Yãmb paamda nafa bɩ?

¹ Rũndã-rũndã neb milyõ rãmb ratame n bãng b sẽn na n tõog zu-loeesã to-to n vɩɩmd ne sũ-noogo. B karemda sɛb sẽn kõt neb sor-wilgr vɩɩmã yɛl wʋsg pʋsẽ sõma-sõma, la b baood sagls sul la sigls nengẽ sẽn na yɩl n maneg b vɩɩmã n paase. Tõe tɩ kẽer wilg nafa bilf b sẽn paame. Baasg zãnga, d sã n ges vɩɩmã sẽn yaa to-to rũndã wã, rẽ yĩnga d tõe n yeelame tɩ neba wʋsg sẽn yɩɩd zãmsame n tar laafɩ la sũ-noog vɩɩm sẽn yaa sõma wʋsg ne ninsaalb zãmsg maasem sɩda? Yaa toogo!—1 Kor. 3:18-20.

² Sẽn yaa lebende, Naandã kõta neb nins fãa sẽn na n kelg-a wã zãmsg ning sẽn tar yõod n yɩɩdã zaalem. A Zeova ratame t’a zãmsgã naf ned kam fãa. A kõo a Gomdã vʋʋsem sõng sẽn vẽnegã sẽn na yɩl n wilg ãdem-biisã sor tɩ b tall burkĩndlem, la a kɩt tɩ b togsd a Rĩungã koe-noog tẽngã fãa gill zugu. (Yɩɩl 19:8, 97, 8 in NW; Mat. 24:14; 2 Tɩm. 3:16) Vɩɩm sẽn sɩd tar sũ-noog tɩ loee tɩrg ne a Zeova noyã kelgre.—Ezai 48:17, 18.

³ A Zeova sor-wilgrã yɩɩda sɛb sẽn kõt neb sor-wilgr vɩɩm yɛl pʋsẽ bɩ meng yidgr pãlã rãmbã dũniyã sẽn kãabdã zĩig sẽn zãre. Tõnd tõe n paama sõngr hakɩk la nafa sẽn kaoosd d sã n dɩt a Zeova sẽn kõt bũmb ninsã nafa zãnga. Bõn-kãens bee a Gomdã la zãmsg ning a siglgã sẽn kõtã pʋgẽ.—1 Pɩɛ. 3:10-12.

⁴ Paam-y nafa tigingã tigissẽ: Rũndã-rũndã, a Zeova wilgdame t’a sɩd ratame n zãms tõnd a soayã, la d paamda nafa d sã n kelgd a zãmsgã. Tigiss a nu wã tõnd sẽn tar semen fãa wã yaa kaset sẽn wilgd t’a Zeova geta d yell ne nonglem. D sã n debd tigingã tigissi, tõnd bãngrã ne Wẽnnaam paasdame. Tõnd zãmsdame n bãngd d sẽn na n kogl d mens to-to ne wẽnga, d sã n pẽnegd a Zeova n paasdẽ. Ne manesem a woto d pelsã paamda kengre.

⁵ Pa rẽ tɛk bal ye. Tigingã tigissẽ me d tõe n ‘yalga d mense.’ (2 Kor. 6:13, NW ) Rẽ baoodame tɩ y bao n bãng neb a taabã tigingã pʋgẽ. Tõnd paamda nafa taab raoolg pʋgẽ, wala a soab ning yell tʋm-tʋmd a Poll sẽn gom a lɛtrã a sẽn taas Rom dãmbã pʋgẽ wã. (Rom 1:11, 12 ) A sẽn da wa n gʋlsd a lɛtrã Hebre dãmbã, kiris-neb la a kõ sagls sẽn tar pãnga. Kiri-nin-kãensã ra minimame n basd kiris-neb lagem-n-taarã.—Heb. 10:24, 25.

⁶ Tõog n vɩɩmd ne sũ-noogã tɩ loee ne d sẽn na n dat neb a taabã neere. B sagenda tõnd tɩ d bao soay n sõng n paas neb a taabã sũ-noogo. Dẽ sãmbg sẽn ka be, tõnd kiris-neb tigissã bee tõnd mens nafa yĩnga, la b rãmb nins tõnd sẽn talld tũud-n-ta-sõng ne wã me nafa yĩnga. B sẽn baood tɩ tõnd maan yaa d kẽes d meng ne d sũur fãa.

⁷ Tʋm-tʋmd a Poll togsa tagsg a woto buud a sẽn da wa n kõt a Tɩmote sagls n gʋls tɩ: “Zãmsd f meng tɩ wẽn-zoeerã yaa f bõn-datla.” (1 Tɩm. 4:7, NW ) D tõe n sʋka d mense: ‘Mam zãmsda m meng bɩ? Mam zãmsdame n dɩt bũmb nins m sẽn wʋmd tigingã tigissẽ wã nafa bɩ?’ Tõnd leokrã na n yɩɩ n-yẽe, d sã n kelgd bũmb nins d sẽn wʋmd tigissẽ wã la d modgd n tũud bũmb nins d sẽn zãmsdã. Tõnd ka tog n ne saam-biisã sẽn kõt zãmsgã bal ye. Ne d tẽebã nini, d tog n neeme tɩ ya a Zeova la a nin-buiidã Karen-saamb Kãsenga.—Ezai 30:20.

⁸ Teokaratik Ministɛɛr Lekollã la Tʋʋmdã Tigisga: B maana tigis-kãensã a yiibã sẽn na yɩl n sõng-d tɩ d yɩ neb sẽn womd biis kiris-neb ministɛɛrã pʋgẽ. Teokaratik Ministɛɛrã Lekoll sɩd yaa lekolle, ne karen-biis sẽn paamd zãmsg la sagls wakat fãa. Y tara weer sẽn na yɩl n wilg tɩ y bɩtame n na n wa lebg zãma sõasd la Wẽnnaam Gomdã karen-saamba. La sẽn na yɩl n dɩ lekollã nafa wʋsg n yɩɩda, y segdame n gʋls y yʋʋr a pʋgẽ, n wat-a, n kẽesd y meng n ka vaandẽ, la y maand sõssã b sẽn kõt-yã ne y sũur fãa. Y sã n sakd saglsã b sẽn kõt-yã la y tũud-ba, rẽ na n sõng-y lame tɩ y kẽng taoore.

⁹ Tʋʋmdã Tigisg zãmsda tõnd kiris-neb ministɛɛrã yõodo, la a wilgd tõnd d sẽn tõe n kẽesd d mens karen-biisã maaneg tʋʋmdẽ to-to. Yãmb ne y zakã rãmb rɩta zãmsg ning b sẽn kõt tigis-kãensã a yiibã pʋsẽ nafa zãng bɩ? Ned ne a pag sẽn yaa kiris-neb yeela woto: “Tʋʋmdã Tigisg a yembrẽ, tõnd wʋmame tɩ zaka neb segd n lagma taab n vaees daar verse wã. Tõnd da ka maand dẽ ye, la masã d maanda woto.” Wãn to la rẽ naf-ba? B sak n deega woto: “Tõnd yãame tɩ tõnd sõasgã rɩɩbã wakat bee yamleoog n yɩɩda. D ka le tar no-koɛɛm zaabr dɩɩbã wakat ye.” Kom-kɩdsã meng paamda nafa tigissẽ wã bɩ? N-ye. Ma wã yeelame: “Yaa vẽeneg tɩ tigissã tara pãn-tusdg sẽn yaa kãseng tõnd kambã zutu. Vugri semen ninga tõnd linga d yʋʋm a yoob biriblã t’a yagd ziri. La semen kãng pʋgẽ wã, tigisgẽ wã zãmsg sõasgã ra gomda pʋ-yagb yelle. Tõnd biriblã gesa a baaba wã t’a nengã gãnem ne sũ-sãangã a taalã yĩnga, la a maneg n lamdg a zĩigẽ wã ne yãnde. A rɩka yam, la rẽ poore d ka le paam zu-loees ye.”

¹⁰ Saam-bi-poak sẽn yaa so-pakd yeelame t’a sũurã nooma ne saglsã b sẽn kõt Tʋʋmdã Tigisgẽ wã sẽn na yɩl n paas tõnd koe-moonegã sõmblmã. Bõe yĩnga? A wilga woto: “Mam minim n tara manesem yɛng bala. Wakat ninga mam tagsdame tɩ sagls nins b sẽn kõ D Rĩungã Ministɛɛrã pʋgẽ wã ka na n wom biis ye. La Tʋʋmdã Tigisgẽ, mam sã n wʋm tɩ d segd n mak-a lame n gese, mam paamda yẽesem sẽn tusd-m tɩ m tũ saglsã. Rẽ kɩtdame tɩ koe-noogã be yamleoog wʋsgo!” Semen a wãna a tũu saglg sẽn yet tɩ b mak n sɩng Biibl zãmsg pipi gesgẽ wã bala. Rẽ poore, a sɩnga Biibl zãmsg pipi gesgẽ wã bal ne bipugl sẽn da pʋʋsd n baood sõngre.

¹¹ Yãmb sã n wʋm diskuur sẽn tar Biiblã sagls sẽn tɩ loe ne yɛl yãmb mengã sẽn yãkd y toore, yãmb neeme tɩ ya a Zeova n gomd ne yãmb bɩ? Saam-biig a yembr tagsa woto. A yeelame: “Sẽn pa kaoos pʋgẽ, tigisg a yembrẽ sõasg n zĩnd t’a pʋgẽ saam-biig gom reem buud nins sẽn zems ne kiris-nebã la reem buud nins sẽn ka zems ne-bã yelle. Mam da nong n geta bõgs televiziõ wã pʋgẽ. La tigis-kãng poore, mam dɩka reem kãngã buudã n ning b rãmb nins sẽn ka zems ne kiris-nebã sʋka. Dẽ mam ka le get-a yɛs ye.” N-ye, baa ne saam-bi-kãngã sẽn da tall nonglem ne bũmb sẽn yaa nen-kɛglmã, ne sik-m-menga, a saka a Zeova sor-wilgrã.—Yɩɩl 11:5.

¹² Zãma Sõasgã, Gũusg Gasgã Zãmsg, ne Tigingã Sebr Zãmsgo: Zãma sõssã tõnd sẽn kelgd semen fãa wã wɛgsda gom-zut toɛ-toɛ sẽn tik Biiblã zugu. Bõe la yãmb paamd sõs-kãensã pʋsẽ? Sɩd sẽn yaa kiris-ned goma nafa nins a sẽn da paama yell woto: “Zãma sõasg n gom n tadg vʋʋsmã biis fãa zutu. Sõasdã wilgame tɩ sẽn na yɩl n bɩɩs biis kãensã, yẽ mengã ra yãkda bil a yembr n tʋm a zug semen a yembre. Semena baasgẽ, a tagsdame n ges a sẽn maan to-to n puk bil kãng a daar fãa tʋʋmã pʋsẽ. Rẽ poore a ra tʋmda bil a to zug semen ning sẽn pʋgdã. Mam sũur yɩɩ noog ne yam kãngã, tɩ mam me sɩng woto maanego.” Ad wã sɩd yaa bũmb nins d sẽn zãmsã rɩk-n-tʋm sẽn yaa sõma wʋsgo!

¹³ Gũusg Gasgã Zãmsg zãmsda tõnd tɩ d tũ Biiblã noy vɩɩmã yɛl toɛ-toɛy pʋsẽ. Rẽ sõngda tõnd tɩ d tall yam la sũur sẽn gãe bãane, baa ne vɩɩmã yɩɩre. Gũusg Gasgã Zãmsg leb n sõngda tõnd tɩ d tar võor-wʋmb sẽn ya-b yaoos n yɩɩdã ne sɩdã sẽn kẽngd taoorã. Wala makre, tõnd rɩɩ yʋʋmd 1999, sig-noy kiuug 1 daarã Gũusg Gasg sõs-kãensã nafa. Bãmb yaa: “Yaa tɩlae tɩ bõn-kãens fãa zĩndi,” “Bɩ karemdã wilg yam-welgre,” la “Yɩ-y gũusdb la y modg sõma!” Wãn-wãn la zãms-kãensã tall pãn-tusdg yãmb mengã zugu? Yãmb wilgda ne y tʋʋm tɩ y ninga y yamẽ a Zezi keoogrã beoog-daarã wɛɛngẽ sõma bɩ? Yãmb segenda y meng makrã sẽn be taoorã yĩngã, d sã n wa yã “sãoong bõn-wẽnga sẽn yaas zĩ-sõnga pʋgẽ” wã bɩ? (Mat. 24:15-22) Yãmb bõn-datɩ wã la yãmb vɩɩmã wilgdame t’a Zeova yʋʋrã sõmsg n yaa bũmb ning sẽn tar yõod n yɩɩd ne yãmba, la ka laogã kãasg bɩ? Rẽ yĩnga, Gũusg Gasgã Zãmsgẽ, tõnd ka zãmsd n paamd nafa masã meng sɩda?

¹⁴ Yãmb wee n tags yɛl wʋsg nins tõnd sẽn zãmsd Tigingã Sebr Zãmsgẽ semen fãa wã. Masã tõnd zãmsda a Daniɛll sebrã sẽn be Biiblã pʋgẽ wã. Tõnd sẽn sɩng n zãmsd Biiblã seb-kãngã kiis a naas la woto wã, tõnd ka yã tɩ tõnd tẽebã paasda semen fãa sɩda? Wala a Daniɛll sẽn ya a Zeova no-rɛɛs nongrã, tõnd paasda d tẽebã pãng sẽn na yɩl n tõog toogo.

¹⁵ A Zeova zãmsda tõnd tɩ d vɩɩmd ne sũ-noogo: Tõnd sã n kelgd Wẽnnaam noyã, d ginda sũ-sãams wʋsgo. Sẽn paase, d bãngda vɩɩmd ne sũ-noogã sẽn ya a soaba. D sã n tũud a Zeova sor-wilgrã, tõnd kẽesda d mens a tʋʋmdã pʋgẽ, tõnd ka gɛtb bal ye. La b rãmb nins fãa sẽn maand Wẽnnaam tʋʋmdã yaa neb sẽn tar sũ-noogo.—1 Kor. 3:9; Zak 1:25, NW.

¹⁶ Tigingã tigissẽ, bɩ y tags sõma n ges y sẽn na n tũ bũmb nins y sẽn wʋmdã to-to. (Zã 13:17) Sõgen-y Wẽnnaam ne yẽesem, la ne y sũurã fãa. Yãmb sũ-noogã na n pidame n puugi. Yãmb vɩɩmã na n talla bark la võor n yɩɩda. N-ye, y meng na n paamda nafa.