STUDU 11
KANTIKU 129 Eu Vou Perseverar
Bu pudi kontinua sirbi Jeova mesmu si bu sta disanimadu
“Bu sufri pabia di ña nomi”. — APOK 2:3.
KE KU NO NA BIN APRINDI
No pudi kontinua sirbi Jeova mesmu si no sta disanimadu.
1. Kal bensons ku no ta tene, ora ku no fasi parti di organizason di Jeova?
NO TA bensuadu ciu pa manera ku no fasi parti di organizason di Jeova nes ultimu tempu difisil. Vida nes mundu sta na piora kada bias mas, ma Jeova danu no ermons ku irmas pa judanu. (Sal 133:1) Jeova ta judanu tene un vida di familia filis. (Ef 5:33–6:1) Tambi i ta danu jiresa ku no pirsisa del pa lida ku preokupasons i tene alegria.
2. Ke ku no pirsisa di fasi, i pabia di ke?
2 No dibi di sforsa ciu pa kontinua sirbi Jeova di manera fiel. Pabia di ke? Pabia utrora no pudi fika mal ora ku utrus yaranu. No pudi tambi fika disanimadu ora ku no fasi erus, prinsipalmenti si no fasi mesmu erus manga di bias. No pirsisa di kontinua sirbi Jeova (1) ora ku un ermon o irma yaranu, (2) ora ku no omi o minjer fasi un kusa ku disanimanu i (3) ora ku no fika disanimadu ku no erus. Nes studu, no na bin fala di kada un des situasons. No na bin fala tambi di ke ku no pudi aprindi di isemplu di jintis fiel ku faladu del na Biblia.
KONTINUA SEDU FIEL PA JEOVA ORA KU UN ERMON O IRMA YARAU
3. Kal situason difisil ku povu di Jeova ta pasa?
3 Situason difisil. Alguns di no ermons ku irmas tene maneras di sedu ku ta punu paña raiba. Utrus pudi fasi un kusa ku na disanimanu o e pudi tratanu mal. Ansions pudi fasi erus. Es situasons pudi leba alguns duvida si kontra es i organizason di Deus. En ves de kontinua sirbi Deus “ku un mesmu sintidu” juntu ku se ermons ku irmas, e pudi para papia ku kilis ku yara elis, o te mesmu para bai runions. (Sof 3:9) Sera ki es i bon? No jubi ke ku no pudi aprindi di jintis ku Biblia fala del i ku pasa mesmu purblemas.
4. Kal situasons difisil ku apostolu Paulu pasa?
4 Isemplu ku faladu del na Biblia. Apostolu Paulu sibiba di kuma, si ermons ku irmas seduba imperfeitu. Pur isemplu, alguns na kongregason di Jerusalen teneba medu del. (At 9:26) Dipus, alguns papia mau kusas si tras pa danal nomi. (2 Kor 10:10) Paulu oja un ansion ku toma mau disison ku pudi leba utrus na disvia. (Gal 2:11, 12) Tambi un di amigus di Paulu, comadu Markus, pul pa i fika mal. (At 15:37, 38) Paulu pudiba pirmiti pa kualker un des situasons lebal na ivita pasa tempu ku kilis ku yaral. Ma, i kontinua da balur pa si ermons ku irmas i sirbi Jeova di manera fiel. Ke ku juda Paulu pa kontinua sedu fiel?
5. Ke ku juda Paulu pa ka disisti di si ermons ku irmas? (Kolosensis 3:13, 14) (Jubi tambi diseñus.)
5 Paulu amaba si ermons ku irmas. Amor ku Paulu teneba pa utrus judal pa ka konsentra na se erus, ma pa konsentra na se bon maneras di sedu. Amor tambi juda Paulu pa purda utrus, suma ki faladu na Kolosensis 3:13, 14. (Lei.) Nota kuma ku Paulu purda Markus. Mesmu manera ku Markus bandonal na si purmeru bias misionariu, Paulu ka guarda raiba del. Mas tardi, oca Paulu skirbi un karta nkoraẑanti pa kongregason di Kolosus, i ngaba Markus, i fala di kuma i sedu un bon kumpañer di tarbaju, un “garandi ajuda”. (Kol 4:10, 11) Oca i prindidu na Roma, Paulu pidi Markus pa i bai judal. (2 Tim 4:11) Paulu purda si ermons i kontinua pertusi delis. Ke ku no pudi aprindi di isemplu di Paulu?
I tenba purblema entri Paulu, Barnabé ku Markus. Ma dipus, Paulu ka kontinua ku raiba, i kontenti di tarbaja ku Markus. (Jubi paragrafu 5)
6-7. Ke ku pudi judanu kontinua ama no ermons ku irmas mesmu ku se erus? (1 Jon 4:7)
6 Ke ku no pudi aprindi. Jeova misti pa no kontinua mostra amor pa no ermons ku irmas. (Lei 1 Jon 4:7.) Ora ku no ermons ku irmas ka tratanu suma ku un kriston dibi di fasi, no pudi konfia di kuma e ka misti fasinu mal, ma e sta na sforsa pa fasi ke ku Jeova fala i sertu. (Dit 12:18) Jeova ama si servus fiel, mesmu ku erus ke ta fasi. Mesmu si no fasi erus, i ta kontinua sedu no amigu, i ka ta kontinua paña raiba di nos. (Sal 103:9) I importanti dimas pa no kopia no Pape ku ta purda! — Ef 4:32–5:1.
7 Lembra tambi di kuma, nkuantu fin sta mas na pertu, no na pirsisa di kontinua pertusi di no ermons ku irmas. No pudi spera di kuma pirsigison na aumenta. No pudi te mesmu prindidu pabia di no fe. Si kila kontisi, no na pirsisa di no ermons ku irmas mas di ki nunka. (Dit 17:17) Jubi ke ku kontisi ku José,a un ansion na Spaña. I prindidu juntu ku utrus ermons pabia e nega bai vida tropa. I fala sin: “Na prison, anos tudu no ta vivi juntu, pa kila, utrora no pudi yara n̈utru. No dibi di nguenta n̈utru i purda n̈utru di livri vontadi. Es judanu kontinua unidu. Tambi no pudi proteẑi n̈utru kontra prisonerus ku ka ta sirbi Jeova. Un bias, N molostra i N pudu banda na mon, pa kila, N ka pudiba fasi kusas ami so. Ma un di ña ermons laba ña ropas i dan ajuda di utrus maneras ku N na pirsisaba del. N risibi amor na mumentu ku N mas pirsisa del.” Es i bon motivus ku no tene di risolvi purblemas ku no tene ku utrus desdi gosi!
KONTINUA SEDU FIEL PA JEOVA ORA KU BU OMI O MINJER FASI UN KUSA KU DISANIMAU
8. Kal situason difisil ku kasadus ta pasa?
8 Situason difisil. Tudu kasamenti tene purblemas. Biblia rikuñisi di kuma, tudu kilis ku kasa na tene “kansera na kurpu.” (1 Kor 7:28) Pabia? Pabia omi ku minjer i jintis imperfeitu ku tene maneras di sedu diferenti, i kada kin tene kusas ki gosta del ku kusas ki ka gosta del. Omi ku minjer pudi bin di kultura o kriason diferenti. Utrora e pudi mostra maneras di sedu ku se omi o minjer ka kunsi antis de kasa. Un des kusas pudi tisi purblema. E pudi kulpa n̈utru, en ves di rikuñisi di kuma kada un delis tene parti na purblema i e dibi di sforsa pa risolvil. Te mesmu e pudi pensa di kuma, e dibi di separa o kaba kasamenti. Ma, sera ke na sedu mas filis se separa o kaba kasamenti?b No jubi ke ku no pudi aprindi di un minjer ku kontinua sedu fiel pa Jeova, mesmu pa manera ku si omi torna si vida difisil dimas.
9. Kal situason difisil ku Abigail pasa?
9 Isemplu ku faladu del na Biblia. Abigail kasaba ku Nabal, ku Biblia fala di kuma i ka bali, i ruñu dimas. (1 Sam 25:3) I dibi di seduba difisil pa Abigail vivi kes tipu di omi. Sera ki Abigail teneba oportunidadi di kaba ku si kasamenti? I teneba es oportunidadi kontra Davi, futuru rei di Israel, bai pa mata si omi pa manera ki kobal mal juntu ku si omis. (1 Sam 25:9-13) Abigail pudiba fusi i disa Davi mata Nabal. Ma, i ka fasil. En ves di kila, i konvensi Davi pa i ka mata Nabal. (1 Sam 25:23-27) Ke ku lebal na fasi es?
10. Ke talves ku leba Abigail pa kontinua na un kasamenti difisil?
10 Abigail amaba Jeova i rispita si normas aserka di kasamenti. Sin duvida, i sibiba ke ku Deus fala oca i da Adon un minjer. (Kum 2:24) Abigail sibiba di kuma kasamenti i sagradu pa Jeova. I mistiba kontenta Deus, kila lebal na fasi tudu ki pudi pa salba jintis di si kasa, nkluindu si omi. I aẑi rapidu pa tuji Davi mata Nabal. Tambi i staba dispostu pa pidi diskulpa pa eru ki ka fasi. Na bardadi, Jeova ama es minjer koraẑosu i ku ka ta pensaba so na si kabesa. Ke ku minjeris ku omis pudi aprindi di isemplu di Abigail?
11. (a) Ke ku Jeova ta spera di killis ku kasa? (Efésius 5:33) (b) Ke ku bu aprindi pa manera ku Carmen sforsa ciu pa ka kaba ku si kasamenti? (Jubi tambi foto.)
11 Ke ku no pudi aprindi. Jeova misti pa omi ku minjer kontinua juntu, mesmu si un delis sedu difisil di vivi ku el. Jeova ta kontenti dimas ora ki oja kilis ku kasa na sforsa ciu pa risolvi purblemas i mostra amor di bardadi ku rispitu. (Lei Efésius 5:33.) Jubi isemplu di Carmen. Serka di seis anu dipus di si kasamenti, Carmen kumsa studa Biblia ku Tustumuñas di Jeova i dipus i batisa. Carmen fala sin: “Ña omi ka gostaba di disison ku N toma. I pañaba raiba pabia N ta baiba runions i N staba disididu pa sirbi Jeova. I ta kobanba mal i ameasa bandonan.” Mesmu asin, Carmen kontinua na si kasamenti. Duranti 50 anu, i sforsa ciu pa ama i rispita si omi. I kontinua fala sin: “Konformi anus na pasa, N aprindi ntindi minjor kuma ku ña omi ta sinti, i N ta papia ku el ku rispitu. Sibi di kuma kasamenti i sagradu pa Jeova, leban pa N fasi tudu ku N pudi pa ka kaba ku el. Nunka N tenta kaba ku ña omi, pabia N ama Jeova.”c Si bu tene purblemas na kasamenti, bu pudi tene konfiansa di kuma Jeova na kuida di bo i judau pa bu kontinua sedu fiel.
Ke ku bu pudi aprindi pa manera ku Abigail staba dispostu pa salba jintis di si kasa? (Jubi paragrafu 11)
KONTINUA SEDU FIEL PA JEOVA ORA KU BU FIKA DISANIMADU KU BU ERUS
12. Kal situason difisil ku no pudi pasa si no fasi un pekadu gravi?
12 Situason difisil. Si no fasi un pekadu gravi, no pudi fika disanimadu. Biblia mostra di kuma, no pekadus pudi punu tene “korson kebrantadu ku ripindi.” (Sal 51:17) Un ermon di nomi Robert sforsa ciu manga di anus, dipus i bin sedu servu ministerial. Ma, i fasi un pekadu gravi ku fasil sinti di kuma i trai Jeova. I fala sin: “Oca N da konta di ke ku N fasi, ña konsiensia kumsa ku stan pisadu. Dipus, N kumsa ku sinti mal. N cora i N ora Jeova. N pensaba di kuma, Deus nunka ka na misti mas sukuta ña orasons, pabia N fasil sinti mal.” Si no fasi un pekadu gravi, no pudi fika disanimadu i kumsa ku pensa di kuma, Jeova bandonanu tambi i ka bali pena kontinua sirbil. (Sal 38:4) Si bu sinti des manera, jubi isemplu di un algin fiel ku Biblia fala del i ku kontinua sirbi Jeova, mesmu oca i fasi un pekadu gravi.
13. Kal pekadu gravi ku apostolu Pedru fasi i ke ku labal na fasil?
13 Isemplu ku faladu del na Biblia. Na noti antis di Jesus matadu, apostolu Pedru fasi manga di erus ku lebal na fasi pekadu mas gravi. Purmeru, Pedru konfiaba ciu na si kabesa, i njata di kuma i na sedu fiel, mesmu si utrus apostolus bandona Jesus. (Mar 14:27-29) Dipus, na jardin di Jetsemane, Pedru ka kontinua fika kordadu. (Mar 14:32, 37-41) Mas tardi, oca ku manga di jintis bin ku spadas ku mandukus pa prindi Jesus, Pedru bandonal. (Mar 14:50) Pa fin, Pedru nega Jesus tris bias, te mesmu i jura di kuma i ka kunsil. (Mar 14:66-71) Kuma ku Pedru reaẑi oca ki nota di kuma i fasi un pekadu gravi? I fika tristi dimas, i cora risu, talves sentimentu di kulpa toma konta del. (Mar 14:72) Bu pudi imaẑina tristesa di Pedru, oca si amigu Jesus matadu oras mas tardi. Pedru dibi di sinti di kuma i ka tene balur!
14. Ke ku juda Pedru kontinua sirbi Jeova? (Jubi diseñu .)
14 Pedru kontinua sirbi Jeova pa manga di motivus. I ka lunjusi di utrus; i pertusi di si ermons spiritual i sin duvida, kilas konsolal. (Luk 24:33) Tambi oca Jesus resusitadu, i parsi dianti di Pedru, talves pa nkoraẑal. (Luk 24:34; 1 Kor 15:5) Dipus, en ves di raprindi Pedru pa si erus, Jesus fala si amigu di kuma, i na risibi responsabilidadis mas garandi. (Jon 21:15-17) Pedru sibiba di kuma i fasi pekadu gravi, ma i kontinua fasi ke ki sertu. Pabia? Pabia i staba konvensidu di kuma si Mestri, Jesus, kontinua amal. Tambi ermons spiritual di Pedru kontinua judal. Ke ku no pudi aprindi di isemplu di Pedru?
Jon 21:15-17 mostra di kuma Jesus kontinua ama Pedru, kila nkoraẑal pa i kontinua sedu fiel pa Jeova. (Jubi paragrafu 14)
15. Ke ku Jeova misti pa no sta konvensidu del? (Salmu 86:5; Romanus 8:38, 39) (Jubi tambi foto.)
15 Ke ku no pudi aprindi. Jeova misti pa no sta konvensidu di kuma i amanu, tambi i sta pruntu pa purdanu. (Lei Salmu 86:5; Romanus 8:38, 39.) Ora ku no fasi pekadu, no ta sinti kulpadu. Es i normal, tambi i pirsis fasil. Ma, no ka dibi di pensa di kuma Jeova ka amanu o i ka na purdanu. En ves di kila, no dibi di pidi ajuda logu-logu. Robert ku faladuba del fala sin: “N kai na pekadu pabia N fiansaba di kuma N pudi nguenta tentason.” I kaba di da konta di kuma i dibi di papia ku ansions. I fala sin: “Oca ku N papia ku ansions, e judan oja di kuma Jeova aman. N sinti tambi di kuma ansions aman. E judan fia di kuma Jeova ka bandonan.” Anos tambi no pudi sta konvensidu di kuma Jeova amanu ciu, tambi i na purdanu si no ripindi di no pekadus, no buska ajuda i no sforsa ciu pa ka ripiti no erus. (1 Jon 1:8, 9) Si no sta konvensidu di kila, no ka na para sirbi Jeova mesmu dipus ku no fasi un eru.
Kal sertesa ku bu ta tene, ora ku bu oja ansions na sforsa ciu pa judau? (Jubi paragrafu 15)
16. Pabia ku bu sta disididu pa kontinua sirbi Jeova?
16 Jeova ta da balur garandi pa no sforsu di sirbil nes ultimu tempu difisil. Ku ajuda di Jeova, no pudi kontinua sirbil ku fidelidadi, mesmu si no sta disanimadu pabia di no erus o erus di utrus. No pudi kontinua ama no ermons ku irmas i purda elis, mesmu se yaranu. No pudi mostra amor garandi pa Deus i rispitu pa kasamenti, ora ku no fasi tudu ku no pudi pa risolvi kualker purblema ku pudi ten na no kasamenti. Tambi si no fasi un pekadu, no pudi buska ajuda di Jeova, seta si amor ku purdon i kontinua sirbil. No pudi tene sertesa di kuma Jeova na bensuanu ciu, si no ka “kansa fasi ben.” — Gal 6:9.
KUMA KU NO PUDI KONTINUA SIRBI JEOVA ORA KU . . .
un ermon o irma yaranu?
no omi o minjer fasi un kusa ku disanimanu?
no fika disanimadu ku no erus?
KANTIKU 139 Imagina-te no Paraíso
a Alguns nomi mudadu.
b Palabra di Deus mostra di kuma i ka bon pa omi ku minjer separa. Tambi i mostra di manera klaru di kuma, separason ka ta da omi o minjer diritu di kasa mas. Ma, i ten situasons gravi ku pudi pui pa kristons pensa separa. Jubi nota 4, “Ke ku pudi pui algin separa di si parseru” na livru Bu Pudi Tene un Vida Filis pa Sempri!
c Pa oja utru isemplu, jubi video Ka bu Nganadu pa Pas ki ka di Bardadi! — Darrel ku Deborah Freisinger na jw.org.