Wastaua INTENET LAIBRERI
Wastaua
INTENET LAIBRERI
Tok Pisin
  • BAIBEL
  • Ol PABLIKESEN
  • Ol MITING
  • w93 12/15 p. 3-7
  • Maria i Bin Karim Jisas Long Taim Bilong Kol o Olsem Wanem?

No gat vidio bilong dispela seksen.

Sori, popaia kamap long lodim vidio.

  • Maria i Bin Karim Jisas Long Taim Bilong Kol o Olsem Wanem?
  • Wastaua i Tokaut Long Kingdom Bilong Jehova—1993
  • Ol Liklik Het Tok
  • Wankain Infomesen
  • Bilong Wanem Em i Bikpela Samting?
  • Taim Olsem Baibel i Makim
  • Ol i Kisim We Dispela De?
  • Em Bikpela Samting o Nogat?
  • Mama i Karim Jisas Long Wanem Taim?
    Kirap!—2009
  • Krismas—Em i Samting Bilong Ol Kristen?
    Wastaua i Tokaut Long Kingdom Bilong Jehova—1994
  • Bilong Wanem Sampela Man i No Save Selebretim Krismas?
    Wastaua i Tokaut Long Kingdom Bilong Jehova—2012
  • Jisas i Bon Long We na Long Wanem Taim?
    Jisas—Em i Rot, Tok i Tru, na Laip
Lukim Moa
Wastaua i Tokaut Long Kingdom Bilong Jehova—1993
w93 12/15 p. 3-7

Maria i Bin Karim Jisas Long Taim Bilong Kol o Olsem Wanem?

“BIKPELA Ais i Pundaun Long Jerusalem na Pasim Rot Bilong Ol Ka na Pasim Ol Man Long Mekim Wok Bilong Ol,” na “Ais i Pundaun Longtaim Long Hap Bilong Not.” Ol dispela tok i kamap long wanpela nius bilong Israel (The Jerusalem Post), tasol ol Israel i bin kaunim dispela nius long 1992 ol i no kirap nogut long en, long wanem, em i save kamap planti taim. Tasol long 1992 bikpela kol tru i kamap.

Long mun Janueri bikpela ais tru i pundaun na karamapim het bilong Maunten Hermon, olsem 7-pela mita i go inap 12-pela mita, na taim bilong kol i no pinis yet long dispela mun. Kirap long Ples Maunten Golan na Galili Antap na i kam long Jerusalem na Betlehem (lukim piksa long skin bilong Wastaua), na i kam moa long hap saut na kamap long Negev, planti taim bikpela ais i save pundaun na pasim wok bilong ol Israel. Wanpela stori long nius (The Jerusalem Post) i tok: ‘Asde bikpela ais i pundaun . . . na i pasim ol rot na ol man i stap long ol setelmen i no inap lusim haus bilong ol.’

Na i no ol man bilong ol taun tasol i kisim nogut long dispela bikpela kol. Ol ripot i tok, planti handet bulmakau na pikinini bilong ol, na planti tausen kakaruk ol i dai long dispela bikpela kol i bin kamap long nait. Na ren tu i kam daun na i bagarapim ol samting. Wanpela taim tupela manki i lukautim ol sipsip na wantu wara i tait. Tupela i wok strong long helpim sampela sipsip bilong ol, tasol tait i kisim dispela tupela manki wantaim ol sipsip na karim ol i go na ol i bagarap.

Tru dispela kain bikpela kol i no save kamap long olgeta yia. Tasol wanpela nius bilong Israel (Eretz) i tok, ‘Ol i bin raitim ripot bilong taim bilong kol samting long Israel inap 130 yia, na dispela i soim yumi olsem ais i bin pundaun planti taim long hap bilong Jerusalem. Namel long 1949 na 1980, ais i bin pundaun long 24 yia long taim bilong kol. Tasol yu ting dispela save yumi kisim long taim bilong kol long Jerusalem i olsem save nating tasol, o em i wanpela bikpela samting ol sumatin bilong Baibel i mas save gut long en?

Bilong Wanem Em i Bikpela Samting?

Taim ol man i tingting long taim Maria i bin karim Jisas, planti ol i tingim bokis kaikai bilong bulmakau, olsem ol lotu samting i save wokim long taim bilong Krismas. Ol i tingim pikinini Jisas i slip i stap long en na mama i bin pasim laplap long pikinini na i was long em i stap, na isi isi ais i pundaun na karamapim graun ausait. Orait, olsem wanem? Dispela tingting i stret wantaim stori bilong Baibel long Maria i bin karim Jisas?

Luk, em man bilong raitim sampela tok bilong Baibel, em i kolim ol samting i bin kamap taim mama i karim Jisas, olsem: “Long dispela hap sampela wasman bilong sipsip i stap ausait long taun, na ol i was long ol sipsip bilong ol long nait. Na ensel bilong Bikpela i kam long ol, . . . na ol i pret tru. Tasol ensel i tokim ol olsem, ‘Yupela i no ken pret. Harim. Mi bringim gutnius i kam long yupela, em nius bilong mekim olgeta manmeri i amamas tru. Long dispela de long taun bilong Devit [Betlehem], wanpela meri i karim pikinini. . . . Em i Bikpela, na em i man God i makim bilong kisim bek ol manmeri bilong en. Na yupela i ken luksave long em olsem. Yupela bai i lukim wanpela pikinini ol i pasim em long laplap, na em i slip i stap long bokis kaikai bilong bulmakau.’ Ensel i tok pinis, orait wantu planti ensel moa . . . i kamap . . . na ol i litimapim nem bilong God.”​—⁠Luk 2:​8-14.

Sapos yu kaunim dispela stori long wanpela man Israel long nau na yu askim em, wanem taim bilong yia dispela samting i bin kamap, ating em bai tok, “Namel long Epril na Oktoba.” Bilong wanem em bai tok olsem? Long wanem, kirap long Novemba i go inap long Mas em i taim bilong kol na ren long Israel, na Disemba 25 em i taim bilong kol tru. Ol wasman bilong sipsip i no inap i stap ausait long nait na was long ol sipsip bilong ol, nogat. Sapos yu tingim ol ripot yumi bin kamapim long kirap bilong dispela stori, bai yu save, bilong wanem ol i no inap mekim olsem. Betlehem, em ples Maria i bin karim Jisas, em i stap long hap i antap, na em i stap klostu tasol long Jerusalem inap olsem sampela kilomita samting. Tru, long sampela yia long taim bilong kol, i no gat planti ais i pundaun, tasol i gat bikpela kol yet.​—⁠Maika 5:2; Luk 2:⁠15.

Sapos yumi skelim gut ol samting i bin kamap long dispela taim bai yumi ken save, Jisas i no bin kamap long taim bilong ais i pundaun long Disemba. Mama bilong Jisas klostu i laik karim pikinini na em i mas lusim haus bilong em long Nasaret na wokabaut i go long Betlehem. Em wantaim Josep i bin mekim olsem bilong raitim nem bilong ol long buk bilong gavman, em lo bilong gavman bilong Rom, em Sisar Ogastus. (Luk 2:​1-7) Long dispela taim ol Juda i bel nogut long gavman bilong Rom i putim bikpela takis long ol, na i olsem ol i laik kirap pait long gavman. Olsem na Rom i no laik skrapim bel bilong ol na tok ol i mas wokabaut long taim nogut bilong kol bilong raitim nem long buk, a? Dispela bai putim bikpela hatwok tru long ol. Yumi save, Rom bai makim wanpela gutpela taim bilong yia i no gat hatwok long wokabaut.

Taim Olsem Baibel i Makim

Taim yumi skelim ol samting i bin kamap long taim Maria i bin karim Jisas, yumi save, Jisas i no bin kamap long Disemba o narapela mun long taim bilong kol. Na tu, long Baibel i gat sampela tok profet i makim taim bilong yia em Jisas bai kamap. Ol dispela tok i stap we long Baibel?

Long Daniel sapta 9 i gat wanpela bikpela tok profet long Mesaia, olsem Krais. Em i tok profet long taim Krais i kam na taim ol i kilim em i dai na em i mekim ofa bilong tekewe sin bilong ol man na nau i gat rot bilong ol man i bihainim tok bilong God na bai “oltaim oltaim ol . . . bai i bihainim stretpela pasin tasol.” (Daniel 9:​24-27; lukim tu Matyu 20:28.) Olsem dispela tok profet i makim, ol dispela samting bai kamap insait long wanpela hap taim olsem “70 taims 7-pela yia,” kirap long yia 455 paslain long Krais, taim tok i kamap bilong wokim gen Jerusalem. (Nehemia 2:​1-11) Sapos yumi skelim ol hap taim long dispela tok profet, yumi inap kisim save olsem Mesaia, em “bikman God i bin makim,” em bai kamap long kirap bilong namba 70 wik o ‘taim.’ Dispela samting i kamap taim Jisas i kisim baptais long yia 29, na long dispela taim em i kirap tru long mekim wok olsem Mesaia. Long namel bilong wik, olsem bihain long 3-pela yia hap, ol bai kilim em i dai, na kirap long dispela taim i no gat wok moa long ol ofa ol i bin mekim aninit long Lo.​—⁠Hibru 9:​11-15; 10:​1-10.

Dispela tok profet i makim klia olsem Jisas i mekim wok autim tok inap 3-pela yia hap. Jisas i dai long Pasova, Nisan 14 (long kalenda bilong ol Juda), long yia 33, taim ol mun bilong kol i pinis. Long kalenda bilong yumi em i olsem Epril 1. (Matyu 26:⁠2) Orait, sapos yumi go bek 3-pela yia hap, yumi ken save, Jisas i bin kisim baptais long yia 29, long kirap bilong Oktoba. Luk i tok, Jisas i gat olsem 30 krismas taim em i kisim baptais. (Luk 3:​21-23) Dispela i makim olsem Maria i bin karim Jisas klostu long kirap bilong mun Oktoba. Long dispela mun ol wasman inap i stap ausait yet na “was long ol sipsip bilong ol long nait,” olsem Luk i stori long en.​—⁠Luk 2:⁠8.

Ol i Kisim We Dispela De?

Ol tok profet wantaim ol samting i bin kamap i makim olsem Maria i bin karim Jisas olsem long kirap bilong mun Oktoba. Orait, bilong wanem ol man i tingim Disemba 25 i olsem de Jisas i bin kamap? Wanpela buk dikseneri (The New Encyclopædia Britannica) i kamapim klia olsem ol i kisim dispela de inap sampela handet yia bihain long taim Maria i bin karim Jisas. Buk i tok, ‘Kirap long yia 300 samting planti lotu bilong Is ol i kisim Disemba 25 bilong makim de Jisas i bin kamap. Long Jerusalem, pastaim ol i strong long sakim Krismas, tasol bihain ol i kisim na bihainim.’

Bilong wanem ol lain ol i kolim Kristen i kirap na kisim pasin bilong Krismas inap sampela handet yia bihain long taim Jisas i kamap? Dispela buk i tok moa: ‘Ol i kisim Krismas, long wanem, de bilong ol long tingim taim Jisas i bin kamap em i wankain olsem de ol haiden i mekim ol amamas bilong tingim god bilong ol gaden na san namel long taim bilong kol. Long Rom Disemba 17 em i taim bilong mekim bikpela amamas na narapela i givim presen long narapela. Na ol i ting Disemba 25 em de god Mitra bilong Iran i bin kamap, ol i kolim em San Bilong Stretpela Pasin.’

Tasol i gat as na ol lain ol i kolim “Kristen” i mekim Krismas long Disemba, wankain olsem bikpela de bilong ol haiden! Long yia 350 samting, taim Bikman Konstantin i bosim Rom, Rom i no birua moa long lotu Kristen. Konstantin i orait long dispela lotu ol i kolim Kristen na i kamap olsem wanpela lotu bilong Rom. Bihain planti manmeri long Rom i go insait long dispela lotu, tasol ol i no save long as tru bilong lotu Kristen na ol bilip bilong en, olsem na ol i kisim ol bilip haiden bilong ol i kam insait long en, na ol i putim nem “Kristen” i go long ol bikpela de bilong ol. Ol i laik makim de Maria i karim Jisas na ol i putim long dispela de ol i save mekim bikpela amamas bilong makim de ol i tok dispela god “San Bilong Stretpela Pasin” i bin kamap, em Disemba 25.

Em Bikpela Samting o Nogat?

Yumi save, lain bilong Jisas bilong pastaim, em ol i bilong lain Juda, ol i no bin tingim de Jisas i bin kamap i olsem wanpela bikpela de bilong ol, nogat. Wanpela buk (Encyclopaedia Judaica) i tok, ‘ol Juda bilong bipo i no save mekim ol betde.’ Na yumi save, ol Kristen bilong bipo i no inap kisim dispela pasin na makim betde bilong Jisas i olsem bikpela de bilong ol, nogat. Ol i bihainim tok bilong Jisas long tingim de em i bin i dai; ol i save gut long dispela de​—⁠em Nisan 14​—⁠em i stap ples klia long Baibel.​—⁠Luk 22:​7, 15, 19, 20; 1 Korin 11:​23-26.

Sampela handet yia paslain long Krais, wanpela tok profet i toksave long ol Juda, em lain bilong God, long pinis bilong kalabus bilong ol long Babilon. Tok profet i tok olsem: “Yupela olgeta i mas lusim Babilon na i kam. Na lukaut gut, nogut yupela i pas long ol samting i no klin long ai bilong God. Na yupela . . . i mas bihainim pasin bilong mekim yupela yet i kamap klin long ai bilong God.” (Aisaia 52:11) Ol i mas i go bek long ples bilong ol na kamapim gen lotu tru bilong Jehova. Ol i save, ol i no inap tru long kisim ol pasin haiden nogut na ol pasin bilong lotu em ol i bin lukim long Babilon na bungim wantaim klinpela lotu bilong Jehova.

Na bihain ol Kristen i kisim dispela wankain tok i stap long 2 Korin 6:​14-18. Lain Juda i bin sakim Krais, olsem na nau lain bilong em i kamap olsem maus bilong lotu tru bilong God. Ol i gat wok long helpim ol narapela man long lusim pasin tudak na i kam long lait bilong tok i tru. (1 Pita 2:​9, 10) Tasol ol i no inap mekim olsem sapos ol i bungim ol tok bilong Krais wantaim ol pasin na bikpela de bilong ol haiden, a?

Olsem na dispela pasin bilong mekim Krismas i olsem yumi “pas long ol samting i no klin long ai bilong God,” maski planti man i laikim. (2 Korin 6:17) Ol man i laikim tru God na Krais ol i mas abrusim dispela pasin bilong mekim Krismas.

Nau yumi save, wanpela bikpela de bilong ol haiden em i as bilong Krismas. Na yumi save tu, Maria i bin karim Jisas long mun Oktoba, olsem na bikpela de Krismas i no stret. Jisas i no bin kamap long taim bilong kol na i gat ais i karamapim graun, nogat.

[Piksa long pes 4, 5]

Em Jerusalem, i gat bikpela ais long en

[Kredit Lain]

Garo Nalbandian

[Piksa long pes 6]

Ais i stap arere long banis bilong Jerusalem

[Piksa long pes 7]

Taim kol i pinis na taim bilong hat i kamap, long dispela taim tasol ol wasman bilong sipsip inap i stap ausait na was long ol sipsip bilong ol long nait, olsem yumi lukim daunbilo

[Kredit Lain]

Garo Nalbandian

    Tok Pisin Pablikesen (1983-2025)
    Log Aut
    Log In
    • Tok Pisin
    • Serim
    • Preferens
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Ol Lo Bilong Yusim
    • Privacy Policy
    • Ol Praivesi Seting
    • JW.ORG
    • Log In
    Serim