Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Ponapean
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • w03 11/1 pp. 4-7
  • Nein Noha Pwuhken Wiewia kan Mie Wehwe Tohrohr Ong Kitail?

Sohte kasdo ong met

Kupwurmahk, mehkot sapwung en kihda kasdo

  • Nein Noha Pwuhken Wiewia kan Mie Wehwe Tohrohr Ong Kitail?
  • Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2003
  • Sawaspen Oaralap kan
  • Ire kan me Duwehte Met
  • Iahd me Nohlik Wiawi?
  • Mweridi en Pihl Nan Nohlik
  • Ia Madamadau en Soun Nting en Paipel Teikan Duwen Nohliko?
  • Sises oh Nohliko
  • E Pitla “Iangahki Aramas Isimen”
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2013
  • Dahme Kahrehda Noha Kin Kenikenla Rehn Koht—Dahme Kahrehda Kitail Anahne Nsenohki
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2008
  • “Eh Mour Poadidiong Koht”
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2013
  • Nohlik Lapalapo​—Ihs me Rong Koht? Ihs me Sohte Rong?
    Rong Koht pwe Ken Mour Kohkohlahte
Kilang Pil Ekei
Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2003
w03 11/1 pp. 4-7

Nein Noha Pwuhken Wiewia kan Mie Wehwe Tohrohr Ong Kitail?

NI EN Sises ketikihda audepen kokohp me pid kilel ah pahn ket nan mwoale nanleng oh imwin koasoandi wet, e mahsanih: “Pil duwehte ni mwehin Noha, iei pahn pil duwehte ahnsou me Nein-Aramas ketiketier nan mwoale nanleng.” (Madiu 24:3, 37, New World Translation) E sansal mwahu me Sises wia kokohpe me dahme wiewiawi nan atail ahnsou e pahrekiong dahme wiawi nan mwehin Noha. Dahme ntingihdi nan Paipel me pid dahme wiawi ni mwehin Noha kin mehlel oh pwung oh pwuhk wet kak wia mehkot kesempwal oh katapan ong kitail.

Iaduwen​—⁠nein Noha pwuhken wiewia kan kin wia mehkot me kesempwal? E dehde me e wia pwuhken poadoapoad mehlel ieu? Kitail kak uhdahn ese iahd me Nohlik Lapalapo wiawi?

Iahd me Nohlik Wiawi?

Paipel ketikihda irekidi en pahr akan me pid wiewia kan oh met kak padahkiong kitail duwen mehkan me kak kapwureikitaillahng poadoapoad en tepin aramas. Nan Senesis 5:1-​29, kitail kak diar irekidi en dih kan oh arail sounpahr akan me pid kepikpikdahn tepin ohl, Adam, lelodo ipwidi en Noha. Nohlik Lapalapo tepida wiawi “ni Noha eh sounpahr 600.”​—Senesis 7:11.

Pwe kitail en kak diarada ahnsou me Nohlik Lapalap wiawi, kitail anahne tepisang ni pahr ehu me aramas koaros pwungkipene me pwung. Met wehwehki me kitail pahn tepikihda pahr ehu me aramas dehdehki mwahu nan pwuhken poadoapoad oh pahrekiong irair kesempwal ieu me wiawi nan Paipel. Sang ni pahr dehde wet, kitail pahn kakehr wahntuhkeiada oh diarada pahr me Nohlik wiawi me pahn pahrekiong Gregorian calendar me kitail kalap doadoahngki wadek pahr nan rahnwet.

Ehu pahr me dehde mwahu nan pwuhken poadoapoad iei pahr 539 B.C.E., pahr me Nanmwarki en Persia, Nanmwarki Sairus kauwehla Papilon. Dipwisou en kadehde ahnsou en ah kaunda kin sansal sang ni takai kan me dierek nan Papilon, nein Diodorus, Africanus, Eusebius, oh Ptolemy pwuhk kan. Sang ni kosonned ieu me Sairus kihda nan ahnsowo, luwen mehn Suhs kei pidoi sang Papilon oh pwuralahng nan udakarail oh re lellahng wasao nan pahr 537 B.C.E. Met wia kilelepen kaimwiseklahn pahr 70 me Suda tehnlahr oh sohte towe, nin duwen poadoapoad en Paipel kasalehda me tepida nan pahr 607 B.C.E. Ni atail pahn doadoahngki pahr pwukat, kitail pahn kakehr wahntuhkeiada me mehn Israel akan pedoi sang nan Isip nan pahr 1513 B.C.E. Oh poahsoankihda wadawad en pahr en Paipel, kitail kak kapwurehla pahr 430 ahnsou me inou kohwong Eipraam oh met wiawi nan pahr 1943 B.C.E. Oh mwurin met, kitail kak kapatahiong ipwidi oh reirei en mour en Tera, Nahor, Seruk, Reu, Pelek, Eper, Sela, oh Arpaksad me ipwidi “sounpahr riau mwurin nohlik lapalapo.” (Senesis 11:10-​32) Eri, ire pwukat sewese kitail en wehwehki me Nohlik Lapalapo tepida nan pahr 2370 B.C.E.a

Mweridi en Pihl Nan Nohlik

Mwohn atail pahn kousapahl wiewia kan nan mwehin Noha, ke ele pahn men wadek mahs Senesis 7:11 lel 8:4. Wasaht koasoia duwen mweridi en keteu mosul, oh kitail wadek me: “Ni Noha eh sounpahr 600 [2370 B.C.E.], ni keriau en sounpwong, ni kaeisek isuhn rahn en nan sounpwongo, ni rahno pwarer koaros me mi pahn madau lapalap akan en sampah kakusada audeparail, oh pahnlahng likamwete e pwoarpeseng pwe en kakusedi pile kan.”​—Senesis 7:11.

Noha nehkpeseng sounpahro ong sounpwong 12 me ehu ehu sounpwong reireiki rahn 30. Nan ahnsoun kawao, tepin sounpwong en pahr kin tepida nan lukepen September (ma ke pahn doadoahngki calendar me kitail doadoahngki rahnwet). Pilen Nohliko tepida mweredi nan “keriau en sounpwong, ni kaeisek isuhn rahn en sounpwongo” oh wie mweremwerki rahn 40 oh pwohng 40 nan sounpwong en November oh December 2370 B.C.E.

Me pid Nohliko, Paipel mahsanih: “Pihl akan eri mihmihte oh lalaudlahte pohn sampah erein rahn 150. . . . Pihlo ahpw wie ngalangaldi erein rahn 150. Oh ni kaisuhn sounpwong, ni kaeisek isuh en rahn en sounpwongo, warihmwo ahpw serada pohn nahnahn Ararat.” (Senesis 7:⁠24–​8:4, NW) Eri, ahnsou me pihlo wie dindir pohn sampah lao lel ahnsou me re pwurehng pohn sahpw iei rahn 150, de pahrekiong sounpwong limau. Warihmwo eri soandi pohn Nahna Ararat nan April en pahr 2369 B.C.E.

Ele met ke pahn uhd men wadek Senesis 8:5-​17. Kadoken nahna kan pwaradahr mpen sounpwong riau elep (rahn 73) mwurin mwo, “nan kaeisek en sounpwong [June], ni tepin rahn en sounpwongo.” (Senesis 8:5, NW)b Sounpwong siluh (rahn 90) mwuri​—ni Noha a lelehr “sounpahr wenepwiki ehu, ni keieun pahr, ni keieun sounpwong, ni keieun rahn en sounpwong,” de nan werengen September, 2369 B.C.E.⁠—Noha kihsang pweinen warihmwo. Ahnsowo, e kakehr kilang me “pohn pwehlen sampah madekenglahr.” (Senesis 8:13) Sounpwong ehu oh rahn 27 (rahn 57) mwuri, “ni keriaun sounpwong, ni kerieisek isuhn rahn en sounpwongo [ni lukepen November, 2369 B.C.E.], sampah madekengda.” Noha oh ah peneinei eri pedoi sang nan warihmwo oh pedoi iei ong pohn pwehl madekeng. Eri, met wehwehki me Noha oh meteikan mihmihki nan warihmwo erein pahr ehu oh rahn eisek (wehwehki rahn 370).​—Senesis 8:14.

Dahme nting oaritik pwukat me pid wiewia kan, mengihtik en mehkan oh ahnsou kin kadehde? Ire pwukat kin kadehde duwen met: Soukohp en Ipru menet, Moses, me sansal me e ntingihdi pwuhken Senesis sang rekord kan me e alehdi, oh e ntingihdi dahme mehlel, a kaidehn soi mwahl ekei. Kahrehda, Nohliko wie mehkot kesempwal ong kitail nan rahnwet.

Ia Madamadau en Soun Nting en Paipel Teikan Duwen Nohliko?

Likin dahme ntingihdi nan pwuhken Senesis, pil mie wasa tohto nan Paipel me koasoia duwen Nohlik Lapalapo oh duwen Noha. Karasepe:

(1) Sounroporop Esra ntingihdi Noha oh nah pwutak kan (Sehm, Ahm, oh Saped) nan nah nting en keinek kan en wehin Israel.​—1 Kronikel 1:4-​17.

(2) Luk, toahkte oh soun nting en Rongamwahu, pil ntingihdi eden Noha ni a wiahda eden keinek kan me imwila rehn Sises Krais.​—Luk 3:36.

(3) Wahnpoaron Piter kin koasoia duwen Nohliko ni ah ntinglahng ienge Kristian akan.​—2 Piter 2:5; 3:5, 6.

(4) Wahnpoaron Pohl kin koasoia duwen pwoson laud me Noha ahneki ni ah kauwada warihmwo pwe en kamourala tohnimweo.​—Ipru 11:7.

Kitail kak kalikamwe me soun nting en Paipel pwukat me ale kaweid en ngehn sarawi me irail kamehlele audepen Senesis me pid Nohliko? E sansal mwahu me irail kin wiahki Nohliko wiewia mehlel ieu.

Sises oh Nohliko

Sises ketiketier nanleng mwohn a wie aramasala. (Lepin Padahk 8:30, 31) E wia ngehn kepikpikda men oh wie ketiket nanleng ni ahnsou me Nohlik Lapalapo wiawi. Ni a wia emen soun kadehdehpen ire wet, Sises eri ketin kamehlelehiong kitail me dahme ntingihdi nan Pwuhk Sarawi duwen Noha oh Nohlik Lapalapo uhdahn wiawi. Sises mahsanih: “Pil duwehte ni mwehin Noha, iei pahn pil duwehte ahnsou me Nein-Aramas ketiketier nan mwoale nanleng. Pwe nin duwen aramas ako ar pereperen kamakamadipw ni rahn oko mwohn nohlik lapalapo, ohl oh lih akan wiewia pwopwoud lao lel rahn me Noha pedolong nan warihmwo; re ahpw sasairki nohliko, e lao kamwopirailla koaruhsie; ih duwen me pahn wiawi, ni ahnsou me Nein-Aramas ketiketier nan mwoale nanleng.”​—Madiu 24:37-​39.

Iaduwen​—⁠Sises kak doadoahngki soi likamw pwoat pwehn kalekehkin kitail en mwasamwasahn duwen irair en imwin koasoandi suwed wet? E sohte kak! Kitail kak kamehlele me e ketin doadoahngki mehn karasepe mehlel pwe en ketin kawehwehda duwen sapwellimen Koht kadeik ohng irail aramas suwed akan. Ei, aramas tohto mehla ahnsowo, ahpw kitail kak ale kamweitpen loaletail ni atail wehwehki me Noha oh ah peneinei mourla oh pitsang Nohlik Lapalapo.

“Mwehin Noha” wia mehkot kesempwal ohng aramas akan me wie momour nan rahnwet, me iei ahnsou me “Nein-Aramas [Sises Krais] ketiketier nan mwoale nanleng.” Ni atail wadek oaritik kan duwen Nohliko me wie nekinek nan pwuhken kataman me Noha kin nekinekid, kitail uhdahn kak kamehlele me met nting mehlel kei. Ni mehlel, pwuhken Senesis, me ngehn sarawi kamwekid Moses en ntingihdi, kin kasalehda mehkan me pid Nohliko me mehlel oh ahneki wehwe kesempwal ong kitail. Duwehte Noha, ah pwoud, neira pwutak kan oh arail pwoud kan ahr kin kamehlele sapwellimen Koht elen komour ong irail, pil kitail nan rahnwet kak kehliki sapwellimen Siohwa elen komour ki atail kamehlele meirong en Krais. (Madiu 20:28) Eri, kitail kak koapworopworki me kitail pahn kak wia kisehn irail oko me pahn mourla ni imwin koasoandi suwed wet, duwehte me ntingihdi nan nein Noha pwuhken wiewia me kasalehda me ih oh ah peneinei pitsang Nohlik Lapalapo me kemehla aramas kan me sapeikiong Koht ahnsowo.

[Nting tikitik me mi pahs]

a Ong oaritik me pid pahr en Nohlik Lapalapo, tehk nan Volume 1 en pwuhken Insight on the Scriptures, pali 458​—⁠460 (Sounkadehdehn Siohwa kan me wiahda pwuhk wet).

b Keil-Delitzsch Commentary on the Old Testament, Volume 1, pali 148, koasoia: “Ele mwein mwurin rahn 73 mwurin warihmwo wie komkommoal, irail kakehr kilang kadokehn nahna kan, iei nahna en Armenia, me iei nahna kan me kapilpene warihmwo.”

[Box on Page 5]

Irail Mourki Soangen Ahnsou Werei Duwehte Mwo?

PAIPEL mahsanih: “Rahn akan koaros en ahn Noha mour tohtohki pahr duwepwiki limeisek (950), ih eri sipalla. (Senesis 9:29) Ahn Noha pahpa kahlap Medusala mour lel sounpahr 969​—iei ih aramas me keieu mour werei me mih nan nting. Ma mour en aramas akan pahn kapahrekpene, aramas akan mour nan dih 10 sang Adam lel Noha​—⁠arail sounpahr emen emen pahn lel sounpahr 850. (Senesis 5:5-​31) Eri, iaduwen​—⁠e mehlel me mehn mahs akan kin mour werei?

Sapwellimen Koht koasoandi sang nin tepio iei aramas en ahneki mour soutuk sohte mehla. Tepin aramas, Adam, kepikpikda oh ahneki kapai en perenki mour ieu me sohte pahn mie imwi ma e pahn peikiong Koht. (Senesis 2:15-​17) Ahpw, Adam sapeikla, kahrehda e sohte kak ale kapai tohrohr wet. Mwurin pahr 930 en ah wia momour, ah mour wawai kohdi oh lelohngehr irair en mehla, Adam pwuralahng pwehl wasa me e kohsang ie. (Senesis 3:19; 5:5) Tepin aramaso eri kadauralahng wah kan sohsohn dihp oh mehla.​—Rom 5:12.

Ahpw, aramas akan me kousoan nan erein ahnsou me mwurinte Adam, irail pil kereniong ahneki paliwar unsek oh pwehki met irail pil paieki irair en mour werei sang aramas en mwuhr akan. Kahrehda, mouren aramas akan kin kereniong lel pahr kid mwohn Nohlik, ahpw mour en aramas kin mwadangete mwotomwotla rehn irail oko mwurin Nohliko. Karasepe ieu: Eipraam mourki sounpahr 175te. (Senesis 25:7) Mpen pahr 400 ni ahnsou me pahpa kahlap menet (Eipraam) melahr, soukohp Moses ntingihdi: “Sounpahr 70, ihte weren at mour​—⁠a ma se kehlail, e pahn lel 80; ahpw pahr pwukat kin kahrehiong kiht pwunodte oh apwal.” (Melkahka 90:10) Iei mwomwen mour en aramas lelodohng atail ahnsou.

[Chart/Pictures on Page 6, 7]

Wadeksang Ni Ahnsou me Sairus Ketikihda Kosonned en Mweidohng Mehn Israel akan en Saledekla Sang Selidi Pwuralahn Nohlik Nan Mwehin Noha

537 Pahr me Sairus

ketikihda kosonnedoc

539 Sairus, mehn Persia,

kalowehdi Papilon

sounpahr 68

607 Sounpahr 70 en tehnla

en Suda tepida

Kaun akan,

sounkopwung kan

oh nanmwarki kan

kaunda wehin Israel

erein sounpahr 906

1513 Mehn Israel akan Pedoisang Isip

sounpahr 430 Erein ahnsou ehu me reireiki

pahr 430 me mehn Israel

koukousoan nan sapwen Isip

oh Kenan (Eksodus 12:40, 41)

1943 Kamanahlahn Inou me Kohwong Eipraam

sounpahr 205

2148 Tera ipwidi

sounpahr 222

2370 Nohlik tepida

[Nting tikitik me mi pah]

c Sairus ketikihda kosonned me mehn Suhs pahn saledek sang selidi (kosonned wet wiawi nan “tepin pahr me Sairus, mehn Persia, kaunda nan 537 B.C.E. de 538 B.C.E.)

    Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Ponapean
    • Share
    • Me Ke Mwahuki
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share