Nshapita Wa Dikumi Ne Muitanu
Teleja mibelu, wanyishe diyisha
1. (a) Bua tshinyi tuetu bonso tudi dijinga ne mibelu ne diyisha? (b) Ndukonko kayi lutudi ne bua kukonkonona?
BIBLE udi wamba mu Yakobo 3:2 ne: “Buonso buetu tudi tulenduka mu malu a bungi.” Tudi mua kuela meji bua misangu mivule itudi bapangile kukumbaja malu adi Dîyi dia Nzambi ditulomba. Nunku tudi tuitaba ne: Bible udi wambilamu padiye wamba ne: ‘Umvua meji adibu bakupa, witabuje diyisha, bua wewe wikale ne meji mu matuku alualua.’ (Nsumuinu 19:20) Kakuyi mpata, tukadi bashintuluke mu malu a bungi mu nsombelu wetu bua kupetanganaye ne malongesha a mu Bible. Kadi tutu tuenza tshinyi padi muena Kristo netu kampanda utupesha mubelu pa bualu kansanga busunguluke?
2. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza padibu batupesha mibelu?
2 Bamue batu bakeba kudibingisha, bapepeja bunene bua bilema bidibu benze peshi babiupuila mene bakuabu. Kadi mbimpe kuteleja mibelu ne kuyitumikila. (Ebelu 12:11) Bushuwa, kujinga ne: bakuabu bikale bapuangane peshi kujinga kufila mibelu dîba dionso pa tu-malu tukese ta malu adi Bible ulekelela muntu nkayende mpunga wa kudisunguila tshia kuenza ki nkuimpe to. Kabidi, pamuapa muntu udi ufila mibelu kêna mulondeshe malu onso bimpe to, ne bidi bikengela kumulejawu ne bukalanga buonso. Kadi tuanjayi kuenza bu ne: mibelu anyi diyisha bidibu batupesha mbiakanyine ne mbishindamene pa Bible. Mmushindu kayi udi muntu ne bua kubiangata?
Bilejilu bidi bitudimuija
3, 4. (a) Ntshinyi tshidi mu Bible tshidi mua kutuambuluisha bua kuikala ne mmuenenu muakanyine bua mibelu ne dinyoka? (b) Mmunyi muvua Mukalenge Shaula muangate mibelu, ne tshiakamuenzekela ntshinyi?
3 Mu Dîyi dia Nzambi mudi malu malelela atu menzeke a bantu bakapeta mibelu ivua ikengedibua. Imue misangu, bavua bafila mibelu pamue ne dinyoka. Umue wa ku bantu abu uvua Shaula, Mukalenge wa Isalele. Wakabenga kutumikila Yehowa mu bualu budi butangila tshisamba tshia bena Amaleka. Bena Amaleka bavua baluishe basadidi ba Nzambi, ne Yehowa wakamba bua kukosa tshilumbu etshi ne: bashipe bena Amaleka bonso ne bimuna biabu bionso. Kadi Mukalenge Shaula wakalama mukalenge wabu ne bimue bia ku bimuna biabu bivua bilengele.—1 Samuele 15:1-11.
4 Yehowa wakatuma muprofete Samuele bua kupesha Shaula mibelu mishile. Shaula wakenza tshinyi? Wakamba ne: uvua mutshimune bena Amaleka kadi wakapangadija patupu amu bua kulama mukalenge wabu ne muoyo. Kadi atshi ki ntshivua Yehowa muambe to. (1 Samuele 15:20) Shaula wakakeba bua kuela bantu tshilumbu pambidi bua muvuaye mulame bimuna abi, e kuambaye ne: ‘Ngakatshina bantu, ngakatumikila mêyi abu.’ (1 Samuele 15:24) Shaula uvua umueneka utamba kudiangata ne mushinga wa bungi, ulomba ne Samuele bua amunemeshe kumpala kua bantu. (1 Samuele 15:30) Ndekelu wa bionso, Yehowa wakabenga mukalenge Shaula.—1 Samuele 16:1.
5. Tshiakafikila Mukalenge Uziya pakabengaye mibelu ntshinyi?
5 Uziya, mukalenge wa Yuda ‘wakenza malu mabi, wakatombokela Yehowa Nzambi wende; bualu bua yeye wakabuela mu ntempelo wa Yehowa bua kuoshelaye Yehowa musenga wa [kamonya].’ (2 Kulondolola 26:16) Pabi anu bakuidi ke bavua ne bukenji bua kuosha musenga wa kamonya. Pakakeba muakuidi munene bua kukandika mukalenge Uziya, yeye wakafika munda. Mpindieu tshiakenzeka ntshinyi? Bible udi wamba ne: ‘Nsudi yakapatuka pa mpala wende bualu bua Yehowa wakamana kumukengesha. Uziya mukalenge wakadi muena nsudi too ne ku dituku dia lufu luende.’—2 Kulondolola 26:19-21.
6. (a) Shaula ne Uziya bakabenga mibelu bua tshinyi? (b) Bua tshinyi kubenga mibelu ndutatu lukole ludiku lelu’eu?
6 Bua tshinyi biakakolela Shaula ne Uziya bua kuitababu mibelu? Bualu bunene buvua lutambishi, yonso wa kudibu uvua udiangata ne mushinga mupite. Bantu ba bungi batu badikebela tunyinganyinga tua patupu bua ngikadilu eu. Badi bamona ne: kuitaba mibelu kudi bu kudipuekeshisha milongo anyi kudinyangila lumu. Kadi lutambishi mbutekete. Lutambishi [mmuanda wa lunyanga malu] ludi lubuitshidija meji a muntu, lumufikisha ku dibenga diambuluisha didi Yehowa ufidila mu Dîyi diende ne ku diambuluisha dia bulongolodi buende. Ke bua tshinyi Yehowa udi utudimuija ne: ‘Kudisua kudi kuya kumpala kua dibutuka, mutshima wa kudibandisha udi uya kumpala kua dipona.’—Nsumuinu 16:18; Lomo 12:3.
Tuitabayi mibelu
7. Ndilongesha kayi dimpe ditudi mua kupetela ku mushindu uvua Mose muitabe mibelu?
7 Mukanda wa Nzambi udi kabidi ne bilejilu bimpe bia bantu bakitaba mibelu, ne bilejilu ebi bidi mua kutulongesha. Tuangate tshilejilu tshia Mose uvua tatuende muenu mupeshe mubelu bua mushindu uvuaye mua kukumbaja mudimu wende uvua mumunemenene bujitu. Mose wakamuteleja ne kutumikilaye mubelu au diakamue. (Ekesode 18:13-24) Nansha muvua Mose muikale ne bukokeshi bua bungi, kadi bua tshinyi wakanyisha mibelu? Bualu uvua muena budipuekeshi. “[Mose] uvua muntu wa [budipuekeshi], mupite ne bantu bonso ba pa buloba ku [budipuekeshi].” (Nomba 12:3, MMM) Budipuekeshi budi ne mushinga kayi? Sefanya 2:3 udi uleja ne: buobu ke budi muoyo wetu.
8. (a) Davidi wakenza mpekatu kayi? (b) Davidi wakenza tshinyi pavua Natana mumubele? (c) Mpekatu ya Davidi yakapatula bipeta kayi?
8 Mukalenge Davidi wakenda ne Beta-sheba ne kushipeshaye Uliya, bayende wa Beta-sheba bua kusokoka bualu ebu. Yehowa wakatuma muprofete Natana bua kubela Davidi. Davidi wakanyingalala bua mpekatu wende ne kumutondaye pa lukasa. Wakamba ne: ‘Ngakenzela Yehowa bibi.’ (2 Samuele 12:13) Nansha muvua Nzambi muanyishe dinyingalala dia Davidi, Davidi uvua ne bua kupeta bipeta bibi bia buenzavi buende. Yehowa wakamuambila ne: muele wa mvita ‘kawena umuka mu nzubu [muende],’ ne neafile bakaji bende “kudi muntu mukuabo,” ne muana uvuabu balele ku tshiendenda uvua ne bua ‘kufua.’—2 Samuele 12:10, 11, 14, MMM.
9. Ntshinyi tshitudi katuyi ne bua kupua muoyo padibu batupesha mibelu anyi dinyoka?
9 Mukalenge Davidi uvua mumanye bulenga bua kuteleja mibelu mimpe. Musangu mukuabu, wakela Nzambi tuasakidila bua muntu uvua mumupeshe mibelu. (1 Samuele 25:32-35) Tudi petu bantu ba mushindu’eu anyi? Bituikala nenku, netudiepule ku diamba anyi dienza malu a bungi adi mua kulua kutunyingalaja patupu. Kadi tshitudi mua kuenza ntshinyi tuetu mua kuenza bualu budi bukengela bua kutubelabu ne kutupesha dinyoka? Katupu muoyo ne: ditubela ntshijadiki tshia dinanga dia Yehowa bua tuetu kumona mua kuikala ne diakalenga dia tshiendelele.—Nsumuinu 3:11, 12; 4:13.
Ngikadilu ya mushinga mukole itudi ne bua kuikala nayi
10. Nngikadilu kayi wakaleja Yezu uvua ne mushinga wa bungi bua bantu bavua ne bua kubuela mu Bukalenge bua Nzambi?
10 Bua kuikala mu malanda mimpe ne Yehowa kabidi ne bana betu bena Kristo, tudi ne bua kuikala ne imue ngikadilu. Yezu wakaleja umue wa ku ngikadilu eyi pakimanyikaye muana mutekete munkatshi mua bayidi bende ne kuambaye ne: ‘Binuikala kanuyi nukudimuna mitshima yenu, binuikala kanuyi nulua bu bana bakese, kanuena nubuela mu bukalenge bua mu diulu bulelela. Wadipuekesha bu muana eu mukese, yeye udi mutambe bakuabu mu bukalenge bua mu diulu.’ (Matayo 18:3, 4) Bayidi ba Yezu bavua ne bua kuikala ne budipuekeshi, bualu bavua bakokangana munkatshi muabu bua kumanya uvua mutambe bakuabu bunene.—Luka 22:24-27.
11. (a) Tudi ne bua kuikala ne budipuekeshi kumpala kua nganyi, ne mbua tshinyi? (b) Bituikala ne budipuekeshi, mmushindu kayi utuangata mibelu?
11 Mupostolo Petelo wakafunda ne: ‘Buonso buenu nudiluatshishe ne bupuekele, bua kukuatshishangana; bualu bua Nzambi udi upidia badi badisue, kadi udi upa badi badipuekesha ngasa.’ (1 Petelo 5:5) Tudi bamanye bimpe ne: tudi ne bua kuikala ne budipuekeshi kumpala kua Nzambi, kadi mvese eu udi uleja ne: tudi kabidi ne bua kuikala ne budipuekeshi kudi bena Kristo netu. Tuetu bikale nanku, katuakubipisha ngenyi idi bakuetu batupesha to, kadi netulongele malu kudibu.—Nsumuinu 12:15.
12. (a) Nngikadilu kayi wa mushinga udi upetangana bikole ne budipuekeshi? (b) Tudi ne bua kuditatshisha bua tshidi ngikadilu wetu mua kuenzela bakuabu bua tshinyi?
12 Bualu bukuabu budi bupetangana ne budipuekeshi ndiditatshisha bua bakuabu. Mupostolo Paulo wakafunda ne: “Muntu kakebi mua kudisankisha, kadi akebe mua kusankisha mukuabo. Nunku binuadia anyi binuanua, anyi malu onso anudi nuenza, nuenze malu onso bua kutumbisha Nzambi. Kanuikadi balenduishi anyi kudi bena Yuda anyi kudi bena Gelika anyi kudi [tshisumbu tshia] Nzambi.” (1 Kolinto 10:24-33) Paulo kakamba ne: tudi ne bua kubenga malu onso adi atusankisha to, kadi wakatubela bua katuenji bualu budi mua kupesha muntu dikima dia kuenza tshidi kuondo kende ka muoyo kamuambila ne: ntshibi to.
13. Ntshilejilu kayi tshidi mua kujadika ni tudi ne tshibidilu tshia kutumikila mibelu ya mu Mukanda wa Nzambi?
13 Utuku uteka disanka dia bakuabu bantu kumpala kua malu adi akusankisha wewe anyi? Tuetu bonso tudi ne bua kulonga mua kuenza nunku. Kudi mishindu ya bungi itudi mua kuenza bualu ebu. Tuangate tshilejilu tshia mvuadilu ne ndengejilu wa mubidi ne nsuki. Aa mmalu adi atangila tshidi muntu nkayende wanyisha bilondeshile mudi mikenji ya mu Mukanda wa Nzambi yamba bua kuikala ne bupuekele ne bulongame ne mankenda. Kadi wewe mua kumona ne: bilondeshile bibidilu bia bantu ba muaba uuvua mukolele, mvuadilu webe ne ndengejilu webe wa mubidi ne nsuki bidi bitekesha bantu bua kutelejabu mukenji wa Bukalenge, newikaleku mua kushintuluka anyi? Tumanyayi ne: kuambuluisha muntu mukuabu bua kupetaye muoyo wa tshiendelele kudi ne mushinga wa bungi kupita didisankisha wewe nkayebe.
14. Bua tshinyi bidi ne mushinga bua kuikala ne budipuekeshi ne kuditatshisha bua bakuabu?
14 Yezu wakafila tshilejilu tshia dikala ne budipuekeshi ne diditatshisha bua bakuabu, koweshaye ne bayidi bende mâyi ku makasa. (Yone 13:12-15) Dîyi dia Nzambi didi diamba bua bualu buende ne: ‘Nuikale ne meji aa munda muenu akadi kabidi munda mua Kristo Yezu. Yeye wakadi muikale ne bunzambi mene, kadi kakabala buobumue buende ne Nzambi bu tshintu tshia kulaminyina bikole; kadi yeye wakadiumushila bimanyinu bia butumbi buende, pakangataye mubidi wa mupika, pakaluaye mu tshifuanyikiji tshia muntu. Ne pakamuenekaye mu tshifuanyikiji tshia muntu, yeye wakadipuekesha, wakalua mutumikidi too ne ku lufu.’—Filipoi 2:5-8; Lomo 15:2, 3.
Kubengi dinyoka dia Yehowa
15. (a) Mmalu kayi atudi ne bua kulengeja bua kuikala ne ngikadilu udi usankisha Nzambi? (b) Yehowa mmufile mibelu ne manyoka buetu bonso mu mishindu kayi?
15 Bu mutudi bonso benji ba mpekatu, bidi bikengela tuetu kushintulula meji etu ne ngikadilu wetu bituikala basue kuikala ne ngikadilu ya Nzambi wetu. Tudi ne bua kuvuala ‘muntu mupiamupia.’ (Kolosai 3:5-14) Mibelu ne manyoka bidi bituambuluisha bua kujingulula malu atudi ne bua kuakaja ne pashishe kumona mushindu mene utudi mua kuakaja. Bible ke mpokolo munene wa dilongesha dionso ditudi nadi dijinga. (2 Timote 3:16, 17) Mikanda yetu ne bisangilu bidi bulongolodi bua Yehowa bulongolola bidi bituambuluisha bua kutumikila Dîyi dia Nzambi. Nansha ni tukavua bateleje mibelu eyi kumpala, tudiku mua kulua kujingulula ne: tudi nayi dijinga ne kukebaku mua kudilengeja anyi?
16. Ndiambuluisha kayi didi Yehowa utupesha muntu ne muntu?
16 Yehowa udi utuambuluisha ne dinanga mu ntatu itudi tupeta. Malonga a Bible a ku nzubu mmambuluishe bantu miliyo mivule. Baledi batu babela bana babu ne babapesha manyoka bua kubepula ku bienzedi bidi mua kubakebela tunyinganyinga. (Nsumuinu 6:20-23) Mu tshisumbu, misangu ya bungi bamue bana betu batu balomba mibelu ne ngenyi kudi bakuabu bana betu bakadi bamonemone malu bua kumonabu mua kuakaja ngenzelu wabu wa mudimu wa budimi. Imue misangu, bakulu badi pabu mua kulomba bakulu nabu mibelu peshi kuyilomba kudi bana betu bakuabu bakadi bamonemone malu a bungi mu mudimu wa buambi. Bantu bakadi bakole mu nyuma badi benza mudimu ne Bible bua kuambuluisha aba badi dijinga ne diambuluisha; badi benza nenku ne muoyo wa lutulu. Paudi ufila mibelu, uvuluke bua “wadilama wewe muine bua kuyi kupona pebe mu ditetshibua.” (Galatia 6:1, 2, MM) Bushuwa, tuetu bonso tudi dijinga ne mibelu ne manyoka bua kumona mua kutendelela Nzambi umuepele mulelela mu buobumue.
Diambulula
• Mmushindu kayi udi Yehowa utuambuluisha ne dinanga dionso bua tuetu kumanya bikadilu bietu bitudi ne bua kuakaja?
• Bua tshinyi bantu ba bungi badi ne lutatu lua kuitaba mibelu idi ikengedibua, ne kuenza nanku kudi ne njiwu mikole bua tshinyi?
• Nngikadilu kayi ya mushinga mukole idi mua kutuambuluisha bua kuikala tuitaba mibelu, ne mmunyi muvua Yezu mufile tshilejilu pa bualu ebu?
[Tshimfuanyi mu dibeji 142]
Uziya wakapetula mibelu, nsudi e kumukuata
[Tshimfuanyi mu dibeji 142]
Mose wakamona disanka bualu wakitaba mibelu ya Yetelo