TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w99 1/10 dib. 10-15
  • ‘Tshikondo tshia kushikama talalaa’ tshikadi pabuipi!

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • ‘Tshikondo tshia kushikama talalaa’ tshikadi pabuipi!
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Nshindamenu wa ditalala dia bushuwa
  • Bua tshinyi ‘tshikondo tshia kuluangana mvita’?
  • Etshi ke “tshikondo tshia kuakula”
  • Aba badi bakula bua “ditalala, kadi ditalala kadiyiku”
  • Yehowa udi wakula
  • Ditalala dia bushuwa—Nedifumine kuepi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Keba ditalala dia bushuwa ne udilonde!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Disadila bu batuadi ba mukenji wa ditalala dia Nzambi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
w99 1/10 dib. 10-15

‘Tshikondo tshia kushikama talalaa’ tshikadi pabuipi!

‘Tshintu tshionso tshidi ne tshikondo tshiatshi, tshikondo tshia kuluangana mvita ne tshikondo tshia kushikama talalaa.’​—MUAMBI 3:1, 8.

1. Nnsombelu kayi uvuaku mu siekele wa 20 bua mvita ne ditalala?

KI MPATUPU padi bantu ba bungi bajinga ditalala nansha. Ku siekele yonso, siekele wa 20 kavua ne ditalala dia bungi to. Kadi pabi katshia ku kale bantu kabatuku banji kuenza madikolela bungi nenku bua kujadika ditalala. Mu tshidimu tshia 1920 bakenza Nsangilu wa Matunga. Mu 1928, “matunga a pa buloba matue ku onso . . . akitaba dilekela mvita bu mmuenenu udi bantu ne bua kuikala nende mu ditunga” pa kutua tshiala pa Tshipungidi tshia Briand-Kellogg, tshivua mukanda kampanda mubikile ne: “madikolela matambe bunene a ku mulongolongo wa malu adi bantu benze bua kujadika ditalala kunyima kua Mvita ya Kumpala ya Buloba bujima.” Pashishe, mu 1945 bakenza Bulongolodi bua Matunga Masanga bua bupingane pa muaba wa Nsangilu wa Matunga ukavua mupangile bualu.

2. Ntshipatshila kayi tshidi natshi Bulongolodi bua Matunga Masanga, ne mbutshikumbaje anyi?

2 Anu muvuabi bua Nsangilu wa Matunga, badi bamba mudi Bulongolodi bua Matunga Masanga buikale ne tshipatshila tshia kujadika ditalala pa buloba bujima. Kadi ki mbutambe kutshikumbaja nansha. Bushuwa, lelu kakuena muaba nansha umue udibu baluangana mvita bunene bua mvita ibidi ya buloba bujima. Kadi mvita mikesemikese mipite bungi itshidi ipangisha bantu binunu bivule bua kuikala ne ditalala dia mu lungenyi, ibajimijila bintu ne misangu mivule ibashipesha mene. Tudiku mua kupima kutekemena se: Bulongolodi bua Matunga Masanga budi mua kuvuija siekele wa 21 “tshikondo tshia kushikama talalaa” anyi?

Nshindamenu wa ditalala dia bushuwa

3. Bua tshinyi ditalala dia bushuwa kadiena mua kuikala kaba kamue ne lukuna?

3 Bua bantu ne matunga kuikala mu ditalala kabiena bilomba anu bua kupesha bantu budikadidi patupu. Muntu udiku mua kuikala mu ditalala ne mukuabu udiye mukine anyi? Tòo, bualu 1 Yone 3:15 udi uleja ne: ‘Muntu yonso udi ne muanabu lukuna udi mushipianganyi.’ Anu mudi malu adi menzeke matuku adi panshi aa ajadika, nkuna mikole itu ifikisha bipepele ku bienzedi bia tshikisu.

4. Mbanganyi badi mua kupeta ditalala, ne bua tshinyi?

4 Bu mudi Yehowa muikale “Nzambi wa ditalala,” anu bantu badi banange Nzambi ne banemeka bikole mêyi ende makane ke badi mua kupeta ditalala. Bushuwa, Yehowa katu ufila ditalala kudi muntu yonso patupu. ‘Nzambi wanyi udi wamba ne: Kakuena ditalala [bua] bantu babi.’ Bidi nanku bualu bantu babi badi babenga bua spiritu munsantu wa Nzambi kubalombola, pabi ditalala ndimue dia ku mamuma a spiritu eu.​—Lomo 15:33; Yeshaya 57:21; Galatia 5:22.

5. Mbualu kayi budi bena Kristo balelela kabayi mua kuenza?

5 Kabiena mua kuenzeka bua bena Kristo balelela kuluishabu bantu nabu mvita, mutu bena Kristo ba ku dîna benza misangu mivule, nangananga mu siekele eu wa 20. (Yakobo 4:1-4) Bushuwa, bena Kristo badi baluisha malongesha adi kaayi amba bulelela pa bidi bitangila Nzambi, kadi mvita eyi idi ne tshipatshila tshia kuambuluisha bantu, ki ntshia kubenzela bibi to. Kukengesha bakuabu bualu badi mu tshinga tshitendelelu anyi kubanyanga tshizubu bualu ki mba mu ditunga dietu kakuena kupetangana nansha kakese ne Buena-Kristo bulelela. Paulo wakambila bena Kristo ba mu Lomo ne: “Bu biobio mua kuenzeka, nuenze muenu muonso bua kusomba ne bantu bonso mu ditalala.”​—Lomo 12:17-19, MMM; 2 Timote 2:24, 25.

6. Mmuaba kayi umuepele utudi mua kupeta ditalala dia bushuwa lelu’eu?

6 Lelu’eu, ditalala didi Nzambi mufile didi ne bua kuikala anu munkatshi mua batendeledi balelela ba Yehowa Nzambi. (Musambu 119:165; Yeshaya 48:18) Makokangana a bena tshididi kaena anyanga buobumue buabu to, bualu kabena babuelakanamu. (Yone 15:19; 17:14) Makokangana a bitendelelu kaena mua kunyanga ditalala diabu to, bualu ‘mbakajibue tshishiki mu meji amue ne mu lungenyi lumue.’ (1 Kolinto 1:10) Ditalala didi nadi Bantemu ba Yehowa ntshishima tshidi Nzambi muenze mu bikondo bietu ebi mu diumvuangana ne dilaya diende edi: ‘Nemvuije ditalala bukokeshi buebe, nemvuije buakane mfumu webe.’​—Yeshaya 60:17; Ebelu 8:10.

Bua tshinyi ‘tshikondo tshia kuluangana mvita’?

7, 8. (a) Nansha mudibu ne ditalala, mmunyi mudi Bantemu ba Yehowa bamona tshikondo tshietu etshi? (b) Ntshia-mvita kayi tshinene tshidi bena Kristo baluangana natshi?

7 Nansha mudibu ne ditalala, Bantemu ba Yehowa batu bamona matuku etu aa mikale nangananga ‘tshikondo tshia kuluangana mvita.’ Kadi ki mmvita ya ku buntu nansha, bualu kusuisha bakuabu mukenji wa mu Bible ku bukole kudi kubengangana ne lubila lua se: “udi musue angate mâyi a muoyo kaayi kusumba.” (Buakabuluibua 22:17, NW) Kabena bakudimuisha bantu mitshima ku bukole nansha! Mvita idi Bantemu ba Yehowa baluangana idi anu ya mu nyuma. Paulo wakafunda ne: ‘Bintu bietu bia mvita kabiena bia mubidi, kadi bidi bikole ku mêsu kua Nzambi bia kushimbula nabi ngumbu ya mvita.’​—2 Kolinto 10:4; 1 Timote 1:18.

8 Tshia-mvita tshinene ku “bintu bietu bia mvita” tshidi tshikale ‘muele wa nyuma udi dîyi dia Nzambi.’ (Efeso 6:17) Muele eu udi ne bukole. ‘Dîyi dia Nzambi didi ne muoyo ne bukole, didi dipita muele wonso musakisha nseke ibidi kutua, didi ditubula too ne ku dipandulula dia muoyo ne nyuma, ne dia manungu ne buongo bua mifuba, didi dijingulula lukasa meji ne malu adi mutshima musue kuenza.’ (Ebelu 4:12) Mu dienza mudimu ne muele eu, bena Kristo badi ne bukole bua kushimbula ‘meji onso ne tshintu tshionso tshidi tshilepa muulu tshidi tshibandishibua bua kupumbisha natshi lungenyi lua Nzambi.’ (2 Kolinto 10:5) Muele eu udi ubambuluisha bua kutandula malongesha a dishima, bilele bibi ne ngenyi ya bantu idi kayiyi ileja meji a Nzambi.​—1 Kolinto 2:6-8; Efeso 6:11-13.

9. Bua tshinyi katuena mua kupingana tshianyima mu mvita itudi tuluangana ne mubidi wetu wa mpekatu?

9 Mvita mikuabu ya mu nyuma ng’eyi idibu baluangana ne mubidi wa mpekatu. Bena Kristo badi balonda tshilejilu tshia Paulo, wakitaba ne: ‘Ndi ndikuma too ne pangavuija mubidi wanyi mabuba, ndi ngubueja mu bupika; bua bumue, pangamana kuambila bakuabu bualu bua Nzambi, meme tshikadi mubengibue.’ (1 Kolinto 9:27) Bakabela bena Kristo ba mu Kolosai bua kufuisha ‘bitupa bia mibidi yabu ya pa buloba: masandi, malu a bukoya, nkuka ya mubidi, disamina dibi dia mutshima, ne dikuma dia mutshima ku bintu didi kutendelela kua mpingu mene.’ (Kolosai 3:5) Yuda, umue wa ku bafundi ba Bible, wakabela bena Kristo ‘bua kuluangana mvita mikole bua ditabuja divuabu bapeshe bansantu musangu umue bua kashidi.’ (Yuda 3, NW) Bua tshinyi tudi ne bua kuluangana mvita eyi? Paulo udi wandamuna ne: “Nuenu balonde mubidi nenufue. Kadi nuenu bashipe ngenzelu ya mubidi ku bukole bua [Nzambi, NW], nenushale ne muoyo.” (Lomo 8:13, MMM) Bilondeshile mêyi aa matoke, katuena mua kupingana tshianyima mu mvita yetu ya diluisha meji mabi nansha.

10. Mbualu kayi buakenzeka mu 1914, ne nebufikishe ku tshinyi mu matuku makese adi kumpala eku?

10 Bualu bukuabu budi buleja bua tshinyi tudi mua kuangata matuku etu aa bu tshikondo tshia kuluangana mvita mbua se: “dituku dia disombuela dia Nzambi wetu” dikadi pabuipi. (Yeshaya 61:1, 2) Tshikondo tshivua Yehowa mulongolole bua kujadika Bukalenge bua Masiya ne bua kubupesha bukokeshi bua kuluisha ndongoluelu wa Satana mvita ya katshi ku dînu tshiakakumbana mu 1914. Dîba adi ke diakajika tshikondo tshivua Nzambi mukosele bantu bua kutetabu makokeshi abu, yeye kayi welamu dîyi. Pamutu pa kuitaba Masiya Mukokeshi muteka kudi Nzambi, bantu ba bungi badi batungunuka ne kumubenga anu bu muakenza bavule ba mu bidimu lukama bia kumpala. (Bienzedi 28:27) Nanku bu muvuabu baluisha Bukalenge buende, Kristo uvua muenzejibue bua ‘kukokesha munkatshi mua badi nende lukuna.’ (Musambu 110:2) Diakalenga, Buakabuluibua 6:2 udi ulaya ne: ‘neabatambe bukole.’ Neatshimune nenku mu ‘mvita ya dituku dinene dia Nzambi Wa-Bukole-Buonso, idibu babikila mu muaku wa buena Ebelu ne: Har–Magedone.’​—Buakabuluibua 16:14, 16.

Etshi ke “tshikondo tshia kuakula”

11. Bua tshinyi Yehowa udi ne lutulu lua bungi, kadi ntshinyi ntshialua ndekelu wa bionso?

11 Bidimu bikadi bipite 85 katshia malu a bantu ashintuluka bikole mu 1914. Yehowa udi ne lutulu lua bungi kudi bantu. Mmumanyishe Bantemu bende bua se: nsombelu udiku udi ulomba bua kuenza malu ne mitalu. Mioyo ya bantu miliyo mivule idi mu njiwu. Tudi ne bua kudimuija misumba mivule ya bantu aba, bualu “Yehowa . . . kêna ujinga bua muntu nansha umue abutuke, kadi udi ujinga ne: bonso bafike ku dinyingalala.” (2 Petelo 3:9, NW) Nansha nanku, ‘dibuluibua dia Mukalenge Yezu paluaye mu diulu ne banjelu [bende] ba bukole’ nedilue mu katupa kîpi emu. Dîba adi Yezu ‘neadisombuele’ kudi bonso badi babenge ku bukole mukenji wa Bukalenge bua Nzambi, kudi ‘bantu badi kabayi bamanye Nzambi ne kudi badi kabayi batumikila lumu luimpe lua Mukalenge wetu Yezu.’​—2 Tesalonike 1:6-9.

12. (a) Bua tshinyi kabiena ne mushinga bua kukeba bua kumanya dîba dikala dikenga dinene mua kutuadija? (b) Yezu wakadimuija bua njiwu kayi pa bidi bitangila muanda eu?

12 Ndîba kayi diafika lutulu lua Yehowa ku ndekelu? Kabiena ne mushinga bua kukeba bua kumanya dîba didi “dikenga dinene” mua kutuadija. Yezu wakamba patoke ne: ‘Bua dituku adi ne pa dîba adi kakuena muntu udi mumanye.’ Ku lukuabu luseke, wakafila mubelu wa se: ‘Dimukayi, bualu bua kanuena bamanye dituku dialua Mukalenge wenu. Nuenu kabidi nudilongolole, bualu bua Muana wa muntu nealue pa dîba dinudi kanuyi belangane meji.’ (Matayo 24:21, 36, 42, 44) Mbuena kuamba ne: dituku dionso tudi ne bua kuikala tujoja malu adi enzeka pa buloba ne kuikala ne meji matuma anu ku dibudika dia dikenga dinene. (1 Tesalonike 5:1-5) Nebikale bia njiwu bua kuela meji ne: tudi mua kuenza malu biteketebitekete, kuikala ne tshidi bantu bamona bu nsombelu mulenga ne kuindila bua kumona muapitakana malu! Yezu wakamba ne: “Dimukayi! Mitshima yenu kayinemi bujitu ne budiavi ne bukuatshiki bua maluvu, ne ntatu ya muoyo ewu, tshianana dituku adi nedinukuate tshintuluntulu . . . bu bukondo.” (Luka 21:34, 35, MML) Tuikale bamanye bualu ebu ne: ‘banjelu banayi’ ba Yehowa badi bakuate mpindieu ‘mpepele inayi’ ya kabutu kabakushala bayikuate kashidi nansha.​—Buakabuluibua 7:1-3.

13. Ntshinyi tshidi bantu batue ku miliyo isambombo bajingulule?

13 Pa kumona mudi dituku dia kubadila Nzambi malu dienda disemena pabuipi ne lukasa, mêyi a Solomo a se: kudi “tshikondo tshia kuakula” adi apeta diumvuija dia pa buadi. (Muambi 3:7) Bu mudibu bajingulule ne: mpindieu ke tshikondo menemene tshia kuakula, ne lukunukunu Bantemu ba Yehowa batue ku miliyo isambombo badi bamanyisha butumbi bua mushindu udi Nzambi muikale Mukalenge ne badimuija bantu bua dituku diende dia didisombuela. Badi badifila ku budisuile mu dituku edi dia misumba ya masalayi a Kristo.​—Musambu 110:3; 145:10-12.

Aba badi bakula bua “ditalala, kadi ditalala kadiyiku”

14. Mbaprofete kayi ba dishima bavuaku mu siekele wa muanda-mutekete K.K.B.?

14 Mu siekele wa muanda-mutekete K.B.B., baprofete ba Nzambi aba: Yelemiya ne Yehezekele bakamanyisha mikenji ivua Nzambi mufile bua kabutu ka Yelushalema bua tshitshiu tshia bantu bavuamu pakabengabu bua kutumikila Nzambi. Nansha muvua bamfumu banene ba bitendelelu bambe malu abengangana ne a batuadi ba mikenji ba Nzambi, kabutu kavuabu bamanyishe kakenzeka mu 607 K.B.B. Bamfumu ba bitendelelu aba bavua ‘baprofete bapote bakapambuisha bantu [ba Nzambi], bamba biabu ne: Ditalala didiku, kadi ditalala kadiyiku.’​—Yehezekele 13:1-16; Yelemiya 6:14, 15; 8:8-12.

15. Kudiku baprofete ba dishima ba muomumue lelu’eu anyi? Umvuija.

15 Anu bu ‘baprofete bapote’ ba mu tshikondo atshi, lelu bamfumu ba bitendelelu ba bungi kabena kabidi badimuija bantu bua dituku dia Nzambi dialuaye kulumbuluisha. Kadi badi balengejila bisumbu bia bena tshididi malu, bamba mualuabi kufila ditalala ne bukubi. Bu mudibu batamba kuditatshisha bua kusankisha bantu pamutu pa kusankisha Nzambi, badi bambila bena kuitabuja babu malu adibu basue kumvua pamutu pa kubumvuija ne: Bukalenge bua Nzambi bukadi bukokesha, ne Masiya Mukalenge ukadi pa kutshimuna mu katupa kîpi emu. (Danyele 2:44; 2 Timote 4:3, 4; Buakabuluibua 6:2) Anu muvua baprofete ba dishima benza, buobu pabu badi bakula bua “ditalala, kadi ditalala kadiyiku.” Kadi mu katupa kîpi emu dituishibua edi didibu nadi bua ditalala nediandamuke diakamue buôwa pabakuata tshiji tshia Eu muena malu adibu bakonyangaje ne muena dîna didibu bapendeshe. Kabutu nekakuate bamfumu ba nsangilu wa buloba bujima wa bitendelelu bia dishima, udi Bible ubikila ne: mukaji wa masandi, pikalabu munkatshi mua diela lubila lua ditalala ludibu badishima nalu.​—Buakabuluibua 18:7, 8.

16. (a) Bantemu ba Yehowa mbamanyike bua malu kayi? (b) Mmunyi mudibu bashilangane ne bantu badi bela lubila lua “ditalala, kadi ditalala kadiyiku”?

16 Nansha mudi bamfumu banene ba bitendelelu ne balombodi ba bungi ba bukole batungunuke ne kulaya bantu ditalala dia dishima, bualu ebu kabuena butenkakaja dieyemena dia aba badi bitabuja dilaya dia Nzambi dia kufila ditalala dia bushuwa nansha. Kukadi bidimu bipite pa lukama, Bantemu ba Yehowa mbamanyike mudibu bantu badi babingisha Dîyi dia Nzambi ne lulamatu, baluisha bitendelelu bia dishima ne dikima ne batua Bukalenge bua Nzambi nyama ku mikolo kabayi bapingana tshianyima. Pamutu pa kuladika bantu tulu ne mêyi adi abafunya ku matshi bua ditalala, badi badienzeja ne tshisumi bua kubamanyisha bulelela bua se: matuku etu aa ntshikondo tshia kuluangana mvita.​—Yeshaya 56:10-12; Lomo 13:11, 12; 1 Tesalonike 5:6.

Yehowa udi wakula

17. Patudi tuamba ne: Yehowa neakule mu katupa kîpi emu bidi biumvuija tshinyi?

17 Solomo wakamba ne: “Nzambi nealumbuluishe bantu bakane ne bantu babi; bualu bua malu onso ne midimu yonso bidi ne tshikondo tshiabi.” (Muambi 3:17) Bushuwa, Yehowa udi ne tshikondo tshidiye mulongolole bua kubutula bitendelelu bia dishima ne ‘bakalenge ba pa buloba badi badijadika bua kutombokela Yehowa ne wende muedibue manyi.’ (Musambu 2:1-6; Buakabuluibua 16:13-16) Pafika tshikondo atshi, matuku adi Yehowa mushale “mupuwe” neatue ku ndekelu kuawu. (Musambu 83:1, NW; Yeshaya 62:1; Yelemiya 47:6, 7) Ku butuangaji bua Yezu Kristo, Masiya Mukalenge udiye mushikike mu nkuasa wa bumfumu, Yehowa ‘neakule’ mu muakulu udi umueneka mumanyike anu kudi baluishi bende: ‘Yehowa nealopoke bu muena mvita mukole; neasonsole lukunukunu luende bu muena mvita; neele dîyi diende, neele mbila mikole; neadimueneshe bu muena bukitu kudi bena lukuna bende. Ngakapuwa bianyi too ne musangu mule; ngakashikama talalaa ne ngakadikanda; katataka nengase muadi bu mukaji udi ne didinyenga dia pa kulelaye; nempatule mupuya wanyi lubilu ne nempuyakane diatshimue. Nembutule mikuna minene ne mikuna mikese; nemfubishe midioko yonso idi idiundamu; nenkudimune misulu ilue bisanga, nenkamishe tujiba tua mâyi tuonso. Nenye ne bafofo mu njila udibu kabayi bamanye; nembalombole mu njila idibu kabayi bamanye; nenkudimune mîdima bu munya kumpala kuabu, ne miaba ya bizakalabizakala bu miaba milandakane. Au mmalu andi ngenza, tshiena mpanga mua kuajikija.’​—Yeshaya 42:13-16, disendamija miaku ndietu.

18. Mmu ngumvuilu kayi muikala bantu ba Nzambi mua ‘kushala bapuwe’ mu katupa kakese emu?

18 Pikala Yehowa mua ‘kuakula’ bua kubingisha Bu-Nzambi buende, kabiakukengela kabidi bua bantu bende kuakula bua kudibingisha. Netshikale tshiabu tshikondo tshia ‘kupuwa.’ Anu muakakumbanawu bua basadidi ba Nzambi ba mu bikondo bia kale, mêyi aa neabakumbanyine: ‘Kanuena ne bua kuluangana mvita eyi; nudijadike, nuimane talalaa, numone lupandu lua Yehowa ludi nenu.’​—2 Kulondolola 20:17.

19. Ndiakalenga kayi diapeta bana babu ne Kristo ba mu nyuma mu tshitupa tshîpi emu?

19 Nebatshimune Satana ne bulongolodi buende! Bana babu ne Kristo batumbishibue nebabuele mu mvita eyi ya diluila buakane mu diumvuangana ne dilaya dia se: ‘Nzambi wa ditalala neadiatshishe Satana muinshi mua makasa enu tshitupa tshîpi.’ (Lomo 16:20) Tshikondo tshia ditalala tshitudi bindile kukadi mutantshi mule tshikadi pabuipi.

20. Matuku makese adi kumpala eku neikale tshikondo tshia bualu kayi?

20 Bushuwa bantu bonso ba pa buloba bapanduka ku muanda eu munene waleja bukole bua Yehowa nebikale ne nsombelu wa disanka! Katupa kakese panyima apu nebasombe pamue ne balume ne bakaji ba lulamatu ba mu tshikondo tshia kale pakumbana tshikondo tshilongolola bua kubabisha ku bafue. Bukokeshi bua Kristo bua Bidimu Tshinunu nebuikale bushuwa ‘tshikondo tshia kukuna bintu, tshikondo tshia kuondapa; tshikondo tshia kuibaka; tshikondo tshia kuseka; tshikondo tshia kuja maja; tshikondo tshia kuelangana mu bitupa ne tshikondo tshia kunanga.’ Bushuwa, netshikale “tshikondo tshia kushikama talalaa” bua kashidi ne tshiendelele!​—Muambi 3:1-8; Musambu 29:11; 37:11; 72:7.

Newandamune tshinyi?

◻ Ntshinyi tshidi nshindamenu wa ditalala dia kashidi?

◻ Bua tshinyi Bantemu ba Yehowa badi bamona matuku etu aa mikale ‘tshikondo tshia kuluangana mvita’?

◻ Ndîba kayi didi bantu ba Nzambi ne bua “kuakula,” ne ndîba kayi didibu ne bua ‘kupuwa’?

◻ Mmunyi ne ndîba kayi dikala Yehowa mua kuakula?

[Kazubu/​Bimfuanyi mu dibeji 13]

Yehowa udi ne tshikondo tshidiye mulongolole bua

◻ kusaka Gogo ku diluisha bantu ba Nzambi.​—Yehezekele 38:3, 4, 10-12

◻ kuela lungenyi lua kubutula Babulona Munene mu mitshima ya bakokeshi ba pa buloba.​—Buakabuluibua 17:15-17; 19:2

◻ kuenza dibaka dia Muan’a mukoko.​—Buakabuluibua 19:6, 7

◻ kubangisha mvita ya Har-Magedone.​—Buakabuluibua 19:11-16, 19-21

◻ kusuika Satana bua Bukokeshi bua Bidimu Tshinunu bua Yezu kutuadijabu.​—Buakabuluibua 20:1-3

Malu aa mmatela patupu mushindu udiwu malondangane mu Mifundu. Tudi mua kuikala bashindike ne: malu aa onso atanu neenzeke malondangane mudi Yehowa mulongolole ne anu mu tshikondo tshidiye mujadike.

[Bimfuanyi mu dibeji 15]

Bukokeshi bua Kristo bua bidimu tshinunu nebuikale bushuwa tshikondo tshia . . .

kuseka . . .

kupukilangana . . .

kunanga . . .

kukuna . . .

kuja maja . . .

kuibaka . . .

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu