11 ”Leping” muistses heebrea tähenduses

Heebrealastele 9:16 — kr: διαθήκη (di·a·theʹke)

Sõna di·a·theʹke esineb kreekakeelses tekstis 33 korda, nimelt: Matteuse 26:28; Markuse 14:24; Luuka 1:72; 22:20; Apostlite teod 3:25; 7:8; Roomlastele 9:4; 11:27; 1. Korintlastele 11:25; 2. Korintlastele 3:6, 14; Galaatlastele 3:15, 17; 4:24; Efeslastele 2:12; Heebrealastele 7:22; 8:6, 8, 9, 9, 10; 9:4, 4, 15, 15, 16, 17, 20; 10:16, 29; 12:24; 13:20; Ilmutus 11:19. Neis 33 kohas on ”Uue maailma tõlkes” kreeka sõna di·a·theʹke vasteks ”leping”.

Piibli heebreakeelsest osast võetud tsitaatides esineb sõna di·a·theʹke seitse korda, nimelt: Roomlastele 11:27 (Jesaja 59:21-st); Heebrealastele 8:8 (Jeremija 31:31-st), Heb 8:9 (kaks korda, Jeremija 31:32-st), Heb 8:10 (Jeremija 31:33-st); Heb 9:20 (2. Moosese 24:8-st); Heb 10:16 (Jeremija 31:33-st). Neis tsiteeritud tekstides on M-is heebrea sõna ברית (beritʹ, ”leping”) ja LXX kasutab kreeka sõna διαθήκη (di·a·theʹke).

Kuigi Piibli kreekakeelses osas on sõnal di·a·theʹke ilmselgelt muistse heebrea ”lepingu” tähendus, tõlgivad nüüdsel ajal paljud tõlkijad Heebrealastele 9:16, 17-s di·a·theʹke vastega ”testament”. Sellega annavad nad mõista, nagu oleks see, kes kirjutas kirja heebrealastele, tahtnud kasutada seda kreeka sõna mingis teises tähenduses.

Ent John McClintocki ja James Strongi teatmeteos ”Cyclopedia of Biblical, Theological, and Ecclesiastical Literature” (Grand Rapids, Michigan, kordustrükk 1981, II kd, lk 544) ütleb: ”Kuna Sept[uagintas] tõlgiti בְּרִית (mis ei tähenda kunagi testamenti, vaid alati lepingut või kokkulepet) järjepidevalt läbi kogu VT vastega διαθήκη, on loomulik eeldada, et UT kirjutajad, kes võtsid selle sõna üle, tahtsid oma lugejatele, kellest enamik oli tuttav kreekakeelse VT-ga, anda edasi sellesama mõtte. . . . Paljud kommentaatorid arvavad, et tekstis Heb 9:16, 17, mis on kahtlemata raske kirjakoht, nõuab sõna διαθήκη kindlasti tähendust testament. Teisest küljest võib aga väita, et lisaks sellele, mida oli äsja öeldud selle sõna tavalise tähenduse kohta UT-s, esineb see sõna kaks korda sellises kontekstis, kus ta peab tingimata andma edasi sama mõtte mis sõna בְּרִית tõlkevaste ja tähendama vaieldamatult lepingut (vrd διαθήκη καινή [di·a·theʹke kai·neʹ, ”uus leping”] Heb 9:15-s sama väljendiga Heb 8:8-s ja διαθήκη Heb 9:16, 17-s salmiga Heb 9:20 ja 2Mo 24:8-ga).”

Samuti kirjutas Westcotti ja Horti teksti kaastoimetaja B. F. Westcott teoses ”The Epistle to the Hebrews” (London, 1892, lk 300):

”Kuivõrd Piiblis leiduvad tõendid on selged, toetavad need täielikult tähendust ’leping’, kusjuures seoses Jumala lepinguga tuleb seda sõna mõista kitsamas tähenduses. Asudes käsitlema διαθήκη tähendust ptk 9 s 15 jj, tuleb kõigepealt ära märkida, et salmid Heb 9:15—18 on omavahel väga tihedalt seotud: s 16 ὅπου γάρ [hoʹpou gar, ”Sest kus”] . . . : s 18 ὅθεν οὐδέ [hoʹthen ou·deʹ, ”Seetõttu ei”] . . .

Selle seose tõttu on äärmiselt raske uskuda, et neis järjestikustes salmides kasutatakse võtmesõna (διαθήκη) eri tähendustes, ja eriti veel seda, et salmis 16 peaks toodama esile sõna διαθήκη mingi iseäralik tähendusvarjund, mis läheb sisuliselt lahku väljendi πρώτη διαθήκη [proʹte di·a·theʹke, ”eelmine leping”] tähendusest Heb 9 salmides 15 ja 18. Sest on alusetu arvata, et vana lepingu jõustamiseks toodud ohvreid saaks selgitada, lähtudes eeldusest, et tegu oli ’testamendiga’. Samuti paistab, et seda ei saa nimetada ’testamendiks’ üheski mõttes.

Seega on täiesti mõistlik järeldada, et διαθήκη tähendab igal pool ühte ja sama ning et see tähendus on ’leping’ nagu ka kõikjal mujal, kui selle seisukoha vastu just ei esitata mõjuvaid vastuargumente.”

Seega on kreeka sõnal di·a·theʹke kirjakohas Heebrealastele 9:16, 17 sama tähendus kui ümbritsevates salmides, nimelt ”leping”, mis vastab heebrea sõnale beritʹ. Need salmid on osa apostli arutelust Moosese seaduselepingu üle, mida ta kõrvutab selle võrdkujuks oleva uue lepinguga. Paulus räägib vahemehest (”lepingu sõlminud inimesest”), kes sureb selleks, et leping oleks seaduslik ja siduv. Seaduselepingu puhul surid loomohvrid Moosese asemel, kes oli seaduselepingu vahemees, ja nende veri asendas tema oma, et panna leping seaduslikult kehtima. Sellele vastavalt andis uue lepingu vahemees Jeesus Kristus oma täiusliku inimelu ohvriks sõna otseses mõttes. Tema vere valamisega jõustus uus leping (Heebrealastele 9:17).