KONY NI JURUOT
Icopo nyutho mer ni jadhogi mi gamiri nenedi?
I ng’ei oro m’ubekadhu, jumoko ma gigamiri gicaku nyutho mer nok i kindgi. Ka in de ibenweng’iri ku lembe ma kumeno i gamiri peri, nyo kwayu cwinyi dieng’i?
Lembe m’icikiri ning’eyo
Mer pire tie tek kara jukwo ma ber i gamiri. Ka wabecamu cam man wabemadhu pii nja eno giero kumwa man ketho wabedo ku tego, kumeno bende ka ju m’ugamiri gibemediri ninyutho mer i kindgi, eno ketho gikwo ma ber i gamiri migi. Kadok oro ma lee i ng’ei gamiri de, cogmon ku mon migi gibedo asu ku yeny ma nia wang’ ma pol ng’atuman ubed uyer ni wadi nia emare lee dit man ebedieng’ pire.
Mer mandha dieng’ ungo pire gire. Eyenyo bero mi jumange. Kakare niyero ni jadhogi mi gamiri nia imare kende kende i saa m’inwang’u nia kwayu iyer ire, nico kunoke dhaku m’udieng’ i kum jadhoge mi gamiri neno saa ma jadhogene utie ku yeny mi mer man enyutho ire mer.
Tung’ ku co, mon gitie ku yeny lee ma coggi ubed uyer ko igi nia gimarugi. Copere nia cwar dhaku moko umare lee. Ento kan ebenyutho ire merne kende kende kugweno kunoke uthieno, kunoke i wang’ nitimo ribiri, dhaku pare copo nwang’u nia emare ngo andha andha. Etie ber ninyutho ire mer wang’ dupa dupa kubang’ ceng’.
Lembe m’icopo timo
Nyuth mer peri nikadhu i wec. Niyero wec ma calu ve “Ameri” kunoke “Piri tie tek magwei i ia” romo ketho jadhogi mi gamiri nwang’u nia imare andha.
Cik mir ukungu mi Biblia: “Kud i gin m’usagre mir adunde e dhok de yero.”—Matayo 12:34.
Juk: Kud ibed ijik niyero ayera kende ni jadhogi mi gamiri nia imare; bed ikieu nyathi barua moko kunoke mesaj.
Nyuth ire mer i timo. Nigwaku jadhogi mi gamiri, nicwio limbe, nimaku cinge, nyutho nia imare andha calu m’ibed iyero ire. Niweyo kum jadhogi mi gamiri, ninene ku weng’i mi mer kunoke nimio ire giramia moko nyutho nia ibedieng’ andha andha pire. Kan itie nico, ineno nenedi kan ikonyo dhaku peri ku maku saki pare, ku yabu ire dhogola, ku lwoko sani, ku lwoko bongu kunoke ku tedo cam? Ni ju ma dupa, eno tie kende kende ngo konyo dhaku, ento ninyutho ire mer i timo!
Cik mir ukungu mi Biblia: “Ku wamar ku lembe, kadok ku dhok [kende]; endre ku tic.”—1 Yohana 3:18.
Juk: Tim lembe ku mer ni jadhogi mi gamiri tap calu m’ibed itimo kinde ma mer mwu ucaku acaka.
Bed ikoi saa mi bedo ku jadhogi mi gamiri. Nibekoyo saa pi nibedo karacelo ku jadhogi mi gamiri ketho wukwo ma ber i gamiri mwu, man ketho enwang’u nia imaru nikwo kude. I andha, ecopo bedo yot ungo ninwang’u saa mi bedo karacelo kan wutie kud awiya kunoke lembe mi kuloka utie lee m’ukwayu wuwec i wie. Re wuromo pangu nibetimo lembe moko ma yot calu ve nibewotho karacelo wun ario kende.
Cik mir ukungu mi Biblia: “Wung’ii gin ma pigi tek nisagu.”—Jufilipi 1:10, NWT.
Juk: Jumoko ma gigamiri ma gitie ku tic lee i wang’gi gibed giwok dhug uthieno kunoke i thum pa yenga pi ninambu woko ve ma gibed gitimo calu ma nwang’u fodi mer migi ucaku acaka.
Ng’ei jadhogi mi gamiri. Ng’atuman bemito junyuth ire mer i ayi m’emaru en. Wuwec karacelo iwi kite ma ng’atuman bemito junyuth ko ire mer. I ng’eye, miyiri nipong’o yeny pa jadhogi mi gamiri. Poi nia mer tie gin ma pire tek kara wukwo ma ber i gamiri mwu.
Cik mir ukungu mi Biblia: “Mer . . . yenyo gin ma pare gire ngo.”—1 Jukorinto 13:4, 5.
Juk: Kakare niberero jadhogi mi gamiri nia emeri, kepenjiri kumae: ‘Aromo timo ang’o kara jadhoga mi gamiri umara nisagu?’