Nsangilu wa bilongelu wa Watchtower udi utuma ba-misionere
TSHILONGELU tshia Bible tshia Watchtower tshia Galaad ntshibueje tulasa mu miaba kabukabu. Pankatshi pa 1943 ne 1960, mu nzubu ya ku South Lansing, ku New York, mu États-Unis, tulasa 35, tuenza kudi balongi bafumine ku matunga 95, bakapeta dilongesha dia pa buadi. Pashishe tshilongelu etshi tshiakumbuka ku tshilombuelu tshia mudimu wa buloba bujima ku Brooklyn, New York, muaba uvuatshi tshitumike bidimu bu 28. Kutuadija mu 1988 too ne ku ntuadijilu wa 1995, Tshilongelu tshia Galaad tshiakabueja tulasa ku Wallkill, New York.
Munkatshi mua bidimu ebi tshilongelu etshi tshiakalabaja midimu yatshi. Ku bulombodi buatshi programe kampanda wa dilongesha wa mbingu dikumi wakapeteshibua bua tulasa tusatu ku Mexique; tulasa tutanu tua mushindu eu tuakenjibua mu Allemagne; tubidi mu Inde. Kutuadija mu 1987 tshilongelu tshiambuluishi tshimanyike bu Kalasa ka Dilongesha Mudimu ntshibueje tulasa mu matunga 34, pa kupetesha programe wa dilongesha wa pa buende wa mbingu muanda-mukulu bua bansongalume badi bakumbaja ngikadilu milomba. Kadi, dilongesha diakapeta kalasa ka 99 ka Galaad, ku nsangilu wa bilongelu wa Watchtower udibu bafuma ku diibaka ku Patterson, New York, divua programe wa mbingu 20, uvua mukonge dilonga dialabale dia Bible mujima, dikonkonona dia miyuki ne dia bulongolodi bia lelu bia Bantemu ba Yehowa, pamue ne mibelu mivule pa mudimu wa bu-misionere mu matunga menyi.
Mu dia 2 Kabitende, kalasa aku ka 99 kakapeta mapolome. Programe wa mêba asatu wa difila dia mapolome wakenjibua mu nzubu mupiamupia wa ditelejila miyuki ku nsangilu wa bilongelu wa Watchtower. Uvua muule ntente menemene. Bateleji ba pa mutu ku nzubu ya Betele ku Patterson, Wallkill, ne Brooklyn bakalonda ku diambuluisha dia biamu bia mêyi ne bindidimbi. Ebi bivua dituku dinene ki ng’anu bua bena mapolome pamue ne balela ne balunda babu ba pa muoyo kadi kabidi bua nkama ya bantu bavua badifile ku budisuile mu diibaka dia nzubu milengele mipiamipia eyi ya tshilongelu.
Mu mumvuija ende a mbuelelu, Carey Barber wa mu Kasumbu Kaludiki wakakoka ntema pa mushinga wa tshivua tshienzeka. Wakamba ne: “Muaba eu udi ne bua kuikala nshindamenu mutambe bunene wa mudimu wa dilongesha dia Nzambi udi katshia kawuyi muanji kuenjibua pa buloba ebu.” Wakumvuija ne: tudi tuenda tusemena ku nkomenu wa diluangana pankatshi pa dimiinu dia mukaji ne dimiinu dia nyoka. (Genese 3:15) Bantu bapanduka ku diluangana edi didi dikuatshisha buôwa munkatshi mua dikenga dinene ditshilualua, ke muakalejaye, nebikale amu aba badi ne dimanya dijalame dia Dîyi dia Nzambi ne badi baditumikila.
“Programe wetu wa dilongesha wa lelu’eu,” ke muakambaye, “mmulongolola bua kufikisha bantu ba Yehowa buonso ku muaba kayi wonso udibu ku ngikadilu muimpe wa diboba mu nyuma udi muleja mu Nsumuinu 1:1-4—eu wa dimanya lungenyi ne diyisha, bua kukumbana mua kujingulula mêyi a meji, kupeta diyisha bua kuenza bienzedi bia meji, bia buakane, dikosa dia nsambu, kulumbulula kuakane, ne bukole bua kupangadija malu makane.” Ndikubibua kayipu pa kuikala ne mabanji a mu nyuma a mushindu’eu!
Mibelu kudi bena mapolome
Mumvuija a mbuelelu aa akalondibua kudi mulongolongo wa miyuki mîpi itanu bua bena mapolome. Harold Jackson, uvua ku kale mulongeshi ku Galaad ne ukadi mpindieu muena mu tshilombuelu ku Brooklyn, wakabela bena kalasa ne tshiena-bualu etshi: “Kuatayi bikole ku disankishibua dienu dia buena Nzambi.” Lloyd Barry, misionere wa mutantshi mule udi mpindieu muena mu Kasumbu Kaludiki, wakakula pa tshiena-bualu “Disadila Yehowa ne budipuekeshi.” Wakumvuija ne: ngikadilu eu neikale wa mushinga mukole bua bena mapolome mu dienza diabu dia makaja mu nsombelu mipiamipia pamue ne mu malanda abu ne ba-misionere nabu, ne bisumbu muikalabu mua kusadila, ne bena ditunga.
Karl Adams, udi usadila mpindieu ku tshilongelu tshia Galaad, wakela meji pamue ne balongi pa lukonko elu: “Ditabuja nedinufikishe ku dienza tshinyi?” Wakabakankamija bua kabikadi bu bena Izalele aba bakadiabakena bua nsombelu mu tshipela ne kujingabu mene bua kupingana mu Ejipitu kadi, bishilangane, bua kuikala bu Abrahama, wakatangila Bukalenge bua Nzambi pamutu pa kupingana ku Ur wa bena Kadeya bu dijandula dia ntatu. (Ekesode 16:2, 3; Ebelu 11:10, 15, 16) Ulysses Glass, sekretere wa tshilongelu etshi, wakalonda bualu bumona kudi Asaph anu bu mudibi bifunda mu Musambu wa 73 bua kudimuija bena mapolome ne tshiena-bualu tshia “Londayi mabenesha enu.” Ne Albert Schroeder, muena mu Komité wa Dilongesha wa Kasumbu Kaludiki, wakakula pa tshiena-bualu tshia “Yehowa udi ulongolola malu.” Bu tshijadiki tshia dilongolola malu dia mushindu’eu, wakatela Tshilongelu tshia Galaad tshine ne muaba watshi mu dikumbaja dia mudimu munene wa buambi ne wa dienza bayidi.
Kunyima bateleji bakateleja ne ntema yonso pavua Milton Henschel, mulombodi wa Société Watch Tower, wakula pa bidi bitangila “Bidimba bikalangane tshimue tshia tshikuabo.” Wakabala ne kufila mumvuija mu bualabale pa Lomo nshapita wa 12. Wakamba amue malu bu nunku: “Tudi ne bua kuangata ne mushinga dikala ne malanda mashême menemene ne basadidi netu mu tshisumbu.” Wakasakidila ne: “Bidi bimpe bua tuetu kuangatangana misangu yonso umue ne mukuabu bu bumpianyi bua Yehowa, ne pamutu pa kuikala bena bijanu, pamutu pa kukeba bilema, tuikale misangu yonso bambuluishanganyi. Tudi tudiambuluisha tuetu bine patudi tulama buobumue bua mu nyuma bua tshisumbu tshia bena nkristo.” Wakaleja mushindu udi diambuluisha dia mushindu’eu mua kulejibua mu dilamba dia biakudia mu nzubu ya ba-misionere, pa kuangata ne mushinga bualu ebu se: muntu yonso pamu’apa kêna mua kudia tshintu tshia muomumue. Wakakankamija kabidi diambuluishangana pamutu pa ditobololangana dîba dia didifila mu mudimu wa budimi pamue ne bena nkristo nabu bakena bena kantu ku bianza. Bituikala bushuwa bambuluishanganyi, biibakianganyi, ne bakankamijanganyi, ke muakaleja muanetu Henschel, “Yehowa neatunange bua bualu ebu.” Mmubelu mutambe buimpepu kayi bua ba-misionere bikala ne bua kusadila mu matunga adi mashilangane menemene ne aa avuabu basombele kumpala!
Dimanya bimpe bena mu kalasa
Balongi 48 ba mu kalasa ka 99 bavua ne muayene wa bidimu 32 ne bakavua bamane kuenza bidimu bipite pa 11 mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba.
Nkonko miela ivua tshitupa tshia programe wa difila mapolome yakapetesha bateleji mushindu wa kumanya bimpe bamue ba kudibu. Nikki Liebl, wa ku États-Unis, ne Simon Bolton, wa ku Angleterre, bakalonda malu menzeka avua mabueje ditabuja diabu mu diteta [adi ajadika] se: Yehowa neabapeteshe bidibu bakengela ku mubidi. Bakavua bamone ditabalela dia Yehowa bu muvuabu batungunuka ne kuteka mudimu wa ku dîba ne ku dîba pa muaba wa kumpala.
Isabelle Kazan, muena muakulu wa ku tshilelelu wa fransé, wakamba ne: wakalonga tshiena-Arabe bua kumona mushindu wa kufila bumanyishi kudi bakudi ba tshiena-Arabe mu ditunga diende. Pakatuadijaye mu 1987, kasumbu kamue kakese mu Paris kavua amu ne bana betu ba balume banayi bakudi ba tshiena-Arabe, pa kusakidila ne yeye muine ne muanetu mukuabu wa bakaji uvua ulonga muakulu eu. (Kabivua bipepele. Bavua ne bua kupitshisha mêba muanda-mukulu mu dilongolola diabu dia dilonga dia Tshibumba tshia Nsentedi ku lumingu luonso bua kumona mushindu wa kufila mandamuna.) Madikolela aa avua makanyine anyi? Ee, lelu’eu kudi Bantemu bakudi ba tshiena-Arabe balongolola mu bijengu bitanu mu France mujima. Mulongi mukuabu, Miko Puro, wakakula pa mushindu uvua fransé ivuaye mulonge mu kalasa mimupeteshe mushindu wa kuyisha bena tshimuangi bena Afrike mu ditunga dimulelela dia Finlande, ne neyikale kabidi ya mushinga mukole mu teritware wende wa bu-misionere mu Bénin. Bonny Bowes wakalonda tshiakabidi bualu bua diluangana diende bua kuakula bimpe fransé bua kukumbanaye bua kusadila mu mushindu muimpe ku Québec, mu Canada. Ne Bjarki Rasmussen, wa ku Danemark, wakalonda malu menzeke akavuabu yeye ne mukajende bamone munkatshi mua bidimu bia mudimu mu bisanga bia Faeroe. Eyowa, ba-misionere aba bapiabapia mba-ministre ba ku dîba ne ku dîba bamanye mudimu.
Bena mapolome bakatumibua mu matunga 19—ku Afrike, ku Amerike wa pankatshi ne wa ku Sud, ku Mputu wa ku Est, ne ku Orient. Bena mapolome ba tulasa tua kumpala bakadi bamane kusadila mu matunga mapite pa 200. Bavule ba ku bena mapolome aba batshidi amu ne bia bungi bia kuenza mu midimu yabu. Ba-misionere aba bapiabapia badi mpindieu baya kudisangisha nabu pamue bua kualabaja bumanyishi bua Bukalenge mu bitupa bia kulekule bia buloba.—Bienzedi 1:8.
[Bimfuanyi mu dibeji 25]
Miaba ya tulasa ku Tshilongeshilu tshia Watchtower
[Tshimfuanyi mu dibeji 26]
Bena mapolome a kalasa ka 99 ka Tshilongelu tshia Bible tshia Watchtower tshia Galaad
Mu liste udi kuinshi eku, milongo mbayibale bituadijile kumpala baya panyima, ne mêna mbaatele bituadijile ku dia bakaji baya ku dia balume mu mulongo wonso.
(1) Heffey, S.; Riley, E.; Mortensen, D.; Honable, A.; Bolton, J.; Poole, J.; Siimes, G.; Sousa, L. (2) Pashnitski, B.; Shepherd, D.; Pashnitski, W.; Järvinen, J.; Paulsen, K.; Rasmussen, E.; Schewe, C.; Olsson, L. (3) Paulsen, E.; Samsel, T.; Bowes, B.; Harris, E.; Kazan, I.; Liebl, N.; Sousa, P.; Puro, J. (4) Lager, K.; Lager, V.; Golden, K.; Bolton, S.; Johnson, M.; Johnson, S.; Liebl, A.; Rasmussen, B. (5) Harris, D.; Samsel, W.; Schewe, O.; Heffey, R.; Kazan, L.; Riley, T.; Järvinen, O.; Puro, M. (6) Mortensen, D.; Golden, R.; Honable, L.; Shepherd, M.; Bowes, R.; Siimes, T.; Poole, E.; Olsson, J.
[Bimfuanyi mu dibeji 27]
Batshidi amu mu midimu yabu: (ku dia bakaji) Charles Leathco ne mukajende, Fern, ku Brésil, bena mapolome ba kalasa ka Galaad ka kumpala ne kisambombo; (kuinshi) Martha Hess, ku Japon, muena dipolome wa kalasa ka Galaad ka muanda-mutekete