Tehk Kanahieng Ahn Tepilo Lidip kan!
“Tangasang lidip en Tepil.”—2 TIM. 2:26.
IA DUWEN OMW PAHN SAPENG?
Ma ke kin ahnsou koaros rapahki sapwung en meteikan, dahme ke anahne wia?
Dahme kitail kak sukuhlki sang Pailet oh Piter duwen masak aramas oh mweidohng ren idingkihong kitail en wiahda sapwung?
Ia duwen omw kak soikala pepehm en nohn nsensuwedkihla sapwung me ke wiahda?
1, 2. Soangen lidip dah kan en Tepil me kitail pahn koasoiapene nan iren onop wet?
SEHDAN kin song en poarokedi sapwellimen Siohwa ladu kan. Ahpw e sohte kin ahnsou koaros duwehte soun koledi mahn me kin kemehla mahn me e poarokedi ko. Dahme Tepil uhdahn men wia ni ahnsou me e kin poarokedi emen iei e kin wiahiong aramaso en wia dahme e mwahuki.—Wadek 2 Timoty 2:24-26.
2 Soun lidip men ele kin doadoahngki soangsoangen lidip kan pwehn poarokedi mahn emen. Ele e wiahda kisiniei pwehn kahrehiong mahno en pidoi sang nan eh wasahn ruko pwehn kak mengei en poarokedi. De e kak doadoahngki sahl pwehn poarokedi mahno. Ele e pil doadoahngki lidip ehu me e ekihla me mahno sairte oh mehla. Tepilo pil kin doadoahngki lidip pwehn poarokedi sapwellimen Koht ladu kan. Ma kitail sohte men poardi, kitail anahne mwasamwasahn oh tehk kanahieng kaweid kan me kin sewese kitail en ese ahn Sehdan lidip kan. Nan iren onop wet, kitail pahn koasoiapene ia duwen atail kak soikala lidip siluh me Tepil kin doadoahngki pwehn poarokedi sapwellimen Koht aramas akan. Lidip pwukat iei (1) nda mehkot suwed duwen riatail kan, (2) masak aramas oh mweidohng ren idingkihong uhk en wiahda sapwung oh (3) nohn nsensuwedkihla me ke wiahda sapwung ehu. Iren onop en mwurin met pahn koasoia lidip tohrohr riau en Sehdan.
UHDIHSANG NDA MEHKOT SUWED DUWEN RIATAIL KAN
3, 4. Dahme kak wiawi ma kitail sohte kaunda mwomwen atail koasoi? Menlau karasahda.
3 Ni ahnsou me mahn akan kin mi nanwel, re kin nsenamwahu. Soun koledi mahn men ele kin isikada ekei wasa nanwelo pwe mahn ko en tangasang nan wasa kan me re kin rukula ie. Eri, e kak poarokiraildi. Nan mwomwohdisohn Kristian, riatail kan kin nsenamwahu. Ni karasaras, Tepilo men tapiada kisiniei ehu nan mwomwohdiso pwe riatail kan en kohkohsang mwomwohdiso. Eri, Tepilo kak poarokiraildi. Ia duwen atail kak sehse me kitail kin sewese Tepilo, oh eri lohdi nan eh lidip?
4 Tohnpadahk Seims nda me lowen aramas duwehte kisiniei. (Wadek Seims 3:6-8.) Ma kitail sohte pahn kaunda lowatail de mwomwen atail koasoi, kitail kak tapiada kisiniei ehu, ni karasaras, nan mwomwohdiso. Ia duwen met eh kak wiawi? Medewehla met: Nan ehu mihting en mwomwohdiso, brother men pakairki me sister men wiahla pioneer men. Mwurin mihtingo, sounkalohk riemen koasoiapene pakairo. Emen rehra nda me e mwahu sistero eh tepida pioneer oh e koapworopworki me sistero pahn pweida. Ahpw meteio nda me sistero kakete wia met pwehki e men kesempwal nan mwomwohdiso. Mehnia rehn sounkalohk riemeno me ke men kompoakepahnki? E mengei en kilang mehnia rehra me kak kahrehda kahpwal nan mwomwohdiso sang ni mwomwen eh koasoi.
5. Dahme kitail anahne wia pwe kitail en uhdihsang nda soahng kamedek kan duwen meteikan?
5 Ia duwen atail kak uhdihsang nda soahng kamedek duwen meteikan? Sises mahsanih: “Pwe ewen aramas kin kapwadewei audepen nan kapehde.” (Mad. 12:34) Kahrehda kahk keieu me kitail en wia iei en kasawih mohngiongitail de ia uhdahn atail pepehm. Kitail anahne dehr ahneki soangen pepehm me kak kahrehiong kitail en nda soahng kamedek kan duwen meteikan. Karasepe, ni atail kin rong me emen brother kin doadoahk laud pwehn wia soahng tohto nan mwomwohdiso, kitail kin medewe me e kin wia met pwehki e men kaperenda Siohwa? De kitail kin medewe me kahrepen eh wia met pwehki e roporop? Ma kitail kin kalapw medewe me kahrepen riatail brother kan kin papah Siohwa pwehki re roporop, kitail anahne tamataman me Tepilo pil nda soahngohte duwen sapwellimen Koht ladu lelepek Sohp. (Sohp 1:9-11) Kitail en dehr lemelemehk suwedki riatail brothero, ahpw kitail en kasawih dahme kahrehda kitail kin ahneki soangen madamadau wet. Uhdahn mie kahrepe mwahu me kitail ahnekihki madamadau pwukat? De madamadau sempoak en sampah wet kin kamwakid kitail ni imwin rahn akan?—2 Tim. 3:1-4.
6, 7. (a) Ia ekei kahrepe kan me kahrehda kitail kin rapahki sapwung en meteikan? (b) Dahme kitail anahne wia ma meteikan kapailoke kitail?
6 Pil medewehla ekei kahrepe kan me kahrehiong kitail en rapahki sapwung en meteikan. Mwein ehu kahrepe iei me kitail men meteikan en tehk dahme kitail wiadahr. Ni atail kin rapahki sapwung en meteikan, ele kitail kin songosong en kasalehda me kitail mwahusang meteikan koaros. De ele kitail kin songosong en kihda kahrepen atail sohte wia dahme kitail uhdahn anahne wia. Sohte lipilipil ma kitail kin rapahki sapwung en meteikan pwehki kitail pohnmwahso de luwak, de pwehki kitail sohte koapworopworki pein kitail, en rapahki sapwung en meteikan pahn kahrehda kahpwal laud.
7 Mwein kitail kin leme me kitail ahneki kahrepe mwahu en rapahki sapwung en meteikan. Mwein kitail medengkihla mehkot me re ndahkin kitail. Ahpw, mehnda ma re kamedekihkitailla, e sapwung kitail en kamedekihirailla ni ahlohte. E pahn ihte kalaudehla kahpwalo. Ih met me Tepilo men kitail en wia, a kaidehn dahme Koht ketin kupwurki. (2 Tim. 2:26) Kitail en alasang Sises. Ni aramas ko ar lahlahwe Sises, “e soh mwahn dupukohng irail.” Ahpw, e ketin “mweidalahte sapwellime koapworopwor koaros rehn Koht, Sounkadeik Pwung.” (1 Pit. 2:21-23) Sises likih me Siohwa pahn ketin apwalihala irairo ni ahl oh ahnsou me E ketin kupwurki. Kitail pil anahne soangen likilikohte rehn Koht. Ni atail kin nda soahng kadek kan me kin kangoange meteikan, kitail kin sewese kolokol popohl oh minimin nan atail mwomwohdiso.—Wadek Episos 4:1-3.
PITSANG MASAK ARAMAS OH ARAIL IDINGKINUHK KEN WIAHDA SAPWUNG
8, 9. Dahme kahrehda Pailet mweidada Sises en ketin kamakamala?
8 Mahn emen me tengalahr nan lidip ehu solahr kak saledek en kohla wasa me e men kohla ie. Ma emen kin masak aramas oh mweidohng irail en idingkihong en wia mehkot, e kin mweidohng irail en kaunda eh mour. (Wadek Lepin Padahk 29:25.) Kitail pahn koasoipene karasaras en ohl riemen me kin masak aramas oh arail idingkihong ira en wia mehkot. Kitail kak sukuhlki sang dahme wiawihong ira.
9 Kepina en Rom Pontius Pailet ese me Sises sohte ketin wiahda sapwung, kahrehda e sohte men kaloke. E pil nda me Sises sohte ketin wiahda mehkot “me konehng en kamakamkihla.” Ahpw Pailet mweidala Sises en ketin kamakamala. Dahme kahrehda e wia met? Pwehki e dukula pahn aramas ko. (Luk 23:15, 21-25) Re song en idingkihong Pailet en wia dahme re mwahuki ni arail kin weriwerki: “Ma komw pahn kapitala ohlen, a kaidehn komwi kompoakepahn Sihsar!” (Sohn 19:12) Mwein Pailet perki me e pahn sohla wia kepina men de e pahn kakete kamakamala ma e pahn kasaledekihala Sises. E dukula pahn aramas ko oh wia dahme Sehdan mwahuki.
10. Dahme kahrehda Piter nda me e sehse Krais?
10 Wahnpoaron Piter iei emen kompoakepahn Sises me kin karanih. E sohte masak padahkihong meteikan me Sises iei me Mesaiao. (Mad. 16:16) Ni ahnsou me ekei tohnpadahk ko sohte wehwehki dahme Sises mahsanih eri kohkohla, Piter loalopwoatete. (Sohn 6:66-69) Oh pil ni ahnsou me imwintihti ko kohdohn salihedi Sises, Piter doadoahngki kedlahs ehu pwehn doarehla Sises. (Sohn 18:10, 11) Ahpw mwuhr, Piter masakada aramas ko oh kahmahmkihla me e ese Sises Krais. Masak aramas duwehte lidip ehu oh wahnpoarono lohdiong loale ahnsou kiste. Sohla eh eimah en wia dahme pwung oh e pil sohla loalopwoatohng Sises.—Mad. 26:74, 75.
11. Soangen idihd dah me kitail en pelianda?
11 Kristian koaros anahne pelianda aramas ar kin song en idingkihong irail ren wia soahng kan me sohte kin kaperenda Koht. Kaunen doadoahk de meteikan ele kin song idingkihong uhk ken likamw de wiahda tiahk samin me pid wia nsenen pwopwoud. Kristian akan me kin kohla sukuhl ele kin tuhwong me pwulopwul teikan me kin song idingkihong irail ren kawaiada pasapeng en test kan, kilang kilel de kasdo suwed, simoak, doadoahngki mehn kasahliel, kang sakau en wai, de tiahk samin me pid wia nsenen pwopwoud. Masak aramas oh mweidohng ren idingkihong uhk ken wia mehkot me sohte kin kaperenda Siohwa kin duwehte lidip ehu me kak poarokitaildi. Eri dahme pahn sewese kitail en pitsang met?
12. Dahme kitail sukuhlki sang Pailet oh Piter?
12 Dahme kitail kak sukuhlki sang mehn kahlemeng en Pailet oh Piter? Pailet ekiste wehwehki duwen Krais. Ahpw e ese me Sises sohte ketin wiahda sapwung ehu oh e sohte ketin duwehte meteikan. Ahpw Pailet sohte aktikitik oh sohte poakohng Koht mehlelo. Eri e mengei ong Tepilo en kahrehiong Pailet en wia dahme e mwahuki. Piter ahneki loalokong pwung duwen Koht oh e pil poakohng. Ahpw mie ahnsou kan me Piter sohte kin pohnese eh sou itar kan, masak aramas oh mweidohng aramas en idingkihong ih en wiahda sapwung. Mwohn Sises eh ketin selidi, Piter suweiki oh nda: “Mehnda ma koaruhsie pahn keseikomwihla, a ngehite soh!” (Mark 14:29) Ma Piter kin likih Koht duwehte sounmelkahkao, e pahn onopada mwahu ong kasongosong kan me e pahn lelohng mwuhr. Sounmelkahkao koulki: “KAUN-O ketin ieiang ie, I sohte pahn masak mehkot; dahme aramas kak wiahiong ie?” (Mel. 118:6) Ni kaimwiseklahn pwohng en sapwellime mour nin sampah, Sises ketin kahrehla Piter oh wahnpoaron riemen nan mwetuwel en Kedsemeni. Sises mahsaniong irail ren pepehd, ahpw Piter oh wahnpoaron riemeno meirla. Ni Sises eh ketin panginirailda, e mahsanih: “Kumwail iang pepehd oh kapakap pwe kumwail dehr lohdiong nan songosong.” (Mark 14:38) Ahpw Piter pwurehng meirla oh mwuhr e masakada aramas ko oh dukula pahn arail lokaia ko.
13. Dahme kitail anahne wia pwe kitail en dehr mweidohng aramas en idingkihong kitail en wiahda sapwung?
13 Mehn kahlemeng en Pailet oh Piter kak padahkihong kitail pil ehu mehn kasukuhl kesempwal: Kitail anahne loalokong, aktikitik, pohnese atail souitar kan oh poakohng oh lemmwiki Siohwa pwe kitail en dehr masak aramas oh mweidohng ren idingkihong kitail en wiahda sapwung. Ma atail pwoson kin poahsoankihda loalokong pwung, kitail pahn ahneki eimah en padahngki dahme kitail kamehlele. Met pahn sewese kitail en dehr masak aramas de mweidohng ren idingkihong kitail en wiahda sapwung. Kitail en dehr medewe me kitail uhdahn kehlail. Ahpw, kitail en aktikitik oh pohnese me kitail anahne sapwellimen Koht manaman ma kitail sohte men mweidohng aramas en idingkihong kitail en wiahda sapwung. Kitail anahne peki sapwellimen Siohwa manaman. Atail limpoak ong ih anahne kamwakid kitail en idawehn sapwellime koasoandi kan oh pil soikala wia soahng kan me pahn kahrehda aramas en ahneki madamadau sapwung duwen Siohwa. Kitail pil anahne kaunopada mwohn ahnsou kan me aramas pahn idingkihong kitail en wiahda sapwung. Karasepe, kitail anahne iang neitail seri kan kapakap oh kaunopada irail pwe ren ese dahme re pahn wia ma seri teikan song en kahrehiong ren wiahda sapwung.—2 Kor. 13:7.a
DEHR NOHN NSENSUWEDKIHLA OMW WIAHDA SAPWUNG
14. Dahme Tepilo men kitail en kamehlele duwen atail sapwung kan me kitail wiadahr mahs?
14 Ekei lidip kin wiawihkihda tepin tuhke de takai toutou ehu oh kin langalang pohn ahl kan me mahn akan kin kalapw alu ie. Sounlidipo kin kadangpeseng sahl ehu nan ahlo oh ahnsou me mahno pahn lel sahlo, tepin tuhkeo de takaio pahn pwupwudi oh kamwutepene mahno. Ma kitail kin nohn nsensuwedkihla atail wiahda sapwung, kitail kak pehm me e mwomwen me tuhke de takai ehu kamwuteikitailpene. Karasepe, ni atail medewe duwen sapwung ehu me kitail wiahda, kitail kin pehm me kitail “weikeklahr oh mwoahtohtalahr.” (Wadek Melkahka 38:3-5, 8.) Sehdan men kitail en kamehlele me pwehki kitail nohn dipan, Siohwa sohte kak ketin kasalehiong kitail mahk oh me kitail sohte kak idawehn sapwellimen Koht koasoandi kan.
15, 16. Ia duwen omw kak soikala pepehm en nohn nsensuwedkihla omw wiahda sapwung?
15 Ia duwen omw kak soikala lidip en nohn nsensuwedkihla omw wiahda sapwung? Ma ke wiahda dihp laud ehu, ke anahne mwadang kapwungala omw nanpwungmwahu rehn Siohwa. Kohla rehn elder kan oh peki ren sewese iuk. (Seims 5:14-16) Wia uwen omw kak koaros ken kapwungala sapwungo. (Mad. 3:8) Ma ke alehdi peneu, dehr mworusala. Peneu iei ehu ahl me Siohwa kin ketin kasalehda me e poakohng uhk. (Ipru 12:6) Koasoanehdi teng ken dehr pwurehng wiahda dihpo oh dehr wia soahng kan me kahrehda omw wiahda dihpo. Mwurin omw koluhlahr oh wiliakapwalahr, de ke pwurehng tepida wia dahme kin kaperenda Koht, ke anahne pwoson me e kak ketin mahkohng dipomw kan sang ni meirong en Sises Krais.—1 Sohn 4:9, 14.
16 Ekei aramas kin ahnekihte pepehm en nohn nsensuwedkihla dihp kan me re alehier mahkpe. Ma kowe emen, tamataman me Siohwa ketin mahkohng Piter oh pil wahnpoaron teiko mendahki arail tangasang Sises ni ahnsou me e keieu anahne irail. Siohwa pil ketin mahkohng ohl emen me piskenla pwehki eh wiahda dipen kamwahl ahpw mwuhr koluhla. (1 Kor. 5:1-5; 2 Kor. 2:6-8) Nan Paipel, kitail kin wadek duwen irail kan me kin wiahda dihp laud kei ahpw mwuhr Koht ketin mahkohng irail pwehki arail koluhla.—2 Kron. 33:2, 10-13; 1 Kor. 6:9-11.
17. Dahme meirongo kak wiahiong uhk?
17 Siohwa pahn ketin mahkohng uhk oh ketin manokehla dipomw kan ma ke koluhla oh uhdahn kamehlele me e pahn ketin kasalehiong uhk mahk. Ke leme me meirong en Sises sohte itar ong Siohwa en ketin mahkohng dipomw kan? Ma ke ahneki madamadau wet, ke lohdier nan ehu ahn Sehdan lidip kan. Tepilo men ken kamehlele me meirongo sohte itar ong Siohwa en ketin mahkohng dihp koaros. Ahpw koaros me dipadahr kak ale mahk ma re koluhla. (Lep. Pad. 24:16) Pwoson meirongo kak sewese iuk uhdihsang ahneki pepehm en nohn nsensuwedkihla omw wiahda sapwung oh kak kihong uhk kehl en papah Koht ni mohngiong, madamadau oh mour unsek.—Mad. 22:37.
KITAIL ESEHIER AHN SEHDAN LIDIP KAN
18. Ia duwen atail kak soikala ahn Tepilo lidip kan?
18 Sehdan sohte katapanki mwomwen eh kin lidipihkitaildi. Ihte me e mwahuki iei en poarokitaildi de wiahiong kitail en wia dahme e mwahuki. Pwehki kitail ese ahn Sehdan lidip kan, kitail kak soikala lohdi pahn Tepilo. (2 Kor. 2:10, 11) Kitail sohte pahn lohdi nan eh lidip kan ma kitail kapakapki erpit pwehn dadaur atail kasongosong kan. Tohnpadahk Seims ntingihedi: “Ma emen rehmwail anahne erpit, a en kapakap oh peki rehn Koht, oh Koht ahpw pahn ketikihong, pwe Koht me kupwursapan oh kalahngan ong aramas koaruhsie.” (Seims 1:5) Ma kitail men Siohwa en ketikihong kitail erpit pwehn dadaur atail kasongosong kan, kitail anahne kaukaule wia pein atail onop Paipel oh mour pahrekiong kaweid kan en Paipel. Pwuhk kan me kohsang pwihn en ladu lelepek oh loalokong kin padahkihong kitail duwen ahn Tepil lidip kan oh sewese kitail soikala.
19, 20. Dahme kahrehda kitail anahne kailongki me suwed?
19 Kapakap oh onop Paipel kin sewese kitail en ahneki limpoak laud ong dahme mwahu. Ahpw e pil kesempwal kitail en sukuhlki en kailongki me suwed. (Mel. 97:10) Kitail kak soikala ineng en roporop ma kitail kin medewe duwen kahpwal kan me re kak wiahiong kitail. (Seims 1:14, 15) Kitail anahne sukuhlki en kailongki dahme suwed oh poakohng dahme mwahu. Eri soahng kan me Sehdan kin doadoahngki pwehn song lidipihkitaildi sohte pahn kasonge kitail pwehki kitail pahn kailongki.
20 Kitail uhdahn kalahnganki me Koht ketin sewese kitail kahrehda Sehdan sohte kak poarokitaildi nan eh lidip kan! Siohwa kin ketin doadoahngki sapwellime manaman, sapwellime Mahsen oh sapwellime pwihn pwehn doareikitail sang me suwedo. (Mad. 6:13) Nan iren onop en mwuhr, kitail pahn sukuhlki ia duwen atail en soikala lidip riau me Tepilo pil kin doadoahngki pwehn poarokedi sapwellimen Koht ladu kan.
[Nting tikitik me kileldi pah]
a Pahpa oh nohno kan kak doadoahngki nan arail Kaudok en Peneinei nin soutik ire kan sang nan pwuhk en Questions Young People Ask—Answers That Work, Volume 2, (lokaiahn wai) me oaralap koasoia “Peer-Pressure Planner,” pali 132-133 oh Kahn Iroir en November 2010, pali 16-18, par. 11-15 oh Atail Doadoahk Ong Wehio en July 2011, pali 2.
[Kilel nan pali 24]
Nda soahng kamedek kan duwen meteikan kak kahrehda kahpwal tohto nan mwomwohdiso
[Kilel nan pali 27]
Dahme kahrehda ke sohte anahne pehm me ke mwoahtohtalahr pwehki omw nohn nsensuwedkihla sapwung me ke wiahda?