TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w96 15/12 dib. 14-19
  • Balongesha bua kuenza disua dia Yehowa

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Balongesha bua kuenza disua dia Yehowa
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Dizangika dinene dia kuenza disua dia Nzambi
  • Balongesha disua dia Yehowa mu bisangilu bietu
  • Balongesha disua dia Yehowa kudi baledi bena Nzambi
  • Balongesha bua kunanga ne kuluangana
  • Ditulongesha bua tuetu bine kupetelaku masanka
  • Balongesha kudi Yehowa too ne ku lelu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
  • Yehowa—Nzambi udi ulongesha
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
  • “Ndi munuleje tshilejilu”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2002
  • Mpuilu Wa Pa Buende Wa Dituku Dimue Mupiamupia
    Mudimu wetu wa Bukalenge—1996
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
w96 15/12 dib. 14-19

Balongesha bua kuenza disua dia Yehowa

“Undongeshe mua kuenza disua diebe, bualu udi Nzambi wanyi.”​—MUSAMBU WA 143:10, NW.

1, 2. (a) Ntshikondo kayi tshitudi ne bua kulongeshibua, ne bikale ne ditekemena kayi dia bushuwa? (b) Bua tshinyi dilongeshibua kudi Yehowa ndia mushinga mukole?

DITUKU dionso didi muntu ne muoyo ne utumika, udi mua kulongeshibua bualu kampanda bua mushinga. Abu mbualu bulelela buebe wewe, ne mbilelela bua bakuabu. Kadi ntshinyi tshidi tshienzeka ku lufu? Kakuena mushindu wa kulongeshibua bualu kampanda anyi wa kulonga mu nsombelu au. Bible udi wamba patoke ne: bafue “ki mbamanye kabidi bualu nansha bumue.” Kakuena dimanya mu Sheol, lukita lua bukua-bantu buonso. (Ntoyi 9:5, 10, MMM) Bualu ebu budi bumvuija ne: dilongeshibua dietu, pa kunguija dimanya, ndia patupu anyi? Abi mbilondeshile bidibu batulongesha ne mutudi tutumika ne dimanya adi.

2 Bituikala balongeshibue anu malu a mu bulongolodi ebu, katuena ne matuku atshilualua adi anenga. Kadi, diakalenga, miliyo ya bantu mu matunga onso badi benda balongeshibua disua dia Nzambi bua kupeta muoyo wa kashidi. Tshishimikidi tshia ditekemena edi ntshiashila pa dilongeshibua kudi Yehowa, Mpokolo wa dimanya dipeteshi dia muoyo.​—Musambu wa 94:9-12.

3. (a) Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: Yezu uvua mulongi wa kumpala wa Nzambi? (b) Ntshijadiki kayi tshitudi natshi tshia se: bantu bavua ne bua kulongeshibua kudi Yehowa, ne ntshipeta kayi tshikalaku?

3 Muana mulela wa diambedi wa Nzambi, bu muvuaye mulongi Wende wa kumpala, wakalongeshibua bua kuenza disua dia Tatuende. (Nsumuinu 8:22-30; Yone 8:28) Pashishe, Yezu wakaleja ne: mbombo mivule ya bantu bavua ne bua kulongeshibua kudi Tatuende. Mmatekemena kayi adiku bua aba ba kutudi badi balongela kudi Nzambi? Yezu wakamba ne: “Mbafunde mu Baprofete se: ‘Ne nebikale bonso balongeshibue kudi Yehowa.’ Eu yonso udi mumvuile kudi Tatu ne mulonge udi ulua kundi. . . . Bulelela menemene, ndi nnuambila ne: Eu udi witabuja udi ne muoyo wa kashidi.”​—Yone 6:45-47, NW.

4. Mmunyi mudi miliyo ya bantu balengibue kudi dilongesha dia Nzambi, ne mmatekemena kayi adibu nawu?

4 Yezu uvua utela mêyi a mu Yeshaya 54:13, avua mambila mukaji wa mu tshimfuanyi wa Nzambi, Siona wa mu diulu. Mulayi au udi ulamikibua mu mushindu wa pa buawu kudi bana bende, bayidi 144 000 ba Yezu Kristo balela ku spiritu. Bashadile ba ku bana abu ba mu nyuma badi ne mudimu lelu’eu, balombola programe wa dilongesha wa pa buloba bujima. Bu tshipeta, miliyo mivule ya bakuabu bàdì benze “musumba munene” badi pabu bapetela masanka ku dilongeshibua kudi Yehowa. Badi ne ditekemena dia pa buadi dia kulonga kakuyi lufu lubimanyika. Mmunyi nanku? Ee, badi mua kupanduka ku “dikenga dinene” dilualua lukasalukasa ne kupeta muoyo wa kashidi pa buloba bua mparadizu.​—Buakabuluibua 7:9, 10, 13-17, NW.

Dizangika dinene dia kuenza disua dia Nzambi

5. (a) Mmufundu kayi udi mvese wa tshidimu tshia 1997? (b) Mmunyi mutudi ne bua kuela meji pa dibuela mu bisangilu bia bena nkristo?

5 Mu bule bua 1997, mu bisumbu bipite pa 80 000 pa buloba bujima, Bantemu ba Yehowa nebalame mu lungenyi mêyi a mbangilu a Musambu wa 143:10, (NW): “Undongeshe mua kuenza disua diebe.” Ke mêyi ikala mvese wa tshidimu tshia 1997. Mêyi au, maleja patoke mu Nzubu ya Bukalenge, neikale bu tshivuluiji tshia se: muaba wa pa buawu bua kupeta malongesha a Nzambi mmu bisangilu bia tshisumbu, muaba utudi mua kudifila mu programe wa dishidimuna mutungunuke. Mu didisangisha ne bana betu mu bisangilu bua kulongeshibua kudi Mushidimunyi wetu Munene, tudi mua kudiumvua bu mufundi wa misambu, wakafunda ne: ‘Ngakadi ne disanka pakangambilabu ne: Tuye ku nzubu wa Yehowa.’​—Musambu wa 122:1; Yeshaya 30:20.

6. Mu mêyi a Davidi, ntshinyi tshitudi tuanyisha?

6 Eyowa, tudi tujinga bua batulongeshe mua kuenza disua dia Nzambi pamutu pa disua dia muluishi wetu Diabolo anyi disua dia bantu bapange bupuangane. Nenku, anu bu Davidi, tudi tuanyisha Nzambi utudi tutendelela ne tusadila: “Bualu udi Nzambi wanyi. Spiritu webe udi muimpe; andomboleku mu buloba bua bululame.” (Musambu wa 143:10, NW) Pamutu pa kusua kudibuejakaja mu bantu ba malu a mashimi, Davidi wakasungula bua kuikala muaba uvuabu bakumbaja ntendelelu wa Yehowa. (Musambu wa 26:4-6) Muikale ne spiritu wa Nzambi bua kuludika bidia biende, Davidi uvua mua kuendela mu tujila tua buakane.​—Misambu 17:5; 23:3.

7. Mmunyi mudi spiritu wa Nzambi mutumike mu tshisumbu tshia bena nkristo?

7 Davidi Munene, Yezu Kristo, wakajadikila bapostolo ne: spiritu munsantu uvua ne bua kubalongesha malu onso ne kubavuluija malu onso avuaye mubambile. (Yone 14:26) Biangatshile ku Pentekoste, Yehowa mmusokolole ku kakese ku kakese “malu mondoke a Nzambi” àdì mu Dîyi diende difunda. (1 Kolinto 2:10-13, NW) Mmubienze nenku ku diambuluisha dia njila udi umueneka uvua Yezu mubikile ne: “mupika wa lulamatu ne wa budimu.” Udi upetesha biakudia bia mu nyuma bidi bikonkononyibua mu programe wa dilongesha bua bisumbu bia bantu ba Nzambi pa buloba bujima.​—Matayo 24:45-47, NW.

Balongesha disua dia Yehowa mu bisangilu bietu

8. Bua tshinyi didifila mu Dilonga dia Tshibumba tshia Nsentedi ndia mushinga mukole?

8 Malu a mu Dilonga dia Tshibumba tshia Nsentedi dia tshisumbu dia ku lumingu adi misangu ne misangu atangila ditumika ne mêyi-maludiki a mu Bible. Ebi bidi bushuwa bituambuluisha bua kupita ne masumpakana a mu nsombelu. Mu malonga makuabu, malelela mondoke a mu nyuma anyi milayi ya mu Bible bidi bikonkononyibua. Mmunyipu mutudi tulongeshibua bivule mu malonga bu nunku! Mu matunga mavule Nzubu ya Bukalenge idi yuujibua tente bua bisangilu ebi. Kadi mu amue matunga, bungi bua badi babuela mu bisangilu mbupueke. Mbua tshinyi? Bamue badi mua kuikala balekele mudimu wa ku mubidi utshiamakana ku didisangisha diabu pamue dia pa tshibidilu bua “kusakangana ku dinanga ne midimu milenga” anyi? Peshi mêba mavule adi mua kuikala mapitshisha mu midimu ya mu nsombelu wa bantu, anyi mu dibandila televizion, pa kuvuija programe wabu umueneka mûle kakuyi mushindu wa kubuela mu bisangilu bionso anyi? Vuluka mukenji mufundisha ku spiritu eu mu Ebelu 10:23-25 (NW). Didisangisha pamue bua kushidimunyibua kudi Nzambi kadienaku mene ne mushinga mukole kupita mpindieu bu mutudi “tumona dituku dienda disemena pabuipi” anyi?

9. (a) Mmunyi mudi Tshisangilu tshia Mudimu mua kutulongolola bua mudimu wetu? (b) Mmuenenu kayi utudi ne bua kuikala nende pa difila bumanyishi?

9 Bumue bua ku majitu etu a kumpala ng’ebu bua kusadila bu ba-ministre ba Nzambi. Tshisangilu tshia Mudimu ntshilongolola bua kutulongesha mutudi mua kukumbaja mudimu eu mu mushindu udi upatula bipeta. Tudi tulonga mua kusemena kudi bantu, tshia kuamba, ne tshia kuenza padiku diandamuna dimpe, ne nansha mene mushindu wa kuya ne bualu padi bantu babenga mukenji wetu. (Luka 10:1-11) Padi ngenzelu idi ipatula bipeta ikonkononyibua ne ilejibua mu tshisangilu etshi tshia ku lumingu, tudi tudiakaja bimpe bua kupeta bantu ki ng’anu patudi tuya ku nzubu ne ku nzubu kadi kabidi patudi tuyisha mu misesu, mu miaba ya diimanyika mashinyi, mu mashinyi adi ambula bantu bonso, ku bipalu bia ndeke, mu kartié ka bungenda, anyi mu bilongelu. Mu diumvuangana ne dilomba dietu ne: “Undongeshe mua kuenza disua diebe,” netusue kubabidila mpunga yonso bua kuenza bu muakatulomba Mfumuetu ne: “Butoke buenu [budi] ne bua kutokesha ku mesu a bantu bonso, bua . . . batumbishe Tatu wenu udi mu diulu.”​—Matewuse 5:16, MMM.

10. Mmunyi mutudi bushuwa mua kuambuluisha ‘aba badi bakanyine’?

10 Mu bisangilu bia tshisumbu bu ebi, tudi kabidi tulongeshibua bua kuenza bakuabu bantu bayidi. Diakamue padi dijinga dia kumanya dimueneka anyi mikanda ifidibua, kipatshila ketu patudi tuenza makumbulula nka kutuadija malonga a Bible a kumbelu. Mu ngumvuilu kampanda, dienza nunku ndia mumue ne ‘dishala dia bayidi pamue ne bantu badi bakanyine’ bua kumona mua kubalongesha malu avua Yezu mubatumine dîyi. (Matayo 10:11, NW; 28:19, 20) Bikale ne biambuluishi bilenga, bu mudi mukanda wa Dimanya didi difikisha ku muoyo wa kashidi, tudi bushuwa balongolola bimpe bua kukumbaja tshishiki mudimu wetu. (2 Timote 4:5) Lumingu luonso paudi ubuela mu Tshisangilu tshia Mudimu ne mu Kalasa ka Mudimu wa Teokrasi, enza madikolela bua kukuata ne pashishe kutumika ne malu mambuluishi ikala mua kukuanyishisha bu umue wa ku ba-ministre bakumbane tshishiki ba Nzambi, udi ukumbaja disua diende.​—2 Kolinto 3:3, 5; 4:1, 2.

11. Mmunyi mudi bamue baleje ditabuja mu mêyi adi asanganyibua mu Matayo 6:33?

11 Ndisua dia Nzambi bua se: ‘tutungunuke ne . . . dikeba diambedi bukalenge ne buakane buende.’ (Matayo 6:33, NW) Udiebeje nkayebe ne: ‘Mmunyi mungatumikila dîyi-diludiki edi pikala malomba a ku mudimu wanyi wa ku mubidi [peshi wa muena dibaka nanyi] atshiamakana ku dibuela mu bisangilu?’ Bavule bàdì bapie mu nyuma badi mua kulongolola bua kuakula ne bamfumu babu ba mudimu pa muanda eu. Ministre umue wa ku dîba ne ku dîba wakamanyisha mfumuende wa mudimu ne: uvua ukengela ku lumingu luonso ikale ne dîba dia kubuela mu bisangilu bia tshisumbu. Wakitaba dilomba edi. Kadi bu muvuaye usua kumanya bitu bipitakana mu bisangilu ebi, mfumu wa mudimu wakakonka bua kubuelamu. Muine amu wakumvua dimanyisha bua mpuilu wa distrike uvua ne bua kulua. Bu tshipeta, mfumu wa mudimu eu wakadilongolola bua kuenza dituku dijima mu mpuilu eu. Ndilongesha kayi diudi upetela ku tshilejilu etshi?

Balongesha disua dia Yehowa kudi baledi bena Nzambi

12. Bua bana kulongeshibuabu disua dia Yehowa, ntshinyi tshidi baledi bena nkristo ne bua kuenza ne lutulu ne dîsu dikole?

12 Kadi ki ng’anu bisangilu bia tshisumbu ne mpuilu bìdì nkayabi dilongolola bua dilongeshibua kuenza disua dia Nzambi. Baledi bena Nzambi mbatumina dîyi bua kushidimuna, kubela ne kunyoka, ne kukolesha bana babu bua basamune Yehowa ne benze disua diende. (Musambu wa 148:12, 13; Nsumuinu 22:6, 15) Dienza nunku didi dilomba ne: tutuale “bana [betu] bakese” mu bisangilu, muaba udibu mua ‘kumvua ne kuyila lungenyi,’ kadi netuambe tshinyi bua dibalongesha mikanda minsantu ku nzubu? (Dutelonome 31:12; 2 Timote 3:15) Mêku mavule mmatuadije ne muoyo umue programe ya dilonga dia Bible dia pa tshibidilu mu dîku, amu bua kuyilekela ifua anyi ipona mu dilengulula mu tshitupa tshîpi. Bualu ebu mbukuenzekele anyi? Neukomeshe ne: mubelu wa kuikala ne dilonga dia pa tshibidilu dia nunku ki mmuakanyine, anyi peshi ne: dîku diebe ndishilangane bikole mushindu udi mubelu eu kauyi mua kuakana buebe wewe anyi? Nansha nsombelu muikale munyi, nuenu baledi suayi nukonkonone biena-bualu ebi bilenga “Bumpianyi buetu bua mu nyuma bua mushinga mukole” ne “Mafutu a dinanukila” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 1 Tshimungu 1995.

13. Mmunyi mudi mêku mua kupetela masanka ku dikonkonona dia mvese wa dituku?

13 Mêku mmakankamijibue bua kuikala ne tshibidilu tshia kukonkonona mvese wa dituku mu Tukonkononayi Mifundu dituku dionso. Dibala amu mvese ne mumvuija ndimpe, kadi diyukidilangana pa mvese eu ne dikuata nende mudimu nditambe bulenga. Tshilejilu, pikalabu bakonkonona Efeso 5:15-17 (NW), bena dîku badi mua kuelangana meji pa mushindu wa “kudisumbila tshikondo tshikumbanyine” bua dilonga dia muntu pa nkayende, bua kudifila mu mushindu kampanda wa mudimu wa ku dîba ne ku dîba, ne kutabalela midimu mikuabu ya teokrasi. Eyowa, diyukidilangana mu dîku pa mvese wa dituku didi mua kufikisha muntu umue anyi bavule ku ‘ditungunuka ne dijingulula [menemene] tshidi disua dia Yehowa.’

14. Dutelonome 6:6, 7 udi uleja ne: baledi badi ne bua kuikala balongeshi ba mushindu kayi, bidi bibalomba tshinyi?

14 Baledi badi ne tshia kuikala balongeshi ba lukunukunu ba bana babu. (Dutelonome 6:6, 7) Kadi kabiena anu muanda wa dikanyina ndelanganyi yabu anyi diyitumina dîyi patupu. Tatu ne mamu badi kabidi bakengela kuteleja, pa kuikala mushindu’au bakumbane bilenga bua kumanya tshidi tshikengela kumvuija, kutokesha, kufidila bifuanyikijilu, peshi kuambulula. Mu dîku kampanda dia bena nkristo, baledi badi basonsola diyukidilangana diunzuluke pa kukankamija bana babu bua kuela nkonko pa malu adibu kabayi bumvua anyi adi abatatshisha. Bakamanya mushindu’eu se: muan’abu mupiankunde uvua ne lutatu bua kumvua ne: Yehowa kêna ne ntuadijilu. Baledi bakatumika ne mamanyisha mangata mu mikanda ya Société Watch Tower adi aleja ne: batu bitaba tshikondo ne tshibuashibuashi bu bidi kabiyi ne ndekelu. Abi biakambuluisha bu tshilejilu pa muanda eu, ne biakasankisha muana. Nunku dilaminayi tshikondo bua kuandamuna ne butoke buonso ne biangatshile mu Mifundu ku nkonko ya bana benu, nubambuluisha bua kumona se: dilonga mua kuenza disua dia Nzambi didi mua kuikala disankishi menemene. Ntshinyi tshikuabu tshidi bantu ba Nzambi​—bana ne bakulumpe—​balongeshibua lelu’eu?

Balongesha bua kunanga ne kuluangana

15. Ntshikondo kayi tshidi bulelela bua dinanga dietu dia buena-muntu mua kutetshibua?

15 Mu diumvuangana ne dîyi-dituma dipiadipia dia Yezu, tudi “bayishibue [“balongeshibue,” NW] kudi Nzambi bua kunangangana.” (1 Tesalonike 4:9) Padi nsombelu talalaa ne malu enda bimpe, tudi mua kumvua ne: tudi banange bana betu bonso. Kadi ntshinyi tshidi tshienzeka padi mapangakana a bantu pa nkayabu ajuka anyi patudi tudiumvua bu batuenzele bibi bua tshidi muena nkristo mukuabu wamba anyi wenza? Apa nunku bulelela bua dinanga dietu budi mua kutetshibua. (Fuanyikija ne 2 Kolinto 8:8.) Ntshinyi tshidi Bible utulongesha mua kuenza mu nsombelu ya nunku? Tshimue ntshia kudikolesha bua kuleja dinanga mu ngumvuilu wa tshishiki. (1 Petelo 4:8) Pamutu pa kukeba bidi bitulengelela nkayetu, dikuatshika tshiji bua tulema tukese, anyi dibala bualu kampanda bubi, tudi ne bua kudienzeja bua kulekela dinanga dibuikidije mushiki wa mpekatu. (1 Kolinto 13:5) Tudi bamanye ne: etshi ke disua dia Nzambi, bualu ke tshidi Dîyi diende dilongesha.

16. (a) Mmu mvita ya mushindu kayi mudi bena nkristo balongeshibua bua kudifila? (b) Mmunyi mutudi balongolola?

16 Padi bavule kabayi mua kusuikakaja dinanga ne mvita, mvita ntshintu tshikuabu tshidibu batulongesha, kadi mvita ya mushindu mushilangane. Davidi wakitaba muvuaye mueyemene Yehowa bua kumulongesha mua kutungunuka mu diluangana mvita, nansha muvuabi bikonga mu tshikondo tshiende diluisha diena dîna dia bena lukuna ba Izalele. (1 Samuele 17:45-51; 19:8; 1 Bakelenge 5:3; Musambu wa 144:1) Netuambe tshinyi bua diluangana dietu lelu’eu? Bia-mvita bietu ki mbia ku mubidi to. (2 Kolinto 10:4) Dietu diluangana ndia mu nyuma, ditudi tukengela kuluatshila bia-mvita bia mu nyuma. (Efeso 6:10-13) Ku diambuluisha dia Dîyi diende ne tshisamba tshiende tshisangisha, Yehowa udi utulongesha mua kuluangana mvita mitshimunyi ya mu nyuma.

17. (a) Ngenzelu kayi idi Diabolo utumika nayi bua kutudimbakaja? (b) Ntshinyi tshitudi ne bua kuepuka ne meji onso?

17 Mu mishindu idi idinga ne ya budimu, Diabolo udi utumika misangu mivule ne mateta a mu bulongolodi ebu, batontolodi, ne bakuabu baluishi ba bulelela mu madikolela a kutudimbakaja ku malu a tshianana. (1 Timote 6:3-5, 11; Tito 3:9-11) Mbienze anu bu se: mmumone mudiye ne mpunga mukese bua kututshimuna ku dibunda dia buludiludi, dia mpala ne mpala, nunku udi uteta bua kutulenduisha pa kutuenzeja bua kupatula misambenu ne mpata ya matshimbu, bikena ne mushinga mu nyuma. Bu baluanganyi ba lumonu lutue, tudi anu ne bua kuikala batalame bua njiwu ya nunku anu bu mututu batalame ku mabunda a mpala ne mpala.​—1 Timote 1:3, 4.

18. Dikala ne muoyo kabiyi kabidi buetu nkayetu didi diumvuija tshinyi bushuwa?

18 Katuena tulubuluja majinga a bantu anyi disua dia matunga nansha. Yehowa mmutulongeshe ku tshilejilu tshia Yezu ne: katuena ne bua kuikala kabidi ne muoyo buetu nkayetu; bishilangane, tudi ne bua kuikala ne ngikadilu wa lungenyi wa mumue ne uvua nende Kristo Yezu ne kuikala ne muoyo bua disua dia Nzambi. (2 Kolinto 5:14, 15) Ku kale, tuvua mua kuikala ne nsombelu mubekesha menemene, wa buenzavi, tujimija patupu dîba dia mushinga mukole. Bisankasanka, ditembangana mu dinua, ne tshiendenda ke bimanyinu bia bulongolodi ebu bubi. Mpindieu bu mutudi tulongeshibua mua kuenza disua dia Nzambi, katuenaku ne dianyisha mutudi batapuluke ku bulongolodi ebu bunyanguke anyi? Nunku tuluanganayi mu nyuma mvita mikole bua kuepuka dibuelakana mu bienzedi bioneshi bia mu bulongolodi ebu.​—1 Petelo 4:1-3.

Ditulongesha bua tuetu bine kupetelaku masanka

19. Dilongeshibua disua dia Yehowa ne pashishe didienza nedifikishe ku masanka kayi?

19 Tudi ne tshia bua kumanya se: dilongeshibua bua kuenza disua dia Yehowa didi ditupetesha masanka a bungi. Mu mushindu mumvuike, tudi ne tshia kuenza tshietu tshitupa pa kuteya ntema mikole bua kulonga ne pashishe kulonda ngenyi-miludiki idi ilua kutudi ku butuangaji bua Muanende pamue ne ku diambuluisha dia Dîyi diende ne tshisamba tshiende tshisangisha. (Yeshaya 48:17, 18; Ebelu 2:1) Mu dienza dietu nunku, netukoleshibue bua kushala bashindame mu bikondo ebi bia bipupu ne kuimana tendee mu mpepele mikole itshilualua. (Matayo 7:24-27) Nansha mpindieu mene, netusankishe Nzambi mu dienza disua diende ne netujadike se: masambila etu adi apeta mandamuna. (Yone 9:31; 1 Yone 3:22) Ne netupete diakalenga dilelela.​—Yone 13:17.

20. Nebikale bimpe bua kueleela meji pa tshinyi paudi utangila mvese wa tshidimu mu bule bua 1997?

20 Mu bule bua 1997, netupete misangu ne misangu mushindu wa kubala ne kukonkonona mvese wa tshidimu, Musambu wa 143:10: “Undongeshe mua kuenza disua diebe.” Patudi tuenza nenku, tutumikayi ne bimue bikondo bua kuela meji pa ndongoluelu idi Nzambi muenze bua tuetu kulongeshibua, bu mudibi bifunda kuulu eku. Ne tutumikayi ne dieleela meji dia nunku pa mêyi au bu tshisonsodi bua kuenza malu mu diumvuangana ne ditendekena adi, bamanye ne: “yeye udi wenza mudi disua dia Nzambi udi ushalaku tshiendelele.”​—1 Yone 2:17.

Newandamune munyi?

◻ Mbanganyi bàdì balongeshibua lelu’eu bua kuenza disua dia Yehowa?

◻ Mbuenzeji kayi budi Musambu wa 143:10 ne bua kuikala nabu kutudi mu bule bua 1997?

◻ Mmunyi mutudi tulongeshibua bua kuenza disua dia Yehowa?

◻ Ntshinyi tshidibu balomba kudi baledi bena nkristo mu dilongesha bana babu?

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu