TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w96 15/5 dib. 29-31
  • Udi mpanda-njila muena mmuenenu muakanyine anyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Udi mpanda-njila muena mmuenenu muakanyine anyi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Ushale mukole mu nyuma!
  • Dikala ne mmuenenu muakanyine wa majitu a dîku
  • Mmuenenu muakanyine mu malu a mfranga
  • Bampanda-njila bena mmuenenu muakanyine​—dibenesha dilelela
  • Mabenesha a mudimu wa bumpanda-njila
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Bampanda-njila—Peshayi ne nenupete mabenesha
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Bumpanda-njila budi bukolesha malanda etu ne Nzambi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2013
  • Unanukile mu mudimu wa bumpanda-njila
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
w96 15/5 dib. 29-31

Udi mpanda-njila muena mmuenenu muakanyine anyi?

MÊSU a tatu mmasanguluke padiye windila ne maboko muolola bua muanende wa bakaji kuelaye ne dishinshila biidia biende bia kumpala. Diakamue padiye udishinda, udi umukankamija bua atete tshiakabidi. Mmumanye se: mu katupa kîpi muana eu neafike ku diimana tendee ne bukole.

Bia muomumue, bidi mua kukengela tshikondo kampanda ne dikankamijibua kumpala kua ministre mpanda-njila mupiamupia kufikaye ku mmuenenu muakanyine udi ukengedibua bua kulubuluka bu mumanyishi wa ku dîba ne ku dîba wa Bukalenge. Bampanda-njila bavule badi batungunuka ne kusadila ne disanka munkatshi mua makumi a bidimu. Bakuabu badi bajimija mmuenenu wabu muakanyine bua mashintuluka akena matekemena mu nsombelu yabu. Bamue badi bafika too ne ku dijimija disanka diabu. Mu ditunga kampanda, bantu 20 pa lukama ba ku aba bàdì batuadija bumpanda-njila badi bimanyika mu bidimu bibidi bia kumpala bia mudimu wabu wa ku dîba ne ku dîba. Ntshinyi tshidi mua kulekesha mpanda-njila kampanda mudimu eu wa disanka dia bungi? Kudiku bualu kampanda budi mua kuenjibua bua kuepuka bipumbishi ebi anyi?

Nansha mudi masama, ntatu ya mfranga, ne majitu a dîku mua kufikisha bamue ku dilekela mudimu wa ku dîba ne ku dîba, tshipumbishi tshinene bua bakuabu ndipanga kulama mmuenenu muakanyine pankatshi pa majitu kabukabu a Buena-nkristo. Mmuenenu muakanyine udi umvuija “nsombelu kampanda mudi tshitupa kansanga, bualu, anyi buenzeji nansha bumue kabiyi bipite bikuabu ku bujitu anyi bipite bikuabu bionso ku bunene.”

Yezu Kristo wakaleja bayidi bende mushindu uvua mudimu wa diyisha ne dienza bayidi ne bua kuenjibua. Mu mudimu wende yeye muine, wakaleja kabidi mushindu udi mmuenenu muakanyine ulamibua. Yezu wakaleja ne: bamfumu bena malu a Nzambi bena Yuda bavua bapange mmuenenu muakanyine, pa kubambila ne: “Nudi nupesha [Nzambi, NW] tshia dikumi tshia bikunyibue bu luenyi, tshidibua luenyi ne tshikote, kadi nudi nulengulula malongesha matambe bunene a mu Mikenji, bu buakane, luse ne lulamatu: abu ke bualu bunu[vua] ne bua kuenza kanuyi nulengulula bionso bidi bishala.”​—Matayo 23:23, Muanda Mulenga Lelu.

Dîyi-diludiki edi didi ne mushinga wa muomumue lelu’eu, nangananga mu mudimu wa bumpanda-njila. Basakibue ne musangelu ne mmuenenu muimpe, bamue mbatuadije bumpanda-njila kabayi badilongolole menemene bua mudimu eu anyi kabayi bakonkonone bionso bidiwu ulomba. (Luka 14:27, 28) Bakuabu mbalue kudiina ne kasuki mu mudimu wa budimi, bu tshipeta mbalengulule ngikadilu mikuabu ya mushinga ya Buena-nkristo. Mmunyi mudibu mua kudima ne kulama mmuenenu muakanyine?

Ushale mukole mu nyuma!

Yezu kakalengulula nansha kakese malu ende a mu nyuma. Nansha muvua misumba ya bantu ivua ilua bua kumuteleja ne kuondapibua imulomba dîba dia bungi, uvua udisumbila dîba bua kuenza masambila a dieleela meji. (Mâko 1:35; Luka 6:12) Bumpanda-njila buenza ne mmuenenu muakanyine lelu’eu budi kabidi bulomba se: mpanda-njila yonso ababidile menemene mishindu yonso idiku bua kushala mukole mu nyuma. Paulo wakelangana meji ne: “Nunku wewe udi uyisha mukuabo, kuena udiyisha, anyi?” (Lomo 2:21) Bushuwa ntshilema bua kuuja dîba dietu tente ne midimu ya diyisha bakuabu eku tulengulula bua kudisumbila tshikondo bua dilonga dia muntu pa nkayende diakanyine ne masambila a pa tshibidilu.

Kumiko mmuikale mpanda-njila munkatshi mua bidimu makumi abidi. Nansha mudiye ne bana basatu ne mulume ukena muena kuitabuja, mmujingulule ku malu mamonamona se: buende yeye tshikondo tshitambe buimpe bua kubala ne kulonga Bible mbutuku kumpala kua kulala. Padiye ulonga, udi ufunda nangananga ngenyi idiye mua kutumika nayi mu mudimu wa budimi bua kumonaye mua kulama mudimu wende wa ku dituku ku dituku wa nsongo ne ùdì ukoka ntema. Bampanda-njila bakuabu bàdì balubuluke badi babiika kumpala kua bena dîku bonso bua kubabidila dipetulula dia makanda a mu nyuma mu mêba a ku matshi kupòle a mu dinda. Udi mua kuikala ne bikondo bikuabu biakanyine biteka ku luseke bua kudilongolola bua bisangilu ne kuikala mudikumbaje bua kubala mikanda mipiamipia ya Buena-nkristo. Biwajinga kulama disanka mu mudimu, dilonga dia muntu pa nkayende ki ntshintu tshidi mua kuenjibua lukasa lukasa anyi kulenguludibua nansha.

Dikala ne mmuenenu muakanyine wa majitu a dîku

Baledi bampanda-njila badi kabidi ne bua kulama mu lungenyi se: tshitupa tshinene tshia “disua dia Yehowa” buabu buobu tshidi tshikonga kutabalela majinga a ku mubidi, a mu mpampakenu, ne a mu nyuma a dîku diabu mene. (Efeso 5:17, NW; 6:1-4; 1 Timote 5:8) Imue misangu nansha muena dibaka muena kuitabuja ne bena mu dîku badi batshina se: kabakupeta diambuluisha anyi dikuatshisha kudi mukaji anyi mamu diakamue padiye utuadija bumpanda-njila. Ngenyi ya mushindu’eu idi ifikisha ku diandamuna kampanda dikena ditambe kuikala dia musangelu ku dijinga diende dia kulua mpanda-njila. Kadi, ku didilongolola dimpe ne ku didianjila kuela meji, mmuenenu muakanyine udi mua kulamibua.

Bampanda-njila ba bungi badi benza madikolela bua kukumbaja mudimu wabu wonso wa buambi padi bena dîku kabayi kumbelu. Kumiko, utuatedi kuulu eku, udi ushala ne dîku diende padibu badia mu dinda, ulayangana ne bayende ne bana bende padibu bapatuka mu dinda, ne walukila kumbelu kabayi banji kupingana. Utu udianjila kulamba mu Dimue dionso biakudia bia bungi bua kupetaye mushindu wa kudiolola ne kudia biakudia ebi pamue ne dîku diende pamutu pa kudipesha mudimu wa bungi mu tshikuku. Kuenza midimu ibidi anyi kupita apu musangu umue, bu mudi kulongolola mu nzubu eku ulamba biakudia, kudi kabidi kuambuluisha. Mushindu eu, Kumiko utu upeta too ne tshikondo tshia kubikila balunda ba bana bende ne kubalongoluela malu kampanda a pa buawu adi akuatshisha milowo.

Padi bana balua bansonga, batu misangu mivule bakengela ditabalela dia bungi dia kudi baledi babu mu diakama mpampakenu mipiamipia, majinga, mpata, ne ditshina bìdì bibanemenena. Ebi bidi bilomba ditabala ne diakajilula mu programe wa muledi udi mpanda-njila. Tangila tshilejilu tshia Hisako, mamu kampanda wa bana basatu udi mpanda-njila. Ntshinyi tshiakenzaye pakatuadija muanende mukulumpe wa bakaji kuleja dipanga dia disanka ne musangelu bua bisangilu bia Buena-nkristo ne bua mudimu wa budimi bua buenzeji bua balongi nende bena bulongolodi ebu? Dikengela dilelela dia muanende wa bakaji divua dia kunanga bikole bulelela ne kutuishibua menemene se: diditapulula ne bulongolodi ebu divua tshienzedi tshitambe buimpe.​—Yakobo 4:4.

Hisako udi wamba ne: “Ngakapangadija bua kulonga nende tshiakabidi malongesha a nshindamenu mu mukanda wa Kuikala ne muoyo wa kashidi ku dituku ku dituku. Kumpala tuvua tulonga amu minute mikese bualu muananyi wa bakaji eu uvua udinyenga misangu yonso bua kusama kukole kua tshifu ne mutu pavua dîba dia kulonga dikumbana. Kadi mvua ndonga nende pa tshibidilu. Kunyima kua ngondo bungi kampanda, mmuenenu wende wakalubuluka bikole, ne biakamufikisha mu mutantshi muîpi ku didilambula ne ku batismo.” Mpindieu Hisako udi usanka mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba pamue ne muanende wa bakaji.

Batatu bampanda-njila badi pabu bakengela kuikala batabale bua kabalu kukutakajibua mu ditabalela bantu badi ne dijinga dia kumanya bivule mu budimi ne midimu yabu ya mu tshisumbu ne kupanga bua kupesha bana babu badi benda bakola dikuatshisha dikole dia mu mpampakenu ne buludiki budi bubakanyine. Ebu ki mbujitu budi mulume ne bua kupuila mukajende. Mukulu kampanda muena nkristo udi ne bivule bia kuenza ne musadile mutantshi mule bu mpanda-njila ne muikale kabidi wenduluka mushinga mukese mmulongolole tshikondo tshia kulonga ne yonso wa ku bana bende banayi muntu pa nkayende. (Efeso 6:4) Kusakidila apu, utu udilongolola bua bisangilu bia ku lumingu pamue ne dîku diende. Bampanda-njila bena mmuenenu muakanyine kabena balengulula mêku abu mu malu a ku mubidi anyi a mu nyuma.

Mmuenenu muakanyine mu malu a mfranga

Mmuenenu muakanyine wa majinga a ku dituku dionso udi bualu bukuabu budi bampanda-njila ne bua kuenza madikolela bua kulama mmuenenu muimpe muakanyine. Apa kabidi, tudi mua kulongela bivule ku tshilejilu tshimpe ne mibelu ya Yezu. Wakadimuija bua kuepuka kutamba kusumpakana bua majinga a ku mubidi. Bishilangane, wakakankamija bayidi bende bua kuteka Bukalenge pa muaba wa kumpala, pa kubalaya se: Nzambi uvua ne bua kubatabalela bu mudiye wenza kabidi bua bishadile bia bifukibua biende. (Matayo 6:25-34) Pa kulonda mubelu eu muimpe, bampanda-njila ba bungi mbakumbane bua kushala mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba bidimu bivule, ne Yehowa mmubeneshe madikolela abu bua kudipetela ‘bidia bia buatshia-buatshia.’​—Matayo 6:11.

Mupostolo Paulo wakabela bena nkristo nende bua ‘butshintshikidi buabu bumanyike kudi bantu bonso.’ (Filipoi 4:5, NW) Bushuwa, butshintshikidi nebutulombe bua kutabalela mu mushindu mukumbanyine makanda etu a mubidi. Bampanda-njila bena mmuenenu muakanyine badi benza madikolela onso bua kuleja butshintshikidi mu nsombelu wabu ne mu mmuenenu wabu pa bidi bitangila bintu bia ku mubidi, bamanye se: bakuabu badi batangila ne ntema ngikadilu wabu.​—Fuanyikija ne 1 Kolinto 4:9.

Bansonga bàdì badifila mu mudimu wa bumpanda-njila badi ne bua kudilama ku dibabidila mu mushindu mubi kalolo ka baledi babu. Pikalabu basombele ku nzubu kua baledi babu, nebikale mua kuleja mmuenenu muakanyine muimpe ne dianyisha pa kudifila mu midimu ya kumbelu ne kuikala ne mudimu kampanda wa dîba dikese udi mua kubambuluisha bua kukumbaja tshiabu tshitupa mu difila mfranga idi itudibua ku nzubu.​—2 Tesalonike 3:10.

Bampanda-njila bena mmuenenu muakanyine​—dibenesha dilelela

Udi mua kuikala mpanda-njila udi utumika bikole bua kulama mmuenenu muakanyine. Ikala ne dieyemena. Amu bu mudi muana mukese ukengela tshikondo bua kuimana tendee ne kuenda, bampanda-njila bapie ba bungi badi bamba se: biakabalomba tshikondo bua buobu kupeta mmuenenu muakanyine mu ditabalela majitu abu onso.

Didifila mu dilonga dia muntu pa nkayende, ditabalela bena mu dîku, ne dikumbaja majinga abu buobu bine a ku mubidi ng’amue a ku malu adi bampanda-njila baluangana nawu mu dileja mmuenenu muakanyine. Luapolo idi ileja ne: bampanda-njila ba bungi badi bakumbaja majitu abu mu mushindu wa pa buawu. Badi bushuwa dibenesha bua tshinsanga ne badi bendeshila Yehowa ne bulongolodi buende lumu.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu