Katim Man na i No Mekim Wok Long Blut—Ol i Save Long Ol Gutpela Samting Bilong En
LONG 1996, wanpela skul koles bilong ol dokta bilong katim man (Royal College of Surgeons of England) i wokim wanpela liklik buk, nem bilong en, Code of Practice for the Surgical Management of Jehovah’s Witnesses. Long dispela buk ol dokta i tok: “Ol samting nogut inap painim man taim em i kisim blut, olsem na i gutpela sapos ol dokta i mekim wok long ol narapela samting olsem senis bilong blut taim ol inap mekim olsem.”
Nius AHA NEWS, em wanpela lain (American Hospital Association) i wokim, em tu i toktok long as na nau ol dokta i save tingim ol gutpela samting i save kamap long dispela pasin bilong katim man na i no mekim wok long blut. Nius i tok: ‘Bipo ol bilip bilong lotu i as bilong dispela samting, tasol nau ol dokta i no laik mekim bikpela wok long blut na ol i kisim nupela save long katim man. Marasin i no gat blut insait long en, na pasin bilong katim man na i no mekim wok long blut, ol bilip bilong ol Witnes Bilong Jehova i bin helpim dispela wok, na dispela i no save helpim ol man bilong lotu tasol, nogat; nau em i wanpela samting i save kamap long rum bilong katim man long olgeta hap bilong kantri.’
Nius Time bilong 1997 i stori long as na planti dokta i wok long kirapim ol narapela dokta long ol i no ken mekim wok long blut taim ol i katim man. Stori i tok: “Pret long sik AIDS em wanpela as tasol.” Dispela stori i mekim bikpela tok long wok ol i mekim long wanpela haus sik (Englewood Hospital’s New Jersey Institute for the Advancement of Bloodless Medicine and Surgery) long Ingelwut, Nu Jesi.
Nius Time i tok: ‘Dispela haus sik i nambawan long 50 haus sik long Yunaitet Stets em ol dokta i no mekim wok moa long blut taim ol i katim man. Ol i gat kain kain pasin bilong katim man, na taim ol i katim man, blut i no lus o liklik hap tasol i lus; tasol ol narapela dokta bai mekim wok long blut sapos ol i mas katim man olsem.’
I Gutpela na No Ken Kisim Bagarap
Long kirap bilong dispela stori long nius Time, stori i toktok long samting i bin painim Henry Jackson. Bikpela hap blut i kapsait insait long skin bilong dispela man, na inap 90 pesen bilong blut bilong em i lus olgeta na mak bilong hemoglobin long blut bilong em i go daun tru inap 1.7 gram long olgeta wan wan desilita, olsem na em inap bagarap. Haus sik em i bin stap long en long Nu Jesi i no laik stretim sik bilong Jackson sapos em i no kisim blut, olsem na em i go long Ingelwut Haus Sik.
Long haus sik long Ingelwut, Dokta Aryeh Shander i lukautim Jackson. Dokta i givim long Jackson ‘ol strongpela marasin i gat planti ain na ol vaitamin long en, na bilong strongim blut bilong em, dokta i givim wanpela strongpela marasin ol i kolim iritropoietin, em marasin i save kirapim gris insait long bun long wokim blut i gat ol retpela sel. Bihain dokta i givim wara long em bilong kirapim liklik hap blut i stap yet long skin bilong em long ran long ol rop bilong blut.’
Nius Time i tok, sampela de bihain ‘namba wan haus sik Jackson i bin stap long en i telefon long namba 2 haus sik na askim ol long Jackson. Ol i laik save, Jackson i dai pinis o nogat. Shander i kamapim klia amamas tru bilong em taim em i tokim ol olsem: “Em i no i dai, nogat; skin bilong em i strong na em i redi long lusim haus sik, na i no longtaim na em bai kirap gen long mekim wok bilong em.” ’
Long Novemba 28, 1997, Dokta Edwin Deitch, dairekta bilong dispela wok long no ken mekim wok long blut long Haus Sik Yunivesiti, Nuwark, Nu Jesi, em i bin tokaut long televisen long olsem wanem dispela kain pasin bilong katim man i bin kamap. Em i tok: ‘Ol Witnes Bilong Jehova i bin wok strong long painim ol dokta i orait long katim ol na i no mekim wok long blut. Wanpela samting mipela i kisim save long en i olsem: Sik bilong ol Witnes i pinis hariap, winim ol sikman i bin kisim blut.’
Dokta Deitch i tok moa: ‘Blut inap daunim strong bilong skin long sakim sik, na bihain long ol dokta i katim man, em inap kisim wanpela sik; na blut inap mekim na man i bin kisim sik kensa long bipo, dispela sik inap kamap bek. Olsem na maski blut i bin mekim gutpela wok long sampela samting, nau mipela i save em i gat ol samting nogut bilong en.’ Long pasin bilong katim man na i no mekim wok long blut, Dokta Deitch i tok: ‘Dispela pasin i helpim tru sikman na em i no kisim planti sik i save kamap long man i kisim blut, na tu, haus sik i no tromoi bikpela mani. Olsem na long olgeta samting, pasin bilong katim man na no gat wok long blut, em i win tru.’
Olsem na nius Time i tok, “planti sikman moa ol i no laik kisim blut; ol i laik ol dokta i mas mekim wok long pasin i gutpela na i winim blut.” Na nius i tok: “Sampela ripot i tok, inap 25 pesen bilong ol man i kisim blut long Yunaitet Stets, ol i kisim nating. Na sampela samting i makim olsem, skin bilong sikman i no orait long kisim bikpela hemoglobin inap long mak bipo ol dokta i ting em inap kisim. Na long skin bilong ol yangpela, i gat hap blut i stap bilong taim skin i gat wok long en. . . . [Shander] i bilip tru olsem, sapos ol i no givim blut long ol sikman, dispela bai helpim ol, na em laik bilong planti sikman long ol i no kisim blut.”
Bikpela samting em inap bagarapim man i kisim blut, em sampela sik i stap insait long blut em i kisim, tasol i gat sampela samting moa inap bagarapim em. Dokta Shander i tok: “Taim blut ol i bungim long haus sik i go kol na i stap tasol, em i no inap mekim wok olsem nupela blut i save mekim long karim oksijen i go long olgeta hap bilong skin. Nau tasol mipela wok long kisim save long ol samting i kamap long skin bilong man taim mipela givim blut long em.”
Nambawan Bikpela Samting
Nius Time i tok: “Na yumi mas tingim pe bilong blut. Long olgeta wan wan taim sikman i kisim blut, pe bilong en i olsem 500 dola, tasol ol i mas tromoi sampela mani moa bilong mekim dispela wok, olsem na pe bilong en i bikpela tru, olsem wan bilion dola i go inap 2 bilion dola long olgeta yia. Olsem na i gat as tru na ol dokta i tingim ol narapela samting ol i ken mekim wok long en olsem senis bilong blut.” Bikpela pe tru bilong givim blut long sikman i olsem wanpela bikpela as na nau planti dokta i no mekim wok long blut taim ol i katim man.
Sharon Vernon, dairekta bilong wanpela klinik (Center for Bloodless Medicine and Surgery) long wanpela haus sik (St. Vincent Charity Hospital) long Klivlan, Ohaio, em i stori long pasin bilong katim man na i no mekim wok long blut, na em i tok: ‘Dispela pasin i go bikpela moa, long wanem, ol dokta i save pasin bilong katim man na i no mekim wok long blut, em nambawan bikpela samting long dispela taim em mani i sot. Na mipela i kisim save olsem, ol kampani bilong insurens, em ol i no mekim bikpela wok tumas wantaim mipela, ol i salim ol sikman i kam long mipela, long wanem, dispela i helpim kampani bilong insurens na ol i no save tromoi bikpela mani.’
Tru tumas, long nau planti dokta moa i save, pasin bilong katim man na i no mekim wok long blut em i gutpela samting, na i gat planti as na i olsem.
[Blok long pes 27]
Sampela Tok Kot i Pasim
Tupela tok kot i pasim long Ilinoi, Yunaitet Stets, long Novemba na Disemba, 1997, i bikpela samting. Long namba wan kot, ol i makim 150 tausen dola em haus sik i mas givim long Mary Jones, em wanpela Witnes Bilong Jehova, long wanem, long 1993 ol dokta i bin givim 2-pela bek blut long em, maski em i tokaut klia olsem em i no laik kisim blut. I no gat narapela Witnes i bin kisim bikpela mani olsem long bikpela bel hevi em i bin kisim taim ol i givim blut long em na em yet i no laik kisim.
Namba 2 kot, em kot bilong Darlene Brown. Taim em i gat bel inap 34 wik, ol dokta i givim blut long em bilong helpim pikinini i stap long bel, maski dispela meri i no laik. Long Disemba 31, 1997, kot bilong Ilinoi (Illinois Appellate Court) i kamapim as bilong dispela tok ol i pasim, olsem: “Pasin bilong putim blut insait long skin bilong man na em yet i no laik, dispela i pasim man i bikpela pinis long lukautim skin bilong em long pasin em i ting i stret long mekim.” Dispela kot i kolim tok ol i pasim, olsem: “Aninit long lo bilong dispela Provins, . . . mipela i no inap putim lo long wanpela meri i gat bel olsem em i mas orait long ol samting ol dokta i laik mekim long em.”
Long Februeri 9, 1998, Nambawan Kot Bilong Tokyo i senisim tok bilong narapela kot i bin tok olsem, dokta i no mekim rong long givim blut long Misae Takeda taim em i katim em long 1992. Nambawan Kot i tok: “Dokta i mas tingim laik bilong sikman long makim wanem wanem samting em i laik bai dokta i mekim. Taim dokta i givim blut long dispela meri, em i brukim lo bilong gavman.” Kot i makim 550,000 yen (olsem 4,200 dola) haus sik i mas givim long Misae Takeda.