TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w98 1/9 dib. 13-18
  • Shala mulamate ku teokrasi

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Shala mulamate ku teokrasi
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Teokrasi mulelela ntshinyi?
  • Bulongolodi bua teokrasi
  • Mmuenenu wa teokrasi bua bukokeshi bua panu
  • Teka butumbi bua Nzambi pa muaba wa kumpala
  • “Nulue bidikiji ba Nzambi”
  • Yehowa udi ukokesha—ku butuangaji bua Teokrasi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Balami ne mikoko mu Teokrasi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Mmuenenu wa bena nkristo pa bukokeshi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Tukokele bukokeshi ne disanka
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
w98 1/9 dib. 13-18

Shala mulamate ku teokrasi

‘Yehowa udi Mulumbuluishi wetu, Yehowa udi Mutueledi wa mikenji, Yehowa udi Mukalenge wetu.’​—YESHAYA 33:22.

1. Bua tshinyi muanda wa mbulamatadi utu ukoka ntema ya bantu ba bungi?

MBULAMATADI ntshiena-bualu tshitu tshitamba kukoka ntema ya bantu bonso. Mbulamatadi muimpe udi ufila ditalala ne dilubuluka. Bible udi wamba ne: ‘Mukalenge udi ujadika buloba buende ku kulumbulula kuakane.’ (Nsumuinu 29:4) Ku lunga luseke, mbulamatadi mubi udi ufikisha ku kansungasunga, dinyanguka ne tshikisu. ‘Pakokesha muntu mubi, bantu badi batua mikemu.’ (Nsumuinu 29:2) Katshia ku kale too ne lelu, bantu mbatete mishindu mivule ya mbulamatadi​—ne bia dibungama, misangu mivule ‘mbatue mikemu’ bua tshikisu tshia bakokeshi babu. (Muambi 8:9) Nekuikaleku mbulamatadi wamanya mua kufila disankishibua dia kashidi kudi bakokedi bende anyi?

2. Bua tshinyi “teokrasi” ndiumvuija diakanyine mbulamatadi wa mu Izalele wa kale?

2 Josèphe mushikuluji wa malu a kale wakatela mushindu wa pa buawu wa mbulamatadi pakafundaye ne: “Bamue bantu mbafile bukokeshi bua tshididi kudi mfumu umue, bakuabu kudi kasumbu kakese ka bantu, ne banga kudi bantu ba bungi. Kadi nansha mushindu umue wa ku malongolodi a tshididi aa kauvua musankishe [Mozese] mutupeshi wa mikenji, kadi wakapesha tshisumbu tshiende tshia mêyi ne mikandu mmuenekelu utudi mua kubikila​—bituasua kutumika ne tshiambilu tshienza ku makolela—​bu ‘teokrasi,’ pa kuteka bumfumu bukulu ne bukokeshi buonso mu bianza bia Nzambi.” (Against Apion, II, 164-165) Bilondeshile nkonga-miaku kampanda (Concise Oxford Dictionary), teokrasi udi umvuija “mbulamatadi mulombola kudi Nzambi.” Muaku eu kawena mu Bible to, kadi udi umvuija bimpe mbulamatadi wa mu Izalele wa kale. Nansha muakalua bena Izalele kupeta mukalenge uvuabu bamona ne mêsu, mukokeshi wabu mulelela uvua Yehowa. Yeshaya muprofete muena Izalele wakamba ne: “Yehowa udi Mulumbuluishi wetu, Yehowa udi Mutueledi wa mikenji, Yehowa udi Muk[a]lenge wetu.”​—Yeshaya 33:22.

Teokrasi mulelela ntshinyi?

3, 4. (a) Teokrasi mulelela ntshinyi? (b) Mu katupa kîpi emu, mmabenesha kayi ikala teokrasi mua kutuadila bukua-bantu buonso?

3 Katshia anu Josèphe wenza muaku eu, nsangilu mivule ya bantu mmiumvuija bu teokrasi. Imue nsangilu kayivua ipesha benamu bonso manême a muomumue, ivua ikengeshangana ne tshikisu ne benamu bikale ne bulamatshi bunekesha. Bavua teokrasi milelela anyi? Ki mmu ngumvuilu uvua Josèphe mutumike ne muaku eu to. Tshilumbu tshidi se: mbalabaje diumvuija dia “teokrasi.” Tshibungu kampanda (World Book Encyclopedia) tshidi tshiumvuija teokrasi bu “mbulamatadi mudi bumfumu bulombola kudi muakuidi anyi bakuidi, ne mudi bakuidi bikale ne bukokeshi mu malu a bena ditunga ne a Nzambi.” Kadi teokrasi mulelela ki mbulamatadi mulombola kudi bakuidi nansha. Udi bushuwa bukokeshi bua Nzambi, mbulamatadi mulombola kudi Yehowa Nzambi Mufuki wa bionso bidiku.

4 Mu katupa kîpi emu, buloba bujima nebuikale muinshi mua teokrasi, ne bushuwa netshikale dibenesha dilelela. ‘Nzambi muine neikale [ne bukua-bantu], neikale Nzambi wabu. Yeye neakupule tshinsonji tshionso ku mêsu kuabu; ne lufu kaluena luikalaku kabidi; madilu kaena ikalaku kabidi; nansha muadi, nansha kanyinganyinga kabidi; malu a kumudilu akumuka.’ (Buakabuluibua 21:3, 4) Kakuena bukokeshi bua bakuidi bulombola kudi bantu bapange bupuangane budi mua kufila diakalenga dia nunku nansha. Anu bukokeshi bua Nzambi ke budi mua kudifila. Nanku bena nkristo balelela kabena bakeba bua kujadika teokrasi ku diambuluisha dia tshienzedi tshia tshididi nansha. Ne lutulu luonso mbindile Nzambi bua kujadikaye teokrasi pa buloba bujima mu tshiende tshikondo ne mu wende mushindu.​—Danyele 2:44.

5. Mmuaba kayi udi teokrasi mulelela ukuatshila mudimu lelu’eu, ne nnkonko kayi idi ijuka bua teokrasi eu?

5 Kadi mu dindila tshikondo atshi, teokrasi mulelela udi ukuata mudimu. Muaba kayi? Munkatshi mua bantu badi bakokela ku budisuile bukokeshi bua Nzambi ne bakuata mudimu pamue bua kuenza disua diende. Mbasangishe bantu aba ba lulamatu bu “tshisamba” tshia mu nyuma tshienza kudi matunga onso mu “buloba” buatshi bua mu nyuma. Bantu aba mbashadile ba ku “Izalele wa Nzambi” ne balunda babu bena nkristo bapite pa miliyo itanu ne tshitupa. (Yeshaya 66:8; Galatia 6:16, NW) Buobu aba badi bakokela Yezu Kristo, Mukalenge wa mu diulu muteka mu nkuasa kudi Yehowa Nzambi, ‘Mukalenge wa kashidi.’ (1 Timote 1:17; Buakabuluibua 11:15) Mmu mushindu kayi mudi bulongolodi ebu buikale bua teokrasi? Mmunyi mudi benamu bangata bukokeshi bua mbulamatadi ya panu? Ne mmunyi mudi bantu badi bakokesha batumikila dîyi-diludiki dia teokrasi mu tshisamba tshiabu tshia mu nyuma?

Bulongolodi bua teokrasi

6. Mmunyi mudi bulongolodi budi bumueneka buenza ne bantu mua kuikala bulombola kudi Nzambi?

6 Mmunyi mudi Yehowa udi musombele mu diulu kadiyi dimueneka mua kulombola bulongolodi buenza ne bantu? (Musambu 103:19) Mmu mushindu wa se: aba badimu badi balonda mubelu mupudija ku spiritu wa se: “Eyemena Yehowa ne mutshima webe wonso, kueyemenyi dijingulula diebe dia mianda.” (Nsumuinu 2:6; 3:5) Badi balekela Nzambi ubakokesha padibu balama ‘mukenji wa Kristo’ ne batumikila mêyi-maludiki mapudija ku spiritu a mu Bible mu nsombelu wabu wa ku dituku dionso. (Galatia 6:2; 1 Kolinto 9:21; 2 Timote 3:16; tangila Matayo 5:22, 28, 39; 6:24, 33; 7:12, 21.) Bua kuenza nenku, badi ne bua kuikala balongi ba Bible. (Musambu 1:1-3) Anu bu bena Beloya ba kale “bavua ne muoyo muimpe,” kabena balonda bantu, kadi misangu yonso badi bakonkonona mu Bible malu adibu balonga. (Malu Menza 17:10, 11, MMM; Musambu 119:33-36) Badi basambila bu mufundi wa misambu ne: “Undongeshe lungenyi ne dimanya, bualu ndi muitabe meyi ebe.”​—Misambo 119:66, MMM.

7. Mmunyi mudi butangidi bulondangana mu teokrasi?

7 Mu bulongolodi buonso mudi ne bua kuikala bamue bantu badi bakokesha anyi baludika. Bantemu ba Yehowa badi benza bia muomumue, ne badi banemeka dilondangana dia bukokeshi dileja kudi mupostolo Paulo ne: ‘Mutu wa mulume yonso udi Kristo, ne mutu wa mukaji udi mulume, ne mutu wa Kristo udi Nzambi.’ (1 Kolinto 11:3) Mu diumvuangana ne bualu ebu, anu balume badi bakumbaje malu-malomba ke badi basadila bu bakulu mu bisumbu. Ne nansha mudi Yezu udi “mutu wa mulume yonso” muikale mu diulu, “bashadile” ba ku bana babu bela manyi batshidi pa buloba, badi ne ditekemena dia kukokesha nende mu diulu. (Buakabuluibua 12:17; 20:6) Buobu aba badi benza kasumbu kasangisha ka “mupika wa lulamatu ne wa budimu.” Bena nkristo badi baleja dikokela diabu kudi Yezu, ne pa nanku kudi Yehowa udi ku mutu kua Yezu, mu ditaba butangidi bua “mupika” eu. (Matayo 24:45-47; 25:40, NW) Mushindu’eu, teokrasi udi muikale mu bulongame. “Nzambi kena Nzambi wa malu mabuelakane, kadi udi Nzambi wa ditalala.”​—1 Kolinto 14:33.

8. Mmunyi mudi bakulu bena nkristo batua dîyi-diludiki dia teokrasi nyama ku mikolo?

8 Bakulu bena nkristo badi batua dîyi-diludiki dia teokrasi nyama ku mikolo bualu badi bajingulula ne: mbena dibanza kudi Yehowa bua mushindu udibu batumika ne ndambu wa bukokeshi budibu nabu. (Ebelu 13:17) Ne padibu bangata mapangadika, badi beyemena meji a Nzambi, ki ng’abu buobu nansha. Mu muanda eu badi balonda tshilejilu tshia Yezu. Uvua muena meji wa katshia ne katshia. (Matayo 12:42) Nansha nanku wakambila bena Yuda ne: ‘Muana kêna mumanye mua kudienzela bualu, utu wenza anu budiye umona Tatu wende wenza.’ (Yone 5:19) Bakulu badi kabidi ne mmuenenu wa buena wa Mukalenge Davidi. Uvua ne bukokeshi bunene mu teokrasi. Kadi uvua musue kulonda njila wa Yehowa, ki ng’wende yeye nansha. Wakasambila ne: ‘Yehowa, unyishe njila webe, undombole mu njila mulandakane.’​—Musambu 27:11.

9. Bua matekemena mashilangane ne masanka a mudimu mashilangane mu teokrasi, mmuenenu kayi wa nkatshinkatshi udi nende bena nkristo badilambule?

9 Bamue mbadiebeje bikalatshi katshiyi kansungasunga bua bukokeshi bua mu tshisumbu kuikalabu anu kudi balume badi bakumbaje malu-malomba anyi bikalatshi katshiyi kansungasunga bua bamue kuikalabu ne ditekemena dia muoyo mu diulu eku bakuabu ne ditekemena dia muoyo pa buloba. (Musambu 37:29; Filipoi 3:20) Kadi bena nkristo badilambule badi bajingulula ne: ndongoluelu eyi mmileja mu Dîyi dia Nzambi. Nya teokrasi. Bikalabu bayele mpata, pa tshibidilu nkudi aba badi kabayi bitaba mêyi-maludiki a mu Bible. Kabidi, bena nkristo mbamanye ne: balume ne bakaji badi muomumue ku mêsu kua Yehowa bua bidi bitangila lupandu. (Galatia 3:28) Bua bena nkristo balelela, kuikala batendeledi ba Mfumu mukulu wa pa bionso ndiakalenga ditambe bunene didiku, ne badi ne disanka bua kuenza mudimu wonso udi Yehowa ubaleja bua kuenza. (Musambu 31:23; 84:10; 1 Kolinto 12:12, 13, 18) Kusakidila apu, nansha baupetele mu diulu anyi pa buloba bua mparadizu, muoyo wa kashidi nditekemena dilenga dia bushuwa.

10. (a) Mmuenenu kayi mulenga wakaleja Yonatana? (b) Mmunyi mudi bena nkristo lelu’eu baleja mmuenenu wa buena wa Yonatana?

10 Nenku, Bantemu ba Yehowa mbafuane Yonatana mutshinyi wa Nzambi, muana wa Mukalenge Shaula. Pamu’apa Yonatana uvua mua kuikala mulue mukalenge muimpe wa dikema. Kadi bua dipanga lulamatu dia Shaula, Yehowa wakasungula Davidi bua ikale mukalenge muibidi wa Izalele. Yonatana uvua mumvue luonji bua bualu ebu anyi? Tòo. Wakalua mulunda muimpe wa Davidi ne wakamukuba mene kudi Shaula. (1 Samuele 18:1; 20:1-42) Mu mushindu wa muomumue, aba badi ne ditekemena dia muoyo pa buloba kabena bumvuila aba badi ne ditekemena dia muoyo mu diulu lubabu to. Ne bena nkristo balelela kabena bumvuila aba badi ne bukokeshi bua teokrasi mu tshisumbu lubabu nansha. Pamutu pa nanku, badi ‘babanemeka bikole ne babananga,’ banyisha mudimu wabu mukole bua diakalenga dia bana babu ba mu nyuma.​—1 Tesalonike 5:12, 13, MML.

Mmuenenu wa teokrasi bua bukokeshi bua panu

11. Mmunyi mudi bena nkristo badi bakokela bukokeshi bua teokrasi bangata makokeshi a panu?

11 Bikala Bantemu ba Yehowa muinshi mua teokrasi anyi bukokeshi bua Nzambi, mmunyi mudibu bangata bakokeshi ba mu matunga abu? Yezu wakamba ne: balondi bende kabavua ne bua kuikala “ba pa buloba.” (Yone 17:16) Nansha nanku bena nkristo badi bitaba dibanza didibu nadi kudi “Kezare,” mbulamatadi ya panu. Yezu wakamba ne: badi ne bua ‘kupingajila Kezare bintu bia Kezare, kadi bintu bia Nzambi kudi Nzambi.’ (Matayo 22:21, NW) Bilondeshile Bible, mbulamatadi ya bantu ‘mmiteka milondangane mu mianzu yayi kudi Nzambi.’ Yehowa, Mpokolo wa bukokeshi buonso, mmulekele bua mbulamatadi eyi ikaleku, ne mmutekemene bua yenzele aba badi ku bulombodi buayi malu mimpe. Padiyi yenza nenku, idi ikuata mudimu bu “basadidi ba Nzambi.” Bena nkristo badi bakokela mbulamatadi wa mu ditunga didibu basombele “bua kuondo [kabu] ka muoyo.” (Lomo 13:1-7, NW) Bushuwa, bikala mbulamatadi ne bua kulomba bualu bubengangane ne mukenji wa Nzambi, muena nkristo udi ne bua ‘kutumikila mêyi a Nzambi kumpala kua mêyi a bantu.’​—Bienzedi 5:29.

12. Padi bakokeshi bakengesha bena nkristo, ntshilejilu tshia banganyi tshidibu balonda?

12 Netuambe tshinyi padi bakokeshi ba mbulamatadi bakengesha bena nkristo? Apu badi balonda tshilejilu tshia bena nkristo ba kumpala, bavua batantamene bikondo bia dikengeshibua dikole. (Bienzedi 8:1; 13:50) Bavua batekemene mateta a ditabuja aa, bualu Yezu ukavua mubadimuije ne: avua ne bua kulua. (Matayo 5:10-12; Mâko 4:17) Kadi bena nkristo abu ba kumpala kabavua bapingajile babakengeshi bubi ku bubi to; nansha ditabuja diabu kadiakateketa mu ntatu to. Pamutu pa nanku bakalonda tshilejilu tshia Yezu: ‘Pakamupendabu, yeye kakabapenda kabidi; pakakengaye, yeye kakabakanyina, kadi wakadifila mu bianza bia udi ulumbulula biakane.’ (1 Petelo 2:21-23) Eyowa, mêyi-maludiki a bena nkristo akatshimuna mayobo a Satana.​—Lomo 12:21.

13. Mmunyi mudi Bantemu ba Yehowa bandamune ku tumpanye tuenza bua kubakengesha ne kubashiminyina malu?

13 Mbia muomumue kabidi lelu’eu. Mu siekele eu wa 20, bakokeshi ba tshikisu mbakengeshe Bantemu ba Yehowa bikole, anu bu muvua Yezu mudianjile kuamba. (Matayo 24:9, 13) Mu amue matunga, bantu badi bakeba bua kusaka bakokeshi bua kuenzela bena nkristo aba ba muoyo umue bibi mbatangalaje mashimi ne malu adi kaayi malelela. Kadi nansha mudiku “lumu lubi” lua nunku, ku tshikadilu tshiabu tshilenga Bantemu badi badileja bu ba-ministre ba Nzambi. (2 Kolinto 6:4, 8) Padiku mushindu, badi baya ne tshilumbu tshiabu kudi banene ne kumpala kua tubadi tua mu ditunga mudibu bua kuleja ne: ki mbenze bualu bubi to. Badi batumika ne mishindu yonso idi imueneka bua kubingisha lumu luimpe patoke. (Filipoi 1:7) Kadi panyima pa bamane kuenza bionso bidibu mua kuenza bilondeshile mikenji, badi bashiya malu au mu bianza bia Yehowa. (Musambu 5:8-12; Nsumuinu 20:22) Padibi bikengedibua, anu bu bena nkristo ba kumpala, kabena batshina bua kukenga bua buakane nansha.​—1 Petelo 3:14-17; 4:12-14, 16

Teka butumbi bua Nzambi pa muaba wa kumpala

14, 15. (a) Mbualu kayi budi butambe mushinga bua aba badi batua dîyi-diludiki dia teokrasi nyama ku mikolo? (b) Ntshikondo kayi tshivua Solomo mufile tshilejilu tshilenga tshia budipuekeshi mu muanzu wende wa butangidi?

14 Pavua Yezu mulongeshe balondi bende bua kusambila, tshintu tshia kumpala tshiakatelaye tshivua ditumbisha dîna dia Yehowa. (Matayo 6:9) Mu diumvuangana ne muanda eu, aba badi muinshi mua teokrasi badi bakeba butumbi bua Nzambi, ki mbuabu buobu nansha. (Musambu 29:1, 2) Bible udi uleja ne: mu siekele wa kumpala muanda eu uvua tshilenduishi bua bamue bavua babenge bua kulonda Yezu bualu “bavua banange butumbi bua bantu,” bavua banange bua bantu babatumbishe. (Yone 12:42, 43, NW) Bushuwa, bidi bilomba budipuekeshi bua kuteka Yehowa kumpala kua mushinga wetu nkayetu.

15 Solomo wakaleja mmuenenu muimpe mu muanda eu. Fuanyikija mêyi ende a dibanjija nawu ntempelo mulengele uvuaye muibake ne a Nebukadnezare bua bivuaye muibake. Ne lutambishi lunekesha, Nebukadnezare wakamba ne budiambi ne: ‘Eu Babilone munene, tshiakibaka musoko eu bu muaba wa mukalenge kushikamaye ku bukole buanyi bunene bua mpete butumbi ne bunême anyi?’ (Danyele 4:30) Kadi ne budipope buonso Solomo kakangata ne mushinga bivuaye muenze mu diamba ne: “[“Nzambi,” NW] mene udi mua kusomba ne bantu pa buloba apa anyi? Diulu dijima kadiena dianji kukukumbana, amu nzubu undi muase ewu ke udi mua kukukumbana?” (2 Kulondolola 6:14, 15, 18, MMM; Musambu 127:1) Solomo kavua muditumbishe to. Uvua mumanye ne: uvua patupu muleji-mpala wa Yehowa. Wakafunda ne: ‘Palua kudibandisha, bundu bulualua kabidi; kadi meji adi kudi bantu bapuekele.’​—Nsumuinu 11:2.

16. Mmunyi mudi bakulu baleje mudibu dibenesha dia bushuwa pa kubenga kuditumbisha?

16 Bia muomumue bakulu bena nkristo badi batumbisha Yehowa, kabena baditumbisha nansha. Badi balonda mubelu wa Petelo wa se: ‘Biakuata muntu mudimu, enze bu mudi bukole buakamupa Nzambi; enze biende bua Nzambi atumbishibue mu malu onso [“ku butuangaji,” NW] bua Yezu Kristo.’ (1 Petelo 4:11) Mupostolo Paulo wakumvuija “mudimu wa mutangidi,” ki mbu muanzu munene wa lumu, kadi bu “mudimu mulenga.” (1 Timote 3:1, NW) Bakulu mbatekibue bua kusadila, ki mbua kukokesha nansha. Mbalongeshi ne balami ba mikoko ya Nzambi. (Bienzedi 20:28; Yakobo 3:1) Bakulu badipuekeshi ne bena didifila badi dibenesha dia bushuwa kudi tshisumbu. (1 Petelo 5:2, 3) “Tungunukayi ne kuangata bantu ba mushindu’au ne mushinga wa bungi,” ne nusakidile Yehowa bua mudiye mufile bakulu bavule batambe badi bakumbaje malu-malomba bua kutua teokrasi nyama ku mikolo mu “matuku [aa] a ku nshikidilu.”​—Filipoi 2:29; 2 Timote 3:1, NW.

“Nulue bidikiji ba Nzambi”

17. Mmu mishindu kayi mudi aba badi muinshi mua teokrasi bidikija Nzambi?

17 Mupostolo Paulo wakabela ne: “Nulue bidikiji ba Nzambi, bu bana banangibue.” (Efeso 5:1, NW) Aba badi bakokela teokrasi badi bakeba bua kutamba kuikala bu Nzambi mu mushindu udi muakanyine bantu bapange bupuangane. Tshilejilu, Bible udi wamba bua Yehowa ne: “Dibue, mudimu wende udi mupuangane, bualu njila yende yonso idi buakane. Nzambi wa lulamatu, kudiye kakutu kansungasunga; mujalame ne mululame.” (Dutelonome 32:3, 4, NW) Bua kuidikija Nzambi mu muanda eu, bena nkristo badi bakeba lulamatu, bujalame ne ngumvuilu mutshintshikila wa buakane. (Mika 6:8; 1 Tesalonike 3:6; 1 Yone 3:7) Badi bepuka malu a bungi adi bena panu bafike ku dianyisha, bu mudi tshiendenda, dialakana ne lukuka. (Efeso 5:5) Bualu basadidi ba Yehowa badi balonda mêyi-makulu a Nzambi, kaayi a bantu, bulongolodi buende mbua teokrasi, bukezuke ne bulenga.

18. Ntshinyi tshidi ngikadilu munene wa Nzambi, ne mmunyi mudi bena nkristo baleja ngikadilu eu?

18 Dinanga nngikadilu munene wa Yehowa Nzambi. Mupostolo Yone udi wamba ne: “Nzambi udi dinanga.” (1 Yone 4:8) Bu mudi teokrasi umvuija bukokeshi bulombola kudi Nzambi, nenku udi bukokeshi bulombola kudi dinanga. Yezu wakamba ne: ‘Bua bualu ebu bantu bonso nebamanye ne: Nudi bayidi banyi, binuasuangana nunku.’ (Yone 13:35) Bulongolodi bua teokrasi mbuleje dinanga dia pa buadi mu matuku aa makole a ku nshikidilu. Mu mvita ya dibutulangana dia bisa ya mu Afrike, Bantemu ba Yehowa bakaleja bantu bonso dinanga, kabayi batangila tshisa tshiabu nansha. Mu mvita ya mu Yougoslavie wa kale, Bantemu ba Yehowa ba mu bitupa bionso bakambuluishangana, pavua eku bisumbu bikuabu bia ntendelelu bibuelakane mu tshidibu babikila ne: dikezula dia bisa. Muntu pa buende, Bantemu ba Yehowa badi badienzeja bua kutumikila mubelu wa Paulo eu: ‘Difika dia munda ne tshiji ne lukuna ne diyoyo ne dipendangana ne lukinu luonso biumushibue kunudi; nulejangane kalolo, nuikalangane ne mitshima ya luse, nulekelangane malu mabi enu bu muakanulekelela Nzambi malu mabi enu mu Kristo.’​—Efeso 4:31, 32.

19. Mmabenesha kayi adi alua mpindieu ne mu matuku atshilualua bua aba badi bakokela teokrasi?

19 Aba badi bakokela teokrasi badi bapeta mabenesha mavule. Badi mu ditalala ne Nzambi pamue ne bena nkristo nabu. (Ebelu 12:14; Yakobo 3:17) Muoyo wabu udi ne tshipatshila. (Muambi 12:13) Badi ne bukubi bua mu nyuma ne ditekemena dishindika bua matuku atshilualua. (Musambu 59:9) Bushuwa, badi mu nsombelu udi uleja tshikalaku pikala bukua-bantu buonso muinshi mua bukokeshi bua teokrasi. Nenku Bible udi wamba ne: ‘kabiena bienzela bikuabu bintu bibi, kabiena bishipa bikuabu, mu mukuna wanyi wa tshijila wonso; bualu bua buloba nebuikale bûle tente ne kumanya kua Yehowa, bu mudi mâyi a mu mâyi manene abuikila miaba yawu yonso.’ (Yeshaya 11:9) Bushuwa netshikale tshikondo tshilenga. Tuetu bonso tuikalayi bashindike ne: tudi ne muaba mu Mparadizu utshilualua mu dishala mpindieu balamate ku teokrasi.

Udi mua kumvuija anyi?

◻ Teokrasi mulelela ntshinyi ne utu penyi lelu’eu?

◻ Mmunyi mudi bantu bakokela bukokeshi bua teokrasi mu nsombelu wabu?

◻ Mmu mishindu kayi mudi aba bonso badi muinshi mua teokrasi bakeba butumbi bua Nzambi kumpala kua buabu buobu?

◻ Ng’imue ngikadilu kayi ya Nzambi idi aba badi batua teokrasi nyama ku mikolo bidikija?

[Tshimfuanyi mu dibeji 17]

Solomo wakateka butumbi bua Nzambi kumpala kua buende yeye

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu