TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w94 15/1 dib. 10-15
  • Yehowa udi ukokesha—ku butuangaji bua Teokrasi

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Yehowa udi ukokesha—ku butuangaji bua Teokrasi
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Teokrasi udi uledibua
  • Bukokeshi mu teokrasi
  • Bienzedi ne mmuenenu bibengangane ne teokrasi
  • Nshikidilu wa teokrasi kampanda
  • Teokrasi mupiamupia
  • Shala mulamate ku teokrasi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Balami ne mikoko mu Teokrasi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Bukokeshi bua Yehowa budi bubingishibua
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2010
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
w94 15/1 dib. 10-15

Yehowa udi ukokesha​—ku butuangaji bua Teokrasi

“Yehowa neikale Mukalenge bua bidimu kabiyi bijadika.”​—MUSAMBU WA 146:10.

1, 2. (a) Bua tshinyi madikolela adi bantu benza bua kukokesha ki mmakumbaje tshipatshila tshiawu? (b) Mbulamatadi kayi umuepele wakapatula bipeta bimpe?

BITUADIJILE mu tshikondo tshia Nimerode, bantu mbatete mishindu mishilangane bua kukokesha nsangilu wa bantu. Kudi mbulamatadi ya tshikokesha-nkaya, monarshi, oligarshi (mbulamatadi udi bukenji bua dikokesha mu bianza bia kasumbu kakese ka bantu), ne mishindu kabukabu ya demokrasi. Yehowa mmulekelela yonso ya kudiyi. Bushuwa, bu mudi Nzambi muikale Mpokolo munene wa makokeshi wonso, mu ngumvuilu kampanda yeye ng’udi muteke bakokeshi bashilangane badi balondangana mu mianzu yabu. (Lomo 13:1) Kadi, madikolela wonso a bantu ki mmakumbaje tshipatshila tshiawu. Bukokeshi nansha bumuepele bua ku bianza bia bantu ki mbulele nsangilu wa bantu wa kashidi, mushindame ne muakane. Pa tshibidilu, “muntu udi ukokesha muntu bua diakabi [dia muntu nende].”​—Muambi 8:9.

2 Bualu ebu budi mua kutukemesha anyi? Nansha kakese! Muntu mupange bupuangane ki mmufukibue bua kudiludika nkayende. “Njila wa muntu mupatula ku buloba kêna ku bukokeshi buende. Muntu udi wenda kêna ne bukenji bua kulombola dikasa diende.” (Yelemiya 10:23) Ke bua tshinyi, mu miyuki yonso ya kale ya bantu, anu mbulamatadi umuepele ke udi bushuwa mupatule bipeta bimpe. Mmbulamatadi kayi awu? N’teokrasi udi ku bukokeshi bua Yehowa Nzambi. Mu Bible wa tshiena-Greke, “teokrasi” udi umvuija nkokeshilu [kraʹtos] wa Nzambi [the·osʹ]. Mbulamatadi kayi udi mua kutamba wa Yehowa Nzambi nkayende?​—Musambu wa 146:10.

3. Mbimue bilejilu kayi bia teokrasi bivuaku pa buloba?

3 Teokrasi wakakokesha bua katupa kîpi mu Edene, too ne pakatombokela Adame ne Eve Yehowa. (Genese 3:1-6, 23) Mu tshikondo tshia Abrahame, teokrasi wakamueneka bu uvuaku mu tshimenga tshia Saleme, ne Melkisedeke bu mukalenge-muakuidi. (Genese 14:18-20; Ebelu 7:1-3) Kadi, bua musangu wa kumpala, teokrasi wa ditunga ku bukokeshi bua Yehowa Nzambi wakatekibua mu tshipela tshia Sinayi mu siekele wa 16 K.B.B. Mmunyi muakenzekabi? Ne mmunyi muakatumika mbulamatadi wa teokrasi eu?

Teokrasi udi uledibua

4. Mmunyi muvua Yehowa muenze Izalele ditunga dia teokrasi?

4 Mu 1513 K.B.B., Yehowa wakapikula bena Izalele ku bupika mu Ejipitu ne kubutula biluilu bia Faraone bivua bibalonda mu mbuu mukunze. Pashishe, wakalombola bena Izalele kuinshi kua mukuna wa Sinayi. Pakatudilabu kuinshi kua mukuna eu, ku butuangaji bua Mozese, Nzambi wakabambila ne: “Nuenu nkayenu nuvua badimuene mumvua muenze ne bena Ejipitu, nngakanuambula pa mapuapua a nyunyi wa mukanku ne meme nkayanyi ngakanutuala. Ne mpindieu, binuatumikila menemene dîyi dianyi ne bushuwa binualama tshiovo tshianyi, nenku, nenulue bushuwa tshintu tshianyi tshia pa buatshi munkatshi mua bisamba bikuabu bionso.” Bena Izalele bakandamuna ne: “Bionso bidi Yehowa muambe tudi badiakaje bimpe bua kubienza.” (Ekesode 19:4, 5, 8) Anu pine apu, tshiovo tshiakadibua, ne ditunga dia teokrasi dia Izalele diakaledibua.​—Dutelonome 26:18, 19.

5. Mmunyi mudibi mua kuambibua se: Yehowa wakakokesha mu Izalele?

5 Mmunyi muvua Yehowa mua kukokesha bena Izalele, pende muikale Eu ukena umueneka ku mêsu a bantu? (Ekesode 33:20) Mmu mushindu wa se: Yehowa ke uvua mufile mikenji ya ditunga ne mudimu wa buakuidi. Aba bavua batumikila mikenji ne batendelela mu diumvuangana ne mikenji-mituma ya Nzambi, bavua basadila Yehowa, Teokrate Munene. Kabidi, muakuidi munene uvua ne Urim ne Thummim, bintu bivua Yehowa Nzambi utumika nabi bua kufila buludiki mu bikondo bikole. (Ekesode 28:29, 30) Ku shòò, bantu banunu bena ngikadilu ya dimanya kuenza bavua bena-mpala ba Yehowa mu teokrasi ne bavua baleja mushindu wa kutumikila Mikenji ya Nzambi. Bituakonkonona miyuki ya bamue ba ku bantu abu, netujingulule bimpe bitambe mushindu udi bantu ne bua kukokela bukokeshi bua Nzambi.

Bukokeshi mu teokrasi

6. Bua tshinyi bivua muanda mukole bua bantu kukokesha mu teokrasi, ne mbantu ba mushindu kayi bavua bakengedibua bua kukumbaja majitu aa?

6 Aba bavua pa mianzu ya dikokesha mu Izalele, bavua ne disanka dinene dia mudimu, kadi bivua bibalomba madikolela ne mapangadika bua kulama miaba yabu ne kubenga kusesuka. Bavua ne bua kutabalela bikole bua kabangatshi bumuntu buabo ne mushinga kupita kutumbisha dîna dia Yehowa. Mukenji wa se: “muntu udi wenda kêna ne bukokeshi bua kulombola dikasa diende” mufundisha ku spiritu wa Nzambi uvua mulelela mu Izalele anu bu muvuawu kabidi mu bisa bikuabo. Izalele uvua ulubuluka anu pavua banunu bavuluka se: Izalele uvua ditunga dia teokrasi ne bua muanda awu, bavua ne bua kuenza disua dia Yehowa, kadi ki ndiabo nkayabo nansha. Katupa kîpi, kunyima kua diibakibua dia Izalele, Jetro, tatuende-muenu wa Mozese, wakumvuija bimpe mushindu uvua bantu abu ne bua kuikala, “bantu bena ngikadilu wa dimanya kuenza, batshinyi ba Nzambi, bantu ba kueyemenyibua, bakinyi ba mabuejila.”​—Ekesode 18:21.

7. Mmu mushindu kayi muvua Mozese tshilejilu tshimpe tshia muntu wakakokesha muinshi mua bukokeshi bua Yehowa Nzambi?

7 Muntu wa nzanzanza ku ditumika ne bukokeshi mu Izalele uvua Mozese. Uvua tshilejilu tshimpe tshitambe tshia muntu uvua mupeshibue bukokeshi mu teokrasi. Bulelela, mu tshikondo kampanda, butekete bua bantu buakasokolodibua. Kadi, Mozese uvua pa tshibidilu weyemena Yehowa. Pavua bilumbu bivuabo kabayi bamanye mua kupita nabi bijuuka, uvua ukeba bulombodi kudi Yehowa. (Fuanyikija ne Nomba 15:32-36.) Mmunyi muakatantamena Mozese ditetshibua dia kutumika bibi ne muanzu uvuaye nawu bua butumbi buende yeye muine? Bimpe, nansha muakalombolaye ditunga dia bantu miliyo ne miliyo, uvua “mudipuekeshi wa menemene kutamba bantu buonso bavua pa tshipapu tshia buloba.” (Nomba 12:3) Kavua wipatshila buneme buende nkayende, kadi uvua uditatshisha bikole bua butumbi bua Nzambi. (Ekesode 32:7-14) Kabidi Mozese uvua ne ditabuja dishindame. Mupostolo Paulo udi wamba padiye wakula bua Mozese kumpala kua kuluaye mulombodi wa ditunga ne: “Uvua utungunuka ne kukandamana anu bu uvua umona Eu ukena-umueneka.” (Ebelu 11:27) Mbimueneke patoke se: Mozese kakapua muoyo musangu nansha umue se: Yehowa ke uvua Mukokeshi wa ditunga. (Musambu wa 90:1, 2) Ntshilejilu buimpe kayipu kutudi lelu’eu!

8. Ndîyi-dituma kayi divua Yehowa mutumine Yoshua, ne bua tshinyi ebi bidi ne dikuatshisha kutudi?

8 Butangidi bua Izalele pakavudilabu Mozese, Yehowa wakateka spiritu wende pa bantu banunu 70 bavua ne bua kumuambuluisha mu dilumbuluisha ditunga. (Nomba 11:16-25) Bidimu bivule pashishe, tshimenga tshionso tshivua ne bua kuikala ne batshi bantu banunu. (Fuanyikija ne Dutelonome 19:12; 22:15-18; 25:7-9.) Kunyima kua Mozese mumane kufua, Yehowa wakateka Yoshua mulombodi wa ditunga. Tudi mua kutshinka se: ne disanka bua mudimu awu, Yoshua uvua ne bivule bia kuenza. Kadi, Yehowa wakamuambila ne: kuvua bualu bumue buvuaye kayi ne bua kulekela: “Mukanda eu wa mikenji kawena ne bua kumbuka mukana muebe, ne udi ne bua kuwubala ne dîyi dia panshipanshi butuku ne munya, bua umone mua kutabalela bua kuenza malu bilondeshile bionso bidi bifundamu.” (Yoshua 1:8) Umanye se: nansha muvua Yoshua mumane kusadila bidimu bipite pa 40, uvu’anu ne bua kutungunuka ne kubala Mikenji. Tuetu petu, tudi ne bua kulonga Bible ne kusanguluja tshieledi tshietu tshia lungenyi pa kutshivuluija mikenji ne mêyi-maludiki bia Yehowa​—nansha bituikala basadile musangu bule kayi anyi bikale ne masanka bungi kayi a mudimu.​—Musambu wa 119:111, 112.

9. Ntshinyi tshiakenzeka mu Izalele mu tshikondo tshia balumbuluishi?

9 Yoshua bakamulonda kudi mulongolongo wa balumbuluishi. Kadi, diakabi, mu tshikondo tshiabu, ku musangu ne ku musangu, bena Izalele “bakapona mu dienza malu avua mabi ku mêsu kua Yehowa.” (Balumbuluishi 2:11) Pa bidi bitangila tshikondo tshia balumbuluishi, miyuki ya kale [ya mu Bible] idi yamba ne: “Mu matuku awu, kakuvua mukalenge nansha umue mu Izalele. Pa tshibidilu, muntu yonso uvua wenz’anu tshivua tshilulame ku mêsu kuende nkayende.” (Balumbuluishi 21:25) Muntu yonso uvua udiangatshila mapangadika pa bidi bitangila nsombelu ne ntendelelu, ne miyuki ya kale idi ileja ne: bena Izalele bavule bakangata mapangadika mabi matambe. Bakaditua mu ditendelela mpingu ne imue misangu bavua babunda bibawu bikuate buôwa. (Balumbuluishi 19:25-30) Kadi, bamue bavua bantu ba tshitembu mu dileja ditabuja.​—Ebelu 11:32-38.

10. Mmunyi muakashintuluka mbulamatadi wa bena Izalele mu malu wonso mu tshikondo tshia Samuele, ne ntshinyi tshiakafikisha ku malu aa?

10 Mu matuku a muoyo a Samuele mulumbuluishi wa ndekelu, bena Izalele bakajinga bikole bitambe bua kuikala pabu ne mbulamatadi. Ku buenzeji bubi bua matunga avua mabanyunguluke avua nabu lukuna, matunga avua wonso akokeshibua kudi bakalenge, bena Izalele bakela meji se: bavua pabo bakengela mukalenge. Bakapua muoyo se: bakavua ne mukalenge, kabidi se: mbulamatadi wabu uvua teokratike anyi mushindamene pa teokrasi. Yehowa wakambila Samuele ne: “Ki ng’wewe udibo babenga, kadi, meme ke udibo babenga bua tshikadi mukalenge ku mutu kuabo.” (1 Samuele 8:7) Tshilejilu tshiabo tshidi tshituvuluija mudibi bipepele bua kujimija mmuenenu wetu wa mu nyuma mu amue malu ne kupona ku buenzeji bua bena mu bulongolodi ebu badi batunyunguluke.​—Fuanyikija ne 1 Kolinto 2:14-16.

11. (a) Pa kumbusha dishintuluka mu mbulamatadi, mmunyi mudibi mua kuambibua se: Izalele wakatungunuka anu ne kuikala ditunga dia teokrasi mu tshikondo tshivua bakalenge bakokesha? (b) Ndîyi-dituma kayi divua Yehowa mutumine bakalenge ba bena Izalele, ne bivua bua tshipatshila kayi?

11 Pabi, Yehowa wakanyisha dilomba dia bena Izalele, ne kubasunguila bakalenge babo babidi ba kumpala, Shaula ne Davidi. Izalele wakatungunuka ne kuikala ditunga dia teokrasi, dikokesha kudi Yehowa. Nanku, bakalenge bende bavua ne bua kuvuluka bualu ebu, bavua batumine yonso wa kudibu dîyi bua kutentula Mikenji ne kuyibala ku dituku ne ku dituku, “bua kumona mua kulonga mua kutshina Yehowa Nzambi wende, nenku kulama miaku yonso ya mikenji eyi ne mêyi-makulu aa pa kubitumikila; bua mutshima wende kawumusaki ku didibandisha ku mutu kua bana babu.” (Dutelonome 17:19, 20) Eyowa, Yehowa udi ujinga se: aba badi ne bukokeshi kampanda mu teokrasi wende kabadibandishi buobo nkayabu ne bua muanda eu: bienzedi biabu bidi ne bua kuikala mu diumvuangana ne Mikenji yende.

12. Mmushindu kayi uvua mukalenge Davidi muleje lulamatu?

12 Mukalenge Davidi uvua ne ditabuja dia pa buadi kudi Yehowa, ne Nzambi wakadia nende tshiovo bua kuluaye tatuende wa mulongolongo wa bakalenge, uvua ne bua kushala kashidi. (2 Samuele 7:16; 1 Bakalenge 9:5; Musambu wa 89:29) Dikokela Yehowa mu budipuekeshi buonso dia Davidi divua dia mushinga mukole bua kudidikija. Wakamba ne: “Ô Yehowa, mu bukole buebe, mukalenge udi usanka; ne mmushindu kayipu udiye ujinga bua kuikala ne disanka mu lupandu luebe!” (Musambu wa 21:1) Tshidibi, bua butekete bua mubidi, Davidi wakenza bilema. Kadi, nansha muvuaye mfumu, kavua weyemena bukole buende nkayende, apo uvua weyemena bukole bua kudi Yehowa.

Bienzedi ne mmuenenu bibengangane ne teokrasi

13, 14. Mbimue bienzedi kayi bivua kabiyi mu diumvuangana ne teokrasi bivua bapinganyi ba Davidi benze?

13 Balombodi buonso ba bena Izalele kabavua anu bu Mozese ne Davidi to. Pa kuanyisha ntendelelu wa dishima mu Izalele, bavule kabakaleja kanemu kuondoke bua ndongoluelu wa teokrasi. Nansha bamue bakokeshi bena lulamatu bakenza malu avua mabengangane ne teokrasi mu tshikondo kampanda. Muanda udi utamba kutua ku muoyo ng’wa Solomo, uvuabu bapeteshe meji ne bubanji bua bintu bia ku mubidi. (1 Bakalenge 4:25, 29) Bushuwa, mu dibenga kuangata mikenji ya Yehowa ne mushinga, wakasela bakaji bavule ne kuanyisha ntendelelu wa mpingu mu Izalele. Mbimueneke patoke se: bukokeshi bua Solomo buvua bua tshikisu mu bidimu biende bia ndekelu.​—Dutelonome 17:14-17; 1 Bakalenge 11:1-8; 12:4.

14 Bakokeshibue ba Roboame, muana wa balume wa Solomo, bakamulomba bua kubapepejilaye majitu abu. Kadi, pamutu pa kujikija tshilumbu etshi mu lutulu luonso, wakatumika ne bukokeshi buende ne tshikisu tshionso​—ne kujimija bisa dikumi bia ku 12. (2 Kulondolola 10:4-17) Yeroboame ke uvua mukalenge wa kumpala mu bukalenge buditapulule bua bena bisa dikumi. Mu madikolela avuaye wenza bua bukalenge ebu kabudisangi ne bukuabu bua bana babo, wakaasa ntendelelu wa kana ka ngombe ka or. Ebi biakamueneka bia budimu ne mbabi bua mmuenenu wa mu mianda ya politike, kadi bivua dipetula teokrasi. (1 Bakalenge 12:26-30) Ku shòò, ku nshikidilu kua matuku ende mavule a muoyo a mudimu mukumbaja ne lulamatu, lutambishi luakabipisha mudimu wa mukalenge Aza. Wakakengesha muprofete wakalua kudiye ne mibelu ya kudi Yehowa. (2 Kulondolola 16:7-11) Eyowa, nansha aba bakadi basadile munkatshi mua tshikondo tshile, batu pabo bakengela mibelu.

Nshikidilu wa teokrasi kampanda

15. Patshivua Yezu pa buloba, ntshimfuanyi kayi tshibi tshia bukokeshi mu teokrasi tshiakaleja bamfumu ba bena Yuda?

15 Yezu Kristo patshivuaye pa buloba, bena Izalele batshivua mu teokrasi. Diakabi, bavule ba ku bamfumu babu banunu kabavua bajalamije tshieledi tshiabu tshia lungenyi mu malu a mu nyuma. Bushuwa, kabakakumbana bua kudima budipuekeshi buvua Mozese muleje nansha. Yezu wakakula bua ngikadilu wabu wa mu nyuma munyanguke pakambaye ne: “Baskribe ne Bafarizeyi mbadisombeshe buobu nkayabu mu nkuasa wa Mozese. Pa nanku, malu wonso adibu banuambila, nuenze ne nuatumikile, kadi kanuenji malu bilondeshile bienzedi biabu to, bualu badi bamba, kadi kabena babikumbaja.”​—Matayi 23:2, 3.

16. Bamfumu ba bena Yuda ba mu siekele wa kumpala, mmunyi muakalejabu se: kabavua ne kanemu bua teokrasi?

16 Kunyima kua buobo bamane kufila Yezu kua Ponse Pilato, bamfumu ba bena Yuda bakaleja mushindu uvuabu bapambuke bua kukokela teokrasi. Pilato wakela Yezu nkonko ne kufila nkomenu wa se: uvua muntu uvua kayi mubunde tshibawu. Pakaluaye nende kumpala kua bena Yuda, Pilato wakamba ne: “Monayi! Mukalenge wenu!” Bu muvua bena Yuda balomba lufu lua Yezu ne mbila mikole, Pilate wakabebeja ne: “Nempopele mukalenge wenu [pa mutshi] anyi?” Bakuidi banene bakandamuna ne: “Katuena ne mukalenge [mukuabu], kadi anu Kezare.” (Yone 19:14, 15) Bakanyisha Kezare bu mukalenge, kubenga Yezu, ‘uvua mulue mu dîna dia Yehowa’!​—Matayi 21:9.

17. Bua tshinyi Izalele wa ku mubidi wakalekela kuikala ditunga dia teokrasi?

17 Pa kubenga Yezu, bena Yuda bakabenga teokrasi, bualu Yezu ke uvua ne bua kuikala ntunga-mulongo mu teokrasi utshilualua. Yezu uvua muana wa mukalenge Davidi uvua ne bua kulua kukokesha bua kashidi. (Yeshayi 9:6, 7; Luka 1:33; 3:23, 31) Nunku, Izalele wa ku mubidi wakalekela kuikala tshisa tshia Nzambi tshisungula.​—Lomo 9:31-33.

Teokrasi mupiamupia

18. N’teokrasi kayi mupiamupia wakaledibua mu siekele wa kumpala? Umvuija.

18 Kadi, dimanshibua dia Izalele wa ku mubidi kudi Nzambi kadivua nshikidilu wa teokrasi pa buloba to. Ku butuangaji bua Yezu Kristo, Yehowa wakaasa tshia-kabidi teokrasi mupiamupia. Muine eu ke tshisumbu tshia bena nkristo bela manyi a mu nyuma, bushuwa, tshidi ditunga dipiadipia. (1 Petelo 2:9) Mupostolo Paulo wakatshibikila ne: “Izalele wa Nzambi,” ne benamu mbafumine “mu bisa bionso, miakulu, bisamba ne matunga.” (Galatia 6:16; Buakabuluibua 5:9, 10) Nansha muvuabu ku bukokeshi bua mbulamatadi wa bantu wa muaba uvuabu basombele, bena mu teokrasi eu mupiamupia bavua bushuwa bakokeshibue kudi Nzambi. (1 Petelo 2:13, 14, 17) Katupa kîpi kunyima kua diledibua dia teokrasi mupiamupia, bakokeshi bena Izalele wa ku mubidi bakateta bua kukandika bamue balongi bua kubenga kutumikila dîyi-dituma divua Yezu mubapeshe. Mmunyi muakandamunabu? “Tudi ne bua kutumikila Nzambi bu mfumu, pamutu pa kutumikila bantu.” (Bienzedi 5:29) Bushuwa, mmuenenu eu uvua mu diumvuangana ne teokrasi!

19. Mmu ngumvuilu kayi mudi tshisumbu tshia bena nkristo ba mu siekele wa kumpala mua kubikidibua ne: teokrasi?

19 Kadi, mmunyi muvua teokrasi mupiamupia utumika? Bimpe, kuvua Mukalenge Yezu Kristo uvua uleja mpala wa Teokrate Munene, Yehowa Nzambi. (Kolosai 1:13) Nansha mudi Mukalenge eu ukena umueneka musombele mu mawulu, bukokeshi buende buvua bulelela kudi aba bavua bamukokela, ne mêyi ende avua alombola nsombelu wabu. Bakulu bavua bakumbaja malu a mu nyuma malomba bavua batekibua pa mudimu bua bulombodi buende budi bumueneka. Mu Yeruzaleme, kasumbu ka bantu ba mushindu’eu kavua katumika bu kasumbu kaludiki. Bena-mpala ba kasumbu kaludiki aku bavua batangidi bena-ngendu, bu mudi Paulo, Timote, ne Tite. Ne tshisumbu tshionso bavua batshitabalela kudi kasumbu ka bantu banunu anyi bakulu. (Tite 1:5) Pavua lutatu lujuka, bakulu bavua bakudimuka kudi bena mu kasumbu kaludiki anyi bena-mpala baku, bu mudi Paulo. (Fuanyikija ne Bienzedi 15:2; 1 Kolinto 7:1; 8:1; 12:1.) Kupita apu, muena mu tshisumbu yonso uvua ukumbaja tshitupa tshinene mu mudimu wa kubingisha teokrasi. Yonso wa kudibu uvua ne bua kudiambuila bujitu kumpala kua Yehowa bua kutumikila mêyi-maludiki a mu Mifundu mu nsombelu wende.​—Lomo 14:4, 12.

20. Ntshinyi tshidi mua kuambibua pa bidi bitangila teokrasi mu bikondo bia kunyima kua bapostolo?

20 Paulo wakadimuija ne: kunyima kua lufu lua bapostolo, butontolodi buvua ne bua kudiunda, ne ke tshiakenzeka menemene. (2 Tesalonike 2:3) Mu kupita kua bidimu, bungi bua aba bavua badiamba muvuabu bena nkristo buakafika ku miliyo, pashishe, ku nkama ne nkama ya miliyo. Bakenza mishindu mishilangane ya diludika ekleziya, bu mudi hiérarchie (dilondangana dia mianzu mu ekleziya), presbytérianisme (muludika kudi ba-pastere badi buonso buabo ne muanzu wa muomumue), ne congrégationiste (mudi ekleziya wonso ne budikadidi bua kudiludika). Kadi, nsombelu anyi mitabuja a bena mu ekleziya eyi kabivua bileja nansha kakese dikokeshibua diabu kudi Yehowa. Kayivua mu diumvuangana ne teokrasi nansha!

21, 22. (a) Mmunyi muvua Yehowa muasulule tshiakabidi teokrasi mu tshikondo etshi tshia ku nshikidilu? (b) Nnkonko kayi pa bidi bitangila teokrasi yandamunyibua musangu udi ulonda?

21 Mu tshikondo etshi tshia ku nshikidilu wa bulongolodi ebu bua malu, kuvua ne bua kuenzeka ditapulula dia bena nkristo balelela ku bena nkristo ba dishima. (Matayi 13:37-43) Ditapulula edi diakenzeka mu 1919, tshidimu tshia tshisabu mu mianda ya teokrasi. Mu tshikondo atshi, mulayi munene udi mu Yeshayi 66:8 wakakumbana: “Nnganyi wakamona malu bu nunku? Ditunga nediledibue mu bisama bia lulelu mu dituku dimuepele anyi? Peshi ditunga nediledibue musangu umuepele?” Diandamuna ku nkonko eyi divua eyowa wa tshikuma! Mu 1919, tshisumbu tshia bena nkristo tshiakadisunguluja tshiakabidi bu “ditunga” diditapulule. “Ditunga” dia teokrasi diakaledibua anu bu mu dituku dimuepele! Bu mudi tshikondo tshia ku nshikidilu tshienda tshiipidila, bulongolodi bua ditunga edi dipiadipia bakabuakaja mushindu wa kuakananganabu menemene ne ebu buvuaku mu siekele wa kumpala. (Yeshayi 60:17) Kadi, buvua misangu yonso mu diumvuangana ne teokrasi. Pa bidi bitangila nsombelu ne mitabuja, buvua pa tshibidilu bunemeka mikenji mifundisha ku spiritu wa Nzambi ne mêyi-maludiki a mu Mifundu. Ne buvua misangu yonso bukokela Mukalenge mubanjija, Yezu Kristo.​—Misambu 45:17; 72:1, 2.

22 Udiku umue wa ku aba badi mu teokrasi eu anyi? Udiku ne bukokeshi kampanda muomu anyi? Bikalabi nanku, udiku mumanye tshidi kuenza malu mu diumvuangana ne teokrasi kumvuija anyi? Udiku mumanye mateyi akuepuka anyi? Nkonko eyi ibidi ya ndekelu neyikonkononyibue mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

Udi mua kumvuija anyi?

◻ Teokrasi ntshinyi?

◻ Mmu ngumvuilu kayi muvua Izalele muikale mu teokrasi?

◻ Yehowa wakatumika ne ndongoluelu kayi bua kuvuluija bakalenge se: Izalele uvua ditunga dia teokrasi?

◻ Mmu ngumvuilu kayi muvua tshisumbu tshia bena nkristo tshikale ditunga dia teokrasi, ne mmunyi muvuatshi tshilongolodibue?

◻ Mbulongolodi kayi bua teokrasi buakenjibua mu tshikondo tshietu etshi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 12]

Kumpala kua Ponse Pilato, bakokeshi bena Yuda bakanyisha Kezare pamutu pa Mukalenge muteka kudi Yehowa bilondeshile teokrasi

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu