STUDU 8
KANTIKU 130 Vamos Perdoar-nos Uns aos Outros
Kuma ku no pudi kopia manera ku Jeova ta purda?
‘Suma ku Jeova purda bos, bo fasi asin tambi.’ — KOL 3:13.
KE KU NO NA BIN APRINDI
Nes studu no na fala di kal kusas ku no pudi fasi pa purda un algin ku yaranu.
1-2. (a) Kal mumentu ki pudi sedu difisil purda un algin? (b) Kuma ku Denise purda?
SERA ki i difisil pa bu purda utrus? I difisil pa manga di nos, prinsipalmenti si un algin fala o fasi un kusa ku denu mal. Ma, no pudi kaba ku no dur i purda. Pur isemplu, jubi spiriensia di un irma comadu Denise,a ku purda di tudu korson. Na 2017, Denise ku si familia kaba di visita nobu Sedi Mundial di Tustumuñas di Jeova. Oca ke na riba pa se kasa, un kondutor dispista i maja se karu. Denise dismaja na asidenti. Oca ki korda, i diskubri di kuma si fijus molostra risu i si omi, Brian, muri. Denise fala sin, oca ki pensa na ke ku pasa: “N sinti mal dimas, N ka sibi ke ku N na fasi.” Mas tardi, i bin diskubri di kuma ki kondutor ka bibiba, i ka usa droga o diskuda na fasi utru kusa, pa kila, i ora Jeova pa tene kalma.
2 Kondutor prindidu pabia i mata si omi. Si tribunal disidi di kuma i tene kulpa, i pudi ficadu na prison. Ma, tribunal konta Denise di kuma, omi pudi prindidu o nau, tudu na dipindi di ke ki i na fala. Denise fala sin: “Papia di pior mumentu di ña vida, na sedu suma si un algin korta puntus di nunde ku N molostra, i pui manga di sal la.” Puku semanas dipus, Denise sta na tribunal pa papia dianti di omi ku pui si familia sufri ciu. Ke ki i fala? Denise pidi juis pa i purda ki omi.b Kontra i kaba papia, juis kumsa ku cora. I fala sin: “N fasi 25 anu suma juis, ma nunka N obi un kusa suma es na ña tribunal. Nunka N obi familia ku sta na sufri, pidi pa purda kin ku pui elis nes situason. Nunka N obi palabras di amor ku di purdon.”
3. Ke ku juda Denise purda?
3 Ke ku juda Denise pa i purda? I pensa fundu na kuma ku Jeova ta purda. (Mik 7:18) Ora ku no da balur garandi pa manera ku Jeova ta purdanu, kila na judanu pa no misti purda utrus.
4. Ke ku Jeova misti pa no fasi? (Efésius 4:32)
4 Jeova misti pa no purda utrus di tudu korson suma ki ta purdanu. (Lei Efésius 4:32.) I misti pa no sta pruntu pa purda kilis ku yaranu. (Sal 86:5; Luk 17:4) Nes studu, no na fala di tris kusas ku na judanu pa ba ta purda inda mas.
KA BU NJUTI SENTIMENTUS KU BU TENE
5. Di akordu ku Ditus 12:18, kuma ku no pudi sinti si un algin yaranu?
5 No pudi sinti mal dimas, pa ke ku un algin fala o fasi, prinsipalmenti si sedu un amigu intimu o un algin di no familia. (Sal 55:12-14) Utrora, no pudi paña raiba dimas i sinti suma si no fididu. (Lei Ditus 12:18.) No pudi tenta njuti dur ku no tene. Ma si no fasi kila, i suma si no fididu i no disa faka na kau ku no molostra. Di mesmu manera, no ka pudi spera pa dur ku no tene minjoria si no disal so asin.
6. Kuma ku talves ku no ta reaẑi ora ku un algin yaranu?
6 Ora ku un algin yaranu, na kumsada no reason pudi sedu pa paña raiba. Biblia mostra di kuma no pudi paña raiba. Ma, i avisanu di kuma no ka dibi di kontinua paña raiba. (Sal 4:4; Ef 4:26) Pabia di ke? Pabia manga di bias kuma ku no ta sinti ta lebanu aẑi di un sertu manera. Tambi i ka tudu ora ku raiba ta tisi bon rusultadu. (Tiagu 1:20) Lembra di kuma, i normal paña raiba, ma i anos ku ta disidi kontinua ku raiba o nau.
I normal paña raiba, ma i anos ku ta disidi kontinua ku raiba o nau.
7. Kal utrus sentimentus ku no pudi tene ora ku un algin yaranu?
7 Ora ku un algin tratanu mal, no pudi sinti utru tipu di dur. Pur isemplu, un irma comadu Ann fala sin: “Ocanba pikininu, ña pape disa ña mame, i kasa ku no tarbajadur. I sta suma si N bandonadu. Oca ke tene fijus, N sinti suma se toma ña lugar. N kirsi ku sentimentu di kuma ningin ka gosta di mi.” Un irma comadu Georgette fala sin aserka di kuma ki sinti oca ku si omi kai cai: “No seduba amigus desdi ocanu pikininu. No seduba pionerus juntu! N staba ku dur na korson.” Tambi un irma comadu Naomi fala sin: “Nunka N imaẑinaba di kuma ña omi na pun pa N sufri. Pa kila, oca ki konfesa di kuma, i ta jubi pornografia sukundidu, N sinti suma un algin ku nganadu i traidu.”
8. (a) Kal ki motivus ku pui no dibi di purda utrus? (b) Kal benefisius ku no ta tene ora ku no purda utrus? (Jubi kuadru “Ke ku no dibi di fasi si un algin punu sufri?”)
8 No ka pudi kontrola ke ku utrus fala o fasi kontra nos, ma no pudi kontrola no resposta. Manga di bias minjor manera di reaẑi i pa no purda. Pabia di ke? Pabia no ama Jeova, tambi i misti pa no purda utrus. Si no kontinua paña raiba i nega purda, no pudi aẑi ku tulesa i talves pui no kabesa na sufrimentu. (Dit 14:17, 29, 30) Jubi isemplu di un irma comadu Christine. I fala sin: “Ora ku N paña raiba, N ka ta ri ciu. N mas ta misti kume kumida ku ka bon pa saudi. N ka ta durmi diritu, tambi i ta sedu difisil kontrola ña sentimentus, i kila ta afeta kuma ku N ta trata ña omi i kuma ku N ta trata utrus.”
9. Pabia ku no dibi di para kontinua ku raiba?
9 Mesmu si un algin ku fasinu mal, nunka ka bin pidinu purdon, no pudi rapati dur ki punu nel. Kuma ku no pudi fasi kila? Georgette ku faladuba del, fala sin: “I toma tempu pa N para paña raiba kontra omi ku N kaba ku el. Kila pun pa N sinti pas garandi.” Ora ku no para paña raiba, no ka ta disa pa raiba afeta manera ku no ta trata utrus. Tambi no ta fasi bon kusa pa no kabesa, ku sedu, no ta para pensa na ki asuntu, i no ta pasa tene mas alegria na vida. (Dit 11:17) Ma ke ku bu dibi di fasi, si bu ka sta inda pruntu pa purda?
KUMA KU BU PUDI PARA PAÑA RAIBA
10. Pabia ku no dibi di da no kabesa tempu pa para paña raiba? (Jubi tambi diseñus.)
10 Ke ku pudi judau pa para paña raiba? Un di manera, i disa tempu pasa. Algin ku molostra manga di bias, i ku sta na fasi tratamentu, pirsisa di tempu pa i pudi kura. Di mesmu manera, i pudi toma tempu antis di no sta pruntu pa purda un algin di tudu korson. — Ekl 3:3; 1 Ped 1:22.
No pirsisa di tratamentu ku tempu pa kura ora ku no molostra, asin tambi ku no pirsisa di tempu pa kaba ku dur, ora ku un algin yaranu. (Jubi paragrafu 10)
11. Kuma ku orason pudi judau purda?
11 Ora Jeova pa i judau purda.c Ann ku faladu del na kumsada, splika kuma ku orason judal. I fala sin: “N pidi Jeova pa purda kada un di nos dentru di familia pa kusas ku no ka fasi diritu. Dipus, N skirbi un karta pa ña pape ku minjer ki kumsa kasa, N fala elis di kuma, N purda elis.” Ann splika di kuma i ka fasil fasi es. Ma i fala sin: “N spera di kuma, si N tenta kopia purdon di Jeova, es pudi leba ña pape ku si minjer pa e misti aprindi mas aserka di Jeova.”
12. Ke ku manda no dibi di konfia na Jeova en ves di no sentimentus? (Ditus 3:5, 6)
12 Konfia na Jeova, ka bu konfia na bu sentimentus. (Lei Ditus 3:5, 6.) Jeova sempri sibi ke ki minjor pa nos. (Isa 55:8, 9) Tambi nunka i ka na pidinu pa no fasi un kusa ku na fasinu mal. Pa kila, ora ki falanu pa no purda, no pudi tene sertesa di kuma, si no fasil i pa no ben. (Sal 40:4; Isa 48:17, 18) Ma, si no konfia na no sentimentus, talves nunka no ka na ciga di purda. (Dit 14:12; Jer 17:9) Naomi ku faladuba del, fala sin: “Na kumsada, N ta falaba di kuma, N ka na ciga di purda ña omi manera ki ta jubi pornografia. N mediba di kuma, i na ripiti fasin sinti mal, i diskisi di dur ki punba nel. Tambi N pensaba di kuma Jeova ntindi ña sentimentus. Ma N kumsa ku nota di kuma, i ka so pabia di kuma Jeova ntindi ña sentimentus, kila signifika di kuma i konkorda ku elis. I sibi kuma ku N ta sinti, tambi i sibi di kuma i ta toma tempu pa kaba ku raiba, ma i misti pa no purda.”d
JUBI KE DI BON KU ALGIN TENE
13. Di akordu ku Romanus 12:18-21, ke ku no pirsisa di fasi?
13 Ora ku no purda un algin ku yaranu ciu, no ka ta misti so disidi ka papia aserka di ke ku kontisi. Si un algin ku yaranu sedu tambi un ermon o irma, no objetivu i di fasi pas. (Mat 5:23, 24) En ves di paña raiba, no ta disidi sinti pena i purda. (Lei Romanus 12:18-21; 1 Ped 3:9) Ke ku pudi judanu fasi kila?
14. Ke ku no dibi di sforsa fasi, i pabia di ke?
14 No dibi di sforsa pa oja algin ku yaranu suma ku Jeova ta ojal. Jeova ta disidi jubi bon kusas na jintis. (2 Kron 16:9; Sal 130:3) Si no spera pa jintis tene mau mañas, no na oja elis. Di mesmu manera, si no spera di kuma e na tene bon maneras di sedu, no na oja elis tambi. Ora ku no jubi bon kusas na utrus i ta sedu mas fasil pa purda elis. Pur isemplu, un ermon comadu Jarrod fala sin: “I ta sedu mas fasil purda un ermon ora ku N pensa na manga di si bon maneras di sedu ku N gosta del, en ves di pensa na si erus.”
15. Pabia ki pudi sedu di ajuda konta un algin di kuma bu purdal?
15 Utru kusa importanti ku bu pudi pensa fasi, i konta ki algin di kuma bu purdal. Pabia di ke? Jubi ke ku Naomi, ku faladuba del fala: “Ña omi puntan: ‘Bu purdan?’ N ka konsigi falal: ‘N purdau’, N ka sibiba ke ku N na falal. N nota di kuma na bardadi, N ka purdalba di korson. Ku tempu, N konsigi fala es palabras ku tene forsa: ‘N purdau’. Oca N purda ña omi i cora. N fikaba ku surpresa di nota kuma ki i sinti ben i kuma ku N sinti mas minjor tambi. Dipus di kila, N kumsa konfia mas nel i no pasa sedu bon amigus mas.”
16. Ke ku bu aprindi aserka di purdon?
16 Jeova misti pa no purda. (Kol 3:13) Nin ku sin, i pudi sedu difisil pa no purda utrus. Ma, no pudi fasil, ora ku no ka njuti sentimentus ku no tene, i sforsa pa para paña raiba. Kila pudi judanu jubi ke di bon ku ki algin tene. — Jubi kuadru “Tris kusas ku no pudi fasi pa purda utrus.”
PENSA NA BENEFISIUS DI PURDA
17. Pabia ku no dibi di purda utrus?
17 No tene manga di motivus di purda utrus. Jubi alguns delis. Purmeru, no ta kopia i kontenta no Pape ku ta sinti pena, ku sedu Jeova. (Luk 6:36) Sugundu, no ta mostra di kuma no da balur pa manera ku Jeova ta purdanu. (Mat 6:12) Terseru, no ta tene bon saudi i kontinua tene amisadis forti.
18-19. Ke ku pudi kontisi ora ku no purda?
18 Ora ku no purda utrus, no pudi tene bensons ku no ka spera. Pur isemplu, jubi ke ku kontisi ku Denise, ku faladuba del. I ka sibiba di kuma, ki omi ku maja elis mistiba mata kabesa dipus di asidenti. Ma, i fikaba tokadu pa manera ku Denise purdal, i kumsa ku studa Biblia ku Tustumuñas di Jeova.
19 No pudi sinti di kuma purda un algin i un di kusas mas difisil ku no dibi di fasi. Ma, i pudi sedu un di kusas ku mas ta da kontentamentu. (Mat 5:7) Pa kila, pa anos tudu no fasi no minjor pa kopia purdon di Jeova.
KANTIKU 125 “Felizes os Misericordiosos”
a Alguns nomi mudadu.
b Nes tipu di situason, kada kriston dibi di toma si propi disison aserka di ke ki dibi di fasi.
c Jubi na jw.org videos di musika “Perdoem uns aos outros”, “Esquecer e Perdoar” ku “Fazer as Pazes”.
d Mesmu manera ku jubi pornografia i pekadu, tambi i ta tisi sufrimentu, i ka ta da parseru inosenti basi bibliku pa kaba kasamenti.