Bikale mu bulongolodi ebu kadi kabayi benamu
‘Bualu bua nuenu kanuena ba [“mu bulongolodi ebu,” NW] . . . nunku ba mu [“bulongolodi ebu,” NW] badi nenu lukuna.’—YONE 15:19.
1. Mmalanda kayi adi nawu bena nkristo ne bulongolodi ebu, kadi mmunyi mudi bena “mu bulongolodi ebu” babamona?
BUTUKU buende bua ndekelu ne bayidi bende, Yezu wakabambila ne: ‘Kanuena ba [“mu bulongolodi ebu,” NW].’ Uvua wakula bua bulongolodi kayi? Musangu mukuabu kavuaku muambe kumpala ne: ‘Nzambi wakatamba kusua [“bulongolodi ebu,” NW], yeye kubupa Muanende umuepele mulela bua muntu yonso wamuitabuja kafu biende, kadi ikale ne muoyo wa tshiendelele’ anyi? (Yone 3:16) Bayidi bavua bushuwa ba mu bulongolodi abu bualu bavua bantu ba kumpala bakaleja ditabuja kudi Yezu bua kupetabu muoyo wa tshiendelele. Nenku, bua tshinyi mpindieu Yezu wakamba ne: bayidi bende bavua batapuluke ne bulongolodi? Ne bua tshinyi wakamba kabidi ne: ‘Bualu bua nuenu kanuena ba [“mu bulongolodi ebu,” NW], . . . nunku ba [“mu bulongolodi ebu,” NW] badi nenu lukuna’?—Yone 15:19.
2, 3. (a) ‘Mbulongolodi’ kayi buvua bena nkristo kabayi ne bua kuikala benamu? (b) Ntshinyi tshidi Bible wamba bua “bulongolodi” budi bena nkristo kabayi benamu?
2 Diandamuna didi se: Bible udi utumika ne muaku “bulongolodi” (tshiena-Greke: koʹsmos) mu mishindu mishilangane. Anu mudibi biumvuija mu tshiena-bualu tshia kumpala, imue misangu mu Bible muaku “bulongolodi” udi uleja bukua-bantu mu ka-bujima. Ebu mbulongolodi buakananga Nzambi ne buvua Yezu mufuile. Kadi, mukanda kampanda (The Oxford History of Christianity) udi wamba ne: “Muaku ‘bulongolodi’ udi kabidi mutumika nawu kudi bena nkristo bua kuleja tshintu kampanda tshidi kule ne Nzambi ne katshiyi tshimuanyisha.” Mmunyi mudi bualu ebu bulelela? Roland Minnerath, mufundi muena Katolike, udi umvuija mu mukanda wende wa Les chrétiens et le monde (Bena nkristo ne bulongolodi) ne: “Buangata mu ngumvuilu mubi, bulongolodi budi nenku bumueneka bu . . . muaba udi makokeshi adi kaayi manyishe Nzambi akumbajila mudimu wawu ne se: ku dibenga diabu dia bukokeshi butshimunyi bua Kristo, budi budienza nsangilu muluishi mulombola kudi Satana.” “Bulongolodi” ebu mmusumba wa bantu udi kule ne Nzambi. Bena nkristo balelela ki mba mu bulongolodi ebu nansha, ne budi bubakina.
3 Batangile ku ndekelu kua siekele wa kumpala, Yone uvua ne bulongolodi ebu mu lungenyi pakafundaye ne: ‘Kanusu malu a [“mu bulongolodi ebu,” NW], anyi bintu bia [“mu bulongolodi ebu,” NW]. Biasua muntu malu a [“mu bulongolodi ebu,” NW], dinanga dia Tatu kadiena munda muende. Bualu bua malu onso a [“mu bulongolodi ebu,” NW], lukuka lua mubidi, ne lukuka lua mêsu, ne kudisua kua muoyo, kaena mafume kudi Tatu, kadi adi mafume ku [“bulongolodi ebu,” NW].’ (1 Yone 2:15, 16) Wakafunda kabidi ne: ‘Tudi bamanye ne: Tuetu tudi ba Nzambi, kadi [“bulongolodi ebu budi ku bukokeshi bua muena bubi,” NW].’ (1 Yone 5:19) Yezu muine wakabikila Satana ne: ‘mukalenge wa [“bulongolodi,” NW] ebu.’—Yone 12:31; 16:11.
Didiunda dia makokeshi a buloba bujima
4. Mmunyi muvua makokeshi a buloba bujima mafike ku dikalaku?
4 Bulongolodi bua bantu budiku mpindieu budi kule ne Nzambi buakatuadija kudiunda katupa kîpi kunyima kua Mvula wa kabutu wa mu matuku a Nowa, pavua bantu bavule ba ku ndelanganyi ya Nowa balekele kutendelela Yehowa Nzambi. Muntu muende lumu ku ntuadijilu wa matuku au uvua Nimerode, muibaki wa tshimenga ne “tshilembi tshikole ku mesu kua Yehowa.” (Genese 10:8-12) Mu bidimu abi tshitupa tshinene tshia bulongolodi ebu tshivua tshilongolola mu makalenge makese a mu bimenga, avua imue misangu akungija pamue makole au ne aluishangana. (Genese 14:1-9) Amue makalenge a mu bimenga akakokesha makuabu bua kuluawu makokeshi a tshitupa kampanda tshia buloba. Amue makokeshi a binga bitupa bia buloba ndekelu wa bionso akadiunda kufika too ne ku dilua makokeshi manene a buloba bujima.
5, 6. (a) Mmakokeshi kayi muanda-mutekete a buloba bujima a mu miyuki ya Bible? (b) Makokeshi a buloba bujima mmafuanyikija ne tshinyi, ne nkuepi kudi bukokeshi buawu bufumina?
5 Mu dilonda tshilejilu tshia Nimerode, balombodi ba makokeshi a buloba bujima kabavua batendelela Yehowa, bualu ebu budi bumuenekela ku bienzedi biabu bia tshikisu ne tshinyangu. Makokeshi aa a buloba bujima mmafuanyikija mu Mifundu ne nyama ya luonji, ne mu kupita kua siekele, Bible udi uleja patoke asambombo a munkatshi muawu avua ne buenzeji bukole kudi tshisamba tshia Yehowa. Kuvua Ejipitu, Assyrie, Babilone, Medo-Perse, Grèce, ne Roma. Panyima pa Roma, bakadianjila kumanyisha ne: bukokeshi bua muanda-mutekete bua buloba bujima buvua ne bua kujuka. (Danyele 7:3-7; 8:3-7, 20, 21; Buakabuluibua 17:9, 10) Buobu ebu buakamueneka buikale Bukokeshi bua Buloba bujima bua Anglo-Amerike, buenza ne Ampire wa Grande-Bretagne ne udiye mudie nende mâyi États-Unis, eu wakalua ndekelu wa bionso kupita Grande-Bretagne ku bukokeshi. Ampire wa Grande-Bretagne wakatuadija kudiunda panyima pa bishadile bia ndekelu bia Ampire wa Roma bimane kujimina.a
6 Makokeshi a buloba bujima malondangane muanda-mutekete mmafuanyikija mu mukanda wa Buakabuluibua ne mitu ya nyama wa luonji wa mitu muanda-mutekete udi upatuka mu mâyi a bukua-bantu budi kabuyi ne dikisha. (Yeshaya 17:12, 13; 57:20, 21; Buakabuluibua 13:1) Nnganyi udi upesha nyama eu udi ukokesha bumfumu buende? Bible udi wandamuna ne: “Dragon wakapesha nyama eu bukole buende ne nkuasa wende wa bumfumu ne bukokeshi bunene.” (Buakabuluibua 13:2, NW) Dragon ki mmunga muntu mushilangane ne Satana Diabolo.—Luka 4:5, 6; Buakabuluibua 12:9.
Bukokeshi butshilualua bua Bukalenge bua Nzambi
7. Bena nkristo mbatekemene tshinyi, ne mmunyi mudi bualu ebu buikale ne buenzeji pa malanda abu ne mbulamatadi ya pa buloba?
7 Munkatshi mua bidimu bitue ku 2 000, bena nkristo mbasambile ne: “Bumfumu buebe bufike, biudi musue bienzeke pa buloba bu mudibio bienzeka mu diulu.” (Matewuse 6:10, MMM) Bantemu ba Yehowa mbamanye se: Bukalenge bua Nzambi nkayabu ke budi mua kufila ditalala dia bushuwa pa buloba. Bu mudibu bajoji bena lubatshi ba milayi ya mu Bible, mbatuishibue se: disambila edi nedipete diandamuna mu katupa kîpi emu, kabidi ne: Bukalenge abu mutantshi mukese eu nebulombole malu a pa buloba. (Danyele 2:44) Dikala diabu ku luseke lua Bukalenge ebu didi dibavuija bena ndubidilu mu malu a mbulamatadi ya pa buloba.
8. Mmeji kayi adi mbulamatadi yelela bukokeshi bua Bukalenge bua Nzambi, anu muvuabi bidianjila kuamba mu Musambu 2?
8 Amue matunga adi amba mudiwu alonda mêyi-maludiki a ntendelelu. Pabi, mu bienzedi adi apua muoyo muanda wa se: Yehowa udi Mfumu Mukulu wa ku mutu kua bionso ne se: mmuteke Yezu bu Mukalenge wa mu diulu udi ne bukokeshi pa buloba bujima. (Danyele 4:17; Buakabuluibua 11:15) Musambu kampanda wa tshiprofete udi wamba ne: ‘Bakalenge ba pa buloba badi badijadika, ne bakokeshi badi bela tshifufu, bua kutombokela Yehowa ne wende muedibue manyi, bamba ne: Tutshibule nkanu yabu bitupa, tumushe mionji yabu pambidi petu.’ (Musambu 2:2, 3) Mbulamatadi kayena itaba “nkanu” peshi ‘mionji’ ya Nzambi idi mua kuelela bumfumu buayi bua mu ditunga mikalu. Pa nanku, Yehowa udi wambila Yezu, Mukalenge wende musungula ne: ‘Undombe, nenkupe bantu ba bisamba bia bende bu bupianyi buebe, ne ba kumfudilu kua buloba bu bantu bebe. Wewe neubatshibule ne dikombo dia tshiamu; neubasunsulule bu mudibu basunsula luesu lua mufumbi wa ngesu.’ (Musambu 2:8, 9) Kadi, bulongolodi bua bantu buvua Yezu mufuile ‘kabakubutshibula’ kashidi nansha.—Yone 3:17.
Tuepukayi “tshimanyinu” tshia “nyama”
9, 10. (a) Mbatudimuije ku tshinyi mu mukanda wa Buakabuluibua? (b) ‘Kuvuala tshimanyinu tshia nyama’ ntshimfuanyi tshia tshinyi? (c) Mbimanyinu kayi bidi basadidi ba Nzambi bitaba?
9 Buakabuluibua bupeta kudi mupostolo Yone buakadimuija ne: bulongolodi bua bantu budi kule ne Nzambi buvua ne bua kulomba malu a bungi katupa kîpi kumpala kua nshikidilu wabu, pa ‘kuenzeja bantu bonso ku bukole, bakese ne banene, ne babanji ne bapele, bantu badikadile ne bapika, bua kubapeshabu tshimanyinu pa tshianza tshia balume anyi pa mpala, ne bua muntu nansha umue kasumbi anyi kasumbishi tshintu, amu eu udi ne tshimanyinu.’ (Buakabuluibua 13:16, 17, NW) Ebi bidi biumvuija tshinyi? Tshimanyinu pa tshianza tshia balume ntshimfuanyi tshiakanyine tshia ditua nyama ku mikolo dienza ne muoyo umue. Mmunyi bua tshimanyinu tshia pa mpala? Mukanda kampanda (The Expositor’s Greek Testament) udi wamba ne: “Ditela dia muaku eu ditambe kuikala dia tshimfuanyi didi dileja tshilele tshia kuenza basalayi ne bapika lusalu anyi tshibangu tshimueneke . . . ; anyi, dileja nangananga tshibidilu tshia ntendelelu tshia kuvuala dîna dia nzambi bu buanga.” Bantu ba bungi ku bienzedi biabu ne mêyi abu badi bavuala tshimanyinu etshi mu tshimfuanyi, badileja bu “bapika” anyi “basalayi” ba “nyama.” (Buakabuluibua 13:3, 4) Bua matuku abu atshilualua, nkonga-miaku kansanga (Theological Dictionary of the New Testament) udi wamba ne: “Baluishi ba Nzambi badi banyisha [tshimanyinu] tshia nyama, tshishiferi tshia dijimbu tshidi ne dîna diende, bua kutshituabu pa mpala pabu ne pa tshianza tshimue. Bualu ebu budi bubapesha mpunga ya kulubuluka mu malu a mfranga ne a bungenda, kadi budi bubafikisha ku tshiji tshia Nzambi ne bubapangishisha bukalenge bua milenyume, Buak. 13:16; 14:9; 20:4.”
10 Bidi bikengela dikima dia bungi ne ditantamana divule bua kukandamena buenzeji bua kupeta “tshimanyinu.” (Buakabuluibua 14:9-12) Kadi basadidi ba Nzambi badi ne bukole bua kuenza nunku, ne bua bualu ebu, batu babakina ne babashiminyina malu pa tshibidilu. (Yone 15:18-20; 17:14, 15) Pamutu pa kuikala ne tshimanyinu tshia nyama, Yeshaya wakamba ne: mu tshimfuanyi bavua ne bua kufunda pa tshianza tshiabu ne: “Ndi muntu wa Yehowa.” (Yeshaya 44:5) Kusakidila apu, bu mudibu ‘bapumuna muoyo ne badila’ bua malu mabi menza kudi bitendelelu bitontolodi, badi bapeta tshimanyinu tshia mu tshimfuanyi pa mpala yabu tshidi tshibasunguluja bu bantu ba kukuba pakumbana malumbuluisha a Yehowa.—Yehezekele 9:1-7.
11. Nnganyi udi ufila dianyisha bua mbulamatadi ya bantu kukokeshayi too ne palua Bukalenge bua Nzambi kuangata bukokeshi bua pa buloba bujima?
11 Nzambi mmulekele mbulamatadi ya bantu bua kukokeshayi too ne pakumbana tshikondo bua Bukalenge bua Kristo bua mu diulu kuangatabu bukokeshi buonso bua buloba ebu. Profesere Oscar Cullmann mmuakule bua dilekela mbulamatadi ya tshididi kudi Nzambi mu mukanda wende kampanda (The State in the New Testament). Udi ufunda ne: “Lungenyi lukolakane lua ngikadilu wa ‘tshitupa tshîpi’ wa Mbulamatadi nkabingila kadi kaleja bua tshinyi mmuenenu wa bena nkristo ba kumpala kudi Mbulamatadi kêna umue-umue, kadi pamutu pa nanku udi umueneka mubengangane. Ndi nshindika ne: udi umueneka muikale nanku. Bidi bitulomba patupu bua kutela Lomo 13:1, ‘Muntu yonso akokele makokeshi adiku . . . ,’ eku mu Buakabuluibua 13: Mbulamatadi muikale bu nyama upatuka mu nyongolo.”
“Nyama” ne “Kezare”
12. Mmuenenu kayi wa nkatshinkatshi udi nende Bantemu ba Yehowa bua mbulamatadi ya bantu?
12 Nebikale tshilema bua kukoma ne: bantu bonso badi mu bumfumu bua mbulamatadi badi bia-mudimu bia Satana. Bavule mbadileje bikale bantu balamatshi ku mêyi-maludiki makane, bu mudi ngovena Sergiyo Paulo udi mutela mu Bible bu “muntu wa lungenyi.” (Bienzedi 13:7) Ne dikima dionso bamue bakokeshi mbabingishe manême a tusumbu tukese tua bantu, bikale balombola kudi kuondo kabu ka muoyo ka kudi Nzambi nansha muvuabu kabayi bamanye Yehowa ne malongolola ende. (Lomo 2:14, 15) Vuluka ne: Bible udi utumika ne muaku “bulongolodi” mu mishindu ibidi idi ibengangana: bulongolodi bua bantu, budi Nzambi munange ne butudi ne bua kunanga, ne bulongolodi bua bantu budi kule ne Yehowa, budi Satana muikale nzambi wabu ne butudi ne bua kuditapulula kudibu. (Yone 1:9, 10; 17:14; 2 Kolinto 4:4; Yakobo 4:4) Nenku, basadidi ba Yehowa badi ne mmuenenu wa nkatshinkatshi pa bidi bitangila bukokeshi bua bantu. Tudi ne ndubidilu mu malu a tshididi bualu tudi tusadila bu milopo anyi ba-ministre ba Bukalenge bua Nzambi ne mioyo yetu tudi bayilambule Nzambi. (2 Kolinto 5:20) Ku lukuabu luseke, tudi tukokela aba badi mu bukokeshi bilondeshile kuondo ketu ka muoyo.
13. (a) Mmunyi mudi Yehowa wangata mbulamatadi ya bantu? (b) Mmu bualabale kayi mudi bena nkristo bakokela mbulamatadi ya bantu?
13 Dikonkonona edi dia nkatshinkatshi didi dileja mmuenenu mene wa Yehowa Nzambi. Padi makokeshi a pa buloba, anyi Matunga makese mine, atumika bibi ne bukokeshi buawu, akisa bantu, peshi akengesha aba badi batendelela Nzambi, bushuwa mmakumbanyine diumvuija diawu dia tshiprofete bu nyama ya luonji. (Danyele 7:19-21; Buakabuluibua 11:7) Kadi, padi mbulamatadi ya matunga ikuatshisha dilongolola dia Nzambi mu diela mikenji ne dilama bulongame mu buakane, Nzambi udi uyangata bu “basadidi bende bua bantu.” (Lomo 13:6, NW) Yehowa mmutekemene bua bantu bende kunemekabu ne kukokela mbulamatadi ya bantu, kadi dikokela diabu didi ne mikalu. Padi bantu balomba basadidi ba Nzambi malu adi mikenji ya Nzambi mikandike anyi padibu bakandika malu adi Nzambi ulomba basadidi bende bua kuenza, buobu aba badi balonda dikasa dileja kudi bapostolo, mbuena kuamba ne: “Tudi ne bua kutumikila Nzambi bu mukokeshi pamutu pa bantu.”—Bienzedi 5:29, NW.
14. Mmunyi muvua Yezu ne Paulo bumvuije dikokela mbulamatadi ya bantu dileja kudi bena nkristo?
14 Yezu wakamba ne: balondi bende bavua ne bua kuikala ne mabanza kudi mbulamatadi ne kudi Nzambi pakambaye ne: “Nunku, nupingajile Kezare bintu bia Kezare, kadi bintu bia Nzambi kudi Nzambi.” (Matayo 22:21, NW) Mupostolo Paulo wakafunda ku buenzeji bua spiritu ne: ‘Muntu yonso aditeke kunyima kua bakokeshi badi ku mutu kuende . . . Kadi biwenza bibi, utshine; bua yeye kêna utuala muele wa mvita patupu. Udi biende muena mudimu wa Nzambi, udi musombuedi wende bua kuvuija tshiji kudi udi wenza bibi. Nunku bunudi nabu mbua kuditeka kunyima kuabu, ki ng’anu bualu bua tshiji atshi, kadi bua [“kuondo ka muoyo,” NW] kenu kabidi. Bua bualu ebu nudi nulambula kabidi.’ (Lomo 13:1, 4-6) Kubangila mu siekele wa kumpala B.B. too ne lelu’eu, bena nkristo bavua ne bua kuangata ne mushinga malu-malomba a Mbulamatadi. Bivua bibakengela kujingulula bikala dikumbaja malu-malomba au mua kubafikisha ku dinyanga ntendelelu wabu peshi bikala malu-malomba a nunku mikale alonda mêyi-maludiki manyisha, pashishe né bavua ne bua kuatumikila ne muoyo mujima.
Bena-muabu ba muoyo umue
15. Mmunyi mudi Bantemu ba Yehowa ne muoyo umue bapingajila Kezare bidi bu biende?
15 “Bakokeshi badi ku mutu” ba malu a tshididi mbena “mudimu” ba Nzambi padibu bakumbaja mudimu wabu muanyisha kudi Nzambi, udi umvuija bukokeshi “bua kufila dinyoka kudi benji ba bibi, kadi kusamuna benji ba bimpe.” (1 Petelo 2:13, 14, NW) Ne muoyo umue basadidi ba Yehowa badi bapingajila Kezare bintu bidiye ulomba biumvuangane ne mêyi-makulu adi atangila bitadi, ne badi baya too ne ku ‘dikokela bamfumu ne bakokeshi, . . . bikale balongolodibue bua mudimu muimpe wonso’ bilondeshile mudi kuondo kabu ka muoyo kalongesha kudi Bible kabanyishila. (Tito 3:1) “Mudimu muimpe” udi umvuija diambuluisha bakuabu, bu padi tshipupu tshienzeka. Bavule mbajadike bua bulenga bua Bantemu ba Yehowa buleja bantu nabu mu nsombelu eyi.—Galatia 6:10.
16. Mmidimu mimpe kayi idi Bantemu ba Yehowa benza ne muoyo mujima bua mbulamatadi ne bua bantu nabu?
16 Bantemu ba Yehowa mbanange bantu nabu ne badi bamona se: bualu butambe buimpe budibu mua kubenzela mbua kubambuluisha bua bafike ku dimanya dijalame dia dilongolola dia Nzambi dia kujadika ‘diulu dipiadipia ne buloba bupiabupia’ bia buakane. (2 Petelo 3:13) Pa kulongesha ne kutumikila mêyi-maludiki a nsombelu a mushinga mukole adi mu Bible, badi ne dikuatshisha kudi nsangilu wa bantu, bumbusha bantu bavule ku buenzavi. Basadidi ba Yehowa mbatumikidi ba mikenji ne banemeki ba ba-ministre, banene, ba-nzuji, ne bakokeshi ba mbulamatadi ba mu tshimenga, baleja kanemu kudi “bantu ba kunemeka.” (Bena Roma 13:7, MMM) Ne disanka dionso baledi Bantemu badi bakuatshishangana ne balongeshi ba bana babu ne badi bambuluisha bana babu bua kulonga bimpe, bua se: kunyima bana aba bamone mua kupeta mushindu wa kudiambuluisha pamutu pa kuikala bujitu pambidi pa bakuabu muaba udiye. (1 Tesalonike 4:11, 12) Mu bisumbu biabu, Bantemu badi babenga ngenyi midifuikakajila pa dishilangana dia makoba ne dia milongo, ne badi bangata ne mushinga wa bungi dikolesha dia nsombelu wa mu dîku. (Bienzedi 10:34, 35; Kolosai 3:18-21) Pa nanku, ku bienzedi biabu, badi baleja ne: dibabanda dia se: ki mbasue dîku anyi ne: kabena ne diambuluisha mu tshinsanga tshia bantu ndia dishima. Nenku mêyi a mupostolo Petelo adi amueneka malelela: ‘Bualu bua disua dia Nzambi didi nunku: bua nuenu nupuwishe bupote bua bantu batshimbakane ku kuenza kuenu kua malu mimpe.’—1 Petelo 2:15.
17. Mmunyi mudi bena nkristo mua kutungunuka ne “kuenda ne meji kumpala kua bena pambelu”?
17 Nenku nansha mudi balondi balelela ba Kristo ‘kabayi ba [“mu bulongolodi ebu,” NW],’ batshidi mu bulongolodi bua nsangilu wa bantu, ne badi ne bua kutungunuka ne “kuenda ne meji kudi bena pambelu.” (Yone 17:16; Kolosai 4:5, NW) Patshidi Yehowa mulekele bakokeshi badi ku mutu bua kuenzabu mudimu bu ba-ministre bende, netuleje kanemu kakanyine kudibu. (Lomo 13:1-4) Nansha mutudi ne ndubidilu mu malu a tshididi, tudi tusambila bua “bamfumu bonso ne badi ne bukokeshi,” nangananga padi bantu aba ne bua kuangata mapangadika adi mua kuikala ne buenzeji pa budikadidi bua ntendelelu. Netutungunuke ne kuenza nunku ‘bua tuetu tuikale ne muoyo mupole polaa ne mutalale talalaa mu buimpe buonso ne mu buneme buonso,’ bua se: “bantu [“ba mishindu yonso,” NW] basungidibue.”—1 Timote 2:1-4.
[Mêyi adi kuinshi]
a Tangila mukanda wa Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!, nshapita wa 35, mupatula kudi Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.
Nkonko ya diambulula
◻ ‘Mbulongolodi’ kayi budi bena nkristo bikalamu, kadi ‘mbulongolodi’ kayi budibu kabayi mua kuikala benamu?
◻ “Tshimanyinu” tshia “nyama” tshidi pa tshianza anyi pa mpala pa muntu ntshimfuanyi tshia tshinyi, ne mbimanyinu kayi bidi nabi basadidi ba lulamatu ba Yehowa?
◻ Mmuenenu kayi wa nkatshinkatshi udi nende bena nkristo balelela pa bidi bitangila mbulamatadi ya bantu?
◻ Ng’imue mishindu kayi idi Bantemu ba Yehowa bambuluisha bua diakalenga dia nsangilu wa bantu?
[Bimfuanyi mu dibeji 16]
Bible udi uleja mbulamatadi ya bantu bu muena mudimu wa Nzambi ne kabidi bu nyama wa luonji
[Tshimfuanyi mu dibeji 17]
Bua diditatshisha dia dinanga bua bakuabu, Bantemu ba Yehowa badi ne dikuatshisha mu binsanga biabu