Galaad udi ufila dilongesha diashila pa ditabuja ditambe bunsantu
“BALONGI betu bapetshi dilongesha dimpe diashila pa ditabuja ditambe bunsantu.” Eyi mmiaku ya ntuadijilu ya programme wa difila dia maplome a balongi ba musangu wa 95 ba Kalasa ka Bible ka Société Watchtower, mu dia lumingu dia 12 Septembre 1993. Mu dinda adi, babikidibue 4 614 ne bena dîku dia Betele bavua badisange mu nzubu wa Mpuilu wa Jersey City bakalombodibua mu disambila dia mbuelelu kudi George Gangas. Muanetu Gangas mmumane kuenza bidimu 65 ku Betele, ne bua bidimu biende 97, mmukulu wa bena Kasumbu kaludiki.
Albert Schroeder, udi pende umue wa mu Kasumbu kaludiki ne mulombodi wa programme, wakamba ne: “Mu ngondo itanu malongesha a Kalasa ka Galaad avua maashila pa ditabuja ditambe bunsantu.” Kadi, “ditabuja ditambe bunsantu” ntshinyi? Wakumvuija ne: “ditabuja ditambe bunsantu,” didi mu Yuda 20, mmulongolongo wa malelela a mu Bible. Nanku, dilongesha dia Galaad ndiashila pa Dîyi dia Yehowa, Bible, mukanda wende wa kumpala wa kueyemena.
Balongi badi bapeta mibelu ya bungi
Ngamba-malu wa diambedi uvua John Stuefloten muena mu Komité wa ferme wa Société, wakakula pa tshiena-bualu tshia “Tubabidilayi buenzeji bua bantu bena meji.” Bible udi wamba ne: aba badi “benda ne bantu bena meji nebavue bena meji.” (Nsumuinu 13:20) Mu matuku a dilongesha dia Galaad, balongi bakenza mêba 900 mu dilonga dia Bible. Muanetu Stuefloten wakebeja balongi ne: “Mmushindu kayi wamueneka buenzeji bua Yehowa kunudi mu matuku atshilualua? Nenuye mu matunga 18 adi ne bantu pabuipi ne miliyo 170. Nanku, nenushintulule bantu abu mushindu kayi?” Pa kukenkesha meji a Yehowa, ba-misionere bapiabapia nebikale ne bukokeshi bua kuambuluisha bakuabo bua bavue batendeledi ba Yehowa, mpokolo wa meji akena mikalu.
“Vuayi bintu bionso bua bantu buonso” ke tshivua tshiena-bualu tshia muyuki uvua ulonda, mukonkonona kudi Lloyd Barry muena mu Kasumbu kaludiki. (1 Kolinto 9:22, King James Version) Kukadi kupita bidimu 45, Muanetu Barry uvua pende mulongi mu Kalasa ka Galaad ka musangu wa 11. Mpindieu bena Kalasa ka musangu wa 95 bakanyisha mibelu ya misionere eu wa kale mumonamona malu bidimu bivule mu matunga menyi. Wakakankamija balongi bua bibidilangane ne muakulu wa bena ditunga. Wakamba ne: bivua mua kuenjibua biakane, binuatantshila ne binuatumika pamue ne bena ditunga eku nulonga bilele biabo pamu’apa nubiidikija.
Pashishe, Dean Songer muena Komité wa biamu biakututa nabi mikanda wakakula pa tshiena-bualu etshi: “Dipikulayi ku midimu yenu.” Kunyima kua bidimu bipite pa 35 mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba, muanetu Songer wakajingulula tshivua kuikala ne nsombelu mupepele, udi ne bishimikidi mu midimu ya Nzambi, kayi uditatshisha bua bintu bia ku mubidi. Ne abi ke bivua mu mêyi makese a mubelu wende kudi balongi. Tungimba tua mu ntempelo wa Yehowa kabavua benza midimu ya muomumue ne bena Lewi to bua kudifila ne kasuki mu mudimu wabo wa pa buawu. (1 Kulondolola 9:33) Bia muomumue, ba-misionere ba Galaad mbapikula ku midimu mikuabo ya ku mubidi bualu mbadibueje ne kasuki mu mudimu wabo wa pa buawu wa bumanyishi. Muanetu Songer wakajikija muyuki wende ne mubelu eu: “Tungunukayi ne kulama lumonu lujadika ne nsombelu mupepele. Bujitu buenu bu munudi kanuyi nuenza midimu mikuabo mbua kutumbisha Yehowa mu mudimu, butuku ne munya.”
Muena mu Kasumbu kaludiki Daniel Sydlik wakalonda ne tshiena-bualu tshia: “Tulongeshe bakuabo mushindu wa kupeta diakalenga mu nsombelu.” Wakakankamija balongi bua “kabimanyinyi anu pa dilongesha patupu, kadi bikale ne bukitu bua bungi bua balongeshe bantu tshidibu ne bua kuenza bua bakudimune nsombelu yabo bua yumvuangane ne disua dia Nzambi.” Balongeshi bapiluke badi ne bua kubueja dimanya mu ngenyi ya bantu eku babasaka ku ditumikila dimanya adi. “Mu muoyo wenu jadikayi ne: nutu nuibaka ngikadilu ya buena nkristo pamutu pa kulongesha anu mikenji ne mêyi-maludiki patupu,” ke muakambaye, pashishe wakasakidila ku nkomenu ne: “Kupita bintu bionso, bana betu basuibue, nudilongeshe nuenu bine ne nulongeshe bakuabo mushindu wa kunanga, bualu ntshisuikidi tshipuangane tshia buobumue.”—1 Kolinto 13:1-3; Kolosai 3:14.
Kunyima kua ngondo ya malongesha, balongi bakananga bikole balongeshi babo babidi ba Galaad. Jack Redford, misionere wa kale, wakadianjila kuakula ne kuamba pa muanda awu ne: “Nuenji disungula dimpe.” Mu bulongolodi bua bena Yuda wa kale, kumpala kua kuvuaye mupostolo muena nkristo, Paulo uvua muena muanzu mubandile, muena lumu, muena bukokeshi, ne mubanji. Kadi mu Filipoi 3:8, Paulo udi umvuija bionso abi bu “diala dia bukoya bua bungi,” anyi “bukoya,” bilondeshile nkudimuinu wa Phillips. Muoyo wende uvua mu mudimu wa buambi, ne wakenza disungula dimpe. Kadi, bantu ba bungi lelu’eu badi baleja ku masungula adibo benza mu nsombelu ne: batu batamba kuangata bintu biabu bia ku mubidi ne mushinga kupita muoyo wa kashidi. Ba-misionere ba Galaad mbenze disungula dimpe. Jack Redford wakafila nkomenu wamba ne: “Kakuena tshintu nansha tshimue tshidi bulongolodi bua Diabolo mua kunupesha tshifuanangane ne mudimu wa bu-misionere. Kubayi bu tshiuma mudimu eu wa mushinga mukole kupita, pashishe, lekelayi bulongolodi ebu bukube bukoya buabu!”
Bidimu 32 bimane kupita, Ulysses Glass uvu’anu mulongeshi ku Galaad. Wakafila imue mibelu miakane kudi balongi miashila pa tshiena-bualu tshia “Anu Nzambi ke udi mua kuenza mutshi,” muyuki wende uvua mushindamene pa Musambu wa 1:3. Bushikuluji mu matanda lelu’eu ki mbuanji kufika ku dienza mutshi bu Nzambi to. Mu ngumvuilu mukuabo, bena nkristo balelela badi bu mitshi, mikuna kudi Yehowa ne idiye umiamina mâyi. Muanetu Glass wakamba ne: mu ngondo itanu, balongi bavua “pa tshibidilu bamiaminyibue mâyi kumbukila ku musulu wa mâyi a muoyo mu Dîyi dia Nzambi,” bu mitshi mu diitu dia mu nyuma anyi mparadizu. Kabidi bu mudibu ba-misionere, badi ne bua kulama “miji yabo ya mu nyuma bua kayinyanguki.” Bavua babakankamije bua ‘kutungunuka ne dinua mâyi a muoyo a Yehowa bualu anu Nzambi ke udi mua kuenza mutshi.’
Muyuki wa ndekelu wakenjibua kudi Carey Barber, muena mu Kasumbu kaludiki. Kunyima kua bidimu 70 mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba, muanetu Barber uvua mua kuakula ne dieyemena dionso pa bualu ebu ne: “Nuikale ne lulamatu anu kudi Yehowa.” Bantu ba bungi kabena ne lulamatu anu kudi Yehowa nansha. (Dutelonome 5:9) Kadi, anu bu muvua muanetu Barber muamba, nansha mutudi bapange bupuangane, “mushindu wa kulamata ne muoyo umue kudi Nzambi udiku.” Wakasakidila ne: “Muntu nansha umue kêna mua kuamba ne: ‘Diabolo wangenzeji bualu kampanda.’” Kadi, Diabolo udi mua kututshimuna bituapanga kumutuila nkanana. (Yakobo 4:7) Kutungunuka ne kuenza bia bungi mu mudimu wa Yehowa ke mushindu mutambe bunene wa kupumbisha Satana ne bulongolodi buende bua kabatutshimunyi ne kulamata anu kudi Yehowa.
Ditekibua mu mudimu wa bu-misionere
Programme wa dinda wakajika ne ditekibua patoke dia balongi 46 bu ba-misionere. Bisumbu 23 bia bena mabaka bakapeta maplome muvua mufunda kamue kaba ne: bena maplome aa “mbakumbanyine bua kuenza mudimu wa nkoleshilu, kumuangalaja muoyo muimpe, kutumika kabidi bua ditalala dikaleku ne bua mukenji wa bulongame bupuangane ne bululame bikale munkatshi mua bisamba bionso.” Kabiyi mpata, Kalasa ka musangu wa 95 ka Galaad nekatete mua kukumbaja bukenji ebu bua dikema mu matunga 18 muvuabu batumibue. Bakatumibua ku miaba mishilangane pa buloba bu mu Azi, mu Afrike, ku Mputu, mu Amérique latine ne mu Antilles.
Mu iba-mulolo, kunyima kua dilonga dikepesha dia Tshibumba tshia Nsentedi dilombola kudi Charles Woody wa mu komité wa Tshibambalu tshia mudimu, bena maplome bapiabapia ba Galaad bakafila muyuki pa programme wa dilonga diabu uvua ne tshiena-bualu tshia: “Galaad mmutulongolole bua kulongesha bu ba-misionere.” Tshisangilu tshiakajika ne drame uvua ne tshiena-bualu tshia: “Masungula [a kuenza] adi kumpala kuetu.”
Kunyima kua programme eu wa disanka, ba-misionere bapiabapia bavua mpindieu bamane kudiakaja bua kutumibua ku matengu anayi a buloba bua kuabanyangana ne bakuabo “ditabuja ditambe busantu.”
[Kazubu mu dibeji 26]
Bishiferi bidi bitangila balongi
Bungi bua matunga mudibo bafumine: 7
Bungi bua matunga mudibo batumibue: 18
Bungi bua balongi: 46
Bungi bua bena mabaka: 23
Mwayene wa bidimu bia tshilelelu: 30,06
Mwayene wa bidimu bipitshisha mu bulelela: 12,92
Mwayene wa bidimu bia mudimu wa ku dîba ne ku dîba: 9,4
[Tshimfuanyi mu dibeji 26]
Kalasa ka 95 ka Galaad ka Bible ka Watchtower
Mu liste udi kuinshi eku, milongo mmifunda nimero biangatshile ku badi kumpala too ne ku badi kunyima, ne mêna mmatela biangatshile ku dia bakaji aya matangile ku dia balume.
(1) Buelow, D.; Donzé, V.; Innes, S.; Fulk, N.; Billingsby, M.; Hoddinott, L.; Nygren, B.; Eriksson, L. (2) Boker, J.; Thomas, M.; Stedman, S.; Billingsby, D.; Waugh, I.; Purves, M.; Luttrell, M. (3) Jacobsen, T.; Boker, J.; Martínez, L.; Nilsson, E.; Purves, P.; Holt, L.; Larsen, M.; Jones, L. (4) Numminen, P.; Numminen, H.; Buelow, M.; Olson, W.; Holt, S.; Donzé, G.; DesJardins, C.; DesJardins, D. (5) Larsen, K.; Martínez, D.; Nygren, P.; Waugh, P.; Jones, D.; Hoddinott, J.; Thomas, G. (6) Innes, B.; Fulk, R.; Eriksson, A.; Nilsson, S.; Stedman, J.; Olson, K.; Jacobsen, F.; Luttrell, J.