+

 6 „Mis see on, mis tõuseb kõrbe poolt justkui suitsusambad,

lõhnab mürri ja viiruki järele,

kaupmeeste aromaatsete pulbrite järele?”+

 7 „See on Saalomoni kandetool.

Selle ümber on kuuskümmend vägimeest

Iisraeli vägilaste seast.+

 8 Kõik nad kannavad mõõka,

kõik on õppinud sõdima,

igaühel on mõõk puusal

kaitseks öö õuduste eest.”

 9 „See on kuningas Saalomoni kandetool,

ta tegi selle Liibanoni puudest.+

10 Selle sambad on hõbedast,

toed kullast,

iste purpursest villasest.

Selle on seestpoolt armastusega kaunistanud

Jeruusalemma tütred.”

11 „Tulge välja, Siioni tütred,

vaadake kuningas Saalomoni,

kes kannab krooni*, mille ema+ tegi talle

ta pulmapäeval,

tema südame rõõmupäeval.”