Li kʼusitik tsjakʼ jk’elvunetike
Kʼalaluk la stsʼiba David ti ta skʼupil kʼoptabe sbi Dios ta «sbatel osil» kʼuchaʼal chal ta Salmo 61:8, ¿mi jaʼ skʼan xal ti muʼyuk chcham˗oe?
Maʼuk. Yuʼun li kʼusi la stsʼiba Davide jaʼ melel.
Nopbo avaʼi skʼoplal ta sventa li kʼusi la stsʼiba li ta versikulo taje xchiʼuk li ta yan versikuloetik ti xkoʼolaj kʼusi chale. Xi chale: «Ta jkʼupil kʼopta ta kʼejimoletik abi sbatel osil kʼalal ta jpas jujun kʼakʼal li kʼusi kakʼoj ke ta spasele», «Kajval Jeova, Dios kuʼun, ta jkʼupil kʼoptaot ta sjunul koʼonton xchiʼuk ta jtoybe skʼoplal abi ta sbatel osil» xchiʼuk «Ta jkʼupil kʼopta abi ta sbatel osil» (Sal. 61:8; 86:12; 145:1, 2).
Li kʼusi laj yal Davide maʼuk ti la snop ti muʼyuk ta xcham˗oe. Snaʼoj ti chkʼot yorail ta xchame, yuʼun chijcham ta skoj li mulile. Te ta sjol ti jpasmulil eke (Jen. 3:3, 17-19; Sal. 51:4, 5). Snaʼoj onoʼox ti chamik ek li buchʼutik lek ilatik yuʼun Jeova jech kʼuchaʼal li Abraan, Isaak xchiʼuk Jakobe. Jech xtok, snaʼoj ti jech chkʼot ta stojolal eke (Sal. 37:25; 39:4). Pe li kʼusi la stsʼiba ta Salmo 61:8 chakʼ ta ilel ti jpʼel ta yoʼonton tskʼupil kʼopta Dios ta sbatel osile, jaʼ xkaltik, yoʼ to kuxule (2 Sam. 7:12).
Li kʼusi yichʼoj tal li ta Salmo 18, 51 xchiʼuk 52 chakʼ ta ilel ti bakʼintike li Davide jaʼ la stsʼiba li kʼusi yakal chkuxlebine. Li ta Salmo 23 chal ti xkoʼolaj ta jun jchabichij ti chbeiltasvan li Jeovae, ti chakʼ siketel oʼontonale xchiʼuk ti chchabi li xchijtake. Li Davide jech toʼox tskʼel li xchijtake, jaʼ yuʼun tskʼan chtun ta stojolal Jeova ti kʼu sjalil kuxule (Sal. 23:6).
Li kʼusi la stsʼiba Davide jaʼ akʼbil snaʼ yuʼun Dios. Junantik li kʼusi la stsʼibae chal albil kʼopetik ti chkʼot ta pasel ta mas jelavele. Li ta Salmo 110 li Davide laj yal ti chkʼot skʼakʼalil ti chchoti ta sbatsʼikʼob Dios ta vinajel li Yajvale xchiʼuk ti chichʼ tsots yabtele. Li abtelal taje chakʼ ti akʼo spas ta mantal li yajkontratak Diose xchiʼuk «chchapan li mukʼtik lumetike». Li Davide kʼot ta smoltot li Mesias ti ch˗ajvalilaj tal ta vinajel xchiʼuk ti chkʼot ta paleal ta sbatel osile (Sal. 110:1-6). Li Jesuse laj yal ti jaʼ skʼoplal li albil kʼopetik ta Salmo 110 xchiʼuk ti chkʼot to ta pasel li ta mas jelavele (Mat. 22:41-45).
Kʼuchaʼal laj xa kiltike, li Jeovae la sbeiltas David sventa stsʼiba li kʼusitik kʼot ta pasel ta skʼakʼalile xchiʼuk li kʼusitik chkʼot ta pasel ta jelavel kʼalal mi chaʼkuxi xa oxe xchiʼuk ti xuʼ xa ox skʼupil kʼoptabe sbi Jeova ta sbatel osile. Taje, ¿kʼuxi xuʼ skoltautik ta yaʼibel smelolal li kʼusi chal ta Salmo 37:10, 11 xchiʼuk 29? Li versikuloetik taje chalbe skʼoplal ti kʼu toʼox yelan li Israel ta voʼnee xchiʼuk li bendisionetik ta jkʼupintik ta jelavel kʼalal mi kʼot ta pasel li kʼusi yaloj tspas Diose (li ta revista liʼe kʼelo li parafo 8 li ta mantal ti xi sbie: «Te chachiʼinun ta Paraiso»).
Jaʼ yuʼun un chaʼa, li Salmo 61:8 xchiʼuk li yan versikuloetik ti koʼoltik chalbe skʼoplale tskoltautik ta yaʼibel smelolal ti tskʼan tskʼupil kʼopta Dios li David kʼalal kuxul toʼox ta Israel ta voʼnee. Chakʼ ta ilel xtok li kʼusi tspas David ta jelavel kʼalal mi chaʼkuxesat yuʼun li Jeovae.