Buôwa mbukuate bantu
DITAYIKA dinene dia bombe buvua busokoka mu mashinyi diakanyukula nzubu wa bisasa 110 wa World Trade Center mu tshimenga tshia New-York, mu dia 26 Luishi 1993. Binunu bia bena mudimu bavua mu asansere ivua midikanga anyi bavua ne bua kutulukila mu bibandilu biuule ne miishi. Bakumvua buôwa budi butampakana mu buloba ebu bua tshikisu.
Mu matunga mavule bantu badi batshingishibua bua bombe ikadi miaba yonso mu amue matunga bu mudi Irlande ne Liban. Mu dia 12 Luabanya 1993, matayika 13 anu mu dituku dimue akashipa bantu batue ku 200 mu Bombay ku Inde! Mumonyi umue wakamba ne: “Buôwa budi mu Bombay mujima.” Bilondeshile tshikandakanda tshia Newsweek “ditampakana dia bombe misokoka mu mashinyi didi divudija buôwa.”
Buôwa bua nikleere butshidiku
Kudi buôwa bua ne: biapu bia nikleere bidi mua kutayika ku bombe. Tshingoma tshiasa ku tshiapu tshia nikleere tshidi mua kutuala tshinyangu katshiyi kubala ne dikenga. Tshiakafila kabingila ka buôwa ebu, mpavua muntu umue mutete kuya kudikuma ne mashini ende ku tshiibi tshia bukubi tshia ku tshiapu tshia nikleere ku Three Mile Island, mu Etats-Unis.
Bavule badi ne buôwa bua se bena tshikisu-batshingishanganyi ne bamfumu bajingi ba bukole nebapete bingoma bia nikleere. Bamue badi ne buôwa bua se: binunu bia bashikuluji ba nikleere badi balofu ku Union Soviétique wa kale nebatete kupanyisha mamanya-kuenza abu. Kadi pa bidi bitangila bingoma bia nikleere bia bunene bushadile bitue ku 15 000 bidi bitangalake mu matunga a Union Soviétique wa kale? Lelu mudi matunga aa mu dikolakana dinene dia nsombelu wa lupetu, kudi buôwa bua ne: bimue bia ku bingoma ebi nebipanyishibue kudi musumbi kayi yonso
Tshikisu ntshilela buôwa
Dimuangalaka dinene dia njiwu ya tshikisu didi dikuatshisha bantu buôwa mu nzubu yabo ne mu misesu. Bena Amerike batue ku 23 200 bavua bashipibue mu 1990. Tshilejilu mu musoko wa Chicago, didiunda dia dinua dia bintu bia lulengu (cocaïne) divua difikishe ku dishipa dia bantu batue ku 700 mu tshidimu tshimue. Miaba mikuabo ya imue misoko ikadi milue miaba ya diluangana mvita, mudi bapitshi ba njila too ne bana bafuila mu dipitakana dia masashi. Tshimue tshikandakanda tshiakamba ne: “Tshikisu tshidi tshienda tshidiunda lukasa lukasa munkatshi mua misoko . . . Kakuena tshisumbu tshia bantu nansha tshimue mu Etats-Unis tshidi tshiepudibue ku njiwu ya bintu bia lulengu ne bansonga benzavi. Tshidimu tshionso dimue dia ku mêku wonso anayi a ku Amerike ditu dipetangana ne njiwu ya tshikisu anyi buîbi.” U.S.News & World Report, 7 Kasuamansense 1991.
Bakaji badi mu dipampakana bua ditshina dia dikuatshibua ku bukole kudi balume. Mu France dikuata bakaji ku bukole didi dimanyikibue ndidiunde misangu 62 pa lukama kutuadija mu tshidimu tshia 1985 too ne tshia 1990. Munkatshi mua bidimu bisambombo dikuata bakaji ndivule mu bungi bua 27 000 ku Canada. Allemagne mmuleja dikuata mukaji dimue ku minite 7 yonso.
Bana badi batshina bua dikubibua diabu. Tshikandakanda tshia Newsweek tshidi tshiamba ne mu Etats-Unis “bana too ne ba mu kalasa kapuekele kiinayi ne kiitanu badi ne bingoma biabu nkayabu, ne balongeshi ne balombodi ba tulasa badi ne buôwa.” Nsombelu eu mukolakane mmusaka bilongelu binene, tshimue tshia binayi bia mu bimenga bua kuenza mudimu ne biamu bidi bitandula tshintu tshionso tshia tshiamu. Kadi bana ba mutu mukole badi bapeta mushindu wa kusokoka bingoma pa kubipitshisha pa madidishi kudi bakuabo.
Buôwa bua SIDA
Bantu bavulavulayi badi ne buôwa bua kupeta SIDA. Badi bamupeta mbapita pa 230 000 mu Etats-Unis nkayamu. SIDA mmulue tshiledi tshia lufu tshisambombo munkatshi mua bena bidimu 15 too ne ku 24. “Matuku atshilualua mmadianjila kukuatshisha buôwa bua dimuangalaka dikole dia disama”, ke mudi Newsweek wamba.
Lufu lua SIDA ndupita kuvula munkatshi mua baji ba maja, benji ba manaya ne ba bindidimbi, tungimba, bena malu a mvuadilu ne televizion, bazodi ne basongi ba bintu ne bakuabo bena midimu ya mushindu umue umue eu. Luapolo lumue luakamba ne: ku balume badi mu Paris, badi bafue munkatshi mua ba-kamona-kamba, bazodi ne basongi ba bintu ne bena malu a kujikija lutetuku, bantu 60 pa lukama ba bidimu 25 too ne 44, mbafue ne SIDA. Bulongolodi budi butangila malu a bukole bua mubidi (O.M.S.) budi buamba ne: miliyo muanda mukulu too ne ku dikumi ya bantu mu buloba idi ne tuishi tua SIDA. Doktere Michael Merson, mulombodi wa O.M.S. wakamba ne: “Mbimueneke patoke ne bipeta bia disama dia SIDA bidi bienda bibipa menemene lukasa mu buloba bujima, nangananga mu matunga mapela.”
Kabiyi mpata, kudi buôwa bua bintu bidi bitunyunguluke ne bua bintu bikuabo. Luapolo mimana kufila idi ileja patoke se: buôwa mbukuate bantu. Kudi diumvuija dia pa buadi pa bualu ebu anyi? Tudiku mua kutekemena disanka dia dipikudibua ku buôwa anyi?
[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 2]
Cover photos: Left: Tom Haley/Sipa Press; Bottom: Malanca/Sipa Press
[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 3]
Bob Strong/Sipa Press