Sohp Kawauwih Mwaren Siohwa
“Kapinga mware!”—SOHP 1:21.
1. Ihs me ele ntingihdi pwuhken Sohp, oh iahd?
MOSES ele sounpar 40 ni ahnsou me e tangasang Isip pwe Parao en dehr kemehla ih oh ih eri kousoanla nan Midian. (Wiewia 7:23, 29) Erein eh koukousoan wasao, ele e kin rong duwen kahpwal kan me Sohp lelohng nan sahpw en Us. Sounpar kei mwuri, ni ahnsou me Moses oh wehin Israel karanihala Us ni imwin arail seiseiloak nan sapwtehn, Moses ele esehda duwen imwilahn en Sohp mour. Nin duwen poadopoad en mehn Suhs kin kasalehda, Moses me ntingihdi pwuhk en Sohp ahnsou kis mwurin Sohp mehla.
2. Ia duwen pwuhk en Sohp kin kangoange sapwellimen Siohwa ladu kan nan atail ahnsou?
2 Pwuhken Sohp kin kakehlailih pwoson en sapwellimen Koht ladu kan nan atail ahnsou. Ia duwen? Dahme tepin ntingihdi nan pwuhken Sohp kin kasalehiong kitail mwekid kesempwal kan me wiawi nanleng. Met kasalehda ire me keieu kesempwal me pid sapwellimen Koht pwung en kaunda lahng oh sampah. Pwuhken Sohp pil kalaudehla atail wehwehki dahme pidada atail kolokol lelepek oh sewese kitail en wehwehki kahrepen ekei pak Siohwa kin ketin mweidada lokolok en wiawiong sapwellime ladu kan. Patehng met, pwuhken Sohp kin kasalehda me Sehdan me Tepil iei imwintihti keieu suwed en Siohwa oh pil aramas kan. Pwuhko pil kasalehda me aramas soh unsek kan duwehte Sohp kak kolokol arail lelepek ong Siohwa mendahki kasongosong laud. Nna, kitail pahn tehk ekei mwekid kan me wiawi nan pwuhken Sohp.
Sehdan Kasonge Sohp
3. Dahme kitail ese duwen Sohp? Dahme kahrehda Sehdan kin uhwong ih?
3 Sohp ohl kepwehpwe men oh kin sewese aramas tohto. E wia tapwin peneinei men me kin kasalehda tiahk mwahu. E sansal me aramas me e kin sewese kin kapinga ih nin duwen sounkaweid mwahu men. Keieu kesempwal, Sohp kin lemmwiki Koht. Pwuhken Sohp kin kasalehda me ih ohl emen me “kin pwongih Koht oh kin poadidiong mehlel. Pil ih aramas mwahu men, oh e kin sohpeisang me suwed ahnsou koaros.” Pwehki Sohp kin poadidi mehlel ong Koht ihme kahrehda Sehdan me Tepil kin uhwong ih laud ahpw kaidehn eh kepwehpwe de koahiek en sewese aramas.—Sohp 1:1; 29:7-16; 31:1.
4. Dahkot lelepek?
4 Tepin pwuhken Sohp kawehwehda duwen tohnleng kan ar pokonpene nanleng mwohn silangin Siohwa. Sehdan pil iang mi wasao, oh e kin karaun likamwih Sohp. (Wadek Sohp 1:6-11.) Mendahki Sehdan koasoia duwen en Sohp kepwe kan, dahme e keieu uhwong iei lelepek en Sohp. Lepin lokaia wet “lelepek” kin wehwehki pwung, mehlel oh loalopwoat. Nin duwen Paipel kin kasalehda, lelepek en emen kin wehwehki poadidi ni mohngiong unsek ong Siohwa.
5. Dahme Sehdan kose duwen Sohp?
5 Sehdan kose me en Sohp eh kaudok ong Koht kin poahsoankihda roporop ahpw kaidehn lelepek. Sehdan kose me Sohp pahn lelepek ihte ma Koht usehlahte kapaiada oh sinsile ih. Pwehn sapengla en Sehdan karaun, Siohwa ketin mweidohng Sehdan en kasonge ohl lelepek menet. Eri, nan rahn ehute, Sohp diarada me nah mahn akan pirapala de kamakamala. Kereniong nah ladu kan koaros pil kamakamala oh nah seri ehk ko pil mehla. (Sohp 1:13-19) Ia duwen, en Sehdan kasonge Sohp kin kauwehla eh lelepek? Paipel kawehwehda duwen en Sohp mwekidki eh paisuwed: “KAUN-O me ketikihong ie mehkoaros, oh met ih me ketikihsang ie. Kapinga mware!”—Sohp 1:21.
6. (a) Dahme wiawi ni en tohnleng kan pwurehng pokonpene nanleng? (b) Ihs me Sehdan kin medemedewe ni eh karaunih lelepek en Sohp ong Siohwa?
6 Mwuri, tohnleng kan pil pwurehng pokonpene nanleng. Sehdan pwurehng karaunih Sohp nda: “Aramas kin mweidala mehkoaros me e ahneki pwe en doarehla pein eh mour. Ahpw ma komwi ketin kauwehla paliwere—eri e pahn lahlahwei komwi mwohn silangomwi!” Tehk me Sehdan kalaudehla eh karaun sang eh koasoia, “aramas kin mweidala mehkoaros me e ahneki pwe en doarehla pein eh mour.” Tepilo peidengki lelepek en “aramas” me kin kaudok ong Siohwa ahpw kaidehn ihte ahn Sohp. Mwurin mwo, Koht ketin mweidohng Sehdan en kalokehki Sohp soumwahu kamedek ehu. (Sohp 2:1-8) Ahpw met kaidehn ihte me wiawihong Sohp.
Dahme Kitail Sukuhlki Sang Sohp
7. Ia duwen en Sohp pwoud oh ohl silimeno kin kaloke Sohp?
7 Ahn Sohp pwoud pil ahneki soangen kahpwal me Sohp lelohng. Mehlahn nah seri kan oh solahn arail kepwe kan kahrehda eh pahtoula. E nsensuwedkihla kilang eh pwoud lokolongki soumwahu kamedek ehu. E ahpw kin ndahng Sohp: “Ia duwe, ke dadaurete nan omw loalopwoatohng Koht? Dahme ke seu lahlahwehki, ke ahpw mehla?” Mwuri ohl silimen me adaneki Elipas, Pildad oh Sopahr leledo pwe dene re pahn kamweit Sohp. Ahpw, re doadoahngki lokaiahn widing oh ‘kansenamwahu me re kihong ih, wia lokolok ehu.’ Karasepe, Pildad dene me nein Sohp seri kan iang pidada wiewia suwed oh konehng irail en mehla. Elipas dene me Sohp lokolok pwehki eh dipen mahs. E pil peidengki ma mehlel Koht ketin kesempwalki irail me kin kolokol arail lelepek. (Sohp 2:9, 11; 4:8; 8:4; 16:2; 22:2, 3) Mendahki e lokolok laud, Sohp kolokolte eh lelepek. Ei, e wiahda sapwung ni eh “akupwungki pein ih oh kapwukoahneki Koht mehkoaros.” (Sohp 32:2) Ahpw, e kolokolte eh lelepek.
8. Mehn kahlemeng dah me Elihu kihda ong sounkaweid kan rahnpwukat?
8 Mwuri, kitail wadek duwen Elihu, me pil kohdo mwemweit rehn Sohp. Ni tepio, Elihu kin rongorong akamai me wiawi nanpwungen Sohp oh kompoakepah silimen ko. Mendahki e pwulopwul sang irail pahmeno, Elihu kin kasalehda erpit laud. E kin ekerki Sohp pein ede, sohte duwehte meh silimeno. Elihu kin kapingahki Sohp eh kin mour mehlel. Ahpw e pil ndaiong Sohp me e kin nohn medemedewe me ih me pwung. Eri, Elihu kamehlele ong Sohp me en papah Koht ni lelepek kin ahnsou koaros katapan. (Wadek Sohp 36:1, 11.) Ia uwen met wia kahlemeng mwahu ong irail akan me kin anahne kihda kaweid rahnpwukat! Elihu kasalehda kanengamah, kin rong kanaiehng, kihda kaping ahnsou me konehng, oh pil kihda kaweid kangoang.—Sohp 32:6; 33:32.
9. Ia duwen Siohwa ketin sewese Sohp?
9 Sohp uhdahn pwuriamweikihla ni ahnsou me Siohwa mahsanihong ih! Paipel mahsanih: “KAUN-O eri ketin sapeng Sohp sang nan melimel ehu.” Sang eh doadoahngki peidek kan, Siohwa ni kadek ahpw inen, ketin sewese Sohp en kapwungala eh madamadau. Sohp mwadang ale kaweid wet oh wehkada: “Ei pato kat patohn pweipwei men. . . . I kolulahr nan pwelpar oh pehs pwukat.” Mwurin Siohwa mahsen ong Sohp, E ketin kasalehda Sapwellime engieng pahn kompoakepahn Sohp silimeno pwehki arail sohte koasoiahda “me mehlel.” Sohp anahne kapakapkin irail. Eri, “KAUN-O ahpw ketin kapaiamwahwihala sapahl Sohp, oh ketikihong uwen tohtohn dipwisou pak riapak me e ahneki mahso.”—Sohp 38:1; 40:4; 42:6-10.
Ia Uwen Laud en Atail Poakohng Siohwa?
10. Dahme kahrehda Siohwa sohte ketin pohnsehsehla de kasohrehla Sehdan?
10 Siohwa iei Kaunen kapikipikda kan koaros. Dahme kahrehda e sohte ketin pohnsehsehla ahn Sehdan karaun? Koht mwahngih me en pohnsehsehla Sehdan de kasohrehla ih sohte pahn kapwungala karaun me Sehdan wiahda. Tepilo kose me Sohp, ladu en Siohwa me inenen lelepek, sohte pahn kolokol eh lelepek ma e paisuwedla. Ahpw Sohp kolokolte eh lelepek mendahki met. Sehdan eri kose me aramas koaros pahn sohpeisang Koht ma lokolok pahn lelohng paliwararail. Sohp lelohng lokolok laud ahpw e lelepekte. Eri, met kadehdehda me Sehdan likamw ni eh karaun likamwih lelepek en aramas soh unsek men. Ahpw ia duwen tohnkaudok en Koht teikan?
11. Ia duwen Sises ketin kasalehda me Sehdan likamw?
11 Kahrehda, emenemen ladu en Koht me kin kolokol eh lelepek, mendahki dahme Sehdan kasongehki ih, kin kasalehda me karaun likamw kan me imwintihti sempoak menet wiahda me likamw. Sises ketido sampah oh kihda pasapeng keieu mwahu ong ahn Sehdan karaun. Sises aramas unsek men duwehte tepin samatail Adam. En Sises lelepek lao mehla kin uhdahn kasalehda me Sehdan likamw oh eh karaun kan pil likamw.—Kaud. 12:10.
12. Soangen ahnsou mwahu oh pwukoa dah me emenemen ladu en Siohwa ahneki?
12 Mendahki met, Sehdan kin pwurepwurehng kasonge tohnkaudok kan en Siohwa. Emenemen kitail ahneki ahnsou mwahu oh pil pwukoahki kasalehda sang ni atail lelepek me kitail kin papah Siohwa pwehki kitail kin poakohng ih, ahpw kaidehn pwehki kahrepe roporop kan. Ia duwen kitail en kilangwohng pwukoa wet? Kitail kin kilangwohng met nin duwen pwais kaselel ehu en kin lelepek ong Siohwa. E pil kansenamwahwih kitail en ese me Siohwa kin ketikihong kitail kehl en dadaur oh, duwehte Sohp, E sohte kin ketin mweidohng kasongosong me kitail sohte kakohng.—1 Kor. 10:13.
Sehdan—Imwintihti Suwed oh Lahlahwe
13. Soangen oaritik dah kan me pwuhken Sohp kasalehda duwen Sehdan?
13 Nan palien Pwuhk Sarawi ni Lokaiahn Krihk, kitail diarada ire teikan me pid en Sehdan uhwong Siohwa, oh nan pwuhken Kaudiahl, kitail sukuhlki me ahnsou keren sapwellimen Siohwa pwung en kaunda pahn pweida oh Sehdan pahn kasohrala soutuk. Palien Pwuhk Sarawi ni Lokaiahn Ipru pil kasalehda oaritik kan duwen wiewia kanamenek me Sehdan wia pwehn uhwongada Siohwa oh kahrehiong aramas akan en sapeik. Pwuhken Sohp kalaudehla atail wehwehki duwen en Sehdan wiewiahn uhwong. Ni en Sehdan iang pokonpene nanleng, e sohte iang pwehn kapinga Siohwa. Tepilo me widing oh ahneki lamalam suwed. Mwurin e karaunih Sohp oh e alehdi mweimwei en kasonge ih, “Sehdan eri patopatohla sang mwohn silangin KAUN-O.”—Sohp 1:12; 2:7.
14. Soangen lamalam dah me Sehdan ahneki ong Sohp?
14 Eri, pwuhken Sohp kin kasalehda me Sehdan iei imwintihti sempoak en aramas akan. Nanpwungen pokonpene riau me wiawi nanleng me kileldi nan Sohp 1:6 oh Sohp 2:1, e sohte sansal ia uwen werei en ahnsou me Sohp lelohng kalokolok laud. Lelepek en Sohp kahrehiong Siohwa en mahsanihong Sehdan: “Ahpw iet Sohp dadaurete nan eh loalopwoat duwehte mahs.” Sehdan sohte wehkada me eh sapwung. Ahpw, e ngihtehtehki en kihong Sohp pil ehu kasongosong laud. Eri, Tepilo kasonge Sohp ni ahnsou me eh paiamwahu oh ni ahnsou me eh paisuwed. E sansal me Sehdan sohte kin poakehla aramas paisuwed kan de irail kan me lelohng kahpwal. E kailongki aramas lelepek kan. (Sohp 2:3-5) Ahpw, en Sohp lelepek kasalehda me Sehdan sounlikamw men.
15. Ia duwen soun lahlahwe kan en rahn pwukat kin duwehte Sehdan?
15 Sehdan iei me tepin wiahla soun lahlahwe men. Soun lahlahwe kan en rahn pwukat kin pil kasalehda soangen irair kan me duwehte en Tepil. Irail kin saminkihla madamadau en kauwe tohnmwomwohdiso kan, elder kan, oh Pwihn me kin apwalih mwomwohdiso nan sampah pwon. Ekei soun lahlahwe kan kin uhwong doadoahngki mwar sarawi wet, Siohwa. Irail sohte kin nsenohki sukuhlki duwen Siohwa de papah ih. Duwehte samarail Sehdan, soun lahlahwe pwukat kin nantihong kauwehla lelepek en aramas. (Sohn 8:44) Ihme kahrehda ladu en Siohwa kan kin soikala douluhl patehng irail!—2 Sohn 10, 11.
Sohp Kawauwih Mwaren Siohwa
16. Soangen lamalam dah me Sohp kasalehiong Siohwa?
16 Sohp kin doadoahngki oh pil kapinga mwaren Siohwa. Mendahki eh pahtoukihla mehlahn nah seri kan, Sohp sohte dipikihda eh lahlahwehki Koht. Mendahki e sapwungala oh kapwukoahki Koht eh paisuwedla, e kin kawauwihte mwaren Siohwa. Mwuhr, Sohp nda: “Pwe kumwail en loalokongla, kumwail uhdahn pahn lemmwiki Kaun-o. Pwe kumwail en dehdehki, kumwail uhdahn pahn sohpeisang me suwed.”—Sohp 28:28.
17. Dahme kin sewese Sohp en kolokolte eh lelepek?
17 Dahme kin sewese Sohp en kolokol eh lelepek? E sansal me mwohn kahpwal kan lelohng ih, e kakairadahr eh nanpwungmwahu rehn Siohwa. Mendahki sohte mehn kadehde me e ese me Sehdan kin uhwong Siohwa, Sohp koasoanedier en lelepekte. E koasoia: “I sohte pahn koasoia me kumwail aramas pwung; I pahn tengedi kolokol ei lelepek lao lel rahn en ei mehla.” (Sohp 27:5, NW) Ia duwen Sohp kakairada nanpwungmwahu wet? E sansal me e kin kesempwalki dahme e kin rong duwen sapwellimen Koht wiewia kan ong Eipraam, Aisek, oh Seikop, me wia kiseh kan. Oh sang ni eh kin kilikilang kapikipikda kan, Sohp kak wehwehkihla sapwellimen Siohwa irair kan.—Wadek Sohp 12:7-9, 13, 16.
18. (a) Ia duwen Sohp kasalehda eh poadidi ong Siohwa? (b) Ia duwen kitail kak alasang en Sohp kahlemeng mwahu?
18 Dahme Sohp kin sukuhlki kin kahrehiong ih ineng en men kaperenda Siohwa. Ma eh peneinei kan mwein wiahda mehkot me kansensuwedihala Koht de “lahlahwe Koht ni ar sohte nsenki,” e kin kaukaule wiahda meirong. (Sohp 1:5) Mendahki e lelohng kalokolok laud, Sohp kin pousehlahte koasoia soahng mwahu kan duwen Siohwa. (Sohp 10:12) Met mehn kahlemeng mwahu ehu! Kitail pil kin kaukaule sukuhlki duwen Siohwa oh kupwure kan. Kitail kin kolokol atail koasoandi mwahu en kakehla atail nanpwungmwahu rehn Siohwa ni atail kin onop, towehda mihting kan, kapakap, oh kalohki rongamwahu. Laudsang met, kitail kin wia uwen me kitail kak pwehn kadehdehda mwaren Siohwa. Oh duwehte en Sohp eh lelepek kin kaperenda Siohwa, lelepek en sapwellimen Koht ladu kan rahnwet pil kaperenda Siohwa. Kitail pahn koasoiapene ire wet nan iren onop en mwuhr.
Ke Tamataman?
• Dahme kahrehda Sehdan men uhwong Sohp?
• Soangen kasongosong dah me Sohp lelohng? Ia duwen eh mwekidki met?
• Dahme pahn sewese kitail en kolokol atail lelepek duwehte Sohp?
• Dahme kitail sukuhlki duwen Sehdan sang nan pwuhken Sohp?
[Kawehwehpen kilel kan nan ehu ehu pali 10]
Koasoiepen Sohp katamankin kitail kesempwalpen sapwellimen Koht pwung en kaunda
[Kawehwehpen kilel kan nan ehu ehu pali 12]
Irair dah kan me kak kasonge omw lelepek?