Mêku: Samunayi Nzambi mu tshisumbu tshiende
‘Nemvudijile Yehowa disanka mu masangisha a bantu bende.’—MUSAMBU 26:12.
1. Pa kumbusha dilonga ne disambila ku nzubu, ntshinyi tshidi tshikale kabidi tshitupa tshia mushinga tshia ntendelelu mulelela?
NTENDELELU wa Yehowa kêna umvuija anu kusambila ne kulonga Bible kumbelu nansha, kadi udi kabidi umvuija kuenza mudimu mu tshisumbu tshia Nzambi. Yehowa uvua mulombe bena Isalele wa kale bua ‘kusangisha bantu bonso, ne balume ne bakaji ne bana bakese’ bua kulonga mikenji ya Nzambi, bua bamone mua kuendela mu njila wende. (Dutelonome 31:12; Yoshua 8:35) Bavua bakankamije bakulumpe, ‘bansongalume ne bansongakaji’ bua kusamunabu dîna dia Yehowa. (Musambu 148:12, 13) Ke tshidi tshienzeka kabidi mu tshisumbu tshia bena Kristo. Mu Nzubu ya Bukalenge pa buloba bujima, balume, bakaji ne bana badi bafila mandamuna ku budisuile mu bisangilu, ne ba bungi badi bumvua disanka divule padibu bafila mandamuna aa.—Ebelu 10:23-25.
2. (a) Bua tshinyi kudilongolola kudi ne mushinga bua kuambuluisha bana bua basankidile bisangilu? (b) Ntshilejilu tshia banganyi tshidi ne mushinga?
2 Bushuwa, ki mbipepele bua kuambuluisha bana bua kupetabu tshibidilu tshimpe tshia kuikala kuenza midimu ya tshisumbu. Bikala bamue bana badi babuela mu bisangilu ne baledi babu bamueneka kabayi babisankidila, lutatu ludi mua kuikala lufumina kuepi? Bushuwa, bana ba bungi kabatu bateya ntema mutantshi mule to, bisangilu bitu bibatonda ne lukasa. Kudilongolola kudi mua kuambuluisha bua kujikija lutatu elu. Kakuyi didilongolola, bana kabena mua kufila mandamuna mu bisangilu mu mushindu muimpe nansha. (Nsumuinu 15:23) Kakuyi didilongolola, nebikale bikole bua buobu kudiunda mu nyuma. (1 Timote 4:12, 15) Tshia kuenza ntshinyi? Tshia kumpala, baledi badi ne bua kudiebeja bikalabu buobu bine balongolola bisangilu. Tshilejilu tshiabu tshidi ne buenzeji bukole. (Luka 6:40) Bualu bukuabu bua mushinga nkudianjila kulongolola bimpe dilonga dia mu dîku.
Nuikale nukolesha mutshima
3. Mu dilonga dia mu dîku, bua tshinyi tudi ne bua kuenza madikolela a pa buawu bua kukolesha mitshima, ne bualu ebu budi bulomba tshinyi?
3 Tshipatshila tshia dilonga dia mu dîku katshikadi anu tshia kuuja patupu dimanya mu mitu nansha, kadi tshikale kabidi tshia kukolesha mitshima. Bidi bilomba kumanya ntatu idi nayi bena mu dîku ne kutabalela muntu yonso ne dinanga. Yehowa udi “uteta mitshima ya bantu.”—1 Kulondolola 29:17.
4. (a) ‘Kupanga kuikala ne mutshima’ kudi kumvuija tshinyi? (b) ‘Kupeta mutshima’ kudi kumvuija malu kayi?
4 Ntshinyi tshidi Yehowa umona padiye uteta mitshima ya bana batudi balele? Ba bungi ba kudibu nebambe ne: mbanange Nzambi, ee, abu mbualu budi buakanyine kalumbandi. Nansha nanku, nsonga anyi muntu utshidi utuadija kulonga malu a Yehowa udi ne dimanya dikese dia njila ya Yehowa. Bu mudiye kayi ne dimanya dia bungi, anu mudi Bible wamba, udi mua kuikala ‘mupange kuikala ne mutshima.’ Pamu’apa meji ende onso ki mmabi to, kadi bidi bilomba dîba bua kufikisha mutshima wende ku dikala ne ngikadilu wikala mua kusankisha Nzambi menemene. Bidi bilomba bua kufikisha ngenyi, majinga, malu adi muntu musue ne adiye wipatshila pamue ne meji ku diumvuangana ne tshidi Nzambi musue, mu mushindu udi bantu bapange bupuangane mua kukumbaja. Dishintulula muntu wa munda mu mushindu muimpe didi difikisha muntu ku ‘dipeta [“mutshima,” NW].’—Nsumuinu 9:4; 19:8.
5, 6. Mmunyi mudi baledi mua kuambuluisha bana babu balela bua ‘kupeta mutshima’?
5 Baledi badiku mua kuambuluisha bana babu balela bua ‘kupeta mutshima’ anyi? Bulelela, kakuena muntu udi mua kufikisha mutshima wa munga muntu ku dikala ne ngikadilu muimpe nansha. Muntu yonso udi ne tshipedi tshia budisunguidi, ne malu a bungi mmasuikila ku meji atudi tulekela atuluila mu lungenyi. Kadi buobu bikale ne bujinguludi, misangu mivule baledi badi mua kufikisha muanabu ku diakula bua kumanyabu malu adi mu mutshima wende ne kumona mudibu mua kumuambuluisha. Elayi nkonko ya mushindu’eu: ‘Udi wela meji kayi bua bualu ebu?’ ne ‘Ntshinyi tshiudi musue kuenza menemene?’ Pashishe numuteleje ne lutulu. Kanuikadi ne luya nansha. (Nsumuinu 20:5) Bulenga, diditeka pa muaba wa bakuabu ne dinanga bidi ne mushinga binuikala basue bua kulenga mutshima.
6 Bua kukankamija meji malenga, ikalayi nuakula misangu yonso bua mamuma a spiritu—dimuma dionso dia kudiwu—ne nuenze madikolela pamue mu dîku bua kuadima. (Galatia 5:22, 23) Nukankamije dinanga bua Yehowa ne bua Yezu Kristo, ki mpa kuamba patupu ne: tudi ne bua kubananga, kadi pa kukonkonona tubingila tutudi tubanangila ne mushindu utudi mua kuleja dinanga edi. (2 Kolinto 5:14, 15) Nukoleshe dijinga dia kuenza malu adi makane pa kuelangana meji pa masanka adi afumina ku malu aa. Nukoleshe dijinga dia kuepuka ngenyi ne ngakuilu ne ngikadilu mibi pa kuyukila bua bipeta biayi bibi. (Amosa 5:15; 3 Yone 11) Nuleje mushindu udi ngenyi ne ngakuilu ne ngikadilu—mimpe nansha mibi—mua kuikala ne buenzeji pa malanda a muntu ne Yehowa.
7. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuambuluisha bana bua kutantamena ntatu ne kuangata mapangadika bua kushala pabuipi ne Yehowa?
7 Padi muana muikale ne lutatu anyi ukeba kuangata dipangadika dia mushinga, tudi mua kumuebeja ne: ‘Buebe wewe Yehowa udi umona bualu ebu mushindu kayi? Mbualu kayi buudi mumanye budi butangila Yehowa budi bukufikisha ku diamba nanku? Ukadi mumuambilebu mu disambila anyi?’ Pa kutuadija kumpala kua dîba menemene, nuambuluishe bana benu balela bua bikale ne nsombelu udi uleja ne: badi benza madikolela bua kujadika tshidi disua dia Nzambi ne badi badienza. Padibu bafika ku dishemeja malanda a nsungasunga ne Yehowa, badi bapeta disanka mu diendela mu njila yende. (Musambu 119:34, 35) Malu aa neabafikishe ku dikala ne dianyisha bua diakalenga didibu nadi dia kudisangisha ne tshisumbu tshia Nzambi mulelela.
Dilongolola bisangilu bia tshisumbu
8. (a) Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuela malu onso adi alomba ntema mu dilonga dietu dia mu dîku? (b) Dilonga edi didi ne mushinga kayi?
8 Kudi malu a bungi adi alomba ntema dîba dinudi nulonga mu dîku. Mmunyi munudi mua kuakonkonona onso? Kakuena mushindu wa kuenza malu onso musangu umue nansha. Kadi nebinuambuluishe binuafunda malu aa mu liste pa dibeji. (Nsumuinu 21:5) Nuikale nutangila liste au ku musangu ne ku musangu bua kumanya malu adi alomba ntema ya pa buayi. Nuikale nutabalela didiunda dia mu nyuma dia muntu yonso udi mu dîku. Kulongolola malu nunku bua dilonga dia mu dîku ntshitupa tshia mushinga tshia dilongesha dia bena Kristo ne kudi kutuambuluisha mu matuku etu a muoyo mpindieu ne kutulongolola kabidi bua muoyo wa tshiendelele utshilualua.—1 Timote 4:8.
9. Mbipatshila kayi bitudi mua kukumbaja ku kakese ku kakese mu dilonga dietu dia mu dîku pa bidi bitangila dilongolola bisangilu?
9 Nutu nulongolola bisangilu mu dilonga dienu dia mu dîku anyi? Kudi malu a bungi anudi mua kukumbaja ku kakese ku kakese panudi nulonga pamue. Amue a kudiwu adi mua kulomba mbingu, ngondo anyi mene bidimu bua kuakumbaja. Nuikale ne bipatshila ebi: (1) muntu yonso udi mu dîku ikale udilongolola bua kumona mua kuandamuna mu bisangilu bia tshisumbu; (2) muntu yonso adienzeje bua kuandamuna mu ende mêyi; (3) ele mvese mu mandamuna ende ne (4) akonkonone malu adiye ulonga ne tshipatshila tshia kuatumikila. Bionso ebi bidi mua kuambuluisha muntu bua kunangaye bulelela.—Musambu 25:4, 5.
10. (a) Mmunyi mutudi mua kutabalela tshisangilu tshionso tshia ku bisangilu bia tshisumbu? (b) Bua tshinyi bualu ebu budi ne mushinga?
10 Nansha bikala dilonga dienu dia mu dîku ditamba kushindamena pa dilongesha dia mu Tshibumba tshia Nsentedi dia ku lumingu, kanulenguludi mushinga wa kulongolola bisangilu bikuabu mu dîku anyi muntu pa nkayende, bu mudi: Dilonga dia Mukanda dia Tshisumbu, Kalasa ka Mudimu wa Teokrasi ne Tshisangilu tshia Mudimu. Bisangilu ebi bidi pabi bitupa bia mushinga bia mu ndongamu muenza bua kutulongesha bua kuendela mu njila wa Yehowa. Pamu’apa misangu yonso nutu nulongolola bisangilu mu dîku. Panudi nulongolola bisangilu pamue nunku’eu, nudi numanya mua kuikala kulonga bimpe. Nenku nenupete malu mimpe a bungi mu bisangilu. Kabidi, nuakule bua bipeta bimpe bidi bifumina ku dilongolola bisangilu ebi pa tshibidilu ne bua mushinga wa kuikala ne dîba disunguluke dia kubilongolola.—Efeso 5:15-17.
11, 12. Mmunyi mudi dilongolola misambu ya kuimba mu tshisumbu mua kutuambuluisha, ne mmunyi mutudi mua kuyilongolola?
11 Mu Mpungilu ya “Njila wa muoyo wa Nzambi,” bavua batukankamije bua kulongolola tshitupa tshikuabu tshia bisangilu—misambu. Nudi batungunuke ne kuenza bualu ebu anyi? Kulongolola misambu kudi mua kuambuluisha bua kushimika bulelela mu ngenyi ne mu mitshima yetu ne kudi kabidi mua kutufikisha ku ditamba kuanyisha bisangilu bia tshisumbu.
12 Kubala ne kukonkonona diumvuija dia imue miaku ya mu misambu idi mu ndongamu patudi tulongolola bisangilu kudi mua kutuambuluisha bua kuimba ne muoyo mujima. Mu Isalele wa kale, bavua batamba kuimba misambu ne biombelu mu ntendelelu. (1 Kulondolola 25:1; Musambu 28:7) Kudi muntu udi mumanye mua kuimba tshiombelu kampanda mu dîku dienu anyi? Nudi mua kuambulula natshi umue wa ku misambu ya lumingu alu, ne pashishe kuimba musambu au mu dîku. Nudi mua kuenza kabidi mudimu ne bande ya misambu. Mu amue matunga bana betu batu bimba misambu bimpe bitambe kabayi ne biombelu to. Patubu benda mu njila anyi baya ku madimi, misangu mivule batu bimba misambu milongolola bua bisangilu bia lumingu alu.—Efeso 5:19.
Nudilongolole bua mudimu wa budimi mu dîku
13, 14. Bua tshinyi mayuki a mu dîku adi alongolola mitshima yetu bua mudimu wa budimi adi ne mushinga?
13 Kuambila bantu bakuabu malu a Yehowa ne dilongolola diende ntshitupa tshia mushinga tshia nsombelu wetu. (Yeshaya 43:10-12; Matayo 24:14) Nansha tuetu bikale bansonga anyi bantu bakole, mudimu eu neutambe kutusankisha ne netukumbaje malu a bungi anu tuetu badilongolole. Mmunyi mutudi mua kudilongolola mu dîku?
14 Anu mutubi bua malu onso adi atangila ntendelelu wetu, kulongolola mitshima yetu kudi ne mushinga. Tudi ne bua kuakula bua malu atuenza ne tshituikala mua kuenzela malu aa. Mu matuku a Mukalenge Yehoshafata, bavua balongesha bantu mikenji ya Nzambi, kadi Bible udi utuambila ne: “kabavua banji kulongolola mutshima wabu” nansha. Bakakuatshika mu bilobeshi biakabasesuisha ku ntendelelu mulelela. (2 Kulondolola 20:33; 21:11, NW) Tshipatshila tshietu katshiena anu tshia kufila luapolo lua mêba atudi benze mu mudimu wa budimi anyi tshia kuabanya patupu mikanda nansha. Mudimu wetu udi ne bua kuikala tshijadiki tshia dinanga ditudi nadi kudi Yehowa ne kudi bantu badi bakeba mushindu wa kusungula muoyo. (Ebelu 13:15) Tudi ‘benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi’ mu mudimu eu. (1 Kolinto 3:9) Edi ndiakalenga ditudi nadi! Tudi tuenzejangana mudimu ne Nzambi pa kukuatshishangana ne banjelu bansantu mu buambi. (Buakabuluibua 14:6, 7) Tshikondo tshitambe buimpe bua kukolesha dianyisha bua mudimu eu ntshikondo tshitudi tuyukila mu dîku, nansha mu dilonga dietu dia ku lumingu luonso anyi patudi tukonkonona mvese musunguluke wa mu broshire wa Tukonkononayi Mifundu dituku dionso.
15. Ndîba kayi ditudi mua kulongolola mudimu wa budimi mu dîku?
15 Mu dilonga dienu dia mu dîku, nutuku nuambuluisha bena mu nzubu muenu bua kulongolola mudimu wa budimi anyi? Kuenza nenku kudi mua kuambuluisha bikole. (2 Timote 2:15) Kudi mua kuvuija mudimu wabu ne mushinga ne udi mua kupatula bipeta bimpe. Ku misangu, nudi mua kuangata dîba dionso dijima dinutu nulonga bua kudilongolola bua mudimu wa budimi. Misangu mivule, nudi mua kukonkonona bitupa bia mudimu wa budimi mu mêyi makese ku ndekelu kua dilonga dia mu dîku anyi dîba dikuabu munkatshi mua lumingu.
16. Leja mushinga wa malu onso matela mu tshikoso etshi.
16 Malonga a mu dîku adi mua kushindamena pa malu kampanda a kuenza, bu mudi adi alonda aa: (1) Nulongolole diyuki diambulula bimpe ne mvese wa kubala mu Bible padiku mushindu. (2) Nuikale bajadike ne: muntu yonso udi ne tshiende tshibuta tshia buambi, Bible ne kayé ka kuangatshila note, mutshi wa mukanda, trakte ne mikanda mikuabu milama bimpe. Tshibuta tshia buambi katshiena ne bua kuikala tshia mushinga mukole nansha, kadi tshidi ne bua kuikala tshimpe. (3) Nuakule bua mushindu ne muaba wa kuenzela buambi bua mu mpukapuka. Nulonde mibelu yonso eyi dîba dinudi nuyisha pamue. Nufile ngenyi idi yambuluisha, kadi mibelu kayipitshi bungi to.
17, 18. (a) Ndidilongolola dia mushindu kayi mu dîku didi mua kufikisha mudimu wetu wa budimi ku dipatula bipeta bimpe? (b) Ntshitupa kayi tshia didilongolola edi tshitudi mua kuenza lumingu luonso?
17 Tshitupa tshinene tshia mudimu uvua Yezu mupeshe balondi bende ntshia kuvuija bantu bayidi. (Matayo 28:19, 20) Kuvuija bantu bayidi kudi kumvuija malu a bungi kupita kuyisha patupu. Kudi kulomba bua kulongesha. Mmunyi mudi dilonga dienu dia mu dîku mua kunuambuluisha bua kupatula bipeta bimpe mu mudimu eu?
18 Nuyukile mu dîku bua kumanya bantu banudi basue kutangila. Bamue bavua mua kuikala bitabe mikanda; bakuabu bavua mua kuikala bateleje patupu. Nudi mua kuikala babapete mu mudimu wa ku nzubu ne ku nzubu anyi mu buambi bua mu mpukapuka mu tshisalu peshi mu kalasa. Lekelayi Dîyi dia Nzambi dinulombole. (Musambu 25:9; Yehezekele 9:4) Muntu yonso wa kunudi adianjile kulongolola bantu badiye musue kukumbula lumingu alu. Mmalu kayi anuayukila? Diyukila mu dîku didi mua kuambuluisha muntu yonso bua kudilongolola. Nuikale bamanye mvese misunguluke ya kubadila bantu badi basankidila bulelela pamue ne malu makanyine a mu broshire wa Ntshinyi tshidi Nzambi utulomba? peshi a mu mukanda wa Dimanya didi difikisha ku muoyo wa kashidi. Kanukebi bua kuakula malu a bungi menemene mu dikumbula dimue nansha. Nushile munuyukidishi lukonko lunuandamuna musangu udi ulonda. Lumingu luonso nuikale nuakula mu dîku bua kumanya bantu bikala yonso wa kunudi mua kutangila, dîba diabakumbulaye ne malu adiye mulongolole bua kuenza. Dienza nenku didi mua kufikisha mudimu wa buambi wa dîku dijima ku dipatula bipeta bimpe.
Tungunukayi ne kubalongesha njila wa Nzambi
19. Bua bena mu dîku kutungunukabu ne kuendela mu njila wa Yehowa, ntshinyi tshidibu ne bua kumvua, ne ntshinyi tshiafikishaku?
19 Kuikala mfumu wa dîku mu bukua panu ebu bubi ki mbualu butekete nansha. Satana ne ba-demon bende badi badienzeja bua kunyanga bumuntu bua mu nyuma bua basadidi ba Yehowa. (1 Petelo 5:8) Kabidi lelu’eu, nuenu baledi nudi ne ntatu ya bungi, nangananga baledi bajike. Mbikole bua nuenu kupeta dîba dia kuenza bionso binudi basue kuenza. Kadi madikolela enu ki ng’a patupu to, nansha nuenu mua kutumikila anu mubelu umue ku musangu, ne ku kakese ku kakese nudi mua kulongolola ndongamu wenu wa dilonga dia mu dîku. Bidi bisankisha pa kumona bena mu dîku dienu bendela mu njila wa Yehowa. Bua kuenda bimpe mu njila wa Yehowa, bena mu dîku badi ne bua kuikala ne disanka padibu mu bisangilu bia tshisumbu ne padibu mu mudimu wa buambi. Bua biobi kuenzeka nanku, bidi bikengela kudilongolola—didilongolola didi dikolesha mutshima ne didi diambuluisha muntu yonso bua kuenza malu aa mu mushindu muimpe.
20. Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha baledi ba bungi bua kumvua disanka dia buena didibu baleje mu 3 Yone 4?
20 Mupostolo Yone wakafunda bua bantu bavuaye muambuluishe mu nyuma ne: “Pandi ngumvua ne: bana banyi badi benda mu bulelela, ndisanka dipite masanka makuabo onso andi mua kupeta.” (3 Yone 4, MMM) Bamfumu ba mêku buobu balombola malonga a dîku ne bipatshila bisunguluke mu lungenyi ne batabalela majinga a muntu yonso wa mu dîku, nebambuluishe mêku abu bimpe bua kupeta disanka edi. Pa kuikala ne dianyisha bua njila wa muoyo wa Nzambi, baledi badi bambuluisha mêku abu bua kupeta njila mutambe buimpe wa muoyo.—Musambu 19:7-11
Udi mua kumvuija anyi?
◻ Bua tshinyi kulongolola bisangilu kudi ne mushinga wa bungi bua bana?
◻ Mmunyi mudi baledi mua kuambuluisha bana babu balela bua ‘kupeta mutshima’?
◻ Mmunyi mudi dilonga dia mu dîku mua kutuambuluisha bua kulongolola bisangilu bionso?
◻ Mmunyi mudi didilongolola bua mudimu wa budimi mu dîku mua kutuambuluisha bua kupatula bipeta bimpe bia bungi?
[Tshimfuanyi mu dibeji 20]
Nudi mua kuikala nulongolola bisangilu bia tshisumbu mu dilonga dienu dia mu dîku
[Tshimfuanyi mu dibeji 21]
Kuambulula misambu ya kuimba mu bisangilu kudi ne dikuatshisha