TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w99 1/10 dib. 26-27
  • Tusumu tua kudi Nzambi ne dilongolola diende

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Tusumu tua kudi Nzambi ne dilongolola diende
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Tusumu tudi tua bungi mu Bible
  • Disokolola malu masokoka a tshijila
  • Diumvuija “mêyi kaayi masunguluke”
  • Tunyemenayi ku butoke
  • Ikala ne meji ne witabe dilongesha
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • ‘O Nzambi, tumaku butoke buebe’
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2000
  • Bualu busokoka budi bena nkristo kabayi ne bua kulama!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Yehowa—Nzambi utu usokolola malu masokoka
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
w99 1/10 dib. 26-27

Tusumu tua kudi Nzambi ne dilongolola diende

PADI muntu kayi mutshimanye, nanku nnshinga mukole bua kujandula; kadi padi muntu mutshimanye, nanku ki nshinga to. Kadi ntshinyi? Nkasumu anyi bualu bububika.

Lelu udi bavule basue anu malu malelela adibu mua kumona, bantu badi bangata dielangana tusumu bu manaya a bana batekete, pabi anu bu mudi nkonga-miaku kampanda wamba, kale kasumu “kavua mushindu wa kuteta meji.” (The Interpreter’s Dictionary of the Bible)​—Tangila Nsumuinu 1:5, 6.

Pamutu pa kuleja disua anyi dilongolola diende mu mêyi matoke, imue misangu Yehowa uvua ububika mêyi ende a tshiprofete, pa kuenza mudimu ne malu mafuanangane, “mêyi kaayi masunguluke” adi apampakaja lungenyi anyi tusumu tukole. (Musambu 78:2, King James Version; Nomba 12:8) Bushuwa, nansha mudi muaku wa tshiena-Ebelu udibu bakudimune ne: kasumu muikale anu misangu 17 mu Bible (wa mu Mfualansa), Mifundu mmiûle tente ne tusumu ne nsumuinu.

Tusumu tudi tua bungi mu Bible

Bible udi wamba muvua Mukalenge Solomo mumanye mua kujandula nansha nkonko mitambe bukole anyi tusumu tuvuabu bamutuadila. (Note kuinshi bua 1 Bakelenge 10:1, NW) Uvua wenza nenku bua meji avua Nzambi mumupeshe. Bikalaku bualu bulelela mu miyuki mifunda pa malu a kale buleja ne: umue musangu Solomo wakapanga kufila diumvuija pavuabu batetangana ne tusumu ne Hilama, mukalenge wa mu Tulo, bivua ne bua kuikala pamu’apa kunyima kua yeye mumane kujimija spiritu wa Yehowa bua butontolodi buende. Mulumbuluishi Shimishona wakaleja pende muvuaye munange dielangana tusumu. Tshikondo kampanda, bu muvuaye ne bukole bua kudi spiritu munsantu, kasumu kakelaye kakamuambuluisha bua kutshingisha baluishi ba Nzambi.​—Balumbuluishi 14:12-19.

Kadi nshinga ya kujandula anyi tusumu tua bungi tudi mu Bible tudi tutangila buludiludi malongolola a Yehowa. Tshilejilu, tangila Genese 3:15. Mulayi eu, udi muikale nshindamenu wa tshiena-bualu tshia Bible, udi bu nshinga wa dijandula, ‘bualu busokoka [bua tshijila].’ (Lomo 16:25, 26) Pa kumbusha bikena-kumona ne malu masokolola adi kaayi a bantu, mupostolo Paulo wakamona kabidi bimue bitupa bia dilongolola dia Nzambi “bibuitshidile,” peshi ku muaku ku muaku, “mêyi mabuitshidile.” (1 Kolinto 13:12, MMM; 2 Kolinto 12:1-4) Kadi bidi munyi bua bidi bantu batungunuka ne kuamba bua tshishiferi katshiyi kumanya tshia nyama wa luonji​—tshishiferi etshi tshia “nkama isambombo ne makumi asambombo ne isambombo”—​tshidibu batele musangu umue mu Buakabuluibua 13:18 kakuyi diumvuija? Nnganyi udi mua kujandula tusumu etu tua kudi Nzambi, ne tudi ne tshipatshila kayi?

Disokolola malu masokoka a tshijila

Bua ba bungi ba kutudi, lumonu ntshintu tshia mushinga mutambe bukole ku biumvuilu bitanu bitudi nabi. Kadi kuoku kakuyi butoke, lumonu lua bantu kaluena ne mushinga to. Tudi mua kuikala anu bu bafofo. Ke mudibi kabidi bua lungenyi lua muntu. Bukole bualu bua kumona bintu, kuela meji ne kujandula nshinga mikole budi butukemesha. Kadi kudi tshintu tshikuabu tshidi tshikengedibua bua kusokolola malu masokoka a tshijila. Nansha mudi bantu bakuabu mua kujandula tusumu tudi mu Bible, anu Eu wakatufundisha, Yehowa Nzambi wa butoke, ke udi mua kusokolola diumvuija diatu.​—1 Yone 1:5.

Bia dibungama, misangu mivule bantu batu baditambisha ne babenga bua kuindila bua Yehowa afile mandamuna. Bu mudibu bakoka kudi malu masokoka, kudi bantu bakakeba mandamuna adi kaayi a mu Dîyi dia Nzambi ne dijinga dia kupeta bintu bidi kabiyi bulelela menemene amu bua kukolesha lungenyi. Tshilejilu, bena Yuda balongeshi ba malu a difuikakaja anu mudibu baaleje mu mukanda wa Kabbale, bakelangana meji bua diumvuija dia mu majimbu dia bishiferi ne maleta a mu tshiena-Ebelu. Ku lukuabu luseke, bena nkindi mibikila ne: Gnostisisme anyi bantu bavua belakana bua dikalaku dia Nzambi ba mu siekele muibidi bakangata Mifundu ya tshiena-Ebelu ne ya tshiena-Greke ne tshipatshila tshia kumbushamu malu masokoka.

Kadi ngenzelu yonso wa mushindu’eu wakabina ne kasuki mu bilele ne bitabataba bia bampangano ne wakabumbusha ku bulelela bua Nzambi. Bena nkindi eyi ya Gnostisisme bakamba ne: ‘Bikala buloba bûle tente ne malu mabi, nenku Mubufuki, Yahweh, kêna mua kuikala Nzambi muimpe to.’ Eu ke nkomenu mutambe buimpe uvuabu mua kufila anyi? Bushuwa, bantu badi ne lungenyi lukese! Kabiena bikemesha bua muvua mupostolo Paulo udimuija bikole mu mikanda yende, muikale uluisha ngenyi ya batontolodi yakaluabu kuvudija kudi bena nkindi ya Gnostisisme, pa kuamba ne: “Kusambuki mikalu ya tshidibo bafunde”!​—1 Kolinto 4:6, MMM.

Diumvuija “mêyi kaayi masunguluke”

Kadi bua tshinyi Nzambi wa butoke uvua wamba “mêyi kaayi masunguluke”? Anu ngikadilu muine wa kasumu ke udi utatshisha lungenyi ne makole a muntu adi amuambuluisha bua kufika ku nkomenu kampanda. Nenku, tusumu tudi mu Mifundu bu mudi bintu bia dipembu dilenga mu biakudia bia dinono, ne imue misangu bavua bela tusumu bua kukoka ntema ya bateleji peshi kubafikisha ku diumvua bimpe bualu budibu bamanyisha. Pavuabu bela tusumu, pa tshibidilu bavua bafila diakamue mumvuija.​—Yehezekele 17:1-18; Matayo 18:23-35.

Bu mudiye ne kalolo, Yehowa utu ufila meji, kadi katu usungulula bantu anyi uafila mubuite kuisu nansha. (Yakobo 1:5-8) Tangila mukanda wa Nsumuinu, nshinga ya bungi mienzeja ku spiritu ne misangisha pamue idi bamue mua kuangata bu tusumu. Bua kutumvua bidi bilomba dîba dia bungi ne dielangana dia meji. Kadi mbantu bungi munyi badi basue kuenza madikolela aa? Anu bantu badi basue kumbula ke badi mua kupeta meji adi mu Nsumuinu.​—Nsumuinu 2:1-5.

Bia muomumue, Yezu uvua wenza mudimu ne mifuanu bua kuela patoke ngikadilu wa mitshima ya bateleji bende. Bantu ba bungi bavua bamunguila. Miyuki yende ivua ibasankisha. Bavua banange bishima biende. Kadi mbantu bungi munyi bavua bitabe bua kushintulula nsombelu wabu ne kumulonda? Kadi bayidi ba Yezu bavua bashilangane nabu, bualu njila ne njila bavua bakeba bua kumvua malongesha a Yezu ne bakitaba bua kudibenga ne kulua bayidi bende.​—Matayo 13:10-23, 34, 35; 16:24; Yone 16:25, 29.

Tunyemenayi ku butoke

Mukanda kampanda udi uleja ne: “Dinanga tusumu didi dimueneka diumvuangana ne bikondo bia dikolesha lungenyi.” Lelu’eu, tudi ne diakalenga dia kuikala ne muoyo mu tshikondo tshidi ‘butoke [bua mu nyuma] bupatukila’ bantu ba Nzambi. (Musambu 97:11, MMM; Danyele 12:4, 9) Katuenaku mua kuindila Yehowa ne lutulu too ne pumvuijaye malu adiye mulongolole bilondeshile dîba didiye mufunde anyi? Tshidi tshitambe mushinga, tudiku tushintulula ne lukasa bikadilu bietu patudi tumanya tshitudi ne bua kuenza bua kutamba kukumbaja disua dia Nzambi didiye mumane kumvuija anyi? (Musambu 1:1-3; Yakobo 1:22-25) Bituenza nanku, Yehowa neabeneshe madikolela etu bua se: anu bu mutu ntalatala ya mêsu yambuluisha mêsu adi amona tshibuitshibuitshi, spiritu munsantu atokeshe mêsu etu a mu mutshima bua tumvue bimpe dilongolola dia Nzambi dienza ne bitupa bivule pa kutuisha lumonu luetu lua mu nyuma.​—1 Kolinto 2:7, 9, 10.

Bushuwa, tusumu tudi mu Mifundu tudi tutumbisha Yehowa bu “[Musokolodi wa] malu masokoka.” (Danyele 2:28, 29) Yehowa udi kabidi ukebakeba mu mitshima ya bantu. (1 Kulondolola 28:9) Kabiena ne bua kutukemesha bua kumanya ne: ditangalaja dia butoke bua bulelela bua Nzambi didi anu dienda dienzeka ku kakese ku kakese. (Nsumuinu 4:18; Lomo 16:25, 26) Pamutu pa kukeba bua kumanya malu mondoke a Nzambi ku diambuluisha dia ngenyi mifuikakaja anyi meji makese a bantu, bidi kabiyi ne bua nsongo, ne dieyemena dionso tunyemenayi kudi Yehowa Nzambi bua kumvuijaye “mêyi [ende] kaayi masunguluke,” bua kumanyishaye basadidi bende ba lulamatu malu malenga adiye mulongolole mu tshikondo tshidiye mujadike.​—Amosa 3:7; Matayo 24:25-27.

[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 26]

Biblia Hebraica Stuttgartensia, Deutsche Bibelgesellschaft Stuttgart

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu