STORIA DI VIDA
Un vida filis na sirvisu di Jeova
N KUMSA ciga na Rouyn na 1951, un sidadi pikininu na Kanada, na reẑion di Kebek. N ciga na kau ke falan pa N bai i N konki porta. Marcel Filteaua, un misionariu ku formadu na Jileadi yabri porta. I tene 23 anu i altu, i N teneba 16 anu i N mas kurtu di ki el. N mostral karta di disignason di sirvisu di pioneru. I leil, i jubin, dipus i falan sin: “Sera ki bu mame sibi di kuma bu sta li?”
N KIRSI NA UN FAMILIA DIVIDIDU NA SINTIDU RILIẐIOSU
N padidu na 1934. Ña papes bin di Suisa e mora na Timmins, un sidadi pikininu na Ontariu, Kanada. Serka di 1939, ña mame kumsa ku lei rivista Sintinela i mati runions di Tustumuñas di Jeova. I ta leban ami ku ña ermons pa runions. I ka tarda i torna Tustumuña di Jeova.
Ña pape ka gostaba di disison ki toma, ma ña mame gostaba di bardadi i staba disididu pa kontinua sedu Tustumuña di Jeova. I kontinua na bardadi te mesmu na kumsada di anus 1940, oca ku tarbaju di Tustumuñas di Jeova tujidu na Kanada. I ta trata sempri ña pape ku bondadi i ku rispitu, mesmu manera ki ta kobalba mal. Si bon isemplu ku judan i ku juda ña seis ermons pa no disidi tambi sirbi Jeova. No kontentiba oca ku no pape bin muda i kumsa ku tratanu ku bondadi.
N KUMSA SIRVISU DI TEMPU KOMPLETU
Na Agustu di 1950, N mati asembleia Aumento da Teocracia, na sidadi di Nova York. Dipus di sta juntu ku ermons ku irmas di mundu ntidu i obi spiriensias interesanti di kilis ku fasi Skola di Jileadi, N tene diseẑu forti di fasi mas na sirvisu di Jeova! N sta mas disididu pa kumsa sirvisu di tempu kompletu. Logu dipus ku N riba kasa, N prenŝi pitison pa sedu pioneru regular. Filial di Kanada skirbi un karta pa ruspundin, i e falan pa N batisa inda purmeru. N batisa na dia 1 di Otubru di 1950. Un mis dipus, N kumsa sirvisu di pioneru regular, N risibi ña purmeru disignason na Kapuskasing. Es tabanka lunju di nunde ku ña familia moraba.
Oca i na sirbi na Kebek
Na 1951, filial punta si kilis ku ta papia Fransis misti munda pa reẑion di Kebek, na zonas ku Fransis ta papiadu. I pirsisba manga di publikaduris la. Suma N ta papia Fransis ku Inglis, N seta konviti i N disignadu pa Rouyn. N ka kunsiba ningin la. N sibiba so kau ku N dibi di bai, suma ku N splikaba na kumsada. Tudu kusas kuriba ben. Ami ku Marcel no bin sedu bon amigus, no kontenti di sirbi na Kebek pa kuatru anu, i dipus N bin sedu pioneru spesial.
JILEADI KU SPERANSAS KU ADIADU
Oca ku N staba na Kebek, N staba kontenti di risibi konviti pa bai Skola di Jileadi, turma 26 na South Lansing, Nova York. No risibi diploma na dia 12 di Fevereru di 1956, i N disignadu pa Gana,b Afrika Osidental. Ma antis di N bai, N dibi di riba pa Kanada te ora ku N tene dukumentus ku N pirsisa del pa bai pa Gana. N speraba fasi dus o tris semana na Kanada.
N bin kaba pa fika na Torontu pa seti mis, pabia di dukumentus. Na ki tempu N moraba na kau di familia di ermon Cripps, i N kunsi se fiju femia Sheila. No gostaba di n̈utru. Oca ku N staba kuas pa pidil kasamenti, ña vistu sai. Ami ku Sheila no ora aserka des asuntu, i no disidi di kuma N dibi di bai pa ña disignason. Tambi no disidi di kuma no na ba ta skirbi n̈utru karta, i no na pera pa jubi si kontra no na pudi bin kasa. I ka seduba un disison fasil, ma no bin nota di kuma i seduba un bon disison.
Pa ciga Akra, Gana, N fasi un mis na kamiñu. N viaẑa na kumboiu, na barku ku ta karga kusas ku avion. Oca ku N ciga la, N disignadu suma superintendenti di distritu. Pa kila, N tenba di viaẑa pa tudu ladu di Gana, Kosta di Marfin ku Togulandia (gosi i ta comadu Togu). Manga di bias, N ta viaẑaba ami son na karu di filial. N gostaba ciu di viaẑa pa visita ermons!
Na fin di semanas, N ta teneba partis na ki asembleias di sirkuitu. No ka teneba Salons di Asembleia. Asin, ermons ta kumpu un kau ku kanas di bambu e kubril ku ramus di palmera pa proteẑinu di sol. Suma i ka tenba ẑileras na kantina, ermons ta mara limarias i mata elis ora ki pirsis pa kusiña pa kilis ku bai asembleia.
No teneba spiriensias ingrasadu nes asembleias. Un bias, Herb Jennings,c ña kumpañer misionariu staba na fasi diskursu oca ku un baka kapli di kantina. I kuri entri palku ku nunde ku jintis sinta. Herb para fasi diskursu i limaria ntrumpi. Ma kuatru ermons forti konsigi pañal i e ribantal pa kantina, i kilis ku staba na asistensia toka palmu.
Na dias antis di asembleias, N ta mostraba no filmi A Sociedade do Novo Mundo em Ação, na tabankas ku sta pertu. Pa mostra filmi, N ta mara un panu branku entri dus po o dus arvuris. Jintis di tabanka gosta ciu del! Pa manga delis, es i purmeru filmi ke ciga di oja. E toka palmu ku forsa oca ke oja parti nunde ku jintis sta na batisa. Na bardadi, es filmi juda elis oja di kuma anos i puvu unidu ku sta na mundu ntidu.
No kasa na Gana na 1959.
Dipus di fasi serka di dus anu na Afrika, N staba ku presa di mati kongresu internasional na sidadi di Nova York, na 1958. N kontenti di oja Sheila, ku binba di Kebek, nunde ki staba na sirbi suma pionera spesial. No ta skirbiba n̈utru karta, ma gosi no sta juntu mas, N pidil kasamenti, i seta. N skirbi ermon Knorrd N puntal si kontra Sheila pudi fasi Skola di Jileadi i pa i bin nunde mi na Afrika. I seta. Sheila konsigi ciga Gana. No kasa na dia 3 di Otubru di 1959 na Akra. No oja di kuma Jeova bensuanu ciu, manera ku no pui pa si adorason sedu kusa mas importanti na no vida.
NO SIRBI JUNTU NA KAMERUN
N sta na tarbaja na filial di Kamerun.
Na 1961 no disignadu pa Kamerun. Ermons pidin pa N forma nobu filial, pa kila, N staba okupadu dimas. Suma nobu servu di filial, N teneba manga di kusas pa aprindi. Na 1965 no diskubri di kuma Sheila preña. I seduba difisil imaẑina di kuma no na sedu papes. Ma oca ku no staba kontenti ku es nobu responsabilidadi i kumsa ku fasi planus pa riba pa Kanada, i kontisi un kusa tristi dimas.
Sheila pirdi bariga. Mediku kontanu di kuma ki mininu ku na padiduba i macu. Es seduba mas di 50 anu atras, ma nunka N diskisil. Mesmu manera ku no fika tristi dimas pa ke ku kontisi, no kontinua na no disignason ku no gosta ciu del.
Ku Sheila na Kamerun na 1965
No ermons na Kamerun ta pirsigidu manga di bias pabia e ka ta miti boka na asuntus pulitiku. Situason ta piora inda mas na tempu di eleisons prisidensial. Medu mas garandi ku no tene ojadu na dia 13 di Maiu di 1970, oca tarbaju di Tustumuñas di Jeova tujidu na Kamerun. Guvernu toma no nobu filial bonitu nunde ku no fasi so sinku mis. I menus di un semana, tudu misionarius serkadu di Kamerun, nkluindu ami ku Sheila. I seduba difisil disa no ermons ku irmas, pabia no ama elis ciu i no preokupaba ku ke ku na bin kontisi ku elis.
No fasi seis mis na filial di Fransa. La, N kontinua fasi tudu ku N pudi pa kuida di nesesidadis di no ermons na Kamerun. Na Dizembru di ki mesmu anu, no disignadu pa filial di Nijeria ku kumsa ku kuida di no tarbaju na Kamerun. Ermons ku irmas di Nijeria risibinu diritu, i no kontenti di sirbi la pa manga di anus.
UN DISISON DIFISIL DI TOMA
Na 1973 no teneba disison difisil dimas di toma. Sheila staba na sufri di purblemas gravi di saudi. Oca ku no staba na un kongresu na Nova York, i kumsa ku cora i falan: “N ka pudi kontinua fasi ke ku N sta na fasi! N kansa mal, i N ta sta duenti tudu ora.” I sirbi juntu ku mi na Afrika Osidental pa mas di 14 anu. N sintiba tokadu ku si sirvisu fiel, ma no pirsisaba di fasi alguns mudansas. Dipus di no papia di no situason i ora ciu aserka del, no disidi di kuma no na riba pa Kanada pa kuida mas minjor di si saudi. Disa no disignason misionariu ku sirvisu di tempu kompletu, seduba disison mas difisil ku no ciga di toma, i ku fasinu sinti dur na korson.
Oca ku no ciga Kanada, N konsigi tarbaju na mon di un amigu ku N tarda tene, ku tene un kau di bindi karu na norti di Torontu. No renda un kau, no kumpra mobilias di sugunda mon, no kunsigi munda sin pista diñeru. No mistiba leba un vida simplis, ku speransa di kuma un dia no pudi bin konsigi riba mas pa sirvisu di tempu kompletu. No fika ku surpresa, oca no konsigi riba pa sirvisu di tempu kompletu, mas sedu di ki ke ku no pensaba.
N kumsa ku sedu vuluntariu kada dia sabadu na konstruson di nobu Salon di Asembleia na Norval, Ontariu. Ku tempu, N disignadu pa sirbi suma superintendenti di Salon di Asembleia. Saudi di Sheila sta na minjoria, i no sinti di kuma no pudi kuida des nobu disignason. Pa kila, no bai mora na kuartu di Salon di Asembleia na Juñu di 1974. No kontenti dimas di sta mas na sirvisu di tempu kompletu!
Filismenti saudi di Sheila kontinua minjoria. Dus anu dipus, no konsigi seta disignason di sirbi na sirkuitu. No sirkuitu staba na Manitoba, un reẑion di Kanada ku kunsidu suma un zona ku tene manga di friu. Ma no sintiba tokadu pa amor di ermons ku irmas ku staba la. No aprindi di kuma, i ka mporta nunde ku no sta na sirbi, mas importanti i kontinua sirbi Jeova na kualker kau ku no sta.
NO APRINDI UN LISON IMPORTANTI
Dipus di manga di anus na sirkuitu, no kumbidadu pa sirbi na Betel di Kanada na 1978. I ka tarda, N aprindi un lison difisil, ma importanti. N disignadu pa fasi diskursu di un ora i meiu na Fransis, na un runion spesial na Montreal. Infilismenti, jintis ka fikaba tokadu ku ña diskursu, un ermon di Dipartamentu di Sirvisu dan konsiju aserka di kila. Na bardadi, N ka notaba di kuma N ka sedu bon orador. Ma N ka setaba es konsiju. No kombersa ka kaba diritu, N sintiba mal, pabia N sintiba di kuma i kritikan, i ka fala di nin un parti ku N fasi diritu. N fasi eru di oja konsiju na manera ki dadu i na kuma ku N sinti aserka di algin ku dal.
N aprindi un lison importanti dipus di fasi un diskursu na Fransis
Alguns dias dipus, un membru di Kumison di Filial papia ku mi aserka di ki mesmu asuntu. N rikuñisi di kuma N ka reaẑi ben pa konsiju ku N dadu, i N pidi diskulpa. Dipus N bai papia ku ki ermon ku danba konsiju. I purdan ku bondadi. Es spiriensia nsinan lison di umildadi ku nunka N ka na diskisi del. (Dit 16:18) N ora Jeova manga di bias aserka des asuntu, N sta disididu pa nunka oja konsiju di mau manera.
N fasi ja mas di 40 anu na Betel di Kanada, i desdi 1985, N tene privileẑiu di sirbi na Kumison di Filial. Na Fevereru di 2021, Sheila ña minjer ku N gosta ciu del muri. N dija ña minjer mal, tambi N dibi di lida ku ña purblemas di saudi. Ma sirvisu di Jeova ta pun pa N sta okupadu i sedu filis tok N ka ta ‘pensa ciu na dias di ña vida’. (Ekl 5:20) N tene manga di purblemas na vida, ma alegria ku N tene i mas garandi. Pui Jeova na purmeru lugar na ña vida, i pasa mas di 70 anu na sirvisu di tempu kompletu, dan manga di alegria. N ta ora pa no ermons ku irmas jovens kontinua pui tambi Jeova na purmeru lugar na se vida, pabia N sta konvensidu di kuma e na tene vida filis so ora ke sirbi Jeova.
a Jubi storia di vida di Marcel Filteau, “Jeová é meu refúgio e força,” na Sintinela di 1 di Fevereru di 2000.
b Te 1957, es parti di Afrika ku seduba kolonia di Gra-Bretaña ta comadu Kosta di Uru.
c Jubi storia di vida di Herbert Jennings, “Nem sabeis qual será a vossa vida amanhã,” na Sintinela di 1 di Dizembru di 2000.
d Nathan H. Knorr ku staba na toma diantera na no tarbaju na ki tempu.