Udiku mua kudima busunguluji buvule anyi?
BUSUNGULUJI “mbukokeshi anyi ndikanda dia tshieledi tshia lungenyi didi ditshiambuluisha bua kusunguluja tshintu kampanda ku tshikuabu.” Budi kabidi mua kuikala “butue bua meji” anyi “bukokeshi bua kumona mashilangana a bintu anyi ngenyi.” Ke mudi nkonga-miaku wa Webster’s Universal Dictionary wamba. Mbiumvuike patoke se: busunguluji nngikadilu wa kujinga. Mushinga wabu mmumueneke mu miaku ya Solomo ya ne: “Pabuela meji mu mutshima webe ne palengela dimanya bua anyima webe, . . . busunguluji nebukukube, bua kukusungilabi ku njila mubi.”—Nsumuinu 2:10-12, NW.
Eyowa, busunguluji nebutuambuluishe bua kukandamena “njila mubi,” udiku mu mushindu mualabale lelu’eu. Ne budi butuala makuabu mabenesha mavule. Tshilejilu, baledi batu bumvua misangu mivule bana babu bamba ne: ‘Kanuena numvua nansha kakese!’ Pa kuenda amu kakese muntu munda, baledi badi basunguluja mbamanye mushindu wa kutundubuluja nyanji ne dilubakana bidi bitatshisha bana babu. (Nsumuinu 20:5) Mulume muena busunguluji neateleje mukajende bua kupeta bujinguludi mu ngelelu wa meji ne nyanji bia mukajende pamutu pa kuandamuna mu tshiputuku. Mukaji neenze bia muomumue ne bayende. Mushindu’eu, “ku meji nzubu neibakibue, ne ku busunguluji neikale mushindame bikole.”—Nsumuinu 24:3, NW.
Busunguluji budi buambuluisha muntu bua kumona mua kupita bimpe ne nsombelu. Nsumuinu 17:27 (NW) udi wamba ne: “Muntu udi ukanda mêyi ende udi ne dimanya, ne muena busunguluji mmupole-malu mu lungenyi.” Muena busunguluji kêna unyingabala lukasa, pa kuenza malu wonso lukasa kakuyi diela meji. Udi wela meji ne ntema ku bipeta bidi mua kupetshibua kumpala kua kuenzaye bualu. (Luka 14:28, 29) Udi kabidi ushemesha malanda a ditalala ne binende bualu “mishiku ya budimu” idi imufikisha ku disungula miaku yende ne ntema. (Nsumuinu 10:19; 12:8, NW) Kadi, tshidi ne mushinga mukole, muena busunguluji udi wanyisha ne budipuekeshi buonso mikalu yende ne utangila kudi Nzambi pamutu pa bantu bua kupeta buludiki. Bualu ebu budi busankisha Yehowa ne budi kamue kabingila ka didima busunguluji.—Nsumuinu 2:1-9; Yakobo 4:6.
Dipanga busunguluji dia Izalele
Njiwu ya dipanga kuleja busunguluji idi imueneka mu bualu kampanda buakenzeka ku ntuadijilu wa miyuki ya Izalele. Pa kuela meji ku tshikondo atshi, mufundi wa misambu muenzeja kudi spiritu wakamba ne: “Bankambua betu mu Ejipitu, kabakaleja nansha kakese bujinguludi mu midimu yebe ya dikema. Kabakavuluka divulangana dia bulenga-bunangi buebe bunene, kadi bakatomboka ku mbuu, ku Mbuu Mukunze.”—Musambu wa 106:7, NW.
Mozese pakapatulaye Izalele mu Ejipitu, Yehowa ukavua mumane kuleja bukole buende ne dipangadika diende dia kupikula tshisamba tshiende pa kuvuija bipupu dikumi pa bukokeshi bukole abu bua buloba bujima. Pakamana Faraone kulekela bena Izalele bua kuya, Mozese wakaya nabu ku mielelu ya Mbuu Mukunze. Kadi, biluilu bia Ejipitu biakabalonda bua kubakuata. Biakamueneka bu se: bena Izalele bavua bapona mu buteyi, ne se: budikadidi butshivuabu bafumina ku dipeta buvua ne bua kuikala amu bua mutantshi mukese. Nunku muyuki wa mu Bible udi wamba ne: “Bena Izalele bakakuatshika buôwa bukole ne bakatuadija kuelela Yehowa mbila mikole.” Ne bakakudimukila diakamue Mozese, bamba ne: “Ebu mbualu kayi buudi mutuenzele pa kutupatula mu Ejipitu? . . . Bualu mbitambe buimpe bua tuetu kusadila bena Ejipitu pamutu pa tuetu kufua mu tshipela.”—Ekesode 14:10-12, NW.
Buôwa buabu kabuena mua kumvuika patudi tuvuluka se: bakavua bamane kudimuenena nkayabu bilejilu dikumi bia dikema bia bukole bua Yehowa. Bavua bamanye nkayabu tshivua Mozese ne bua kubavuluija bidimu 40 pashishe: ‘Yehowa wakatupatula mu Ejipitu ne tshianza tshikole ne diboko diende diolola ne malu makole ne bimanyinu ne malu a dikema.’ (Dutelonome 26:8) Nunku, anu bu muakafunda mufundi wa misambu, pakela bena Izalele nyima ku bulombodi bua Mozese, “kabakaleja nansha kakese bujinguludi.” Nansha nanku, mu diumvuangana ne dilaya diende, Yehowa wakatshimuna mu mushindu wa kukatshila biluilu bia Ejipitu.—Ekesode 14:19-31.
Ditabuja dietu didi bia muomumue mua kuteketa bituikala ne mpata anyi ngelakanyi patudi tupeta mateta. Busunguluji nebutuambuluishe bua kumona malu misangu yonso mu mushindu muakane, pa kuvuluka mudi Yehowa mupite muntu yonso udi mua kuikala muluishi wetu bunene. Busunguluji nebutuambuluishe kabidi bua kuvuluka bikadi Yehowa mumane kutuenzela. Nebutuambuluishe bua katuvulaminyi nansha kakese bualu ebu se: Yeye ke udi “ulama bonso badi bamunanga.”—Musambu wa 145:18-20.
Dipeta busunguluji bua mu nyuma
Busunguluji kabuena budiluila nkayabu patudi tuenda tukola. Budi ne bua kudimibua. Mukalenge muena meji Solomo, wakenda lumu mu bukua-matunga bua busunguluji buende, wakamba ne: “Wa diakalenga mmuntu udi mupete meji, ne muntu udi upeta busunguluji, bualu kuikala nawu bu lupetu nkuimpe kupite kuikala ne argent bu lupetu, ne kuikala nawu bu tshipeta nkuimpe kupite ngolo muine.” (Nsumuinu 3:13, 14, NW) Nkuepi kuakapetela Solomo busunguluji buende? Kudi Yehowa. Yehowa pakebejaye Solomo dibenesha divuaye musue, Solomo wakandamuna ne: “Udi ne bua kupa musadidi webe mutshima wa butumike bua kulumbuluisha bantu bebe, bua kusunguluja bimpe ne bibi.” (1 Bakelenge 3:9, NW) Eyowa, Solomo wakakeba Yehowa bu mumuambuluishi wende. Wakalomba busunguluji, ne Yehowa wakamupabu mu mushindu mualabale mupite. Tshipeta? “Meji a Salomone avua mapite a bena meji bonso ba kudi diba dipatukila ne a bena Ejipitu bonso.”—1 Bamfumu 5:10, MMM.
Malu mamonamona kudi Solomo adi atuleja kutudi mua kuya mu dikeba dietu dia busunguluji. Anu bu Solomo, tudi ne bua kubukebela kudi Yehowa. Mmunyi? Eyo, Yehowa mmutupeteshe Dîyi diende, Bible, udi utupesha bujinguludi mu ngelelu wende wa lungenyi. Patudi tubala Bible, tudi tumbula mu mpokolo wa mushinga mukole wa dimanya diatupetesha nshindamenu wa busunguluji bua mu nyuma. Tudi ne bua kueleela meji pa mamanyisha atudi tunguija mu dibala dietu dia Bible. Pashishe, tudi mua kutumika nawu bua kuangata mapangadika makane. Mu tshikondo tshikumbane, makokeshi etu bua kusunguluja adi akola mu mushindu utudi tulua “bantu bakole mu ngumvuilu,” bakumbane bua “kujingulula [anyi, kusunguluja] tshidi tshimpe ne tshidi tshibi.”—1 Kolinto 14:20, NW; Ebelu 5:14; fuanyikija ne 1 Kolinto 2:10.
Bia mushinga, tudi petu mua kubabidila busunguluji buvua Yehowa mupeshe Solomo. Mmunyi? Solomo wakalua muntu mupiluke mu diumvuija meji mu nsumuinu, ivua bushuwa, biambilu bikepesha menemene bia meji menzeja kudi spiritu wa Nzambi. Mivule ya ku nsumuinu eyi mmilama mu mukanda wa mu Bible wa Nsumuinu. Dilonga mukanda eu didi dituambuluisha bua kubabidila busunguluji bua Solomo ne kabidi bua tuetu nkayetu kukolesha busunguluji.
Bua kupeta diambuluisha mu dilonga dietu dia Bible, tudi mua kutumika ne biumvuiji bia dilonga dia Bible, bu mudi bibejibeji bia Tshibumba tshia Nsentedi ne Réveillez-vous! Munkatshi mua bidimu bipite pa 116, Tshibumba tshia Nsentedi ntshimanyishe Bukalenge bua Yehowa kudi bena mitshima miakane. Tshibejibeji tshia Réveillez-vous! ne ebi biakapatuka kumpala kuatshi mbifile mumvuija pa nsombelu ya mu bulongolodi ebu bituadijile mu 1919. Bibejibeji ebi bibidi bidi bikonkonona malelela a mu Bible ne bipetesha bukenke bua mu nyuma budi buenda budiunda budi butuambuluisha bua kusunguluja ntupakanyi, nansha eyi idi milongeshibue kudi Bukua-buena-nkristo peshi eyi idi isanganyibua mu mishindu yetu nkayetu ya diela meji.—Nsumuinu 4:18.
Dikuabu diambuluisha bua kukolesha busunguluji mbulunda buakane. Lumue lusumuinu lua Mukalenge Solomo ludi luamba ne: “Udi wenda ne bena meji udi ulua muena meji, kadi udi ubuelakana ne ba[p]ote neakenge bua bualu ebu.” (Nsumuinu 13:20) Mbia bundu pa kumona se: Rehoboame, muana wa Mukalenge Solomo, kakavuluka lusumuinu elu mu tshikondo tshia mushinga tshia muoyo wende. Kunyima kua lufu lua tatuende, bisa dikumi bia ku Nord bia Izalele biakalua kudiye bua kulomba se: abapepejileku majitu abu. Kumpala, Rehoboame wakakeba mibelu kudi balume bakole, ne buobu aba bakaleja busunguluji pakamukankamijabu bua kumvuila bakokedi bende. Pashishe, wakaya kudi bansongalume. Buobu aba bakaleja dipanga malu ne dibula dia busunguluji, pa kukankamija Rehoboame bua kuandamuna bena Izalele ne mikanu. Rehoboame e kutua ku tshia bansongalume. Ne tshipeta kayi? Izalele wakatomboka, ne Rehoboame wakajimija tshitupa tshinene tshia bukalenge buende.—1 Bakelenge 12:1-17.
Tshitupa tshia mushinga mukole mu dikolesha busunguluji ndikeba diambuluisha dia spiritu munsantu. Pa kulondolola malanda a Yehowa ne bena Izalele kunyima kua dipikudibua diabu ku bupika mu Ejipitu, mufundi wa Bible Nehemiya wakamba ne: “Wakabapa spiritu webe muimpe bua kubavuija badimuke.” (Nehemiya 9:20, NW) Spiritu wa Yehowa udi kabidi mua kutuambuluisha bua tuetu kudimuka. Paudi ulomba mu masambila spiritu wa Yehowa bua kupeta busunguluji, ulombe ne dieyemena dijima bualu Yehowa “udi upesha buonso ne muoyo muimpe kayi utompuela.”—Yakobo 1:5, NW; Matayo 7:7-11; 21:22.
Busunguluji ne bujinguludi
Mupostolo Paulo wakaleja busunguluji pakalongeshaye bantu ba matunga bulelela. Tshilejilu, musangu kampanda, pavuaye ku Atena, uvua “upita ne njila ne kukenketaye ne ntema” bintu biabu bivuabu batendelela. Paulo uvua mujingila kudi mpingu, ne wakafika munda. Mpindieu uvua ne bua kuangata dipangadika. Uvua ne bua kutungunuka ne luendu luende ne kupuwa anyi? Peshi uvua ne bua kuakula patoke pa bidi bitangila ntendelelu mutangalake wa mpingu wakamufikisha munda bikole, nansha muvua kuenza nunku mua kumukebela njiwu?
Paulo wakatumika ne busunguluji. Ukavua mumone muaba kampanda tshilambuidi tshivua ne mifundu eyi ne: “Kudi Nzambi ukena mumanyike.” Ne bukalanga buonso, Paulo wakanyisha dinemekela diabu dia mpingu ne pashishe kukuataye mudimu ne tshilambuidi atshi bu njila wa kubangila tshiena-bualu tshia “Nzambi wakenza buloba ne bintu bionso bidipu.” Eyowa, Yehowa uvua Nzambi uvuabu kabayi bamanye! Mushindu’eu, Paulo wakangata ne mushinga mmuenenu wabu pa muanda eu ne kufika ku difila bumanyishi bua mpatshi. Ne tshipeta kayi? Bungi kampanda bua bantu bakanyisha bulelela, pa kusangisha “Denis, mulumbuluishi kampanda wa kabadi ka ku Areopage, ne mukaji kampanda muena dîna dia Damaris, ne bakuabu kabidi.” (Bienzedi 17:16-34, NW) Ntshilejilu kayipu tshia busunguluji tshivua Paulo mufile!
Kabiyi mpata, busunguluji kabuena budiluila kakuyi lutatu anyi ku tshilelelu. Kadi ku diambuluisha dia lutulu, masambila, madikolela malelela, bulunda ne meji, dilonga dia Bible ne dieleelapu meji, ne dieyemena spiritu munsantu wa Yehowa, udi pebe mua kubudima.