TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w97 15/5 dib. 22-25
  • Dipeta ditekemena munkatshi mua dipanga ditekemena

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Dipeta ditekemena munkatshi mua dipanga ditekemena
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Ditekemena nansha mudiku mateta kabukabu
  • Bualu buimpe kampanda budi mua kufumina ku mateta anyi?
  • Eyemena Yehowa
  • “Tekemena kudi Yehowa”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2022
  • Nansha mu mateta, lamata ku ditabuja diebe!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Yobo: Muntu wakananukila ne wakashala ne muoyo mutoke
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2006
  • Mmushindu kayi utudi ne bua kumona mateta?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2002
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
w97 15/5 dib. 22-25

Dipeta ditekemena munkatshi mua dipanga ditekemena

ELABI meji ne: malu adi alonda aa avua mua kukuenzekela: Bintu biebe bionso bia ku mubidi mbinyangakaja, mushale kuyi kantu ku bianza. Bana bebe​—disanka dia muoyo webe—​mbafue. Muena dibaka nebe kêna ukupesha dikankamija nansha dikese dia mu lungenyi. Makanda ebe a mubidi mmashekele bikole. Dituku dionso didi anu ne dikenga dikole dia lufu.

Bikala nsombelu bu nunku mua kukufikila, udi mua kupeta kabingila ka kutungunuka ne dikala ne muoyo anyi? Peshi udi mua kupona mu dipanga ditekemena?

Nsombelu eu wa dibungama mumvuija apa uvua malu malelela mamona mu muoyo wa Yobo, muntu uvuaku mu bikondo bifundilebu Bible. (Yobo, nshapita 1, 2) Mu tshikondo tshia kanyinganyinga kakole, Yobo wakadila ne: “Mutshima wanyi wakutondeshibua bua muoyo wanyi.” Uvua mua kuikala muakidile lufu bu disulakana. (Yobo 10:1; 14:13) Kadi, nansha muvuaye ne dikenga dikole, Yobo wakalama muoyo-mutoke wende kudi Nzambi. Pa nanku Yehowa ‘wakasankisha Yobo mu matuku ende a ku nshikidilu ne disanka dipite diakadiye nadi mu matuku a ku tshibangidilu.’ Nenku wakafua mu ditalala, ‘muntu mununu, matuku ende muule tente ne disanka.’​—Yobo 42:12, 17.

Yobo wakafila tshilejilu mu ditantamena didibu batutshila bikashi too ne lelu’eu. Makenga ende akakaja bumuntu buende e kusaka bakuabu ku midimu mimpe. (Yakobo 5:10, 11) Tshidi tshitamba mushinga ku bionso, muoyo-mutoke ukena kalema wa Yobo wakasankisha mutshima wa Yehowa. (Nsumuinu 27:11) Nunku nsombelu mukuate buôwa wa dikenga dia lufu wakalua pashishe ditshimuna dia dikema dia dinemekela Nzambi, ditabuja, ne muoyo-mutoke biakatuadila Yobo ne aba bonso bakenzejibua kudi tshilejilu tshiende mabenesha.

Ditekemena nansha mudiku mateta kabukabu

Udi mua kupeta mateta a muomumue ne aa akapeta Yobo. Dijimija dia munangibue kampanda didi mua kuikala dikushiye mubutuke mu mpampakenu. Disama dikole didi mua kuikala dishiye dikala diebe ne muoyo diteta dikole dia dikenga. Nsombelu webe mujima wa muoyo udi mua kumueneka bu munyanguke bua dishipa dia dibaka didi disamisha mutshima. Dimona mabika ne mala mu malu a mfranga didi mua kukushiya kuyi kantu ku bianza. Udi mua kuikala mukengeshibue bikole kudi baluishi bakinyi ba ntendelelu mulelela. Dienza madikolela a mua kupita ne mateta ebe didi mua kukushiya wela meji ne: matuku ebe atshilualua kaena ne ditekemena.​—1 Petelo 1:6.

Pamutu pa kupona mu dipanga ditekemena, udiebeje ne: ‘Bua tshinyi ndi nkenga?’ Udi ukenga bualu udi musombe mu bulongolodi budi “ku bianza bia Muena bubi,” Satana Diabolo. (1 Yowanese 5:19, MMM) Bu tshipeta, bantu bonso badi bakenga. Mu mushindu mukuabu buonso buetu tudi balengibue kudi lukuna lusongakaja kudi Diabolo bua mukenji wa Bukalenge, mêyi akena dinanga a bakuabu, peshi malu makuate buôwa a tshienzedi tshia dipanga kunemeka Nzambi bidi bitangalake mu “bikondo bikole” ebi.​—2 Timote 3:1-5, NW.

Bikala bualu kampanda bubi bukufikile mu nsombelu webe, udi mua kuikala mupetakane ne ‘bikondo bidi malu atulukila bantu.’ (Muambi 9:11) Ku luseke lukuabu, malu adi enda bibi imue misangu bua bumpianyi buetu bua mpekatu. (Lomo 5:12) Nansha biwikala muenze tshilema tshinene kadi munyingalale ne mukebe diambuluisha dia mu nyuma, kuedi meji ne: udi mulekedibue kudi Nzambi. (Musambu 103:10-14; Yakobo 5:13-15) Udi ututabalela kupita muntu kayi yonso mukuabu. (1 Petelo 5:6, 7) Udi mua kuikala ne dieyemena se: ‘Yehowa udi pabuipi ne bantu badi ne mitshima idi itamba kunyingalala, udi usungila badi ne mitshima ya majiya.’ (Musambu 34:18) Kabiyi kutangila mudi diteta diebe mua kuikala dibi anyi dikole, Yehowa udi mua kukupetesha meji a mua kupita nadi. (Yakobo 1:5-8) Uvuluke misangu yonso ne: Yehowa udi mua kuondapa mputa yonso. Wewe muikale ne dianyisha diende, tshintu nansha tshimue katshiena mua kukukanda bua kupeta difutu dia muoyo.​—Lomo 8:38, 39.

Bualu buimpe kampanda budi mua kufumina ku mateta anyi?

Kudi kasumuinu ka kale kadi kamba ne: “Divuba dionso ditu ne mushonyi wa tshiamu tshifiike.” Eu mmushindu mupepele wa diamba ne: kabiyi kutangila mudi malu anyanguka, udi mua kupeta misangu yonso kabingila bua ditekemena. Tshipatshila tshidi panyima pa bualu buonso bufunda mu Dîyi dia Nzambi ntshia se: “tuikale ne ditekemena.” (Lomo 15:4) Kabiyi kutangila mudi nsombelu webe mukole, malaya ne mêyi-maludiki bia mu Bible bidi mua kukutuadila disanka ne ditekemena bipiabipia.

Mifundu idi ileja ne: ‘dikenga ndikese ne ndia tshitupa tshîpi’ padidi difuanyikija ne mabenesha a kashidi mateka kumpala kua aba badi banange Nzambi. (2 Kolinto 4:16-18) Bible udi uleja kabidi ne: ngikadilu ya dinemeka Nzambi midimina munkatshi mua mateta mmitambe mushinga kupita lumu peshi dibodiama dia bintu bia ku mubidi. (1 Yone 2:15-17) Nenku, nansha dikenga didi mua kutuala masanka. (Ebelu 5:8) Bushuwa, ditumikila bidi bilongibue munkatshi mua mateta didi mua kukutuadila mabenesha akena matekemena.

Diteta dikole didi mua kutamba kukubobesha. Udi mua kuitaba se: kale uvua ne ngikadilu wa bumuntu uvua ufiikisha bakuabu munda ne mupangishe mene dilubuluka diebe dia mu nyuma. Pamu’apa uvua ne didieyemena dipitshile. Panyima pa wewe mumane kulengibua kudi tshipupu kampanda, udi mua kujingulula diakamue muudi mutekete ne muudi ukengela bikole bakuabu. Bikala diteta diebe dikupeshe dilongesha adi ne udi muenze mashintuluka adi akengedibua, ndikuambuluishe.

Bidi munyi bikala, kale, bakuabu bavua babimona bikole mua kumvuangana nebe bualu uvua ne lutatu bua kukokesha ngikadilu webe? Ebi bivua mua kuikala mene bikulelele dikenga kampanda mu makanda ebe a mubidi. (Nsumuinu 14:29, 30) Kadi mpindieu, nsombelu udi mua kuikala mutambe buimpe bualu udi mushindamene pa spiritu wa Nzambi bua kukuambuluishaye bua kuleja didikanda.​—Galatia 5:22, 23.

Bia muomumue ne bakuabu, ukadiku mupange luse mu tshikondo kampanda bua kuikala mufuidi wa aba badi benza bilema luse. Kadi biwikala wewe muine uvua mumate mu nsombelu uuvua mumvue dikengela dinene bua kufuidibua luse, pamu’apa mpindieu udi muinyikibue bikole bua kuikala mufuidi wa bakuabu luse. Disua didi dilenga ku mutshima, ditabalela, ne luse bivuabu bakuleje mbikufikishe ku dijingulula se: udi ne bua kuleja ngikadilu ya muomumue kudi benji ba bibi banyingaladi. Bikala dikenga diebe dikusake ku dilongolola butekete ebu mu bumuntu buebe, ndisanka diudi mupetele ku malu mamonamona ebe. Udi mulonge ne: “luse ludi lutshimuna tshilumbuluilu.”​—Yakobe 2:13, MMM; Matayo 5:7.

Netuambe munyi bikala dinyoka dikupesha kudi tshisumbu tshia bena nkristo dikufikishe ku dijimija masanka ebe a mudimu mengeleka pamue ne kanemu ka bakuabu? Kuponyi mu dipanga ditekemena. Difila dinyoka didi diambuluisha bua kulama tshisumbu tshikezuke, kadi bipatshila biadi bidi bikonga diakajilula dia mu nyuma dia muenji wa bubi. Bushuwa, “diba didibo banyoka muntu, dinyoka didi dimueneka bu bualu bua dibungama, kabuyi bua disanka. Kadi pashishe, didi dipetesha bavua badipete tshimuma tshia bupole ne buakane.” (Bena Hebreyi 12:11, MMM) Nansha mudi dinyoka mua kuikala tshipepele tshishimbudi, kadiena dishiya muntu muena bupuekele munyingaladi kayi ne ditekemena. Davidi, Mukalenge wa kale wa Izalele, uvua munyokibue ne dîsu dikole bua tshienzedi tshibi, kadi uvua munyingaladi ne panyima wakapeta ka-lumbandi ka pa buaku bu muntu wa ditabuja dia pa buadi.​—2 Samuele 12:7-12; Musambu 32:5; Ebelu 11:32-34.

Diteta didi mua kuikala ne buenzeji buondoke pa mmuenenu webe. Kale, ntema yebe ivua mua kuikala mitangija ku bipatshila bia dinanga dinekesha dia bintu bia ku mubidi ne dikumbaja malu didi dikupetesha dianyisha ne nsombelu wa tshitembu mu bulongolodi ebu. Pamu’apa diteta disuikakaja ku mabika ne mala mu malu a mfranga peshi dijimija dia bintu nditangije ngenyi yebe ku bintu bia mushinga mutambe. (Fuanyikija ne Filipoi 1:10.) Mpindieu udi mujingulule ne: anu manême ne bipatshila bia mu nyuma mu mudimu munsantu ke malu adi atuala disanka dia bushuwa ne disankishibua dia mutantshi mule.

Eyemena Yehowa

Dienzela Yehowa mudimu munsantu didi mua kulela dikengeshibua ne makenga adi afumina ku bianza bia aba badi babenga mitabuja ebe a Buena-nkristo. Udi mua kudiumvua muzengele bua diteta edi, kadi bualu buimpe budi mua kufuminaku. Diteta edi didi mua kukolesha ditabuja diebe. Kabidi, bakuabu bàdì bapeta dikengeshibua badi mua kukankamijibua ne kukoleshibua pa kubambisha dinanukila diebe. Bamonyi ba tshikadilu tshiebe tshimpe badi mua kusakibua ku ditumbisha Nzambi. Nansha baluishi bebe badi mua kumvua bundu ne kuitaba midimu yebe mimpe!​—1 Petelo 2:12; 3:16.

Bua kuepuka dipanga ditekemena paudi mukengeshibue, udi ukengela kueyemena Yehowa. Dîyi diende didi dileja ne: disulakana dìdì difumina ku diteta didi ne bua kulua bushuwa, kadi kadiena mua kulua lukasa anu mu tshikondo tshiudi musue nansha. Mu tshikondo atshi, ‘kuteketshi mu kuenza kua malu mimpe.’ (2 Tesalonike 3:13) Utungunuke ne kukeba mishindu ya mua kupita ne mateta ne mua kutantamena. Nansha padi malu amueneka kaayi ne ditekemena, “upuila Yehowa nkayende bujitu buebe, ne yeye nkayende neakukuatshishe. Kakulekela nansha kakese bua muntu muakane kutenkakanaye.” (Musambu 55:22, NW) Pamutu pa tunyinganyinga tuebe nkayebe kukupuilatu bujitu, elangana meji muudi mubeneshibue pa kumanya Yehowa, pa kupeta muaba munkatshi mua bantu bende, ne pa kuikala ne ditekemena dia muoyo ukena ndekelu.​—Yone 3:16, 36.

Utungunuke ne kushindamija lungenyi luebe pa malu adi ne mushinga. Semena kudi Yehowa dituku dionso mu disambila, ulomba bukole bua kutantamena. (Filipoi 4:6, 7, 13) Umbusha lungenyi luonso lua disombuela aba badi bakebesha dikenga diebe. Teka malu mu bianza bia Yehowa. (Lomo 12:19) Utungunuke ne kukeba mishindu ya kulengeja bumuntu buebe ne kudima ngikadilu ya Buena-nkristo. (2 Petelo 1:5-8) Unange malu onso makuenzela kudi bakuabu, kukonga too ne bakulu badi batabalela ne dinanga dionso makengela ebe a mu nyuma. (Ebelu 13:7, 17) Ikala muena lulamatu kudi Nzambi, ne teka dîsu diebe pa difutu dia muoyo, muikale ne dieyemena se: nansha lufu kaluena mua kukupangishadi.​—Yone 5:28, 29; 17:3.

Biwikala mpindieu udi upetangana ne dibungama dikole peshi mateta makole, “eyemena Yehowa ne mutshima webe wonso,” ne ndekelu wa bionso disanka divulavulayi nedipingane pa muaba wa kanyinganyinga ne nsombelu mukole. (Nsumuinu 3:5, 6; Yone 16:20) Dikenga nedishile disanka muaba padi Nzambi ukubenesha bu muakabeneshaye Yobo. Makenga a lelu kaena makumbane kuelekejibua ne difutu diebe. (Fuanyikija ne Lomo 8:18.) Ditantamena diebe dia lulamatu didi mua kukankamija bakuabu ne kukuambuluisha bua kudima ngikadilu milenga ya Buena-nkristo idi ilua ne “bumuntu bupiabupia.” (Efeso 4:23, 24, NW; Kolosai 3:10, 12-14) Nenku, koleshila muoyo ku mubelu wa meji wa mupostolo Petelo: “Badi bakenga bu mu disua dia Nzambi bafile mioyo yabo mu kuenza kua malu mimpe kudi Mufuki udi wa kueyemenyibua.”​—1 Petelo 4:19.

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Ikala bu Yobo. Kujimiji ditekemena nansha

[Tshimfuanyi mu dibeji 24]

Eyemena Yehowa ne mutshima webe wonso

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu