Watchtower TANAKIʼAGA TOHI ʼI TE NETI
Watchtower
TANAKIʼAGA TOHI ʼI TE NETI
Faka'uvea
  • TOHI-TAPU
  • TOHI
  • FONO
  • w95 15/10 p. 29-31
  • Koutou Tokakaga Naʼa Koutou ʼUi ʼi Tokotou Loto—ʼE Koutou Faitotonu!

Aucune vidéo n'est disponible pour cette sélection.

Il y a eu un problème lors du chargement de la vidéo.

  • Koutou Tokakaga Naʼa Koutou ʼUi ʼi Tokotou Loto—ʼE Koutou Faitotonu!
  • Te Tule Leʼo—1995
  • Manatu Tafito
  • He Tahi ʼu Alatike
  • Ko He Aga ʼe Māʼoluga
  • “Tuku Te Fakamāuʼi”
  • He Faiva ʼe Mole Fakahaga Lelei
  • ʼE ʼOfa Te ʼAtua Kia Nātou ʼAē ʼe Agavaivai
  • “Koutou Ako Ia Te ʼAu”
    Te Tule Leʼo—2001
  • Tou Haga Kumi Muʼa ‘Tana Faitotonu’
    Te Tule Leʼo—2010
  • Te ʼu Faʼahi ʼe Lua ʼe ʼAoga: Te Faikole Mo Te Agavaivai
    Ko Sesu Te Ala, Mo Te Moʼoni Pea Mo Te Maʼuli
  • Te ʼAoga ʼAē ʼo Te Faikole Pea Mo Te Agavaivai
    Te Tagata ʼAē ʼe Lahi Tokotahi ʼo Te ʼu Temi Fuli
Hoko Atu
Te Tule Leʼo—1995
w95 15/10 p. 29-31

Koutou Tokakaga Naʼa Koutou ʼUi ʼi Tokotou Loto—ʼE Koutou Faitotonu!

ʼI TE ʼuluaki sēkulō, neʼe ʼiloa te kau Faliseo ohage ko ni kau atolasio faitotonu ʼa te ʼAtua. Neʼe ko te kau ako fakamalotoloto ʼo te Tohi-Tapu pea neʼe nātou faikole tuʼumaʼu. Neʼe sioʼi nātou e ʼihi ohage ko he ʼu hahaʼi agamālū pea mo fakapotopoto. Neʼe tohi fēnei e te tagata fai hisitolia Sutea ko Joseph: “Neʼe feʼofaʼaki te kau Faliseo pea neʼe nātou logo tahi ʼi tanatou ʼu felogoi ʼaki te hahaʼi.” Neʼe mahino papau ia neʼe fai te fakaʼapaʼapa lahi kia nātou pea neʼe ko te ʼu tagata maʼuhiga ʼi te sosiete faka Sutea ʼi te temi ʼaia!

Kae, ia ʼaho nei, ko te kupu “Pharisaïque” pea mo te ʼu kupu ʼaē ʼe pipiki kiai kua puli tonatou faka ʼuhiga, ʼe tatau tona faka ʼuhiga mo te ʼu kupu maʼoniʼoni malualoi, te ʼui ʼi te loto ʼe kita faitotonu, te māʼoluga age ʼi te aga ʼaē ʼe tonu ke fai, te laka age ʼi te aga faka lotu, pea mo te foaki ʼo he tauhi ʼe fai ʼaki te ʼu palalau. He koe koa kua pulihi e te kau Faliseo tanatou ʼiloa lelei?

Koteʼuhi ʼo mole hage ko te tokolahi ʼo te kau Sutea, neʼe mole tuku e Sesu Kilisito ke fakahalaʼi ia ia e te ʼu meʼa ʼaē neʼe fakahā ʼi tuʼa e te kau Faliseo. Neʼe ina fakatatau nātou ki he ʼu “falemaka kua pena hina, ʼaia ʼe hage mai ʼe matamatalelei ʼi tuʼa, kaʼe ʼi loto ʼe fonu ko te hui ʼo te hahaʼi mate pea mo te faʼahiga meʼa heʼemaʼa kehekehe.”—Mateo 23:27.

ʼE moʼoni, neʼe nātou fai te ʼu faikole loaloaga ʼi tanatou tuʼutuʼu ʼi te ʼu lapalasi ʼaē ʼe kaugamālie, kae neʼe nātou fai te faʼahi ʼaia ʼuhi pe ke sioʼi nātou, ohage ko tona ʼui e Sesu. Neʼe mole he ʼuhiga ʼo tanatou tauhi. Neʼe nātou holi ki te ʼu lapalasi maʼuhiga ʼi te ʼu temi kai ʼo te afiafi pea neʼe heheka ʼi muʼa ʼi te ʼu sinakoka. Logope neʼe fakamaʼua ki te kau Sutea ke nātou fai he ʼu veu ki tonatou ʼu teu, kae neʼe faiga te kau Faliseo ke fakatokagaʼi nātou ʼaki tanatou fai ke loloa age te ʼu veu ʼo tanatou ʼu kofu. Neʼe nātou fakahāhā tanatou ʼu kaseti ʼaē neʼe nātou faka laulahi ʼaē ʼe ai ʼi loto te ʼu vaega ʼo te Tohi ohage ko he ʼu meʼa mo puipui nātou. (Mateo 6:5; 23:5-8) Ko tanatou malualoi, tanatou mānumānu, pea mo tanatou agakovi neʼe iku ki te mole kei leleiʼia nātou.

Neʼe ʼui fēnei e Sesu ʼaki he leʼo mālohi te līaki e te ʼAtua te kau Faliseo: “Kau malualoi! Neʼe tonu ai te lea faka polofeta ʼa Isaia kia koutou, ʼi tana ʼui ʼaē: ‘Ko te hahaʼi nei ʼe nātou faka maʼuhiga ʼau ʼaki ʼonatou laugutu, kaʼe mamaʼo ʼaupito tonatou loto ia te ʼau. ʼE ko he maumau noa pe ʼo tanatou haga fai mai kia te ʼau he tauhi, heʼe nātou akonakiʼi te ʼu akonaki ʼe ko he ʼu fakatotonu fakatagata pe.’ ” (Mateo 15:7-9) Ko tanatou faitotonu neʼe ko tanatou ʼui pe kia nātou totonu ʼe nātou faitotonu. Koia, neʼe fakatokagaʼi age e Sesu tana ʼu tisipulo ʼo fēnei: “Koutou nofo tokaga ki te meʼa fakatupu ʼa te kau Faliseo.” (Luka 12:1) Ia ʼaho nei, ʼe tonu pe foki ke tou “nofo tokaga” peʼe ke tou leʼoleʼo, naʼa tou liliu ko he ʼu hahaʼi lotu malualoi.

ʼAki tatatou fai te faʼahi ʼaia, ʼe tonu ke mahino kia tatou ʼe mole liliu fakapunamaʼuli he tahi ʼo faitotonu ʼi tona loto. Kae ko te manatu ʼaia ʼe tuputupu māmālie ʼi he temi. Māʼiape la mo he tahi ʼe feala ke ina maʼu te ʼu agaaga ʼo te kau Faliseo kae mole ko he meʼa neʼe loto kiai.

Ko He Aga ʼe Māʼoluga

Koteā te ʼu faʼahiga agaaga ʼe tonu ke tou “nofo tokaga” kiai? Ko ni ʼu hahaʼi ʼe nātou ʼui ʼi tonatou ʼu loto ʼe nātou faitotonu, ʼi te agamāhani ʼe nātou “palalau, pea mo tutuʼu, pea mo sisio ohage neʼe mole heʼeki nātou fai he hala,” ko te fakamahino ʼaia ʼa te Encyclopædia of Religion and Ethics. Ko nātou ʼaē ʼe nātou ʼui ʼi tonatou ʼu loto ʼe nātou faitotonu, ʼe nātou toe laupisi foki pea mo nātou faka maʼuhigaʼi pe ia nātou, pea neʼe ko te fihifihia tāfito ʼaia ʼo te kau Faliseo.

Neʼe fakamatala e Sesu te aga ʼa te kau Faliseo ʼaki te lea fakatātā: “Ko tagata e toko lua neʼe nā hake ki te fale lotu ʼo faikole; ko te tahi neʼe ko te Faliseo, pea ko te tahi neʼe ko te tagata tānaki tukuhau. Neʼe tuʼu te Faliseo ʼi ʼoluga pea neʼe faikole ia ʼo fēnei ʼi tona loto, ‘Ê ʼAtua, ʼe ʼau fakafetaʼi kia te koe ʼi taku mole tatau mo te tahi ʼu tagata, ʼaē ʼe kaihaʼa, heʼe faitotonu, tono, peʼe ohage ko te tagata tānaki tukuhau ʼaenī. ʼE ʼau ʼaukai tuʼa lua ʼi te vāhaʼa, ʼe ʼau foaki te vahe e tahi ʼi te hogofulu ʼo meʼa fuli ʼe ʼau maʼu.’ ” ʼO mole tatau mo te Faliseo, neʼe fakahā e te tagata tānaki tukuhau tana ʼu hala ʼaki he agavaivai pea neʼe ina fakamoʼoni ʼaki ai ʼe lahi age tona faitotonu ʼi te Faliseo ʼaē neʼe laupisi. Neʼe ʼui e Sesu te lea fakatā ʼaia kia nātou ʼaē “neʼe nātou falala kia nātou pe, ʼo nātou ʼui ʼe nātou faitotonu pea mo nātou vaʼiganoaʼi te tahi hahaʼi.”—Luka 18:9-14.

ʼI totatou ʼuhiga agahala, ʼe feala ʼi ʼihi lakaga ke tou logo ʼi totatou loto ʼe tou lelei age ʼi ʼihi, ʼuhi ko totatou poto peʼe ko totatou ʼu fealagia. Kae ʼe tonu ki te kau Kilisitiano ke nātou foimo fetogi te ʼu taʼi manatu feiā. Lagi kua lahi he ʼu taʼu kua koutou māhani ʼi te maʼuli faka Kilisitiano. Lagi kua koutou liliu ko he tagata faiakonaki faka Tohi-Tapu faiva. Peʼe lagi koutou lau neʼe fakanofo koutou ke koutou ʼafio mo Kilisito ʼi te lagi. Ko ʼihi ʼi te kokelekasio ʼe nātou maʼu he ʼu pilivilesio makehe, ohage ko te ʼu pionie katoa, te kau tagata ʼāfea, peʼe ko te kau tagata faifekau faka minisitelio. Koutou fai kia koutou te fehuʼi ʼaenī, ʼE tali feafeaʼi anai e Sehova mo kapau neʼe ʼau fakaʼaogaʼi te meʼa ʼaē neʼe ina foaki mai ko he tafitoʼaga ʼo taku logoʼi ʼi toku loto ʼe ʼau māʼoluga age ʼi ʼihi?’ ʼE mahino ia, ʼe mole ina leleiʼia anai te faʼahi ʼaia.—Filipe 2:3, 4.

Mokā fakahā e he Kilisitiano he aga māʼoluga ʼuhi ko tona poto, te ʼu pilivilesio, peʼe ko te pule ʼaē neʼe foaki age e te ʼAtua, ʼi tona fakahagatonu, ʼe ina faʼao te kolōlia pea mo te faka maʼuhigaʼi ʼa te ʼAtua, ʼaē ʼe tau mo feʼauga ke maʼu e Ia tokotahi pe. ʼE fakatokagaʼi lelei e te Tohi-Tapu ia te Kilisitiano ʼo fēnei “ ʼaua naʼa lahi fau te fakafuafua ʼo koutou ʼo fakalaka ʼi te fua māhani.” Kae ʼe ina fakaloto mālohiʼi tatou ʼo fēnei: “Koutou lotolelei ki niʼihi ohage pe ko takotou felotoleleiʼaki; ʼaua naʼa koutou kumi te meʼa ʼaē ʼe māʼoluga, kae koutou tuku ke taki koutou e te meʼa ʼaē ʼe agavaivai. ʼAua naʼa koutou kamata fia popoto kia koutou totonu pe.”—Loma 12:3, 16.

“Tuku Te Fakamāuʼi”

Ohage ko te tohi faka Tohi-Tapu, ko he tahi ʼe ina ʼui ʼi tona loto ʼe faitotonu, ʼe ina “faka ʼuhiga ʼe ina fai tuʼumaʼu te meʼa ʼaē ʼe tonu peʼe nofo ʼi te meʼa ʼaē ʼe tonu ki te ʼAtua ʼuhi ko tana mulimuli lelei ki te fakamaʼua totonu kae mole fakasiosio tona ʼuhiga moʼoni.” Ko te tahi tohi ʼe ina fakamatala ko ia ʼaē ʼe ina ʼui ʼi tona loto ʼe faitotonu ʼe hage “ko he ʼu hahaʼi ʼe nātou faka ʼuhiga lahi fau tanatou ʼuhiga lotu, ʼo nātou fakaʼaogaʼi tonatou temi katoa ki te kumi ʼo he ʼu hala ʼa niʼihi.”

Neʼe lākahala te kau Faliseo ʼi te faʼahi ʼaia. ʼE mahino ia neʼe hage neʼe maʼuhiga tanatou ʼu fakatuʼutuʼu fakatagata ʼi te ʼu lao pea mo te ʼu pelesepeto ʼa te ʼAtua. (Mateo 23:23; Luka 11:41-44) Neʼe nātou fili pe nātou totonu ko he ʼu tagata fai fakamāu, pea neʼe nātou fakahoko he tautea kia ia ʼaē ʼe fakafeagai ki tanatou ʼu lekula ʼaē ʼe nātou ʼui ʼe faitotonu. Ko tanatou aga fia māʼoluga pea mo tanatou fakaʼapaʼapa lahi fau kia nātou totonu pe, neʼe fakatupu ʼaki ai te ʼaoga ʼo he takitaki ki ʼihi hahaʼi. Ko tanatou mole feala ʼaē ke nātou takitaki ia Sesu neʼe nātou ʼiʼita ai, ʼo nātou fonofono ai tona mate.—Soane 11:47-53.

ʼE mole tou leleiʼia tatatou fakatahi mo he tahi ʼe hage ko he tagata fai fakamāu, ʼo ina kumi tuʼumaʼu he ʼu hala, ʼo ina vakaʼi pea mo fakasiosio te hahaʼi ʼaē ʼe fetafai mo ia. ʼE moʼoni, ʼe mole he tahi ʼi te kokelekasio ʼe ina maʼu te pule ke ina fakamālohiʼi ʼihi ke nātou mulimuli ki tana ʼu manatu pea mo te ʼu fakatuʼutuʼu ʼaē neʼe ina fai. (Loma 14:10-13) Ko he ʼu Kilisitiano ʼe fakasiosio poto ʼe nātou ʼiloʼi ko te ʼu faʼahiga meʼa ʼo te maʼuli ʼe fakalogo ki te hahaʼi takitokotahi te fai ʼo he puleʼaki. Kae tāfito ia nātou ʼaē ʼe nātou loto ke haohaoa ia meʼa fuli pea ʼe kole age ke nātou tekeʼi te fakamāuʼi ʼo niʼihi.

ʼE moʼoni, ʼe faka fealagia ki te kokelekasio faka Kilisitiano ke ina maʼu he ʼu lekula ʼe tokoni ki te haʼele lelei ʼa te kautahi ʼa Sehova ʼi te kele. (Hepeleo 13:17) Kae ko ʼihi neʼe mole nātou fakaʼaogaʼi lelei te ʼu lekula ʼaia peʼe nātou toe hilifaki tanatou ʼu fakatuʼutuʼu. ʼI te koga meʼa, ko te kau tagata ako fuli ʼo te Ako ʼo Te Minisitelio Faka Teokalatike neʼe tonu ke nātou tui kote pea mo fakamaʼu ʼi te temi ʼaē ʼe nātou faiakonaki ai. Neʼe galo ʼi te tagata faiakonaki ki ina fai te faʼahi ʼaia, koia neʼe mole fakagafua ai leva ke ina fai he akonaki ki muli age. ʼE mole lelei age koa la pea mo ʼalutahi mo te manatu ʼa te Folafola ʼa te ʼAtua te foaki, ʼaki he aga ʼe lelei, he takitaki ʼe ʼaoga ki te takitokotahi, ʼi te fai ʼo he ʼu taʼi fakatuʼutuʼu mamafa pea mo hala feiā?—Sake 3:17.

ʼE feala kia ia ʼaē ʼe ina ʼui ʼi tona loto ʼe faitotonu ke manatu kapau ʼe tau he Kilisitiano mo he ʼu faigataʼaʼia ʼe lahi, e lagi tōtō ʼi te faʼahi fakalaumālie. Neʼe ko te manatu pe ʼaia ʼaē neʼe maʼu e Elifase, Pilitate, pea mo Sofale, te ʼu tagata neʼe nātou ʼui ʼi tonatou loto ʼe nātou faitotonu, ʼo ʼuhiga mo te tagata agatonu ko Sopo. Neʼe mole nātou maʼu he sio katoa ki te ʼaluʼaga ʼaē neʼe hoko kia Sopo, koia neʼe ko hanatou fialahi tanatou tukugakoviʼi ia Sopo neʼe ina fai he meʼa ʼe kovi. Neʼe akonakiʼi nātou e Sehova ʼi tanatou fakafuafua kovi ia te ʼu ʼahiʼahi ʼaē neʼe tau mo Sopo.—Vakaʼi ia Sopo, te ʼu kapite 4, 5, 8, 11, 18, 20.

He Faiva ʼe Mole Fakahaga Lelei

Ko te ʼui ʼi tokita loto ʼe kita faitotonu ʼe fakapipiki ʼi ʼihi temi mo te faiva. Neʼe palalau te ʼapositolo ko Paulo ʼo ʼuhiga mo te kau Sutea ʼaē ʼe mālolohi ʼi te faʼahi faka lotu ohage ʼe nātou “tauhi fakamalotoloto ki te ʼAtua, kae mole nātou fai ʼaki te mālama totonu; ʼi tanatou mole ʼiloʼi, te faitotonu ʼa te ʼAtua, kae nātou faiga ke nātou fakatuʼu tanatou faitotonu, neʼe mole nātou fakalogo ki te faitotonu ʼa te ʼAtua.” (Loma 10:2, 3) ʼI tana kei Faliseo, neʼe faiva ʼaupito ia Paulo, kae ko tona faiva neʼe mole hona ʼuhiga, he neʼe mole fakatafito ki te faitotonu ʼa te ʼAtua.—Kalate 1:13, 14; Filipe 3:6.

Koia la ʼaē neʼe tala fēnei e te Tohi-Tapu: “ ʼAua naʼa ke fia agatonu fau, peʼe ke fia poto fau. He koʼe koa ʼe ke fakatupu anai tou fakaʼauha?” (Tagata Tānaki 7:16) ʼI te kokelekasio ʼe feala ki he Kilisitiano ke tokaga lelei ki te meʼa ʼaē ʼe ina fai, kae ko te tokaga lelei ʼaia pea mo te faiva ʼaia, ʼe feala ke iku ki te ʼui ʼi tona loto ʼe faitotonu. ʼI te temi ʼaē ʼe takitaki e te poto fakatagata kae mole ko te faitotonu ʼa te ʼAtua, ko te faiva faka lotu ʼe feala ke ina fakamamahiʼi ʼihi. ʼO feafeaʼi?

Ohage la, ko te ʼu mātuʼa ʼe feala ke nātou liliu ʼo maʼumaʼua fau ʼi te tokaga ki te meʼa ʼaē ʼe ʼaoga ʼi te faʼahi fakalaumālie ʼa niʼihi, pea ʼi te temi pe ʼaia ʼe feala ke mole nātou tokakaga ki te ʼu meʼa ʼaē ʼe ʼaoga ki tonatou famili. Peʼe feala ki he ʼu mātuʼa ke nātou faiva ʼaupito, ʼo nātou kole ki tanatou ʼu fānau he ʼu meʼa ʼe mole feala ke nātou fakahoko. (Efesi 6:4; Kolose 3:21) Ko ʼihi fānau, ʼaē ʼe mole feala ke nātou fakahoko te ʼu taʼi meʼa ʼaia ʼe loto kiai te ʼu mātuʼa kae ʼe mole fakapotopoto, ʼe nātou tali ki te faʼahi ʼaia ʼaki hanatou maʼuliʼi he ʼu maʼuli e lua. Ko he ʼu mātuʼa ʼe fakapotopoto ʼe nā tokakaga anai ki te ʼu tuʼakoi ʼo tona famili pea mo nā fai he ʼu fakatonutonu ʼe tau pea mo feʼauga mo tana famili.—Vakaʼi ia Senesi 33:12-14.

Ko te faiva ʼaē ʼe laka age ʼi te agamāhani ʼe feala ai foki ke mole tou maʼu te tali fakaʼeteʼete, te loto mahino, te lotoʼofa, ʼaē ʼe maʼuhiga ʼi tatatou ʼu felogoi mo ʼihi. ʼE feala ki he tahi ke gāue kinakina maʼa te ʼu meʼa ʼo te Puleʼaga. Kae, ko tana gāue ʼaupito ʼe feala ke mamahi ai te hahaʼi lolotoga te lele faka Kilisitiano. Neʼe ʼui fēnei e Paulo: “Kapau ʼe ʼau maʼu te fealagia ke ʼau lea fakakikite pea ke ʼau ʼiloʼi te ʼu fakalilolilo taputapu fuli pea mo te ʼatamai mālama katoa, pea kapau ʼe ʼau maʼu ia te tui ʼaē ʼe ina hiki te ʼu moʼuga, kae ʼe mole ʼau maʼu ia te ʼofa, ʼe mole hoku ʼuhiga. Pea kapau ʼe ʼau foaki te meʼa fuli ʼaē ʼe ʼau maʼu moʼo fafaga ʼihi, pea kapau ʼe ʼau foaki toku sino moʼo faka kolōliaʼi ʼau, kae mole ʼau maʼu te ʼofa, ʼe mole hona ʼaoga kia ʼau.”—1 Kolonito 13:2, 3.

ʼE ʼOfa Te ʼAtua Kia Nātou ʼAē ʼe Agavaivai

ʼI totatou ʼuhiga Kilisitiano, ʼe ʼaoga ke tou ʼiloʼi te kovi ʼo te ʼui ʼi tokita loto ʼe kita faitotonu, ʼi muʼa ʼo tana kamata tuputupu ia tatou. ʼE tonu ke tou tekeʼi he aga fia māʼoluga, te agamāhani ʼaē ko te fatufatuʼi ʼihi, te faiva ʼaki te loto katoa ʼe fakatafito ki te poto fakatagata.

ʼI tatatou “nofo tokaga” ki te aga ʼa te kau Faliseo, ʼe mole tou fakamāu ʼihi ʼi tatatou ʼui ʼi totatou loto ʼe tou faitotonu, kae ʼe lelei age ke tou vakaʼi lelei te ʼu meʼa ʼaē ʼe tou holi pea mo tokaga kiai. ʼE moʼoni, neʼe fakamāuʼi e Sesu te kau Faliseo pea neʼe ina tauteaʼi nātou ʼo ina fakatatau nātou ki he ʼu “faga ʼuhiʼi gata” ʼaē ʼe nātou maʼu te fakaʼauha heʼegata. Kae neʼe feala kia Sesu ke ina ʼiloʼi te loto ʼo te hahaʼi. ʼE mole feala ke tou fai te faʼahi ʼaia.—Mateo 23:33.

Tou kumi te faitotonu ʼa te ʼAtua kae mole ko te faitotonu ʼo kita totonu. (Mateo 6:33) ʼAki pe tatatou fai te faʼahi ʼaia ʼe feala ke tou maʼu ia te ʼofa ʼa Sehova, heʼe fakatokagaʼi mai e te Tohi-Tapu kia tatou fuli: “Koutou kofuʼi te manatu agavaivai, heʼe ko te ʼAtua ʼe fakafeagai kia nātou ʼe fialalahi, kae ʼe ina tuku tana ʼofa makehe ki te kau agavaivai.”—1 Petelo 5:5.

    Te ʼu Tohi Fakaʼuvea (1978-2025)
    Mavae
    Hu Ki Loto
    • Faka'uvea
    • Vaevae
    • Préférences
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Conditions d’utilisation
    • Règles de confidentialité
    • Paramètres de confidentialité
    • JW.ORG
    • Hu Ki Loto
    Vaevae