Inap 50 Yia Aninit Long Hatpela Gavman
Em stori bilong Lembit Toom
Long 1951, ol i makim mi long mekim wok kalabus inap 10-pela yia long Saibiria. Ol i kisim mipela i go longwe inap planti tausen kilomita long wanpela banis kalabus i stap antap long Aktik Sekel. Wok i pinisim strong bilong mipela, na ples i kol nogut tru, na i stap bilong mipela i nogut olgeta. Mi laik stori long olsem wanem mi bin kamap long dispela hap, na bilong wanem ol hevi mipela i karim i no lus nating.
OL MAN i tok, papa bilong mi em i wanpela saveman bilong Estonia, em dispela kantri long Boltik mama i bin karim mi long en long Mas 10, 1924. Tasol taim papa i lapun, em i lukautim fam bilong mipela long Yarvama long sentral Estonia. Mipela i bikpela famili i gat 9-pela pikinini, na mipela i bilong lotu Luteran. Mi laspela pikinini long famili. Taim mi gat 13 krismas, papa i dai.
Long yia bihain, mi pinis long komyuniti skul. Long Septemba 1939, taim Namba Tu Pait i kirap, ol i singautim brata bilong mi Erich i go insait long ami, olsem na mi no inap skul moa. Bihain, long 1940, Estonia i kamap hap bilong kantri Soviet Yunion, tasol wanpela yia bihain ol Jeman i bosim Estonia. Ol Jeman i kalabusim Erich, tasol long Ogas 1941, em i lusim kalabus na kam bek long Estonia. Long 1942, mi inap i go long skul bilong wok didiman.
Taim mi kam lukim famili long Krismas long 1943, susa bilong mi Leida i tok, dokta i save lukautim famili bilong mipela i bin toktok wantaim em long Baibel. Em i bin givim sampela buklet long Leida em Sosaiti Was Taua i wokim. Mi ritim ol dispela buklet na wantu mi go painim Dokta Artur Indus, na em i kirap stadi long Baibel wantaim mi.
Mi Mas Pasim Tok Long Bel
Pait i stap namel long Jemani na Soviet Yunion i go bikpela. Long Februeri 1944, ol Rasia i kam klostu long boda bilong Estonia. Ol i singautim Erich i go insait long ami bilong Jemani, na mi tu i kisim ol pepa bilong i go insait long ami. Mi bilip olsem lo bilong God i tambuim yumi long kilim i dai narapela man, na Dokta Indus i tok, em bai helpim mi long painim wanpela ples mi ken hait long en i go inap long taim pait i pinis.
Wanpela taim, wanpela polis na gopas bilong lain bilong ples i save lukautim ol man long taim bilong pait, ol i kam long fam bilong mipela. Ol bikman i bin tokim ol long kam holim mi, long wanem, mi wok long mekim ol samting bambai mi no ken go insait long ami. Taim ol i tok olsem, mi save mi mas lusim ples bilong mi, nogut ol i kisim mi i go long wanpela banis kalabus bilong Jemani.
Mi painim ples hait long fam bilong wanpela Witnes Bilong Jehova. Taim mi hait i stap, planti taim tru mi ritim Baibel na ol nius na buk bilong Sosaiti Was Taua bilong strongim bilip bilong mi. Long wanpela nait, mi go bek long haus bilong mi bilong kisim sampela kaikai. Ol soldia bilong Jemani i pulap long haus bilong mipela, long wanem, brata bilong mi Erich i kam bek long ples wantaim sampela pren soldia bilong em bilong malolo inap sampela de. Long dispela nait, long pasin hait mi inap toktok wantaim Erich long ples bilong rausim ol pipia bilong wit. Em laspela taim mi lukim em.
Klostu Ol i Holim Mi
Long dispela nait, bihain long mi go bek long fam mi hait long en, wanpela polis na ol man bilong lain bilong lukautim ol man long taim bilong pait, ol i kam insait long haus. Ol i mekim olsem, long wanem, ol i harim olsem wanpela man i hait long dispela fam. Mi hait long wanpela liklik hap aninit long plua, na bihain liklik mi harim pairap bilong ol strongpela su antap long het bilong mi. Polis i holim gan long pes bilong fama, na em i singaut bikmaus olsem: “I gat wanpela man i hait long dispela haus! Olsem wanem mipela inap i go long hap i stap aninit long plua?” Mi inap lukim lait bilong sutlam bilong ol i wok long painim mi. Mi surik i go bek liklik na slip i stap na wet. Taim ol i go pinis, mi stap yet inap liklik taim long dispela hap, nogut ol i kam bek na painim mi.
Taim san i no kam antap yet, mi lusim dispela haus, na mi tok tenkyu long Jehova, long wanem, ol dispela man i no bin painim mi. Ol brata Kristen i helpim mi long painim narapela hap bilong hait long en, na mi stap long dispela hap i go inap long taim ami bilong Jemani i no stap moa long Estonia. Bihain mi harim tok olsem dispela polis na gopas bilong ol man i bin kam painim mi ol i dai, ating wanpela lain ami bilong Rasia i kilim ol i dai. Long Jun 19, 1944, mi kisim baptais long wara bilong makim olsem mi dediket pinis long God, na susa bilong mi Leida, em tu i kamap wanpela Witnes Bilong Jehova.
Ami bilong Soviet Yunion i kirap bosim gen Estonia long Jun 1944, na inap sampela mun bihain, mi inap i go bek long ples na helpim ol long mekim wok long fam. Tasol long Novemba, bihain liklik long taim mi kam bek long ples, ol i tokim mi long go long ofis bilong ami bilong Rasia. Mi no pret liklik, na mi strong long autim tok long komiti bilong singautim ol man i go insait long ami. Ol i tokim mi olsem gavman bilong Soviet Yunion i no laikim bilip bilong mi, na olgeta man i mas insait long ami. Tasol mi no insait long ami i go inap long taim pait i pinis, na mi givim bel long helpim ol narapela Witnes long kisim ol buk na nius bilong Baibel.
Wok Bihain Long Pait
Taim pait i pinis long Me 1945, na gavman i orait long ol man i no laik insait long ami, mi go bek long skul bilong wok didiman. Long kirap bilong yia 1946, mi save wok bilong mi long lukautim fam long Estonia i no inap kamap gutpela, long wanem, gavman bilong Soviet Yunion i kirap bosim wok bisnis bilong ol man. Olsem na mi lusim skul na mi insait moa yet long wok bilong autim tok bilong Kingdom.
Aninit long gavman bilong Soviet Yunion, mipela i no inap autim tok moa long ples klia. Long taim bilong Namba Tu Pait, mipela i no inap salim o kisim tok moa long Sosaiti Was Taua. Olsem na mi mekim wok long wanpela olpela masin bilong prinim ol samting, na mi helpim wok bilong wokim kopi bilong ol buk na nius mipela i holim pinis. Na tu, mipela i wok strong long mekim ol miting bilong kongrigesen.
Long Ogas 1948, lain KGB (Soviet State Security Committee) i kirap mekim nogut long ol Witnes Bilong Jehova. Ol i holim na kalabusim 5-pela brata i go pas long wok bilong ol Witnes, na i no longtaim na mipela i save lain KGB i laik holim olgeta Witnes. Mipela i kamapim wanpela komiti em mi na 3-pela brata i insait long en bilong stretim ol samting bilong wok autim tok, na bilong strongim ol brata Kristen bilong mipela, na long helpim ol brata i stap long kalabus. Mi stap fri yet long raun, olsem na ol i makim mi long go lukim ol narapela Witnes.
Long Septemba 22, 1948, ol i raitim wanpela pas i go long ol bikman bilong gavman bilong Soviet Yunion long Estonia. Pas i stori long oganaisesen bilong mipela na long as bilong wok bilong mipela, na pas i tok strong long ol i mas larim ol wanbilip bilong mipela i lusim kalabus. Ol bikman bilong gavman i mekim wanem? Ol i holim sampela Witnes moa. Long Disemba 16, 1948, mipela i salim narapela pas olsem long Nambawan Kot Bilong lain Estonian SSR, na mipela i tok strong ol i mas tokaut olsem ol brata bilong mipela ol i no gat asua na ol i mas larim ol i lusim kalabus. Ol kopi bilong dispela pas na bilong ol narapela pas i stap yet long haus kaunsil bilong biktaun Talin.
Hevi inap painim mipela long taim mipela i raun, long wanem, mipela i no gat ol pepa i tok orait long mipela i mekim olsem. Tasol mipela i raun long wanpela strongpela motabaik mipela i bin baim long wanpela ofisa bilong Rasia, na mipela i raun lukim ol kongrigesen long Aravete, Otepe, Talin, Tartu, na Voru. Mipela i kolim dispela motabaik olsem Karis.
Pas Mipela i Salim Long Stalin
Long Jun 1, 1949, mipela i salim narapela pas i go long nambawan ofis bilong gavman bilong Estonia na long Nikolay Shvernik, em siaman bilong wanpela lain (USSR Supreme Soviet Executive Committee) long Soviet Yunion. Mipela i kisim kopi bilong dispela pas long haus kaunsil bilong biktaun Talin, na mak bilong Nikolay Shvernik i stap long en. Dispela i makim olsem em i bin kisim dispela pas na salim wanpela kopi i go long Joseph Stalin, em nambawan bikman bilong gavman bilong Soviet Yunion. Laspela hap bilong dispela pas i tok olsem:
“Mipela i tok strong olsem: Yupela i mas larim ol Witnes Bilong Jehova i lusim kalabus na yupela i mas lusim pasin bilong mekim nogut long ol. Yupela i mas larim oganaisesen bilong God Jehova, long rot bilong Sosaiti Wastaua, long autim tok long gutnius bilong Kingdom Bilong Jehova long olgeta manmeri bilong Soviet Yunion. Sapos nogat, Jehova bai bagarapim Soviet Yunion olgeta na Gavman Komyunis.
“Mipela i tok strong olsem long nem bilong God Jehova na long King bilong Kingdom bilong em, em Krais Jisas, na long nem bilong olgeta wanbilip bilong mipela i stap long kalabus.
“Mipela Ol Witnes Bilong Jehova long Estonia (Jun 1, 1949).”
Pasin Birua i Go Bikpela Moa
Long yia 1950, mipela i kisim 3-pela nius Wastaua long wanpela man i kam bek long Jemani. Bilong olgeta brata Kristen bilong mipela i ken kisim dispela kaikai bilong spirit, mipela i pasim tok long mekim wanpela kibung long Julai 24, 1950, long haus bulmakau bilong wanpela sumatin bilong Baibel i stap klostu long ples Otepe. Tasol lain KGB i kisim save long dispela tingting bilong mipela, na ol i redi long holim planti Witnes.
Tupela trak i pulap long ol soldia i wet i stap long tren-stesin long Palupera, em dispela ples ol brata bai lusim tren. Na tu, wanpela soldia i gat redio em i wet i stap long rot i go long Otepe na Palupera, klostu long hap mipela i laik mekim kibung long en. Taim sampela brata i no kamap long taim stret mipela i bin makim, mipela i ting ol polis i bin kisim save long ol samting mipela i laik mekim.
Mi wantaim narapela Witnes, em Ella Kikas, mipela i spit long motabaik i go long narapela tren-stesin i stap longwe liklik long tren-stesin long Palupera. Taim mipela i kamap tren i kam pinis, olsem na Ella i kalap long wanpela hap bilong tren na mi kalap long narapela hap bilong en, na mipela ran i go insait long tren olgeta na singaut olsem olgeta i mas lusim tren. Taim ol Witnes i lusim tren, mipela i stretim rot long mekim kibung bilong mipela long narapela haus bulmakau long de bihain. Olsem na dispela tingting bilong lain KGB long holim planti Witnes i lus nating.
Tasol tupela mun bihain long kibung, polis i kirap holim planti Witnes. Long Septemba 22, 1950, ol i kisim mi na 3-pela narapela brata i lukautim wok autim tok long Estonia, na ol i sutim planti askim long mipela. Mipela i stap inap 8-pela mun long kalabus bilong lain KGB long Talin long Pagari Strit. Bihain, ol i kisim mipela i go long bikpela haus kalabus long Kalda Strit, em ol man i kolim dispela kalabus olsem Bateri. Ol i holim mipela inap 3-pela mun long dispela hap. Taim mipela i skelim kalabus bilong lain KGB em mipela i bin stap long en long wanpela rum kalabus i stap daunbilo tru, dispela kalabus long nambis bilong solwara Boltik i olsem wanpela ples malolo.
Long Saibiria Mi Stap Nogut
Bihain liklik, ol i makim mi long kalabus inap 10-pela yia long wanpela banis kalabus long Norilsk, Saibiria, wantaim Harri Ennika, Aleksander Härm, Albert Kose, na Leonhard Kriibi. Long dispela hap long taim bilong san, san i no save go daun inap 2-pela mun, na long taim bilong kol, san i no save kam antap inap 2-pela mun.
Long Ogas 1951, mipela i kalap long tren na kirapim namba wan hap bilong raun bilong mipela bilong lusim Talin na i go long Norilsk. Mipela i raun inap 6,000 kilomita. Tren i kisim mipela i go long taun Skov, Sen Pitasbek (bipo em Leningrad), na Perm, na Yikaterinbek (bipo em Sverdlovsk), na Novosibisk, na Krasnoyask long wara Yenisei. Bihain, long kirap bilong Oktoba, mipela i kalap long wanpela kain bot long Krasnoyask, na narapela bot i pulim mipela i go moa long hap bilong not inap 1,600 kilomita. Tupela wik bihain mipela i kamap long taun Dudinka, em longwe tru antap long Aktik Sekel. Long Dudinka mipela i kalap gen long wanpela tren na i go inap 120 kilomita na kamap long Norilsk. Long tren-stesin long Norilsk, mipela i wokabaut long bikpela ais inap 15 kilomita bilong kamap long banis kalabus i stap ausait long taun.
Taim mipela i raun long bot, ol man i bin stilim klos bilong mi bilong putim long taim bilong bikpela kol, olsem na mi gat wanpela saket, na hat, na slipas tasol. Kirap long taim mipela i lusim Talin, mipela i bin raun inap planti wik na strong bilong mipela i pinis, na ol i no bin givim mipela liklik kaikai bilong wan wan de i stret ol i givim long mipela. Olsem na sampela kalabusman i airaun na pundaun. Mipela i helpim ol i go inap long taim ol i bringim sampela hos i kam, na mipela i putim ol dispela kalabusman long bet ol hos i pulim.
Taim mipela i kamap long banis kalabus, ol i raitim nem bilong mipela long buk bilong ol, na kisim mipela i go long wanpela kain ples waswas i gat smok bilong hatwara i pulap long en, na ol i givim kaikai bilong dispela de long mipela. Haus kalabus i hat liklik, olsem na wantu mi slip i dai. Tasol mi kirap long biknait, long wanem, yau bilong mi i pen nogut tru—i gat sua long yau. Long moningtaim ol i givim marasin samting long mi na ol i no salim mi long wok. Tasol ol bikman bilong haus kalabus ol i kros na ol i paitim mi, long wanem, mi no inap wok. Ol i tok, mi save “bagarapim bel isi bilong kalabus,” olsem na ol i makim mi long stap wanpis long wanpela rum kalabus inap wanpela mun. Gutpela tru mi kisim marasin, na taim mi stap wanpis, rot i op bilong mi ken kamap orait gen.
Long namba wan yia long taim bilong kol, i stap bilong mipela long banis kalabus i nogut tru. Wok bilong mipela long digim graun na kisim ain insait long en i pinisim strong bilong mipela, na liklik kaikai mipela i kisim em i no gutpela kaikai. Taim planti ol i kisim sik nogut ol i save kolim skevi, ol i givim sut i gat marasin vaitamin C long en bambai sik i no ken bagarapim mipela tumas. Tasol gutpela tru, mipela i bungim planti ol narapela Witnes long dispela banis kalabus, em ol i kam long Moldova, Polan, na Yukren.
Sindaun Bilong Mipela Long Kalabus i Senis
Long Epril samting bilong yia 1952, ol i kirap na givim liklik pe long ol kalabusman, olsem na mipela inap baim kaikai na mipela i no sot tumas long en. Na tu, sampela Witnes i kisim kaikai long ol bokis i gat giaman as long en, na ol nius bilong Baibel i hait long dispela hap. Wanpela taim, wanpela Witnes bilong Moldova i bin kisim wanpela tin gris. Taim em i kaikai pinis dispela gris, skin bilong bel bilong pik i kamap ples klia, na insait long en i gat 3-pela nius Wastaua!
Taim Stalin i dai long Mas 5, 1953, i stap bilong mipela long kalabus i senis tru. Pastaim ol kalabusman i straik na pait, long wanem, ol i strong long ol i mas lusim kalabus. Ol i salim lain ami i kam bilong daunim ol pait samting. Long Norilsk inap 120 kalabusman i dai long wanpela pait, tasol ol Witnes i no insait long en na i no gat wanpela bilong ol i dai o kisim bagarap. Long taim bilong san long 1953, inap 2-pela wik mipela i no wok long main bilong digim ain. Bihain, i stap bilong mipela long kalabus i kamap gutpela liklik. Sampela kalabusman inap lusim kalabus, na ol i sotim taim bilong sampela long i stap long kalabus.
Wanpela Gutpela Witnes
Bihain long dispela taim ol pait i bin kamap long kalabus, ol i kisim mi i go long wanpela banis kalabus i stap long hap saut klostu long taun Tiset, long provins Irkuts. Long dispela hap mi bungim Artur Indus, em dispela brata i bin stadi long Baibel wantaim mi long pastaim. Em i no laik mekim wok dokta long banis kalabus, tasol em i mekim narapela wok, maski skin i mas i gat bikpela strong bilong mekim dispela wok. Em i tok: ‘Ol i subim ol kalabusman i sik nogut tru long mekim wok, olsem na bel bilong mi i gat tok, mi no inap makim ol kalabusman i no gat sik long malolo long wok, em ol kalabusman i bin kisim wok bilong bosim ol narapela kalabusman.’
Long dispela taim, Brata Indus i bun nating na em i sik, long wanem, bipo em i no mekim strongpela wok. Tasol em i tokim mi olsem, ol hevi em i karim i bin helpim bel bilong em long kamap gutpela moa long ol samting bilong spirit. Mipela i stap wantaim klostu 3-pela wik. Bihain ol i kisim em i go long haus sik bilong banis kalabus, na em i dai long dispela hap long Janueri 1954. Long wanpela hap bilong bikbus, matmat bilong em i no gat nem em i stap. Taim em i dai, em i wanpela Kristen i bin stap gut long God, na em i wetim taim bilong kirap bek.
Lusim Kalabus na Go Bek Long Ples
Long 1956, ol i salim wanpela lain (Commission of the Presidium of the Supreme Soviet) i kam long banis kalabus bilong mipela bilong skelim ol fail bilong ol kalabusman. Taim mi sanap long ai bilong dispela lain, jeneral i bosim dispela lain i askim mi: “Bai yu mekim wanem taim yu lusim kalabus?”
Mi tokim em: “Bai mi save long dispela samting long taim mi lusim kalabus.”
Ol i tokim mi long lusim rum, na taim ol i singautim mi i kam bek, jeneral i tok: “Yu nambawan birua bilong Soviet Yunion—yu birua bilong ol tingting na wok bilong gavman.” Tasol em i tok moa: “Mipela bai larim yu i lusim kalabus, tasol mipela bai was long yu.” Mi lusim kalabus long Julai 26, 1956.
Inap 2-pela de mi stap wantaim ol Witnes bilong Yukren long Suyetika. Em wanpela ples klostu long Taiset, na long 1951 gavman i bin rausim ol dispela Witnes long ples tru bilong ol na salim ol long dispela hap. Bihain mi stap inap 4-pela de long provins Tomsk, em klostu long hap gavman i bin salim mama bilong i stap long en. Mi lusim tren-stesin na wokabaut inap 20 kilomita i go long ples Grigoyevka. Long dispela ples i stap bilong ol man i nogut tru, winim i stap bilong mipela planti man i bin stap long banis kalabus! Susa bilong mi Leida i bin lusim banis kalabus long Kasakstan, na em i bin kam long dispela ples inap sampela mun i go pinis bilong i stap wantaim mama. Gavman i bin kisim paspot bilong em, olsem na em i no inap i go bek yet long Estonia.
Karim Hevi Long Estonia
Bihain, mi go bek long Estonia na mi go stret long fam bilong papamama bilong mi. Mi bin harim tok win long Saibiria olsem gavman i bin bagarapim olgeta haus bilong mipela, na tru tumas, ol i bin mekim olsem! Sampela de bihain mi kisim sik polio. Mi slip long haus sik inap longpela taim, na bihain mi mekim ol eksasais samting. Inap long nau, mi no inap wokabaut gut.
Kwiktaim mi kisim wok mani long wanpela kampani (Lehtse Peat Company). Mi bin wok long dispela kampani long 1943. Kampani i stretim rot na mi kisim wanpela flet, na taim mama na Leida i kam bek long Estonia long Disemba 1956, ol i kam na stap wantaim mi long Letse.
Long Novemba 1957, mi maritim Ella Kikas, em tu i bin kam bek nau tasol long wanpela banis kalabus long Saibiria. Tupela mun bihain, mipela i go sindaun long Tartu. Long dispela hap mipela i kisim liklik flet long haus bilong wanpela man. Bihain, mi kisim wok mani olsem draiva bilong wanpela kampani (Consumer Cooperative of the District of Tartu).
Taim mi bin stap long Saibiria, mi bin tanim 10-pela stori bilong Wastaua long tok Rasia i go long tok Estonia, na mi bin kisim ol i kam long ples. Em ol stori bilong stadi long en. Bihain, mipela i kisim buk From Paradise Lost to Paradise Regained, na mipela i tanim tok bilong en i go long tok Estonia. Mipela i raitim ol kopi bilong dispela buk long taipraita. Taim mipela i mekim ol dispela samting, lain KGB i wok long was long mipela. Mipela i save long pasin bilong ol long bihainim man, olsem na oltaim mipela i was gut olsem ol animal ol man i wok long painim.
Lain KGB i Laik Bagarapim Mipela
Long yia 1962 samting, lain KGB i kirapim ol stori giaman bilong bagarapim nem bilong ol Witnes. Ol i wok strong long mekim olsem long nem bilong mi na bilong meri bilong mi. Long ol niuspepa i gat ol stori i bagarapim nem bilong mipela, na ol i tok nogut long mipela long redio na televisen. Inap 2-pela taim lain KGB i mekim miting long ples wok bilong mi, na ol i singautim olgeta wokman long dispela miting. Na tu, ol man i wokim pilai olsem wok mani bilong ol bilong mekim ol man i lap, ol i wokim wanpela pilai i makim mi long Haus Pilai Bilong Estonia long Talin. Dispela samting i mekim na mi tingim tok bilong Devit: “Ol man i bung long rot na ol i toktok long mi. Na ol man i spak long wain samting ol i kirapim sampela song nogut long mi.”—Song 69:12.
Dispela wok bilong ol long bagarapim nem bilong mipela i go inap long 1965, taim lain KGB i mekim laspela miting bilong ol long wanpela haus (Worker’s Public Health Building) long Tartu. Mitupela Ella i stap long dispela miting, na sampela man bilong lain KGB na planti narapela man tu. Taim ol i sutim ol askim long Ella na Ella i bekim, ol man i harim ol i paitim han. Mipela i save ol i laik helpim mipela. Ol man bilong lain KGB ol i bel hevi na kros long dispela samting.
Hangre Long Ol Samting Bilong Spirit i Pinis
Maski ol Komyunis i wok strong long pasim mipela long tilim ol nius na buk bilong mipela, bihain long 1965 mipela inap givim planti kaikai bilong spirit long ol brata Kristen bilong mipela. Tasol wok bilong tanim tok na prinim ol buk long pasin hait i kisim bikpela haptaim na strong bilong mipela. Wanpela man bilong lain KGB i stori long wok mi mekim long pasin hait, na long pasin bilong mi long kisim hait ol buk na nius i go long narapela hap, na em i tokim mi olsem: “Toom, yu olsem wanpela switkes i gat giaman as bilong en.”
Mipela i mas mekim ol miting bilong mipela long pasin hait na liklik lain tasol inap bung long wanpela hap. Na mipela i no autim tok long haus bilong ol man, mipela i mekim long kain kain taim na ples. Ol brata i mas redi oltaim long polis inap i kam na painim painim ol samting insait long haus bilong ol. Olsem na mipela i mas haitim gut ol buk na nius bilong Sosaiti Was Taua. Tasol maski mipela i hatwok olsem, mipela i painim planti man i laikim tok i tru bilong Baibel na ol i givim bel long Kingdom.
Taim praim minista bilong Soviet Yunion, em Mikhail Gorbachev, i kirap long mekim sampela senis insait long gavman long 1985 samting, mipela i stap fri moa long mekim wok bilong God. Bihain long 1991, Soviet Yunion i pundaun na gavman i orait long ol Witnes Bilong Jehova. Long nau mipela i gat 4-pela kongrigesen long Tartu, na mipela i wetim taim mipela bai pinisim wok bilong wokim Haus Kingdom bilong mipela yet. Nau i gat inap 3,800 Witnes i autim tok long Estonia. Taim mi kirap autim tok inap 50 yia i go pinis, i gat 40 o 50 Witnes tasol.
Amamas Long i Stap Bilong Mi
Mi save tru olsem mi bin makim stretpela rot taim mi pasim tok long bel long mekim wok bilong Jehova. Mi tingting i go bek na bel bilong mi i amamas tru, na mi amamas long lukim oganaisesen bilong Jehova i wok strong yet long mekim wok, na i gat planti manmeri moa ol i laik mekim wok bilong Jehova.
Mi tok tenkyu tru long Jehova, long wanem, em i bin sori long mi na long meri bilong mi, na em i bin lukautim mipela long ol dispela planti yia. Mipela i tingting long nupela taim i gat stretpela pasin long en i klostu pinis, na dispela i bin strongim mipela long ol samting bilong spirit. Tru tumas, taim yumi tingting long lain manmeri i lotu long Jehova i go bikpela tru, yumi save olsem ol hevi yumi karim i no lus nating.—Hibru 6:10; 2 Pita 3:11, 12.
[Mep long pes 12, 13]
(Bilong save ol dispela rait i stap we long pes, lukim buk o magasin)
Mep i makim raun bilong mipela i bin kisim 2-pela mun kirap long Talin i go long banis kalabus nogut long Norilsk
Talin
Skov
Sen Pitasbek
Perm
Yikaterinbek
Novosibisk
Krasnoyask
Dudinka
Norilsk
AKTIK SEKEL
[Kredit Lain]
Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.
[Piksa long pes 14]
Artur Indus, wanpela strongpela Kristen i dai taim em i holimpas bilip bilong em
[Piksa long pes 14]
Ol kalabusman long Saibiria, 1956. Mi namba 4 man long han kais long lain i sanap long baksait
[Piksa long pes 15]
Wantaim meri bilong mi, mipela i sanap long ai bilong hetkwota bilong lain KGB bilong bipo, em dispela haus planti taim ol i bin sutim ol askim long mipela