BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w25 Otubru pp. 12-17
  • Amor di Jeova na kontinua pa sempri

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • Amor di Jeova na kontinua pa sempri
  • Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
  • Subtitulus
  • Materia di mesmu asuntu
  • LEMBRA DI KUMA AMOR DI JEOVA I UN NSINU BASIKU DI BIBLIA
  • BO PENSA FUNDU NA KUMA KU JEOVA “AMA BOS”
  • NTINDI KE KU TA PUI PA BU TENE DUVIDAS
  • DISIDI KONTINUA SEDU FIEL
  • Jeova amau ciu
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
  • Bu pudi tene sertesa di kuma Jeova amau
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
  • Ke ku pudi judau ora ku bu ka tene sertesa di sertus kusas
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
  • Ke ku resgati ta nsinanu?
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
Oja utru kusas
Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
w25 Otubru pp. 12-17

STUDU 41

KANTIKU 108 O Amor Leal de Jeová

Amor di Jeova na kontinua pa sempri

“Bo ngaba SIÑOR, pabia el i bon. Si bondadi i pa sempri.” — SAL 136:1.

KE KU NO NA BIN APRINDI

No na aprindi kuma ku lembra di amor di Jeova, ku sedu un nsinu basiku di Biblia, pudi nkoraẑanu ora ku no na pasa un situason difisil.

1-2. Ora ku un kriston sta na pasa un situason difisil, kuma ki pudi sinti?

IMAẐINA un barku ku sta na metadi di mar i un turbada garandi kumsa. Maron na bati ku forsa i na leba barku di un ladu pa utru. Barku pudi disvia, si ningin ka pui feru di fundia. Un feru di fundia ta stabilisa barku i ta tujil disvia ora ki ten bentu forti.

2 Ora ku bu pasa pa un situason difisil, bu pudi sinti suma ki barku. Bu sentimentus pudi muda di repenti. Un dia bu pudi tene konfiansa di kuma Jeova amau i sta na judau, i na utru dia bu pudi tene duvida si Jeova sta na oja ke ku bu sta na pasa. (Sal 10:1; 13:1) Talves un amigu pudi falau palabras ku na nkoraẑau, i es pudi fasiu sinti ben pa algun tempu. (Dit 17:17; 25:11) Ma dipus bu pudi kumsa ku duvida mas, si kontra Jeova sta na judau. Talves bu pudi pensa di kuma Jeova disisti di bo. Ora ku bu sta nes situason, kuma ku bu pudi pui feru di fundia na sintidu simboliku? Na utrus palabras, kuma ku bu pudi tene sertesa i kontinua tene sertesa di kuma Jeova amau, tambi i na judau?

3. (a) Ke ku Salmu 31:7 ku 136:1 ta nsinanu aserka di amor fiel di Jeova? (b) Pabia ku no pudi fala di kuma Jeova i isemplu mas garandi des? (Jubi tambi diseñu.)

3 Un kusa ku pudi judanu kontinua firmi ora ku no na pasa pa un situason difisil, i lembra di amor fiel di Jeova. (Lei Salmu 31:7; 136:1.) Palabra oriẑinal ku usadu pa “bondadi” ta transmiti ideia di amor forti ku fidelidadi ku algin ta tene pa utru. Jeova i isemplu mas garandi des amor fiel. Na bardadi, Biblia fala di kuma Jeova ‘ta mostra garandi amor’. (Sai 34:​6, 7) Biblia fala tambi asin aserka di Jeova: ‘Bu riku na bondadi pa tudu kilis ku comau.’ (Sal 86:5) Pensa na ke ku es signifika: Jeova nunka ka na bandona si servus fiel! Lembra di kuma Jeova i fiel, i pudi judau kontinua firmi ora ku bu na pasa pa situason difisil dimas. — Sal 23:4.

Un feru di fundia maradu na barku i sta dentru di mar, es na tujil disvia ora ki ten bentu forti.

Suma ku un feru di fundia ta tuji un barku disvia ora ki ten bentu forti, di mesmu manera, no konfiansa na amor di Jeova na judanu kontinua firmi ora ku no sta na pasa situasons difisil. (Jubi paragrafu 3)


LEMBRA DI KUMA AMOR DI JEOVA I UN NSINU BASIKU DI BIBLIA

4. Da isemplus di alguns nsinus basiku di Biblia, i splika pabia ku no fia nelis.

4 Utru kusa ku pudi judau kontinua firmi ora ku bu na pasa pa un situason difisil, i lembra di kuma amor di Jeova i un nsinu basiku di Biblia. Pa bo, ke ku frasi “nsinu basiku di Biblia” signifika? Talves bu pensa na nsinus ku bu aprindi na Palabra di Deus. Pur isemplu, bu aprindi di kuma nomi di Deus i Jeova, Jesus i purmeru Fiju di Deus, kilis ku muri ka sibi nada, i na bin ten paraísu na Tera nunde ku pekaduris na vivi pa sempri. (Sal 83:18; Ekl 9:5; Jon 3:16; Apok 21:​3, 4) Ora ku bu fia di kuma es nsinus i bardadi i ka na sedu fasil pa un algin pui pa bu para fia nelis. Pabia di ke? Pabia bu sibi di kuma es nsinus basia na provas. No na jubi gosi kuma ku oja amor di Jeova suma un nsinu basiku, pudi judanu para duvida si kontra Jeova ta mporta o nota situason difisil ku no sta nel.

5. Splika kuma ku un algin pudi nega nsinus falsu.

5 Oca ku bu kumsa ku studa Biblia, ke ku judau nega nsinus falsu? Talves bu kumsa ku kompara ke ku bu riliẑion ta nsina, ku ke ku Biblia ta nsina. Pensa na un isemplu: Talves bu pensaba di kuma Jesus i Deus ku ten tudu puder. Nkuantu bu na studaba Biblia, talves bu ciga di punta: ‘Sera ki es nsinu i bardadi?’ Dipus di bu studa ke ku Biblia ta nsina aserka des asuntu, bu pasa sibi di kuma Jesus i ka Deus. En ves di bu kontinua fia na nsinu falsu, gosi bu pasa ta fia na nsinu di bardadi ku sta na Biblia ku mostra di kuma, Jesus i “purmeru Fiju ku sta riba di tudu kriason”, tambi el i “uniku Fiju di Deus.” (Kol 1:15; Jon 3:18) I bardadi di kuma, nsinus falsu pudi sedu suma “muras forti”, i difisil di kebra. (2 Kor 10:​4, 5) Ma dipus ku bu kunsi bardadi ku sta na Biblia, bu ka fia mas na nsinus falsu. — Fil 3:13.

6. Pabia ku bu pudi tene sertesa di kuma amor fiel di Jeova na dura “pa sempri”?

6 Suma ku bu nega nsinus falsu, bu pudi fasi mesmu kusa ora ku bu aprindi ke ku Biblia fala aserka di amor di Jeova. Ora ku bu sta na pasa un situason difisil, i bu kumsa ku duvida si kontra Jeova amau, bu pudi punta bu kabesa: ‘Sera ki es i bon manera di pensa?’ Kompara duvidas ku bu tene aserka di amor di Jeova ku palabras ku sta na Salmu 136:​1, ku sedu testu nunde ku tema des studu tiradu nel. Palabra oriẑinal ku traduzidu pa ‘bondadi’, tene ideia di fidelidadi. Pabia ku Jeova nspira Salmista pa i fala di kuma si amor i fiel? Pabia kes spreson ‘si bondadi o amor fiel i pa sempri’ ripitidu 26 bias nes Salmu? Suma ku no ojaba ja, amor fiel di Jeova pa si povu i un nsinu basiku di Biblia. Es amor fiel di Jeova i suma utrus nsinus di Biblia ku bu setaba ja. Ora ku bu pensa di kuma bu ka tene balur na uju di Jeova o i ka amau, na bardadi kila i mintida. Ka bu fia nes mintida, suma ku bu ka fia na ki utrus nsinus falsu!

7. Kal ki alguns testu di Biblia ku mostra di kuma Jeova amau?

7 Biblia tene manga di provas ku ta mostra di kuma Jeova amanu. Pur isemplu, Jesus fala sin pa si sigiduris: “Bo ten mas balur di ki manga di kacu.” (Mat 10:31) Propi Jeova fala sin pa si povu: “N na dau forsa, N na judau, N na nguentau ku mon direita ku ta fasi kusas diritu.” (Isa 41:10) Nota kuma kes palabras sedu klaru. Jesus ka fala, ‘bo pudi ten mas balur’ i Jeova ka fala, ‘N pudi judau.’ En ves di kila, e fala: ‘Bo ten mas balur’ i ‘N na judau’. Si bu tene duvida di kuma Jeova amau ora ku bu na pasa pa un situason difisil, es testus ka na judau so sinti minjor, ma tambi i na konvensiu di kuma Jeova amau. Es i bardadi. Si bu ora Jeova aserka di duvidas ku bu tene i bu pensa fundu nes testus, bu na pudi fala palabras ku sta na 1 Jon 4:16: ‘No sibi kuma Deus amanu; tambi no fia na si amor.’a

8. Ke ku bu pudi fasi, si utrora bu ta tene duvida di kuma Jeova amau?

8 Ma ke ku bu pudi fasi si bu kontinua inda tene duvida di kuma Jeova amau? Kompara bu sentimentus ku ke ku bu sibi aserka di Jeova. No ka pudi konfia na no sentimentus pabia i ta muda, ma amor di Jeova i un bardadi ku Biblia nsinanu. Si no ka fia di kuma Jeova amanu, i suma si no fala di kuma palabras di Biblia ku fala di kuma “Deus i amor”, i ka bardadi. — 1 Jon 4:8.

BO PENSA FUNDU NA KUMA KU JEOVA “AMA BOS”

9-10. Na ke ku Jesus staba na pensa nel, oca i fala palabras ku sta na Jon 16:​26, 27: “Ña Pape ama bos”? (Jubi tambi fotos.)

9 No pudi aprindi ciu aserka di amor di Jeova, ora ku no pensa na palabras ku Jesus fala pa si sigiduris: “Ña Pape ama bos”. (Lei Jon 16:​26, 27.) Jesus ka fala es palabras so pa pui si disipulus sinti ben. Na bardadi, palabras ku bin antis mostra di kuma, Jesus ka staba na fala so di se sentimentus nes mumentu. Ma i staba na fala di orason.

10 Jesus fala si disipulus di kuma e dibi di ora na si nomi, ma e ka dibi di diriẑi se orason pa rel. (Jon 16:​23, 24) Es seduba importanti pa e sibi. Dipus ku Jesus lantandadu di mortu, talves si disipulus mistiba diriẑi se orason pa rel. Na bardadi, Jesus seduba se amigu. E pudi pensaba di kuma suma i ama elis ciu, i na misti obi se pididu i pidi si Pape pa i juda elis. Ma, Jesus fala elis di kuma e ka dibi di pensa des manera. Pabia di ke? Pabia i fala elis asin: ‘Ña Pape ama bos.’ Jeova amanu ciu dimas, e ku manda i ta sukuta no orasons. Na bardadi, es fasi parti di nsinu basiku di Biblia aserka di orason. Pensa na ke kes signifika pa bo: Ora ku bu na studa Biblia, bu pudi kunsi Jesus i amal. (Jon 14:21) Ma suma es disipulus, bu pudi ora pa Deus ku konfiansa, pabia bu sibi di kuma el i ‘amau.’ Kada bias ku bu ora pa Jeova, bu ta mostra di kuma bu konfia nes palabras. — 1 Jon 5:14.

Fotos: Un ermon sinta fora i sta na ora ku konfiansa aserka di tris asuntus importanti na si vida. 1. I tisi kumida pa si minjer ku sta duenti i ku dita na kama. 2. Si fiju femia sta kontenti di studa Biblia ku el. 3. I sta na fasi kalkulu di si dispesas.

Bu pudi ora Jeova ku konfiansa, pabia bu sibi di kuma el i ‘amau’. (Jubi paragrafu 9 ku 10)b


NTINDI KE KU TA PUI PA BU TENE DUVIDAS

11. Pabia ku Satanas na kontenti si no ta duvida di amor di Jeova?

11 Ke ku pudi lebanu tene duvida di kuma Jeova amanu? Bu pudi ruspundi di kuma i Satanas ku ta punu pensa des manera, i es i un parti di bardadi. Diabu sta na ‘buska ngulinu’, tambi i misti pa no duvida di kuma Jeova amanu. (1 Ped 5:8) Na bardadi, amor ku leba Jeova na da vida di si Fiju pa nos. Es i kusa ku Satanas misti pa no pensa di kuma no ka mersi. (Eb 2:9) Ma, kin ku na kontenti si bu ta duvida di amor di Jeova? I Satanas ku na kontenti. Tambi kin ku na kontenti si no disanima i para sirbi Jeova? I Satanas. Satanas misti pa no pensa di kuma Jeova ka amanu. Ma na bardadi, i Jeova ku ka ama Satanas. Un di “armadilia di astusia” mas garandi di Satanas, i tenta fasinu pensa di kuma Jeova ka amanu, tambi i neganu. (Ef 6:11) Ora ku no nota ke ku no inimigu sta na tenta fasi, no mas ta sta disididu pa ‘firma kontra Diabu.’ — Tiagu 4:7.

12-13. Kuma ku pekadu ku no yarda ta fasinu duvida si kontra Jeova amanu?

12 I ten utru kusa ku pudi punu duvida si kontra Jeova amanu. Es i kal kusa? I pekadu ku no yarda. (Sal 51:5; Rom 5:12) Pekadu dana amisadi entri pekaduris ku Deus. Tambi i dana no manera di pensa, no sentimentus ku no saudi.

13 Pekadu ta afeta no sentimentus di manera negativu. I ta lebanu sinti kulpa, preokupadu dimas, falta di suguransa ku borgoña. No pudi tene es sentimentus ora ku no fasi un pekadu. Ma, no pudi tambi tene es sentimentus pabia anos tudu no padidu ku pekadu. Deus ka kumpuba pekaduris pa e sedu asin. (Rom 8:​20, 21) Suma ku un karu ku si roda fura, ka pudi tarbaja diritu suma ki kumpudu pa rel, anos tambi, pabia di pekadu, no ka pudi fasi kusas diritu suma ku no kumpuduba pa rel. Pa kila, i ka di dimira si utrora no ta duvida si kontra Jeova amanu. Si kila kontisi, no dibi di lembra di kuma Jeova i ‘bon i fiel na guarda kontratu ku kilis ku amal, e ta obdisi si mandamentus.’ — Ne 1:5.

14. Kuma ku pensa na sakrifisiu di Jesus, ta judanu tene sertesa di kuma Jeova amanu? (Romanus 5:8) (Jubi tambi kuadru “Sta atentu kontra ‘nganu di pekadu.’”)

14 Utrora no pudi sinti mal manera ku no ka mersi risibi amor di Jeova. Ma, manera ku no ka mersi risibi si amor, ku pui pa es amor sedu spesial dimas. I ka ten nada ku no pudi fasi pa mersi risibi amor di Jeova. Ma, suma Jeova amanu, i da vida di si fiju pa i pudi purda no pekadus. (1 Jon 4:10) Lembra tambi di kuma Jesus binba pa salva kilis ku ta fasi pekadu, i ka pa salva jintis perfeitu. (Lei Romanus 5:8.) Nin un di nos ka pudi fasi kusas di manera perfeitu, i Jeova ka ta spera pa no fasil. Ora ku no ntindi di kuma pekadu ku no yarda pudi lebanu duvida di amor di Jeova, i pudi punu sta mas disididu pa ka duvida di si amor. — Rom 7:​24, 25.

Sta atentu kontra “nganu di pekadu”

Biblia fala di puder di “nganu di pekadu.” (Eb 3:13) Pekadu ku no yarda pudi tentanu fasi mau kusas, tambi i pudi pui pa no kontinua duvida di kuma Jeova amanu. Na bardadi, pekadu tene puder di ‘ngananu.’

No pudi pensa di kuma utrus ka pudi ngananu. Pur isemplu, no pudi pensa di kuma un malandru ka pudi nunka ngananu i furtanu diñeru. Ma, si no ka sta atentu kontra es tipu di krimi, no pudi pirdi tudu no diñeru.

Di mesmu manera, no pirsisa di sta atentu ora ku pekadu ku no yarda sta na tenta “ngananu” i lebanu fia di kuma Jeova ka amanu. Pekadu ku no yarda pudi punu konsentra sempri na no frakesas, no falias ku no erus. Es i un isemplu di kuma ku pekadu tene puder di “nganu”. No ka dibi di seta pa i ngananu.

DISIDI KONTINUA SEDU FIEL

15-16. Kal sertesa ku no pudi tene si no kontinua sedu fiel, i pabia di ke? (2 Samuel 22:26)

15 Jeova misti pa no toma bon disison di “ciga pertu del”. (Lei 30:​19, 20) Si no fasil, no pudi tene sertesa di kuma Jeova na kontinua sedu fiel pa nos. (Lei 2 Samuel 22:26.) Si no kontinua sedu fiel pa Jeova, no pudi tene sertesa di kuma i na judanu nguenta kualker situason na no vida.

16 Suma ku no oja, no tene manga di motivus di kontinua firmi ora ku no sta na pasa situasons difisil. No sibi di kuma Jeova amanu, tambi i na judanu. I kila ku Biblia nsinanu. Si no tene duvida di amor di Jeova, no pudi lembra di ke ku no sibi aserka des amor, en ves di konsentra na ke ku no sta na sinti. Pa anos tudu no kontinua sta konvensidu di kuma, amor di Jeova na kontinua pa sempri, suma ku Biblia fala.

KUMA KU BU NA RUSPUNDIBA?

  • Kuma ku lembra di kuma amor di Jeova i un nsinu basiku di Biblia ta judanu?

  • Kuma ku pekadu ku no yarda pudi punu tene duvida si kontra Jeova amanu?

  • Kuma ku no pudi para tene duvida di kuma Jeova amanu?

KANTIKU 159 Da gloria pa Jeova

a Utrus isemplu nklui Ripitison di Lei 31:​8, Salmu 94:14 ku Isaias 49:15.

b SPLIKASON DI FOTOS: Un ermon sta na pidi ajuda na orason pa kuida di si minjer ku sta duenti, pa toma bon disison na manera di usa diñeru i pa juda si fiju femia ama Jeova.

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin