Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Ponapean
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • w22 June pp. 14-19
  • Ia Duwen Limpoak Eh Sewese Kitail en Powehdi Masak

Sohte kasdo ong met

Kupwurmahk, mehkot sapwung en kihda kasdo

  • Ia Duwen Limpoak Eh Sewese Kitail en Powehdi Masak
  • Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2022
  • Sawaspen Oaralap kan
  • Ire kan me Duwehte Met
  • MASAK ME KITAIL SOHTE KAK APWALIH ATAIL PENEINEI
  • MASAK ARAMAS
  • MASAK MEHLA
  • POWEHDI ATAIL MASAK
  • Kaiahnehda Mohngiongomw En Lahn Siohwa
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2002
  • Lahn Siohwa Oh Kapwaiada Sapwellime Kosonned Akan
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2002
  • Ken Loalokong—Lemmwiki Koht!
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2006
  • Ia Duwen Omw Kak Wiahla Kompoakepahn Koht?
    Dahme Paipel Kak Padahkihong Kitail?
Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2022
w22 June pp. 14-19

IREN ONOP 26

Ia Duwen Limpoak Eh Sewese Kitail en Powehdi Masak

“KAUN-O ketin ieiang ie, I sohte pahn masak mehkot.”​—MEL. 118:6.

KOUL 105 “Koht Iei Limpoak”

AUDEPEN ONOPa

1. Dahme ekei aramas kin masak?

MEDEWEHLA irair pwukat me ekei Sounkadehdehn Siohwa kan ahneki. Nestor oh eh pwoudo María men papah wasa me mie anahn laud ong sounkalohk kan.b Pwehn wia met, ira anahne esehla kasohtikih neira mwohni. Ahpw ira perki me ira sohte pahn uhdahn nsenamwahu ma ira naineki mwohni tikitik. Ni ahnsou me Biniam wiahla emen Sounkadehdehn Siohwa nan sahpw ehu me aramas akan kin uhwong atail doadoahko, e esehda me e kak lelohng kalokolok pwehki ih emen sapwellimen Koht aramas. E masepwehkada. Ahpw laudsang met, e masak dahme eh peneineio pahn wia ni arail esehda me e iangala ehu pelien lamalam tohrohr. Valérie ahnekihda soumwahu en kanser me uhdahn suwed, oh e nantihong rapahkihda toahktehn pwal me pahn wauneki eh pilipil en dehr ale nta. Kitail kak wehwehki me e masak me e kakete mehla.

2. Dahme kahrehda kitail anahne doadoahk laud pwehn powehdi atail masak?

2 Mie pak ke ahneki soangen masak re ahneki? Pali tohtohn kitail lelohng met. Ma kitail sohte sukuhlki en powehdi atail masak, ele kitail pahn wiahda pilipil sapwung kan me kak kaluwetehla atail nanpwungmwahu rehn Siohwa. Ih met me Sehdan mwahuki. E pil kin song en doadoahngki atail masak pwehn kahrehiong kitail en sapeikiong sapwellimen Siohwa kosonned kan, iangahki kehkehlik en kalohki rongamwahwo. (Kaud. 12:17) Sehdan me suwed, lemei, oh kehlail. Ahpw ke kak pereiukasang ih. Ia duwen?

3. Dahme pahn sewese kitail en powehdi atail masak?

3 Ni atail kin kamehlele me Siohwa ketin poakohng kitail oh pahn ahnsou koaros ketin sewesei kitail, kitail kak powehdi ahn Sehdan kasongosong kan. (Mel. 118:6) Karasepe, sounnting en Melkahka 118 lelohng ekei irair kan me uhdahn kapwunod. Tohto eh imwintihti kan, iangahki me lapalap kan (iretikitik 9, 10). Ekei pak, e kin pwunod laud (iretikitik 13). Oh e alehdi kaweid kehlail sang rehn Siohwa (iretikitik 18). Ahpw, sounmelkahkao koulki: “I sohte pahn masak mehkot.” Dahme kahrehda e sohte masak mehkot? E ese me mendahki Siohwa ketin panawih, Seme limpoako nanleng uhdahn ketin poakohng. Sounmelkahkao kamehlele me sohte lipilipil soangen irair dah me e lelohng, eh Koht limpoako pahn ketin ahnsou koaros sewese ih.​—Mel. 118:29.

4. Soangen masak dah me kitail kak powehdi ma kitail likih me Siohwa ketin poakohng kitail?

4 Kitail anahne kamehlele me Siohwa ketin poakohng kitail. Atail kamehlele met pahn sewese kitail en powehdi soangen pepehm en masak siluh me aramas kin kalapw ahneki, me iei, (1) masak me kitail sohte kak apwalih atail peneinei, (2) masak aramas, oh (3) masak mehla. Irail ko me kitail koasoiapene nan tepin parakrapo kak powehdi arail masak pwehki irail kamehlele me Koht ketin poakohng irail.

MASAK ME KITAIL SOHTE KAK APWALIH ATAIL PENEINEI

Brother men iangih nah pwutako kesehdi uhk sang ni wasahn peidi en pwoht ehu.

Brother men oh nah pwutako wia sounlaid kei pwehn apwalih ara peneinei (Menlau kilang parakrap 5)

5. Soangen irair dah kan me tapwin peneinei men kin uhdahn pwunodki? (Menlau kilang kilel ni kilin Kahn Iroir wet.)

5 Tapwin peneinei Kristian men kin kesempwalki eh pwukoa en apwaliheki eh peneineio arail anahn en war. (1 Tim. 5:8) Ma kowe emen tapwin peneinei, ele erein soumwahu lusuluso ke pwunodki me e pahn sohla omw doadoahk. Ele ke pwunodki me ke sohte pahn kak pwainda kanamwail mwenge de pwainla imwamwailo. Ele ke pil masak me ma sohla omw doadoahk, ke sohte pahn kak diarada ehu. De duwehte Nestor oh María me kitail koasoiapene mwoweo, ele ke pil medewe me ke pahn sohte kak ahneki mour nsenamwahu ma sohte itar noumw mwohni. Sehdan kahrehiongehr me tohto en uhdihsang papah Siohwa pwehki arail ahneki soangen pepehm en masak pwukat.

6. Dahme Sehdan kin song en kahrehiong kitail en kamehlele?

6 Sehdan kin song en kahrehiong kitail en kamehlele me Siohwa sohte ketin nsenohkin kitail, sohte ketin poakohng kitail, oh sohte pahn ketin sewesei kitail apwalih atail peneinei. Pwehki met, kitail kakete medewe me kitail anahne wia soahng koaros me kitail kak pwehn wie doadoahkte. Ele kitail pil anahne wia mehkot me kakete kauwehla atail nanpwungmwahu rehn Koht.

7. Dahme Sises ketin kamehlelehiong kitail?

7 Sises, me mwahngih Sahmo laudsang koaros, mahsanih: ‘Mwohn atail pahn peki reh, Samatailo kin ketin mwahngiher dahme kitail anahne.’ (Mad. 6:8) Oh Sises mwahngih me Siohwa kin kupwurki apwalihala atail anahn kan. Nin duwen Kristian kei, kitail wia kisehn sapwellimen Koht peneinei. Siohwa iei atail Tapwin peneinei, oh kitail kak kamehlele me e pahn ketin wia dahme e mahsanihong tapwin peneinei kan ren wia me kileldi nan 1 Timoty 5:8.

A sister and her young daughter washing clothes by hand. A brother and his wife bring them a meal.

Siohwa pahn ketin tehk mwahu me kitail alehdi dahme kitail anahne. Oh ele pahn doadoahngki riatail Kristian kan en sewesei kitail (Menlau kilang parakrap 8)d

8. (a) Dahme pahn sewese kitail en powehdi atail masak me kitail sohte kak apwalih atail peneinei? (Madiu 6:31-33) (b) Ia duwen atail kak alasang pwopwoudo nan kilelo me kodohng iangih sistero mwenge?

8 Ni atail kamehlele me Siohwa ketin poakohng kitail oh me e poakohng atail peneinei, kitail pahn kamehlele me kitail pahn alehdi soahng kan me kitail anahne. (Wadek Madiu 6:31-33.) Siohwa ketin kupwurki ketikihda dahme kitail anahne, oh e uhdahn ketin limpoak oh sapan! Ni ahnsou me e ketin kapikada sampah, e sohte ketikihongkitailte soahng kan me kitail anahne pwehn mour. Ahpw e ketin kapikada soahng tohto nin sampah me kitail en perenki. (Sen. 2:9) Mendahki ma ekei pak kitail ahnekihte dahme kitail anahne, kitail kak tamataman me kahrepen atail ahneki dahme kitail anahne, iei pwehki Siohwa me ketikihda. (Mad. 6:11) Kitail anahne ahnsou koaros tamataman me dahme Siohwa pahn ketikihong kitail kin kesempwalsang dahme kitail sohla ahneki ahnsou wet. Oh ni ahnsou kohkohdo, e pahn ketikihong kitail mour soutuk. Ih met me Nestor oh María esehda mwuhr.​—Ais. 65:21, 22.

9. Dahme ke kak sukuhlkihsang mehn kahlemeng en Nestor oh María?

9 Nestor oh María imwaneki ihmw kaselel oh ahneki doadoahk mwahu nan Colombia. Ira koasoia: “Se medewe en kihsang ekei soahng kan me se ahneki oh kalaudehla at papah Siohwa. Ahpw, se masak me e pahn sohla at peren pwehki tikitikla nait mwohni.” Dahme sewese ira en powehdi ara masak? Ira medewehla ahl tohto me Siohwa ketin kasalehiong ira limpoak. Pwehki ira kamehlele me e pahn ketin ahnsou koaros sewese ira, ira uhdihsang ara doadoahk pweimwahu ko. Ira netikihla imwarao oh keseula ehu wasa nan sahpwo me mie anahn laud ong sounkalohki Wehio. Ia ara pepehm ong ara pilipilo? Nestor koasoia: “Se kilang mehlelpen Madiu 6:33. Se ahneki soahng koaros me se anahne, oh met se ahneki mour nsenamwahu.”

MASAK ARAMAS

10. Dahme kahrehda kitail kak wehwehki me aramas kin masak meteikan?

10 Sangete ni ahnsou me Adam oh Ihp uhwongada Siohwa, aramas kin kahpwalihala emenemen. (Ekl. 8:9) Karasepe, aramas kin doadoahngki arail manaman pwehn lemeiong meteikan, aramas mwersuwed kin wia tiahk lemei, tohnsukuhl kan kin kauwe oh lemeiong iengarail tohnsukuhl kan, oh ekei aramas pil kin uhdahn lemeiong tohn arail peneinei kan. Kahrehda e sohte kapwuriamwei me aramas kin masak meteikan. Ia duwen Sehdan eh kin doadoahngki masak aramas pwehn uhwong kitail?

11-12. Ia duwen Sehdan eh kin doadoahngki masak aramas pwehn uhwong kitail?

11 Sehdan kin doadoahngki masak aramas pwehn idingkihong kitail en uhdihsang kalohk de wia soahng teikan me Siohwa ketin padahkihong kitail en wia. Sehdan kin doadoahngki koperment kan en keinapwihdi atail doadoahk oh kalokei kitail. (Luk 21:12; Kaud. 2:10) Nan ahn Sehdan sampah, aramas tohto kin kihpeseng lokaia likamw duwen Sounkadehdehn Siohwa kan. Aramas me kin kamehlele likamw pwukat ele kin kapailoke kitail de lemeiong kitail. (Mad. 10:36) Kitail kin pwuriamweiki ahn Sehdan uhwong kan? Soh. E doadoahngkihier soahng pwukat ni mwehin tepin Kristian ko.​—Wiewia 5:27, 28, 40.

A young brother dressed for a congregation meeting, walking confidently while his parents yell at him from their doorstep.

Mehnda ma tohn atail peneinei uhwong kitail, kitail kak likih sapwellimen Siohwa limpoak (Menlau kilang parakrap 12-14)e

12 Sehdan sohte kin doadoahngkihte uhwong sang koperment pwehn kamasak kitail. Ni ekei ar wiahla Sounkadehdehn Siohwa, irail kin masak dahme arail peneinei pahn medewehkin irail. Ekei pak, arail masak met kin laudsang arail ale kamakam sang meteikan. Irail uhdahn poakohng arail peneinei oh men irail en esehla oh poakohng Siohwa. Irail kin nsensuwedla ni arail rong arail peneinei kan mwamwahliki Koht mehlelo oh sapwellime tohnkaudok kan. Ahpw ekei pak, ekei kisehrail kan me kin uhwong irail kin mwuhr iangala padahk mehlel. Ahpw ia duwen ma atail peneinei sohla wiahkin kitail arail peneinei pwehki atail pwoson? Dahme kitail pahn wia?

13. Ia duwen atail likih sapwellimen Koht limpoak eh kak sewese kitail ma atail peneinei keseikitailla? (Melkahka 27:10)

13 Kitail kak ale kamweitpatail sang mahsen kaselel pwukat me kileldi nan Melkahka 27:10. (Wadek.) Ni atail kin taman ia uwen Siohwa eh ketin poakohng kitail, kitail sohte pahn masak dahme pahn wiawi, mehnda ma atail peneinei keseikitailla. Kitail kak likih me e pahn katingihkin kitail atail dadaurete. Siohwa pahn ketikihong kitail soahng koaros me kitail anahne pwehn momour, sewese kitail en meleilei oh peren, oh sewese kitail en mihmi karanih ih! Ih met me Biniam me kitail koasoiapene mwoweo lelohng.

14. Dahme ke kak sukuhlkihsang mehn kahlemeng en Biniam?

14 Biniam wiahla emen Sounkadehdehn Siohwa mendahki eh ese me koperment pahn kaloke laud Sounkadehde kan nan wasa me e kousoan iehu. Pwehki Biniam ese me Siohwa ketin poakohng ih, met sewese ih en powehdi eh masak aramas. E koasoia: “Kalokolok ko laudsang me I medewe, dahme I masak laudsang kalokolok sang koperment iei uhwong sang ei peneinei. I masak me ei pilipilo en wiahla emen Sounkadehdehn Siohwa pahn kansensuwedihala ei pahpao me kaidehn emen Sounkadehde, oh ei peneineio sohla pahn waunekin ie.” Ahpw, Biniam kamehlele me Siohwa pahn ketin ahnsou koaros apwalih irail kan me E ketin poakohng. Biniam koasoia: “I kin medemedewe ia duwen Siohwa eh ketin sewese meteikan en dadaur pahn kahpwal en mwohni, lipilipilki aramas, oh tiahk lemei sang meteikan. I ese me ma I lelepekohngete Siohwa, e pahn ketin kapaiehda. Ni ahnsou me I selidi pak tohto oh pil ale kalokolok laud, I pein kilang me Siohwa kin ketin ahnsou koaros sewesei kitail ma kitail kin lelepek ong ih.” Biniam wiahkihla Siohwa Seme oh Sapwellime aramas akan eh peneinei.

MASAK MEHLA

15. Dahme kahrehda kitail kin masak mehla?

15 Paipel mahsanih me mehla iei imwintihti ehu. (1 Kor. 15:25, 26) Ele kitail kin pwunodki mehla, ahpw mehlel ni ahnsou me kitail de irail kan me kitail poakohng soumwahu laud. Dahme kahrehda kitail kin masak mehla? Pwehki Siohwa ketin kapikkitailda en ahneki ineng en mour kohkohlahte. (Ekl. 3:11) Ahpw masak mehla kak pere kitail. Karasepe, e kak kamwakid kitail en kang mwenge mwahu oh eksersais, oh ale sawas sang toahkte kan oh palien wini ni ahnsou me anahn, oh dehr kahrehiong atail mour en mihla nan keper.

16. Ia duwen Sehdan kin song en doadoahngki atail masak mehla?

16 Sehdan ese me kitail kin kesempwalki atail mour. Oh e nda me kitail pahn pil kesehla atail nanpwungmwahu rehn Siohwa pwe kitail en kak momour. (Sohp 2:4, 5) Ahpw Sehdan sapwung! Pwehki ih me kin “kahrehda mehla,” Sehdan kin song en doadoahngki atail masak mehla pwehn kahrehiong kitail en kesehla Siohwa. (Ipru 2:14, 15) Ekei pak, irail kan me Sehdan kin doadoahngki kin nda me re pahn kemeikitailla ma kitail sohte kesehla atail pwoson. De ekei pak, Sehdan kin kilang me kitail lelohng irair ehu me kitail kereniong mehla oh kin doadoahngki ahnsowo pwehn kahrehiong kitail en wiahda pilipil sapwung. Toahkte kan de atail peneinei kan me kaidehn Sounkadehde, ele pahn kasonge kitail en ale doken nta me kin kauwehla sapwellimen Koht kosonned. De emen kakete song en kangoange kitail en ale soangen wiepen wini ehu me uhwong kaweid en Paipel.

17. Nin duwen me Rom 8:37-39 mahsanih, dahme kahrehda kitail sohte anahne masak mehla?

17 Mendahki kitail sohte men mehla, kitail ese me Siohwa sohte pahn ketin uhdihsang poakohng kitail. (Wadek Rom 8:37-39.) Ni kompoakepahn Siohwa kan ar kin mehla, e kin ketin tamataman irail, duwehte me re momourte. (Luk 20:37, 38) E ketin kupwurki kaiasirailda. (Sohp 14:15) Siohwa ketin pwainla pweipwei laud ehu pwe kitail “en ahneki mour soutuk.” (Sohn 3:16) Kitail ese ia uwen Siohwa eh ketin poakohng oh nsenohkin kitail. Eri kitail en dehr kesehla Siohwa ni ahnsou me kitail soumwahu de kereniong mehla, ahpw kitail en likih me e pahn ketin kansenamwahwihkitailla, ketikihong kitail erpit, oh kehl. Ih met me Valérie oh eh pwoudo wia.​—Mel. 41:3.

18. Dahme ke kak sukuhlkihsang ahn Valérie mehn kahlemeng?

18 Valérie ahnekihda soumwahu en kanser me uhdahn suwed ni ahnsou me e sounpar 35. Medewehla ia duwen limpoak eh sewese ih en powehdi eh masak mehla. E koasoia: “Ni ahnsou me I esehda me I kanser, ngehi oh ei pwoudo uhdahn pwuriamweikihla. I anahne ale pwal laud pwe ien kak mwahula. I koasoiong toahktehn pwal tohto, ahpw irail koaros sohte men wia pwal ma sohte nta. I masepwehkada, ahpw pwehki sapwellimen Koht kosonned, I sohte pahn ale doken nta! Erein ei mour, Siohwa ketin kasalehiong ie limpoak laud. Met I ahneki ahnsou mwahu en kasalehiong ih ei limpoak. Ahnsou koaros me I kin alehdi rohng suwed, met kalaudehla ei men koasoanehdi teng en kaperenda Siohwa oh dehr mweidohng Sehdan en kana. Mwuhr, I ale pwal me sohte doadoahngki nta, oh e pweida. Mendahki I ahnekihte soumwahu, Siohwa kin ahnsou koaros ketikihda dahme se anahne. Karasepe, ni at mihting en mwomwohdiso ni imwin wihk mwohn ei esehda me I kanser, se koasoiapene artikelo ‘Powehdi Kahpwal kan ni Eimah.’c Artikel wet uhdahn kansenamwahwihkitla. Se kin pwurupwurehng wadek. Artikel kan me duwehte met oh at pousehlahte wia soahng kan, duwehte kalohk oh towehda mihting kan, sewese ngehi oh ei pwoudo en ahneki meleilei oh wiahda pilipil mwahu kan.”

POWEHDI ATAIL MASAK

19. Dahme pahn kereniong wiawi?

19 Pwehki sapwellimen Siohwa sawas, Kristian koaros nin sampah powehdier irair apwal kan oh kin pweida ni arail pelianda Tepilo. (1 Pit. 5:8, 9) Ke pil kak wia met. Ni ahnsou keren, Siohwa pahn ketin ruwese Sises oh ienge kaun teikan ren ‘kauwehla doadoahk en Tepilo.’ (1 Sohn 3:8) Mwurin mwo, sapwellimen Koht aramas akan me kin papah ih nin sampah pahn “silasil mwahu sang pahn kehnaudek oh me kamasepwehk kan.” (Ais. 54:14; Maika 4:4) Eri, lao lel ahnsowo, kitail anahne doadoahk laud pwehn powehdi atail masak.

20. Dahme pahn sewese kitail en powehdi atail masak?

20 Kitail anahne pousehlahte kakehlaka atail likih me Siohwa ketin poakohng oh kin pere sapwellime ladu kan. Atail kin doudouloale oh koasoia duwen Siohwa eh ketin pere sapwellime ladu kan mahso pahn sewese kitail en wia met. Oh kitail kak tamanda ia duwen eh ketin sewesei kitailehr pwehn dadaur pahn irair apwal kan. Sang ni sapwellimen Siohwa sawas, kitail kak powehdi atail masak!​—Mel. 34:4.

IA DUWEN LIMPOAK EH KAK SEWESE KITAIL EN POWEHDI ATAIL . . .

  • masak me kitail sohte kak apwalih atail peneinei?

  • masak aramas?

  • masak mehla?

KOUL 129 Se Pahn Dadaurete

a E sohte kin ahnsou koaros suwed en masak mehkot. Pwehki met kak pereikitailsang keper. Ahpw ekei pak, e sohte mwahu kitail en masepwehk. Pwekida? Pwehki Sehdan pahn doadoahngki atail masepwehk pwehn kahrehiong kitail en wiahda pilipil sapwung kan. Kitail anahne doadoahk laud pwehn powehdi atail masepwehk. Dahme pahn sewese kitail? Iren onop wet pahn kasalehiong kitail me ni atail uhdahn kamehlele me Siohwa kin ketin ieiang kitail oh ketin poakohng kitail, kitail kak powehdi soangen masak koaros.

b Ekei ahd kan me pwarada wasaht kaidehn uhdahn adarail.

c Menlau kilang Kahn Iroir en October 1, 2012 pali 11-15.

d WEHWEHN KILEL: Pwopwoud ehu sang mwomwohdiso ehu, wahla rehn sister men oh nah serepeino mwenge.

e WEHWEHN KILEL: Ahn brother men papah nohno sohte men en papah Siohwa, ahpw e uhdahn kamehlele me Koht pahn ketin sewese ih.

    Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Ponapean
    • Share
    • Me Ke Mwahuki
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share