Eksasais i Save Helpim Ol Lapun?
Klostu 6-pela yia i go pinis, het-tok bilong wanpela nius (The New York Times) i tok: ‘Eksasais Inap Helpim Skin na i No Ken Go Lapun o Nogat?’ Nius i tok: ‘Ol saientis bilong marasin long Yunivesiti Taf [long Boston] i kisim save olsem, maski ol lapun i gat 90 krismas samting, ol inap strongim skin, na masol bilong ol inap go bikpela moa sapos ol i mekim eksasais long apim hevipela ain samting.’
I gat planti samting i makim olsem eksasais i save helpim ol lapun. Wanpela nius (Harvard Health Letter) bilong Februeri 1991, i kamapim wanpela ripot bilong 1990, olsem: ‘Nainpela lapun i gat 87 i go inap 96 krismas na ol i stap long wanpela haus pasindia bilong ol lapun, ol i bin mekim sampela strongpela eksasais long apim hevipela ain samting. Ol i bin mekim olsem inap tupela mun.’ Narapela nius tu (Mayo Clinic Nutrition Letter) i stori long dispela samting, olsem: ‘Ol lapun i mekim ol dispela eksasais, ol masol long lek daunbilo i bin kamap strong, na ol masol long lek antap i kamap bikpela. Na wokabaut bilong ol lapun i senis na kamap gutpela liklik.’
Ol dispela saientis i tok: ‘Mipela kirap nogut long lukim samting i kamap long skin bilong ol lapun—ol i lapun tru na bipo ol i no save wokabaut o eksasais tumas. Na tu, oltaim ol i gat ol bikpela sik na bodi i no mekim gut wok bilong en, na skin i no kisim gut ol gutpela marasin i stap long kaikai.’ Tru tumas, planti samting i makim olsem eksasais i gutpela moa.
Tingim Jack Siebert. Em i gat 90 krismas na long 1979 sik strok i kisim em na skin bilong han sut i dai, na em i no inap wokabaut sapos em i no holim wanpela samting i gat lek bilong helpim em. Orait, long olgeta moningtaim inap 10-pela yia pinis em i save mekim olsem: Em i slip long bet na apim tru lek bilong han kais. Inap 20 minit em i meknaisim dispela lek olsem man i mekim taim em i kikim wilwil. Sampela taim em i apim lek bilong han sut, em lek i dai pinis, na slipim long lek bilong han kais (lukim piksa daunbilo). Nau em i tantanim tupela lek wantaim. Dispela eksasais i mekim na ol masol long lek bilong em i strong inap long em i wokabaut sapos em i holim wanpela samting i gat lek. Na tu, eksasais i helpim klok na tingting bilong em.
Olsem na maski yu lapun, yu inap lain long mekim eksasais. Tru, ating yu no inap resis olsem lapun John Kelley i bin mekim. Long 1990 taim em i gat 82 krismas em i insait long wanpela resis (Boston Marathon), na insait long 5-pela aua na 5-pela minit em i ran 42 kilomita. O ating yu no inap mekim olsem Mavis Lindgren, em i gat 84 krismas, em i bin mekim. Long 1991 em i pinisim dispela resis insait long 7-pela aua na 9-pela minit. Tasol maski yu no inap mekim olsem tupela lapun hia, wanpela nius (Circulation) long 1992 i tok: ‘Yumi mas strong long painim rot bilong mekim sampela samting olsem eksasais; nogut yumi sindaun tasol.’
Nius i tok moa: ‘Maski man i eksasais liklik tasol, sapos em i mekim long olgeta de, bihain dispela bai helpim skin na klok tu bilong em. Sampela eksasais em olsem: Wokabaut, mekim wok long gaden, klinim banis, klinim haus, danis, o eksasais dokta i tokim yu long mekim.’
[Piksa long pes 23]
Eksasais inap helpim ol lapun i gat sampela bagarap long skin, olsem i bin helpim dispela lapun i gat 90 krismas na sik strok i bin kisim em