Sapwellimen Koht Limpoak Kin Sansalda Sang Ni Limpoak En Nohno Men
“Kakete lih emen en manokehla uhdahn nah seri pwelel, oh sohte poakepoake wahnedio? Mehnda ma nohno men kak manokehla nah seri, ahpw ngehi, I sohte kak manokeiukala.”—AISEIA 49:15.
SERI pwelel men wonohn nan pehn eh nohno oh eh nohno wie kadkadihdi ih. Ni ahmw pahn kilang met, ke kak kilang irair en kamantik oh limpoak. Nohno men me ede Pam koasoia: “Ni ahnsou me I tepin koledi nei serio, I ahneki pepehm en limpoak oh pwukoahki mour kapw wet.”
Palien roporop pil kasalehdahier duwen mehlelpen me en nohno men limpoak kin kamwakid de pidada kekeiradahn nah serio. Ehu pwuhk me palien World Health Organization Programme on Mental Health koasoia: “Palien roporop kasalehda me seri pwelel men me eh nohno kin kesehla de kohkohlahsang kin nsensuwed oh pwunod oh ekei pak irail pil kin kak salohda oh masepwehkada.” Pwuhk ohte pil kasalehda me palien roporop kasalehda me seri kan me kin alehdi soangen epwel limpoak oh keniken sang ni arail tikitik kin loalokong sang seri kan me sohte kin alehdi epwel limpoak.
Alan Schore me wia professor en palien madamadau oh pepehm ni UCLA School of Medicine nan Amerika koasoia: “Tepin ehuiong aramas me seri men kin wia, me iei eh ehuiong eh nohno, kin pidada de kasalehda iaduwen eh pahn ehuiong meteikan ni ahnsou me e pahn laudla.”
E kansensuwed pwe pwunod, soumwahu, de soangen irair teikan ele kak kahrehiong nohno men en sohte tehk nah seri de pil “manokehla uhdahn nah seri pwelel.” (Aiseia 49:15) Ahpw met sohte kin kalapw wiawi. Ni mehlel, likamwete nohno kan kin wiawihda pwe irail en kin limpoak ong neirail seri. Irail soun roporop kan diarada me ni ahnsou me nohno men kin neitik, hormone me adaneki oxytocin kin inenen laud nan paliwere, me kin kamwakid poahsoan en nohno en pwurpene oh sewese paliwere en kak wiahda milik ong serio. Hormone ohte, me kin dierek nan paliweren ohl oh pil lih, iei me pil kin kamwakid nohno en kin kasalehda limpoak oh irair en soh roporop ong nah serio.
Iahd me Limpoak Tepida?
Irail kan me kin kamehlele oh utung padahk en evolution me dene aramas kohsang mahn kin padahngki me irair soh roporop en limpoak, me duwehte limpoak en nanpwungen nohno men oh nah seri, kin pein miehla oh aramas akan kin kolokol irair wet pwehki e kin wia kamwahu ehu ong irail ma irail ahneki limpoak. Ehu pwuhk me kin koasoia duwen irair en nohno koasoiahda me dene atail mwahliel miehier sangete ahnsou me mour mih ni irair en mahn kerep, oh dene pepehm en limpoak tepida ni ahnsou me mwahliel wiahda pali me kin kahrehda kitail en kak ahneki pepehm loal. Pwuhk wet pil kose me iei pali wet me kahrehda nohno kan oh neirail seri kan en kin kak ahneki pepehm en limpoakpene oh kerenpene.
Mendahki e mehlel me iei pali wet me kin kahrehda kitail en kak ahneki pepehm loal kan, ke leme e mehlel me limpoak en nohno men oh nah seri kin pein miehla?
Nna song uhd medewe kawehwe wet. Paipel mahsanih me aramas wiawihda ni mwomwen Koht, me wehwehki, kitail wiawihda en ahneki irair akan en Koht. (Senesis 1:27) Irair me keieu laud rehn Koht iei limpoak. Wahnpoaron Sohn ntingihdi: “Mehmen me sohte ahneki limpoak kin sehse Koht.” Pwekida? “Pwe Koht iei limpoak.” (1 Sohn 4:8) Tehk kanaiehng me iren Paipel wet sohte mahsanih me Koht sapwellimaniki limpoak. Ahpw e mahsanih me Koht iei limpoak. Iei Ih me Utupen limpoak.
Paipel kawehwehda limpoak ni ahl wet: “Limpoak me kanengamah oh kadek; e sohte kin peirin de aklapalap de pohnmwahso; limpoak sohte kin aklemei, e sohte kin mehwo, de kin mwadang lingeringerda; limpoak sohte kin inaptihnmwomw; limpoak sohte kin perenkihda me sapwung, pwe me mehlelete me e kin perenki. Limpoak kin sewesei kitail en loalenohng apwal akan koaros, e kin sewese atail pwoson ahnsou koaros, e kin sewesei kitail en liki Koht, oh en pil kanengamah ni mehkoaros. Limpoak me poatopoat, sohte imwi.” (1 Korint 13:4-8) Iaduwen, ke lemeleme e konehng kitail en medemedewe me irair kaselel wet pein miehla?
Iaduwen Ke Mwekidki Met?
Ni ahmw wadekehr duwen kawehwehpen limpoak me sansalda nan parakrap en mwowe, iaduwen, ahmw mohngiong sohte kamwakid uhk en men soangen limpoak wet en kohwong uhk? E wia kisehn mour kitail en men soangen limpoak wet en kohwong kitail. Pwekida? Pwehki “atail wiahier sapwellime seri.” (Wiewia 17:29) Kitail wiawihda pwe kitail en ale oh pil kasalehda soangen limpoak wet. Oh kitail kak koapworopworki me Koht sapwellimanki limpoak mehlel ong kitail. (Sohn 3:16; 1 Piter 5:6, 7) Iren Paipel me kileldi ni tepin artikel wet kasalehda me sapwellimen Koht limpoak ong kitail inenen kehlail oh poatopoat, laudsang limpoak en nohno men ong nah seri!
Ahpw ele ke pahn medemedewe, ‘Ma Koht me erpit, kehl, oh limpoak, dahme kahrehda e sohte ketin katokehdi lokolok? Dahme kahrehda e ketin mweidohng seri kan en mehla, pwunod en wiawi, oh sampah en ohkihla epwel suwed oh noahrok?’ Peidek pwukat wia peidek mwahu kei me kitail anahne kilangada pasapengparail.
Mendahki soahng kan me irail akan me sohte nsenohki duwen Koht kin koasoia, kitail kak diarada pasapeng mwahu kan ong peidek pwukat. Aramas rar kei me mih nan sahpw daulih epwiki kei kin diarada pasapengpen soangen peidek pwukat ni arail kin onop Paipel rehn irail Sounkadehdehn Siohwa kan. Irail akan me wiahda pwuhk wet pil luke komwi en pil wia duwehte met. Ni ahmw loalokongki duwen Koht eh pahn kekeirda sang ni ahmw pahn kin sukuhliki duwen sapwellime Mahsen oh mehn kepikipik kan, ke pahn diarada me e sohte ketin dohweisang kitail oh me kitail kak wehwehkihla duwen ih. Ni pali teio, ke pahn kamehlelehla me “Koht sohte dohsang emenemen kitail.”—Wiewia 17:27.
[Blurb nan Pali 7]
Sapwellimen Koht limpoak ong kitail inenen laudsang limpoak en nohno men ong nah seri